15 Kiri - Seitse superuniversumit

   
   Paragraph Numbers: On | Off
Printimiseks sobiv versioonPrintimiseks sobiv versioon

Urantia raamat

15. Kiri

Seitse superuniversumit

15:0.1 (164.1) MIS puutub Kõiksesse Isasse — temasse kui Isasse —, siis on universumid niisama hästi kui olematud, sest temal on tegemist ainuüksi isiksustega: on ta ju isiksuste Isa. Mis Igavesse Poega ja Lõpmatusse Vaimu kui loovatesse kaaslastesse puutub, siis on universumid Loojate-Poegade ning Loovate Vaimude ühise valitsemise all kindlalt paigas ning igaühel neist on oma nägu. Mis puutub Paradiisi-Kolmsusse, siis tema jaoks on Havonast väljaspool vaid seitse asustatud universumit, seitse superuniversumit, millele allub esimene Havona-väline kosmosetasand. Keskselt Saarelt kiirgavad oma mõju väljapoole Seitse Meistervaimu, kujundades nõnda kogu hiiglaslikust loodust tohutu ühtse ratta, mille rummuks on igavene Paradiisisaar, seitsmeks kodaraks Seitsmelt Meistervaimult lähtuv kiirgus, rehviks aga suuruniversumi kaugemad piirkonnad.

15:0.2 (164.2) Universaalse loodu ainestumise hakul määrati kindlaks superuniversumite kujundamise ja valitsemise seitsmekordne kord. Esimene Havona-järgne loodu jaotati seitsmeks gigantseks segmendiks ning planeeriti ja ehitati iga superuniversumi valitsuse jaoks määratud keskusmaailm. Praegune haldamiskord on kehtinud peaaegu terve igaviku ning nende seitsme superuniversumi valitsejaid kutsutakse õigusega Päevilt Vanadeks.

15:0.3 (164.3) Superuniversumite kohta käivast mahukast teadmistepagasist võin loota teile avaldada vaid väikese osa, kuid kõikides nendes maailmades toimib nii füüsiliste kui ka vaimsete jõudude arukas kontroll ning universaalsete gravitatsioonikohalolekute tegutsemine on seal tulvil majesteetlikku väge ja täiuslikku harmooniat. Teie jaoks on oluline saada kõigepealt selge ettekujutus superuniversumi valdkondade füüsilisest ehitusest ja ainelisest korrastatusest, sest siis olete paremini ette valmistatud mõistma, kui võrratu on superuniversumite vaimse valitsemise kord ning kõigi seitsme superuniversumi lugematutel asustatud planeetidel elavate tahteolendite intellektuaalse edenemise korraldus.

1. Superuniversumite kosmosetasand

15:1.1 (164.4) Miljonite või ka miljardite teie lühikeste aastate kestel elanud generatsioonide piiratud ulatusega arhiivide, tähelepanekute ja mälestuste põhjal pole tegelikult võimalik järeldada midagi muud kui seda, et Urantia ning too universum, kuhu ta kuulub, elavad praegu läbi suurt avastusretke: nimelt näib kestvat nende pikk ja kaardita sööst uude kosmosesse. Kuid Uversa arhiivide alusel, kooskõlas vanemate vaatlustega, vastavalt meie klassi kuuluvate olendite ulatuslikumatele kogemustele ja arvutustele ning nende ja teiste avastuste põhjal tehtud järeldustele tuginedes teame, et universumid liiguvad korrapärases ja põhjalikult tundmaõpitud ringkäigus, mis on allutatud täiuslikule juhtimisele; majesteetliku väärikusega tiirlevad nad Esimese Suure Allika ja Keskme ning tema asupaigaks oleva universumi ümber.

15:1.2 (165.1) Avastasime juba ammu, et seitse superuniversumit liiguvad mööda tohutut ellipsit, hiiglaslikku pikaksvenitatud ringjoont. Teie Päikesesüsteem ning teised ajamaailmad ei söösta ilma kaardi ja kompassita sihitult kuskile kaardistamata kosmosesse. Kohalik universum, kuhu ka teie süsteem kuulub, järgib teatavat kindlat vastupäeva suunatud kurssi, osaledes keskset universumit ümbritsevas hiigelsuures ja hoogsas ringliikumises. See ruumirada on hästi kaardistatud ning superuniversumite tähevaatlejad tunnevad seda niisama põhjalikult nagu Urantia astronoomid teie Päikesesüsteemi kuuluvate planeetide orbiite.

15:1.3 (165.2) Nii kohalik kui ka superuniversum, kus Urantia paikneb, pole lõplikult korrastatud: teie kohalik universum asub paljude osaliselt lõpetatud füüsiliste loodute vahetus läheduses. Te kuulute ühte suhteliselt hilistest universumitest. Ent praegu ei paisku te juhitamatult kuskile kaardistamata kosmosesse ega söösta pimedast peast mingitesse tundmatutesse paikadesse. Te järgite superuniversumi ruumitasandi korrapärast ning kindlaksmääratud rada. Hetkel läbite te täpselt sedasama ruumi, mida teie planeedisüsteem või tema eelkäijad ajastute eest läbisid, ning kunagi kauges tulevikus sööstab samast ruumist, kus te praegu sellise kiirusega liigute, taas läbi teie Päikesesüsteem või siis tema järeltulijad.

15:1.4 (165.3) Praegusel ajastul ning nõnda, nagu Urantial suunast aru saadakse, liigub superuniversum number üks oma tiirlemistrajektooril praegu peaaegu täpselt põhja suunas, paiknedes Suurte Allikate ja Keskmete Paradiisi-asupaiga ning keskse Havona universumiga ligikaudu samal sirgel, neist ida pool. See idasuunaline, samuti vastav läänesuunaline asend, on mõlemad aja sfääride ning igavese Saare suurim võimalik füüsiline lähedus. Superuniversum number kaks asub põhjakaares ning on valmis alustama liikumist läände, number kolm aga hõivab praegu suure ruumiraja kõige põhjapoolsema lõigu, olles juba sooritanud pöörde, et alustada liikumist lõuna suunas. Number neli liigub võrdlemisi sirgjooneliselt lõunasse ning tema eesmised piirkonnad on jõudmas Suurte Keskmetega vastasseisu. Number viis on Suurtele Keskmetele lähimast punktist juba peaaegu et välja jõudnud ning liigub otse lõuna suunas, olles lähimal ajal valmis kalduma itta; number kuus võtab enda alla suurema osa trajektoori lõunakõverusest ehk selle lõigu, mille teie superuniversum on juba peaaegu läbinud.

15:1.5 (165.4) Teie kohalik universum nimega Nebadon kuulub Orvontoni, seitsmenda superuniversumi koosseisu ning tiirlemistrajektooril paikneb see esimese ja kuuenda superuniversumi vahel; hiljuti (selles mõttes, kuidas meie aega arvestame) asus ta läbima superuniversumi kosmosetasandi kagusegmenti. Praegusel hetkel on see Päikesesüsteem, kuhu Urantia kuulub, mõned miljardid aastad trajektoori lõunapoolsest haripunktist kaugemal, niisiis läbite te kohe kagulõigu ning hakkate kiiresti liikuma mööda pikka ja suhteliselt sirget põhjasuunalist rada. Lugematute ajastute vältel on Orvonton järginud seda peaaegu täpselt põhjakaarde kulgevat kurssi.

15:1.6 (165.5) Urantia kuulub süsteemi, mis paikneb teie kohaliku universumi piirimail, teie kohalik universum aga liigub praegu Orvontoni äärealadel. Teist väljaspool leidub veel teisigi süsteeme, ent ruumis asute te väga kaugel neist füüsilistest süsteemidest, mis tiirlevad mööda hiiglaslikku ringjoont Suure Allika ja Keskme suhtelises läheduses.

2. Superuniversumite ülesehitus

15:2.1 (165.6) Kosmoses leiduvate asustatud maailmade täpseid asukohti ning tegelikku hulka teab ainult Kõikne Isa, tema mõistab öelda nende kõikide nime ja arvu. Mina võin ainult välja pakkuda asustatud või asustamiskõlblike planeetide ligikaudse arvu, sest mõnes kohalikus universumis leidub rohkem mõistusliku elu jaoks sobivaid planeete kui teistes. Ka pole kõik kavandatud universumid veel üles ehitatud. Seepärast pakungi omapoolse hinnangu välja vaid selleks, et anda teile mõningat aimu ainelise loodu mõõtmatusest.

15:2.2 (166.1) Suuruniversumis on seitse superuniversumit, mis on moodustatud ligikaudu järgmiselt:

15:2.3 (166.2) 1. süsteem. Superhalduskonna põhiüksus koosneb umbkaudu tuhandest asustatud või asustamiskõlblikust maailmast. Sellesse rühma ei kuulu leegitsevad päikesed, külmad maailmad, kuumadele päikestele liiga lähedal paiknevad planeedid ega muud loodud-olendite jaoks sobimatud sfäärid. Neid tuhandet elu jaoks sobivaks kohandatud maailma nimetatakse süsteemiks, nooremates süsteemides aga võib vaid suhteliselt väike osa neist maailmadest olla asustatud. Iga asustatud planeeti juhib Planeedivürst, iga kohaliku süsteemi üle valitseb Süsteemi Suverään ning selle keskuseks on arhitektuurne sfäär;

15:2.4 (166.3) 2. tähtkuju. Sada süsteemi (ligemale 100 000 elamiseks sobivat planeeti) moodustavad tähtkuju. Igal tähtkujul on oma arhitektuurne keskussfäär ning tähtkuju juhivad kolm Vorondadek-Poega, Kõige Kõrgemat. Igas tähtkujus viibib vaatlejana ka Paradiisi-Kolmsuse suursaadik — Päevilt Ustav;

15:2.5 (166.4) 3. kohalik universum. Sada tähtkuju (umbes 10 000 000 asustamiseks sobilikku planeeti) moodustavad kohaliku universumi. Iga kohalikku universumit valitseb üks Miikaeli klassi kuuluvatest Jumala võrdväärsetest Loojatest-Poegadest ning seal on olemas oma imeline arhitektuurne keskusmaailm. Iga universum on õnnistatud Päevilt Ühtse ehk Paradiisi-Kolmsuse esindaja kohalolekuga;

15:2.6 (166.5) 4. väikesektor. Sada kohalikku universumit (ligi 1 000 000 000 elamiseks sobivat planeeti) moodustavad superuniversumi halduskonna väikesektori, millel on imeline keskusmaailm; sealt haldavad sektori valitsejad, Päevilt Uued, väikesektori tegemisi. Iga väikesektori keskuses on ametis kolm Päevilt Uut, Kolmsuse Ülimat Isiksust;

15:2.7 (166.6) 5. suursektor. Sada väikesektorit (umbes 100 000 000 000 elamiskõlblikku maailma) moodustavad ühe suursektori. Igal suursektoril on olemas suurepärane keskus ning sektorit juhivad kolm Päevilt Täiuslikku, Kolmsuse Ülimat Isiksust;

15:2.8 (166.7) 6. superuniversum. Kümme suursektorit (ligemale 1 000 000 000 000 asustamiskõlblikku planeeti) moodustavad superuniversumi. Iga superuniversum on varustatud hiigelsuure ja hiilgava keskusmaailmaga ning seda valitsevad kolm Päevilt Vana;

15:2.9 (166.8) 7. suuruniversum. Seitse superuniversumit moodustavad praeguse korrastatud suuruniversumi, mis koosneb umbkaudu seitsmest triljonist eluks sobivast maailmast, millele lisanduvad arhitektuursed sfäärid ning Havona üks miljard asustatud sfääri. Superuniversumeid valitsevad ja haldavad Paradiisist kaudselt ning peegelduvuse teel Seitse Meistervaimu. Havona miljardit maailma haldavad vahetult Päevilt Igavesed: igat sellist täiuslikku sfääri juhib üks niisugune Kolmsuse Ülim Isiksus.

15:2.10 (167.1) Kui Paradiisi-Havona sfäärid välja arvata, siis sisaldab universumi korrastamise plaan järgmisi üksusi:

15:2.11 (167.2) superuniversumeid7

15:2.12 (167.3) suursektoreid70

15:2.13 (167.4) väikesektoreid7 000

15:2.14 (167.5) kohalikke universumeid700 000

15:2.15 (167.6) tähtkujusid70 000 000

15:2.16 (167.7) kohalikke süsteeme7 000 000 000

15:2.17 (167.8) asustamiskõlblikke planeete7 000 000 000 000

15:2.18 (167.9) Igaüks neist seitsmest superuniversumist on moodustatud ligikaudu järgmisel põhimõttel:

15:2.19 (167.10) üks süsteem hõlmab ligemale1 000 maailma

15:2.20 (167.11) üks tähtkuju (100 süsteemi)100 000 maailma

15:2.21 (167.12) üks universum (100 tähtkuju)10 000 000 maailma

15:2.22 (167.13) üks väikesektor (100 universumit)1 000 000 000 maailma

15:2.23 (167.14) üks suursektor (100 väikesektorit)100 000 000 000 maailma

15:2.24 (167.15) üks superuniversum (10 suursektorit)1 000 000 000 000 maailma

15:2.25 (167.16) Kõik niisugused hinnangud on parimal juhul ligikaudsed, sest lakkamatult kujuneb uusi süsteeme, samal ajal kui mõned teised korrastised oma ainelise eksistentsi teatud ajaks lõpetavad.

3. Orvontoni superuniversum

15:3.1 (167.17) Kõik need täheilmad, mida Urantialt palja silmaga näha võib, kuuluvad tegelikult suuruniversumi seitsmendasse osasse ehk Orvontoni superuniversumisse. Hiiglaslik Linnutee tähesüsteem kujutab endast Orvontoni keskset tuuma ning jääb suurel määral teie kohalikust universumist väljapoole. See tohutu kogum päikesi, tumedaid kosmosesaari, kaksiktähti, kerasparvi, tähepilvi, spiraalseid ja muid udusid moodustab koos üksikplaneetide müriaadidega kellamehhanismitaolise pikaksvenitatud ringjoone kujulise rühmituse, mis kujutab endast umbes üht seitsmendikku asustatud arenevatest universumitest.

15:3.2 (167.18) Kui vaatate suurt Linnuteed Urantia astronoomilisest asukohast risti läbi naabersüsteemide, siis näete, et Orvontoni taevakehad liiguvad otsekui mööda hiiglaslikku pikaksvenitatud tasandit, mille laius on märksa suurem kui paksus, pikkus aga palju suurem kui laius.

15:3.3 (167.19) Niinimetatud Linnutee vaatlemisel võib ühes teatavas suunas taevast jälgides täheldada Orvontoni tähetiheduse suhtelist kasvu, ent kui heita pilk nii ühele kui ka teisele poole kõrvale, siis tähtede tihedus kahaneb; meie ainelise superuniversumi põhitasandist kaugenedes väheneb tähtede ja muude taevakehade arv. Kui jälgimisnurk on soodne, siis te vaatate selle maksimaalse tihedusega ala keskkohta silmitsedes Jumaluste asupaiga ning kõikide asjade keskme poole.

15:3.4 (167.20) Orvontoni kümnest suuremast jaotusest on Urantia astronoomid ligilähedaselt identifitseerinud kaheksa. Ülejäänud kahte on keerukas eristada, kuna olete sunnitud neid vaatlema seestpoolt. Kui saaksite heita Orvontoni superuniversumile pilgu mõnest kaugest ruumipunktist, märkaksite otsekohe kõiki seitsmenda galaktika kümmet suursektorit.

15:3.5 (168.1) Teie väikesektori pöörlemiskese asub kaugel eemal, hiigelsuures ja tihedas Amburi tähepilves, mille ümber liigub teie kohalik universum ning kogu sellega seostuv loodu. Ning hiiglasliku alamgalaktilise Amburi süsteemi eri külgedel võite jälgida kaht suurt tähepilvede voogu, mis on nähtavad gigantsete tähespiraalidena.

15:3.6 (168.2) Selle füüsilise süsteemi keskseks osaks, kuhu kuulub teie Päike ning temaga seotud planeedid, on kunagise Andronoveri udu tuum. Seda endist spiraaludu on mõningal määral moonutanud gravitatsioonilõhed, mis seostusid sündmustega teie Päikesesüsteemi sünni ajal ning mida ajendas suure naaberudu lähenemine Andronoverile. See peaaegu kokkupõrge muutis Andronoveri suhteliselt kerajaks, ent ei hävitanud täielikult päikeste ning nendega seotud füüsiliste rühmade kahesuunalist liikumist. Teie Päikesesüsteemile kuulub praegu üsnagi keskne koht tolle moonutatud spiraali ühes harus, mis asub ligikaudu poolel teel selle tähehoovuse keskmest tema äärealale.

15:3.7 (168.3) Nii Orvontoni Amburi-sektor kui ka kõik muud sektorid ja alajaotused tiirlevad Uversa ümber ning nii mõnedki Urantia tähevaatlejatele peamurdmist pakkunud probleemid johtuvad silmapetetest ja suhtelistest moonutustest, mida põhjustavad järgmised mitmekordsed tiirlevad liikumised:

15:3.8 (168.4) 1. Urantia tiirlemine oma päikese ümber;

15:3.9 (168.5) 2. teie Päikesesüsteemi liikumine ümber endise Andronoveri udu tuuma;

15:3.10 (168.6) 3. Andronoveri täheperekonna ning temaga seotud täheparvede liikumine ümber Nebadoni tähepilve tiirlemise ja gravitatsiooni ühiskeskme;

15:3.11 (168.7) 4. kohaliku Nebadoni tähepilve ja sellega seostuva loodu tiirlemine nende väikesektori keskme, Amburi ümber;

15:3.12 (168.8) 5. saja väikesektori, kaasa arvatud Amburi tiirlemine nende suursektori ümber;

15:3.13 (168.9) 6. kümne suursektori liikumine ehk niinimetatud tähetriiv ümber Orvontoni keskuse Uversa;

15:3.14 (168.10) 7. Orvontoni ja kuue temaga seotud superuniversumi liikumine ümber Paradiisi ning Havona ehk superuniversumi kosmosetasandi vastupäeva suunatud ringkäik.

15:3.15 (168.11) Neid mitmekordseid liikumisi on mitut liiki. Teie planeedi ning teie Päikesesüsteemi kosmoserajad on pärit nende tekkimisest, oma loomult algupärased. Orvontoni absoluutne vastupäeva suunatud liikumine on samuti loomuldasa algupärane, sisaldudes olemuslikult tervikuniversumi ehitusplaanides. Vahepealsed liikumised on aga päritolult mitmetasandilised, johtudes osalt aine-energia loovuslikust jaotumisest superuniversumite vahel, osalt aga Paradiisi jõukorraldajate arukast ja sihipärasest tegutsemisest.

15:3.16 (168.12) Havonale lähedasemad kohalikud universumid asuvad tihedamalt üksteise ligi ning üksteise peal paikneb rohkem kihte. Ent igavesest keskmest eemaldudes kohtab süsteeme, kihte, ringlusi ning universumeid ikka harvemini ja harvemini.

4. Udud — universumite eelkäijad

15:4.1 (169.1) Ehkki loomine ja universumi korrastamine jäävad igaveseks ajaks lõpmatute Loojate ning nende kaaslaste juhtimise alla, kulgeb kogu nähtus vastavalt kindlaksmääratud korrale ning kooskõlas jõu, energia ja mateeria gravitatsiooniseadustega. Kuid kosmose universaalse jõulaenguga on seotud midagi salapärast: me adume küll üsna hästi ainelise loodu korrastamist ultimaatonite tasandist kõrgemal, kuid ei mõista täielikult ultimaatonite kosmilist päritolu. Usume kindlalt, et need jõud, millest ultimaatonid pärinevad, lähtuvad Paradiisist, sest läbitavas kosmoses moodustab nende igavese liikumise trajektoor Paradiisi täpse kontuurjoone. Kuigi see kosmose jõulaeng, kogu ainestumise esivanem, jääb Paradiisi gravitatsiooni suhtes inertseks, reageerib ta siiski pidevalt ala-Paradiisi ligidusele, ringeldes ilmselt ala-Paradiisi keskmest sisse ja välja.

15:4.2 (169.2) Paradiisi jõukorraldajad muundavad kosmose võimsusvaru ürgjõuks ning arendavad selle eelainelise potentsiaali füüsilise reaalsuse esmasteks ning teisesteks energiailminguteks. Kui see energia jõuab niisugustele tasanditele, kus ta hakkab reageerima gravitatsioonile, astuvad tegevusse superuniversumi valitsusse kuuluvad võimsusesuunajad koos oma kaaslastega ja alustavad igikestvat korraldustööd, mille sihiks on aja- ning ruumiuniversumite mitmesuguste võimsusringluste ja energiakanalite loomine. Just nõnda sünnib kosmosesse füüsiline aine ja nii valmistataksegi kõik ette, et alustada universumi korrastamist.

15:4.3 (169.3) Seesugune energia segmenteerimine kujutab endast nähtust, mida Nebadoni füüsikud kunagi lahendada ei ole suutnud. Peamine raskus peitub tõigas, et Paradiisi jõukorraldajad on peaaegu täielikult ligipääsmatud ning ehkki elavad võimsusesuunajad on täiesti pädevad kosmoseenergiat käsitsema, ei ole neil vähimatki aimu nende energiate päritolust, millega nad nii osavasti ja targalt manipuleerivad.

15:4.4 (169.4) Paradiisi jõukorraldajad on udude alusepanijad: nende võimuses seisab kutsuda oma kosmosesoleku ümber esile vapustavaid jõutsükloneid, ja kui sellised keeristormid on juba kord puhkenud, siis pole neid võimalik peatada ega vaigistada enne, kui kutsutakse tegevusse kõikeläbistavad jõud, et lõpuks saavutada universumiaine ultimaatonlike üksuste tekkimine. Sel kombel luuakse spiraalsed ja muud udud, mis on otsest päritolu päikeste ning nende mitmesuguste süsteemide ema-rattad. Väliskosmoses võib kohata kümmet erinevat udude liiki — universumi esmase evolutsiooni faase — ning need gigantsed energiarattad on sama päritolu nagu seitsme superuniversumi omadki.

15:4.5 (169.5) Udude suurus on väga erinev ja sellest johtub ka nende järglaste, tähtede ning planeetide arv ja kogumass. Orvontoni piiridest põhjakaares, kuid siiski veel superuniversumi kosmosetasandil, on päikesi moodustavatest ududest äsja tekkinud ligikaudu nelikümmend tuhat tähte, ema-ratas aga paiskab ruumi ikka uusi ja uusi tähti, millest enamik on teie Päikesest palju kordi suuremad. Mõnest väliskosmose ulatuslikumast udust võib pärineda kuni sada miljonit päikest.

15:4.6 (169.6) Udud ei ole otseselt seotud ühegi haldusüksusega, nagu näiteks väiksemate sektorite või kohalike universumitega, ehkki nii mõnigi kohalik universum on üles ehitatud üheainsa udu poolt tekitatust. Kohaliku universumi ja udu võimalikest seostest sõltumatult kuulub igale kohalikule universumile täpselt üks sajatuhandik superuniversumis leiduva energia kogulaengust, sest udud energiat ei korrasta — see jaotub ühtlaselt.

15:4.7 (170.1) Mitte kõik spiraaludud ei ole hõivatud päikeste loomisest. Mõned on säilitanud kontrolli paljude oma järeltulijate, enda küljest eraldunud tähtede üle ning nad näivad spiraalsed sellepärast, et tähed väljuvad spiraali harust enam-vähem ühtses rivis, kuid pöörduvad sinna tagasi erinevaid teid pidi; nii ongi neid mingil teataval ajahetkel hõlbus jälgida, aga sootuks raskemini hoomatavaks osutuvad need tähed siis, kui nad asetsevad udu spiraalharust kaugel eemal, olles laiali paisatud mööda erisuguseid tagasipöördumisradu. Praegusel ajal ei ole just eriti paljud Orvontoni tähti tekitavatest ududest aktiivsed, ehkki asustatud superuniversumist väljaspool paiknev Andromeeda toimib vägagi tegusalt. Too kauge udu on nähtav palja silmaga, ning kui te teda vaatlete, siis peatuge hetkeks ning mõelge selle peale, et valgus, mida näete, asus neilt kaugetelt päikestelt teele peaaegu miljoni aasta eest.

15:4.8 (170.2) Linnuteed moodustav galaktika koosneb hiigelhulgast endistest spiraalsetest ja teistest ududest, millest paljud on veel praegu säilitanud oma kunagise kuju. Ent sisemiste katastroofide ja välise tõmbejõu mõjul on nii mõnedki udud sedavõrd oma kuju muutnud ning ümber paiknenud, et need hiiglaslikud kuhjatised näivad praegu otsekui leekivate päikeste tohutud helenduvad parved — nagu näiteks on Magalhãesi pilved. Orvontoni välispiiri lähedal annavad tooni täheparvede kerajad vormid.

15:4.9 (170.3) Orvontoni hiigelsuuri tähepilvi tuleks vaadelda kui omaette mateeriakogumeid, mida saab võrrelda väljaspool Linnutee galaktikat paiknevates kosmosealades vaadeldavate üksikute ududega. Ent paljud niinimetatud kosmose tähepilved koosnevad ainult gaasilisest ainest. Nende gaasiliste tähepilvede energiapotentsiaal on peaaegu mõõtmatu ning naabruses paiknevad päikesed haaravad osa sellest endale, et seda hiljem päikesekiirguse näol kosmoses ümber paigutada.

5. Kosmiliste kehade päritolu

15:5.1 (170.4) Põhiosa superuniversumi päikestes ja planeetides sisalduvast massist pärineb udukogude spiraalsetest ratastest ning võimsusesuunajate otsene tegutsemine kujundab vaid väga väikest osa superuniversumi massist (näiteks arhitektuursete sfääride loomise puhul), ehkki avakosmoses sünnib lakkamatult erineval hulgal mateeriat.

15:5.2 (170.5) Enamiku päikeste, planeetide ning teiste taevakehade päritolu silmas pidades on neid võimalik jaotada kümnesse rühma.

15:5.3 (170.6) 1. Ühise keskme ümber koonduvad rõngad. Mitte kõik udud ei ole spiraalsed. Nii mõnigi hiigelmõõtmetega udu ei muutu arenemise käigus ei kaksiktähesüsteemiks ega spiraaliks, vaid moodustab oma keskme ümber tihenedes mitmekordseid rõngaid. Väga pikka aega näeb seesugune udu välja nagu hiiglaslik keskne päike, mille ümber tiirleb arvukalt ainekogumite pilvi, nii et selle tiirlemise tulemusel näivad moodustuvat rõngad.

15:5.4 (170.7) 2. Paisktähtede hulka kuuluvad niisugused päikesed, mida ülikuumade gaaside hiiglaslikud ema-rattad endast eemale paiskavad. Nad ei paisku eemale mitte rõngastena, vaid vasakule ja paremale poole suunatud rivis. Paisktähed pärinevad ududest, mis ei ole spiraalsed.

15:5.5 (170.8) 3. Gravitatsiooniplahvatusest sündinud planeedid. Kui spiraalsest või vöötjast udust sünnib päike, siis paiskub ta sageli väga kaugele kosmosesse. Selline päike koosneb üleni gaasist; hiljem, kui ta on mõnevõrra jahtunud ning tihedamaks muutunud, võib liikumine kanda teda mingi hiiglasliku mateeriamassi, näiteks hiidpäikese või tumeda kosmosesaare lähedusse. Seesugune lähenemine ei tarvitse tingimata kokkupõrkeni viia, kuid need kaks keha võivad sattuda siiski nii ligistikku, et suurema gravitatsiooniline tõmbejõud tekitab väiksemas tõusu ja mõõna nähtust meenutavaid kramplikke tõmb lusi, millest johtub terve rida samaaegseid kerkeid tõmbleva päikese vastaskülgedel. Kui plahvatuslikud pursked on saavutanud oma lae, paiskub kosmosesse mitmesuguse suurusega ainekuhjatisi, mis võivad plahvatava päikese gravitatsioonivälja piiridest kaugemale lennata ning mõne vaadeldavas vahejuhtumis osaleva taevakeha ümber püsivatel orbiitidel tiirlema jääda. Hiljem sulavad kaks suuremat ainekogumit üheks ning tõmbavad väiksemaid kosmilisi kehi järk-järgult enda poole. Sel moel tekivad paljud väiksemate süsteemide tahked planeedid. Teie enesegi Päikesesüsteem on just niisugust päritolu.

15:5.6 (171.1) 1. Tsentrifugaalsed planeeditütred. Kui hiigelsuurte tähtede pöörlemiskiirus teatud kindlates arengujärkudes järsult suureneb, hakkavad nad endast välja paiskama suuri ainekoguseid, mis võivad hiljem kokku koonduda, moodustades sel moel väikesi maailmu, mis pidevalt jätkavad tiirlemist ümber emapäikese.

15:5.7 (171.2) 2. Gravitatsioonivajaku sfäärid. Üksiktähe suurusel on olemas oma kindel kriitiline piir. Kui täht jõuab selle piirini, aga tema pöörlemiskiirus ei vähene, siis on ta määratud purunema; toimub päikese lõhustumine ning temast sünnib uus vastavat liiki kaksiktäht. Selle gigantse lõhenemise kõrvalsaadusena võivad hiljem tekkida arvukad väikesed planeedid.

15:5.8 (171.3) 3. Kokkutõmbuvad tähed. Väiksemates süsteemides juhtub teinekord nõnda, et kõige suurem välimine planeet tõmbab oma lähemad naabermaailmad endasse, päikesele kõige ligemad maailmad alustavad aga oma viimset sööstu. Teie Päikesesüsteemi puhul tähendaks niisugune lõpp seda, et neli teie tähele kõige ligemat planeeti neelaks Päike endasse, hiiglaslik Jupiter aga püüaks kinni ülejäänud maailmad ning muutuks veelgi suuremaks. Päikesesüsteemi seesugune lõpp annaks tulemuseks kaks ligistikku asetsevat, kuid ebavõrdset päikest; sünniks üht teatud kindlat tüüpi kaksiktäht. Selliseid katastroofe tuleb enamasti ette superuniversumi tähekuhjatiste äärealadel.

15:5.9 (171.4) 4. Kumulatsioonisfäärid. Sellest tohutust mateeriakogusest, mis kosmoses ringleb, võivad aegamööda kumuleeruda ehk kuhjuda väikesed planeedid. Nende kasvamisele aitab kaasa nii planeetide pinnale langevate meteoriitide aines kui ka muud väiksemad kokkupõrked. Teatavates kosmosesektorites on tingimused planeetide niisuguseks tekkeks vägagi soodsad. Nii mõnigi asustatud maailm on sellist päritolu.

15:5.10 (171.5) 5. Mõned tihedad tumedad saared on tekkinud selle tagajärjel, et teisenev energia ladestub kosmoses. Teine niisuguste tumedate saarte rühm on tekkinud tohutu hulga külma aine, kosmoses ringlevate kildude ning meteooride kokkukuhjumise teel. Seda laadi ainekuhjatised pole kunagi olnud kuumad, ning kui tihedus kõrvale jätta, siis sarnaneb nende koostis väga Urantia omaga.

15:5.11 (171.6) 6. Kustunud päikesed. Mõned tumedad kosmosesaared ei ole midagi muud kui läbipõlenud üksildased päikesed, mis on endast välja kiiranud kogu neis sisaldunud kosmilise energia. Nende tähtede korrastatud mateeriaüksused on muutumas äärmiselt tihedaks, peaaegu täielikult konsolideerumas, aga kulub lugematuid ajastuid, enne kui sellise tohutu massi ülitihe aine kosmoseringlustes uuesti laetakse ning on mõnest kokkupõrkest või mingist muust niisama elustavast kosmilisest sündmusest ajendatuna taas valmis uuteks universumi toimimise tsükliteks.

15:5.12 (171.7) 7. Kokkupõrgetest sündinud sfäärid. Neis piirkondades, kus täheparvi on tihedamalt, ei ole kokkupõrked kuigi haruldased. Seda laadi astronoomilisi ümberkorraldusi saadavad kolossaalsed energialaengud ning mateeria muundumised. Ulatuslikke energiakõikumisi toovad kaasa eriti sellised kokkupõrked, milles osalevad surnud päikesed. Kokkupõrgetes purunenud materjalist saab sageli see aineline tuum, millest hiljem kujunevad surelike olendite eluks sobivad planeedid.

15:5.13 (172.1) 10. Arhitektuursed maailmad. Nende puhul on tegemist maailmadega, mis on ehitatud mõnel kindlal eesmärgil teatava projekti järgi ja mis vastavad esitatud konkreetsetele tingimustele; siia kuuluvad teie kohaliku universumi keskus Salvington ning teie superuniversumi valitsuse asupaik Uversa.

15:5.14 (172.2) Päikeste arendamiseks ja planeetide eraldamiseks leidub ohtrasti teisigi viise, eelloetletud menetlused aga on niisugused, mille käigus muudetakse olevaks enamik tähesüsteeme ning planeediperekondi. Kui tahaksime kirjeldada kõiki tähtede muundamise ning planeetide evolutsiooni puhul kasutatavaid menetlusi, tuleks meil jutustada umbes sajast erinevast päikeste kujundamise ja planeetide tekitamise moodusest. Taevast vaadeldes võivad teie täheuurijad jälgida kõiki neile tähtede evolutsiooni moodustele viitavaid ilminguid, ent vaid harva õnnestub neil täheldada niisuguste väikeste, mittehelenduvate ainekogumite kujunemist, millest saavad asustatud planeedid — kõige tähtsam osa kogu ääretust ainelisest loodust.

6. Kosmosesfäärid

15:6.1 (172.3) Erinevate kosmose sfääride päritolule vaatamata on neid võimalik jagada järgmistesse põhiliikidesse:

15:6.2 (172.4) 1. päikesed ehk kosmosetähed;

15:6.3 (172.5) 2. tumedad kosmosesaared;

15:6.4 (172.6) 3. väiksemad kosmosekehad ehk komeedid, meteoorid ja planetesimaalid;

15:6.5 (172.7) 4. planeedid, kaasa arvatud asustamata maailmad;

15:6.6 (172.8) 5. arhitektuursed sfäärid ehk tellimise peale loodud maailmad.

15:6.7 (172.9) Kui arhitektuursed sfäärid välja arvata, on kõik kosmilised kehad arengulist päritolu selles mõttes, et neid pole olevaks muutnud Jumaluse käsusõna; arengulist päritolu on nad seetõttu, et Jumala loovad teod on aegruumilise toimimise teel ning paljude Jumaluse loodud ja ilmnenud intellektiolendite tegevuse kaudu leidnud avaldumist.

15:6.8 (172.10) Päikesed. Tegemist on kõikvõimalikesse erinevatesse olemisjärkudesse kuuluvate kosmosetähtedega. Ühed kujutavad endast iseseisvalt arenevaid kosmosesüsteeme, teised on kaksiktähed, kokkutõmbuvad või kaduvad päikesesüsteemid. Kosmosetähtede eksisteerimist saab jagada vähemalt tuhandesse erinevasse olekusse ning järku. Teie tunnete ühtaegu nii valgust kui ka soojust jagavaid päikesi, kuid on olemas ka niisugused tähed, mis annavad küll valgust, aga mitte soojust.

15:6.9 (172.11) Need triljonid ja triljonid aastad, mille vältel harilik päike soojust ja valgust välja saadab, illustreerivad hästi igas mateeria algosakeses peituvat kolossaalset energiavaru. Neis füüsilise aine nähtamatutes osakestes tegelikult sisalduv energiahulk on praktiliselt kujuteldamatu. Ning kui kogu see energia on allutatud hiiglaslikule soojusrõhule ning sellega kaasnevale energiategevusele, nagu see sünnib leegitsevate tähtede sisemuses, siis vallandub ta peaaegu täielikult valgusena. Veel muudki tingimused võimal davad neil tähtedel teisendada ning välja saata suure osa sellest kosmilisest energiast, mis kindlate kosmoseringluste kaudu nendeni jõuab. Päikesedünamod tõmbavad ligi paljusid füüsilise energia faase ja mateeria kõiki kujusid ning jaotavad need hiljem taas laiali. Seega osutuvad päikesed jõujuhtimise automaatjaamadena toimivateks kohalikeks energiaringluse kiirendajateks.

15:6.10 (172.12) Orvontoni superuniversumit valgustavad ning soojendavad enam kui kümme triljonit leekivat päikest. Need päikesed kujutavad endast tähti selles astronoomilises süsteemis, mida teie vaadelda suudate. Rohkem kui kaks triljonit asuvad liiga kaugel ning on liiga väikesed selleks, et neid üldse kunagi Urantialt vaadelda saaks. Ent tervikuniversumis on niisama palju tähti, kuipalju klaasitäisi vett on teie maailma ookeanides.

15:6.11 (173.1) Tumedad kosmosesaared. Need on surnud päikesed ning teised suured ainekogumid, mis ei anna valgust ega soojust. Tumedate saarte mass võib olla gigantne ning avaldada universumi tasakaalule ja energiakorrastamisele väga olulist mõju. Mõne sellise hiigelmassi tihedus on lausa uskumatult suur. Massi ulatuslik koondumine lubab neil tumedatel kosmosesaartel toimida suuri naabersüsteeme tõhusalt vaos hoidvate tasakaalustajatena. Paljudes tähtkujudes hoiavad nad gravitatsioonilist jõutasakaalu ning nii mõnedki füüsilised süsteemid, mis muidu kindlale hukule vastu sööstaksid ning oma päikestesse sukelduksid, on niisuguste tumedate valvursaarte gravitatsiooni kindlas mõjuväljas. Just tänu sellele õnnestubki meil nende asukohta täpselt kindlaks määrata. Oleme ära mõõtnud helenduvate kehade gravitatsioonilise tõmbejõu ning oskame tänu sellele välja arvutada mingit süsteemi nii tõhusalt kindlal kursil hoidvate tumedate kosmosesaarte täpse suuruse ning asukoha.

15:6.12 (173.2) Väiksemad kosmilised kehad. Kosmoses ringlevad ja arenevad meteoorid ning teised väiksemad aineosakesed kujutavad endast tohutuid energia ja algaine kogumeid.

15:6.13 (173.3) Paljud komeedid pole mitte midagi muud kui kindla orbiidita liikuvad stellaarse ema-ratta tormakad järeltulijad, mida keskne valitsev päike järk-järgult ikka rohkem ja rohkem oma kontrolli alla võtab. Komeedid võivad olla tekkinud veel mitmel muulgi moel. Komeedi saba on suunatud eemale sellest kosmilisest kehast või tähest, mis komeeti enda poole tõmbab; seda tingivad elektrijõud komeedi tugevasti paisunud gaasilises osas, aga ka valguse ja teiste päikesest kiirguvate energiate rõhk. Nähtus kujutab endast kindlat tõendit selle kohta, et valgus ning sellega seostuvad energiad on reaalsed: see tõestab, et valgusel on kaal. Valgus on reaalne algaine, mitte lihtsalt hüpoteetiline eetrilainetus.

15:6.14 (173.4) Planeedid. Need on suuremad ainekuhjatised, mis ringlevad kindlal orbiidil ümber päikese või mõne muu kosmilise keha ning mille suurus ulatub planetesimaalidest kuni hiiglaslike gaasiliste, vedelate või tahkete sfäärideni. Kui kosmoses triiviva kosmoseainese ühtekoondumisel moodustunud külmade maailmade asend kosmoses on lähedal asuva päikese suhtes sobiv, siis on nad mõistusliku elu jaoks ideaalsed varjupaigad. Reeglina on surnud päikesed eluks kõlbmatud, sest harilikult paiknevad nad elavast, lõõskavast päikesest liiga kaugel, lisaks on nende mass liiga suur — raskusjõud surnud päikeste pinnal on kolossaalne.

15:6.15 (173.5) Teie superuniversumis ning teie liiki kuuluvate olendite jaoks on asustamiskõlblik vähem kui üks jahe planeet neljakümnest. Ja mõistagi ei sobi kõrgematele eluvormidele ei ülikuumad päikesed ega ka kauged jäised maailmad. Teie Päikesesüsteemis kõlbavad praegusel ajal elamiseks ainult kolm planeeti. Nii suuruse, tiheduse kui ka asukoha poolest on Urantia üsna mitmes suhtes inimasustuse jaoks ideaalne.

15:6.16 (173.6) Põhimõtteliselt on füüsilise energia käitumist suunavad seadused universaalse iseloomuga, ent igal planeedil ning igas kohalikus süsteemis valitsevaid füüsilisi tingimusi kujundavad suures osas kohalikud mõjurid. Arvutuid kosmosemaailmu iseloomustab nii loodud-olendite elu kui ka teiste elavate ilmingute peaaegu lõputu mitmekesisus. Teatavasse kindlasse süsteemi kuuluvate ning omavahel seostatud maailmade rühmas valitseb siiski mõningane sarnasus, sest mõistusliku elu suhtes kehtib kindel universumi etalon. Ühte ja samasse füüsilisse ringlusse kuuluvad planeedisüsteemid tiirlevad universumite lõputus ringis tihedalt üksteise kannul ning on füüsiliselt üksteisega seotud.

7. Arhitektuursed sfäärid

15:7.1 (174.1) Iga superuniversumi valitsus paikneb oma kosmosesegmendi arenevate universumite keskme läheduses ning talle kuulub tellimustööna valminud maailm, mida asustavad selleks volitatud isiksused. Sellised keskusmaailmad kujutavad endast spetsiaalselt tarindatud arhitektuurseid sfääre — kosmilisi kehasid, mis on loodud just nende erilist otstarvet silmas pidades. Saades küll osa ligiduses asuvate päikeste valgusest, on need maailmad varustatud autonoomse valgus-ja soojussüsteemiga. Igaühel neist on oma päike, mis annab Paradiisi-satelliitide kombel valgust, aga mitte sooja, ning igaüks neist saab soojust teatavate kindlate oma pinna läheduses kulgevate energiahoovuste ringlusest. Iga niisugune keskusmaailm kuulub ühte suurematest süsteemidest, mis asuvad vastava superuniversumi astronoomilise keskpunkti läheduses.

15:7.2 (174.2) Superuniversumite keskustes kehtib standardaeg. Orvontoni superuniversumi standardpäev vältab peaaegu kolmkümmend Urantia päeva ning Orvontoni aastas on sada standardpäeva. See Uversa aasta kehtib standardina kogu seitsmendas superuniversumis ning ta on kakskümmend kaks minutit lühem kui kolm tuhat Urantia päeva, seega ligemale kaheksa ja üks viiendik teie aastat.

15:7.3 (174.3) Oma laadilt meenutavad seitsme superuniversumi keskusmaailmad Paradiisi suursugust olemust ning hiilgust — on ju Paradiis nende täiuslikkuse keskne etalon. Tegelikult on kõik keskusmaailmad paradiislikud. Tõepoolest, nad on taevalikud asualad ning Jerusemist alates ja keskse Saarega lõpetades kasvavad pidevalt nende aineline suurus, morontia-ilu ning vaimne toredus. Nende keskusmaailmade kõik satelliidid on samuti arhitektuursed sfäärid.

15:7.4 (174.4) Eri keskusmaailmades on esindatud ainelise ja vaimse loodu kõik faasid. Need universumite kohtumismaailmad on koduks iga liiki ainelistele, morontia- ning vaimolenditele. Kui surelikud olendid universumis kõrgemale tõusevad ning ainelisest maailmast vaimsetesse maailmadesse jõuavad, ei lakka nad kunagi hindamast ega nautimast oma eksistentsi varasemaid tasandeid.

15:7.5 (174.5) Jerusem on teie kohaliku Satania süsteemi keskus ning ta koosneb seitsmest üleminekukultuuri maailmast, millest igaüht ümbritseb seitse satelliiti, nende seas ka inimese esimesed surmajärgsed peatuspaigad ehk morontiaviivituse seitse eluasemeilma. Selles tähenduses, nagu Urantial on kasutatud mõistet „taevas”, märgibki see mõnikord neid seitset eluasemeilma; esimest eluasemeilma on nimetatud esimeseks taevaks ja nii edasi kuni seitsmendani.

15:7.6 (174.6) Edentia ehk teie tähtkuju Norlatiadeki keskuse juurde kuulub tema seitsekümmend sotsialiseerivat kultuuri- ja koolitussatelliiti, kus tõusuteelised viibivad pärast seda, kui nad on läbi teinud Jerusemi koolitusprogrammi, mis hõlmab isiksuse liikumapaneku, ühendumise ja teostumise.

15:7.7 (174.7) Salvingtoni, teie Nebadoni nime kandva kohaliku universumi keskusmaailma ümbritseb kümme ülikoolide rühma, igaühes nelikümmend üheksa sfääri. Siin vaimsustatakse inimest pärast seda, kui ta on tähtkuju tasandil sotsialiseeritud.

15:7.8 (174.8) Uminor kolmas on teie väikesektori, Ensa keskus ning seda ümbritseb seitse sfääri, kus õpitakse kõrgemal tasemel tundma tõusuelu füüsilist külge.

15:7.9 (174.9) Umajor viies on Splandoni, teie suursektori keskus, mida ümbritseb superuniversumi süveneva intellektuaalse koolituse seitsekümmend sfääri.

15:7.10 (175.1) Uversa on keskuseks Orvontonile, teie superuniversumile. Teda ümbritseb vahetult seitse kõrgemat ülikooli, mis on mõeldud tõusvate tahteolendite vaimseks süvakoolituseks. Igaüks neist seitsmest imeliste sfääride kobarast koosneb seitsmekümnest maailmast, millest igaüks on pühendunud teatavale kindlale valdkonnale ning kus asub tuhandeid ja tuhandeid täiuslikke institutsioone ja organisatsioone, mille tegutsemise eesmärgiks on universumikoolitus ja vaimukultuuri tutvustamine. Neis maailmades koolitatakse ja eksamineeritakse aja palverändureid taas, valmistades neid sel kombel ette nende pikaks teekonnaks Havonasse. Saabuvaid aja palverändureid võetakse alati vastu nendel satelliitsfääridel, lahkuvaid lõpetajaid aga saadetakse Havona poole teele Uversa rannalt.

15:7.11 (175.2) Uversa on ligi triljoni asustatud või asustamiskõlbliku maailma vaimne ja administratiivne keskus. Orvontoni keskusmaailma hiilgus, suursugusus ja täiuslikkus ületab kõigi aegruumiliste loodute imed.

15:7.12 (175.3) Kui kõik kavandatud kohalikud universumid ning nende osad oleksid lõplikult valmis, siis oleks seitsmes superuniversumis kokku vaid veidi vähem kui viissada miljardit arhitektuurset maailma.

8. Energia juhtimine ja reguleerimine

15:8.1 (175.4) Superuniversumite keskussfäärid on tarindatud nõnda, et nad suudaksid toimida tõhusate võimsusenergia korrastajatena oma mitmetes sektorites, fokuseerides suunatavat energiat oma võimkonda kuuluvatesse kohalikesse universumitesse. Nad avaldavad suurt mõju korrastatud kosmoses ringlevate füüsiliste energiate tasakaalustamisele ja juhtimisele.

15:8.2 (175.5) Muid korrastusfunktsioone täidavad superuniversumi võimsuskeskused ning füüsilised juhtijad, need elusad ja poolelusad arukad olemisvormid, kes on moodustatud nimelt selle ülesande täitmiseks. Neid võimsuskeskusi ja juhtijaid on raske aduda: neil alamail klassidel pole tahet, neil puudub tahtevõime, nad ei langeta otsuseid, nende toimimine on igati mõistuspärane, kuid ilmselt automaatne, tulenedes loomupäraselt nende väga spetsiifilisest organiseeritusest. Superuniversumite võimsuskeskused ja füüsilised juhtijad suunavad ning osaliselt ka juhivad neid kolmekümmet energiasüsteemi, mis moodustavad gravita valdkonna. Uversa võimsuskeskuste hallatud füüsilise energia ringlustel kulub pisut rohkem kui 868 miljonit aastat selleks, et sooritada superuniversumis täisring.

15:8.3 (175.6) Arenev energia on algaineline: sellel on olemas kaal, ehkki kaal on alati suhteline ja sõltub pöörlemiskiirusest, massist ning antigravitatsioonist. Mateeria mass püüab aeglustada energia kiirust, mis on universaalse iseloomuga ning mida võib kujutada järgmiselt: algselt antud kiirus miinus liikumisel kohatud massi pidurdav toime pluss superuniversumi elusate energiajuhtijate korraldav tegevus ning lähedal asuvate ülikuumade või tugevasti laetud kehade füüsiline mõju.

15:8.4 (175.7) Mateeria ning energia omavahelise tasakaalu hoidmise universaalne plaan näeb ette väiksemate aineosakeste lakkamatu loomise ning olematuks muutmise. Universumi Võimsusesuunajad oskavad energiakoguseid nii tihendada ja pidurdada kui ka avardada ja vabastada.

15:8.5 (175.8) Kui gravitatsiooni pidurdav mõju vältaks piisavalt kaua, muudaks raskusjõud lõpuks kogu energia mateeriaks, ent sellele seisavad vastu kaks asjaolu: esiteks energiajuhtijate antigravitatsiooniline mõju ning teiseks tõik, et väga kuumades tähtedes ning suure energialaenguga külmade, tihenenud ainest koosnevate kosmiliste kehade ümber valitsevates tingimustes on korrastatud mateerial kalduvus laguneda.

15:8.6 (176.1) Kui mass liigselt kuhjub, ähvardades energia tasakaalust välja viia ja füüsilised jõuringlused tühjaks ammutada, sekkuvad füüsilised juhtijad — seda siis, kui gravitatsioonijõu omadusest energiat üleainestada ei juhtu võitu saama surnud kosmosehiidude omavaheline kokkupõrge, mis need kuhjunud gravitatsioonikogumid ainsa hetkega täielikult hajutab. Niisuguste kollisioonide käigus muudetakse tohutu suured mateeriamassid silmapilkselt üliharuldaseks energiavormiks ning võitlus universaalse tasakaalu saavutamiseks algab uuesti. Lõpuks muutuvad suuremad füüsilised süsteemid püsivaks, füüsiliselt stabiilseks ning võtavad sisse oma koha superuniversumite tasakaalustatud ja korrapärases ringluses. Hiljem niisugustes kindlakskujunenud süsteemides enam kokkupõrkeid ega muid hävitavaid katastroofe ette ei tule.

15:8.7 (176.2) Energia ülejäägi aegadel esineb võimsushäireid ning soojuskõikumisi, mida saadavad elektrilised ilmingud. Energiavajaku aegu kasvab mateeria suundumus kuhjuda, tiheneda ning mitte väga kindlas tasakaalus püsivates ringlustes kontrolli alt väljuda. See toob kaasa mateeria kohandumise tõusu ja mõõna nähtuste ja kollisioonide läbi ning tasakaal ringleva energia ja sõna otseses mõttes püsivamaks muutunud mateeria vahel seatakse taas kiiresti jalule. Prognoosida ning sügavamalt mõista lõõmavate päikeste ja tumedate kosmosesaarte tõenäolist käitumist ongi üks taevaste tähevaatlejate ülesandeid.

15:8.8 (176.3) Me oskame ära tunda enamikku universumi tasakaalu ohjavaid seadusi ning prognoosida nii mõndagi sellest, mis universumi püsivusse puutub. Tegelikult on meie prognoosid küll usaldusväärsed, kuid siiski tuleb meil pidevalt tegemist teha teatavate jõududega, mis meile tuntud energia juhtimise ning mateeria käitumise seadustele täielikult ei allu. Kõikide füüsiliste nähtuste ennustatavus muutub aina raskemaks vastavalt sellele, mida kaugemale Paradiisist me universumites läheme. Kui väljume Paradiisi Valitsejate isikliku haldusala piiridest, muutub ikka raskemaks ja raskemaks prognoosida niisugustele standarditele ning kogemustele vastavalt, mis on kujunenud ja saadud pelgalt lähedaste astronoomiliste süsteemide füüsiliste ilmingute jälgimise käigus. Isegi seitsme superuniversumi maailmades elame keset selliste jõudude toimet ning energiareaktsioone, mis läbistavad meie elu kõiki valdkondi, küündides ühendatud tasakaalus kaugele, kõikidesse väliskosmose piirkondadesse.

15:8.9 (176.4) Mida kaugemale väljapoole minna, seda tõenäolisemalt puutume kokku nende muutlike ning prognoosimatute ilmingutega, mis nii eksimatult iseloomustavad Absoluutide ja kogemuslike Jumaluste läheduse äraarvamatut mõju. Ja kindlasti annavad need nähtused tunnistust kõigi asjade teatud ülemjuhtimisest.

15:8.10 (176.5) Tundub, nagu oleks Orvontoni superuniversum praegu aegamisi seiskumas, ent välisuniversumid näivad koonduvat ja jõudu koguvat enneolematuks tegutsemiseks tulevikus, keskne Havona universum aga on igaveses tasakaalus. Gravitatsioon ja soojuse puudumine (külm) korrastavad mateeriat ning hoiavad seda koos, kuumus ja antigravitatsioon aga lõhustavad mateeriat ja hajutavad energiat. Elusad võimsusesuunajad ning jõukorraldajad kujutavad endast universumite moodustamise, olematuks muutmise ning ümberkorraldamisega seostuvate lõputute muutuste juhtimise ning mõistusliku suunamise saladust. Udud võivad hajuda, päikesed kustuda, süsteemid kaduda ning planeedid hävida, kuid universumid ei kao iialgi.

9. Superuniversumite ringlused

15:9.1 (176.6) Paradiisi universaalsed ringlused läbistavad tegelikult ka kõiki seitsme superuniversumi maailmasid. Need ligidusringlused on järgmised: Kõikse Isa isiksusegravitatsioon, Igavese Poja vaimugravitatsioon, Ühise Toimija meelegravitatsioon ning igavese Saare aineline gravitatsioon.

15:9.2 (177.1) Universaalsetele Paradiisi-ringlustele ning Absoluutide ja kogemuslike Jumaluste läheduse mõjule lisaks on superuniversumite kosmosetasandil tegevad vaid kaks energiaringluse jaotust ehk võimsuseristust — superuniversumi ringlused ning kohaliku universumi ringlused.

15:9.3 (177.2) Superuniversumi ringlused:

15:9.4 (177.3) 1. ühele Paradiisi Seitsmest Meistervaimust kuuluv ühendav intellektiringlus. Niisugune kosmilise meele ringlus piirdub üksnes ühe superuniversumiga;

15:9.5 (177.4) 2. Seitsme Peegeldava Vaimu peegeldusteenistuse ringlus igas superuniversumis;

15:9.6 (177.5) 3. Saladuslike Järelevaatajate salaringlused, mis on omavahel mingil kombel ühendatud ning mida suunatakse Diviningtoni kaudu Paradiisi, Kõikse Isa juurde;

15:9.7 (177.6) 4. Igavese Poja ning tema Paradiisi-Poegade vaheline suhtlemisringlus;

15:9.8 (177.7) 5. Lõpmatu Vaimu sähvatuskohalolek;

15:9.9 (177.8) 6. Paradiisi teabelevi, Havona kosmoseraportid;

15:9.10 (177.9) 7. Võimsuskeskuste ning füüsiliste juhtijate energiaringlused.

15:9.11 (177.10) Kohaliku universumi ringlused:

15:9.12 (177.11) 1. Paradiisi-Poegade annetumisvaim, annetumismaailmade Lohutaja. Tõe Vaim, Miikaeli vaim Urantial;

15:9.13 (177.12) 2. Jumalike Hoolekandjate ringlus, kohaliku universumi Emavaim, teie maailma Püha Vaim;

15:9.14 (177.13) 3. Kohaliku universumi arukushoolde ringlus, kuhu kuulub ka meeleabivaimude mitmel eri moel toimiv kohalolek.

15:9.15 (177.14) Kui kohalikus universumis tuleb ilmsiks niisugune vaimne kooskõla, et ei selle universumi individuaalseid ega ka ühendatud ringlusi pole enam võimalik eristada superuniversumi omadest, kui tõepoolest valitseb niisugune toimimise identsus ning hoolitsuse ühtsus, siis siirdub kohalik universum silmapilkselt valguse ja elu kindlakskujunenud ringlustesse, rahuldades kohe kõiki neid tingimusi, mida esitatakse superloodu täiusele viidud liidu vaimsesse konföderatsiooni vastuvõtmisel. Selleks et pääseda Vanade nõukogu ette ning saada superuniversumi konföderatsiooni liikmeks, tuleb täita järgmised nõuded:

15:9.16 (177.15) 1. füüsiline stabiilsus. Kohaliku universumi tähed ja planeedid peavad olema tasakaalus, tähtede vahetu muundumise periood peab olema lõppenud. Universum peab liikuma mööda kindlat teed ning tema orbiit peab olema püsivalt ja lõplikult välja kujunenud;

15:9.17 (177.16) 2. vaimne ustavus. Niisuguse kohaliku universumi tegemisi juhtiv Suveräänne Jumala Poeg peab olema üldiselt tunnustatav ning talle ollakse ustavad. Kogu kohaliku universumi üksikute planeetide, süsteemide ning tähtkujude vahel peab olema tekkinud harmooniline koostöö.

15:9.18 (177.17) Teie kohalikku universumit ei peeta isegi füüsiliselt lõplikult väljakujunenud superuniversumite klassi kuuluvaks, rääkimata siis sellest, et ta kujutaks endast osakest supervalitsuse üldtunnustatud vaimsest perest. Ehkki Nebadonil ei ole veel Uversal oma esindust, saadetakse meid, kes me kuulume superuniversumi valitsusse, aeg-ajalt eriülesannetega Nebadoni maailmadesse ning samal kombel olen minagi tulnud Urantiale otse Uversalt. Abistame igal võimalikul moel teie juhte ning valitsejaid nende ees seisvate keerukate probleemide lahendamisel, sest soovime näha, et teie universum tunnistataks superuniversumi perekonda kuuluva ning omavahel seotud loodu täieõiguslikuks liikmeks.

10. Superuniversumite valitsejad

15:10.1 (178.1) Superuniversumite keskused on aja ja ruumi maailmade kõrge vaimse valitsuse asupaigaks. Kolmsuse Nõukogudest pärinevat supervalitsuse haldusharu juhib üks ülima järelevalve Seitsmest Meistervaimust. Neile olenditele kuulub Paradiisis mõjuvõimas koht ning nad haldavad superuniversumeid Seitsme Ülima Halduri läbi, kes asuvad Paradiisi kaugematel kaaslastel, Lõpmatu Vaimu seitsmes erilises maailmas.

15:10.2 (178.2) Superuniversumite keskused on Peegeldavate Vaimude ning Peegeldusabiliste asukohaks. Sellest vahepealsest paigast sooritavad need imelised olendid oma ülitähtsaid peegeldamistoiminguid, teenides sel kombel nii kõrgemal paiknevat keskset universumit kui ka allpool asuvaid kohalikke universumeid.

15:10.3 (178.3) Iga superuniversumit juhivad kolm Päevilt Vana, kolm supervalitsuse üheskoos tegutsevat peahaldurit. Superuniversumi valitsuse haldusharu isikkond jaguneb seitsmesse erinevasse rühma:

15:10.4 (178.4) 1. Päevilt Vanad;

15:10.5 (178.5) 2. Tarkuse Täiustajad;

15:10.6 (178.6) 3. Jumalikud Nõuandjad;

15:10.7 (178.7) 4. Kõiksed Hindajad;

15:10.8 (178.8) 5. Vägevad Sõnumitoojad;

15:10.9 (178.9) 6. Kõrgeaulised;

15:10.10 (178.10) 7. Nime ja Numbrita Olendid.

15:10.11 (178.11) Kolme Päevilt Vana abistab vahetult olenditerühm, kuhu kuulub miljard Tarkuse Täiustajat, kellega on seotud kolm miljardit Jumalikku Nõuandjat. Iga superuniversumi valitsusse kuulub üks miljard Kõikset Hindajat. Need kolm rühma on Kolmsuse Võrdväärsed Isiksused, kes põlvnevad vahetult ja jumalikult Paradiisi-Kolmsusest.

15:10.12 (178.12) Ülejäänud kolme klassi liikmed — Vägevad Sõnumitoojad, Kõrgeaulised ning Nime ja Numbrita Olendid — on kirgastunud, tõusutee läbinud surelikud. Esimesed neisse klassidesse kuulujaist sooritasid tõusutee ning läbisid Havona juba Grandfanda aegadel. Kui tõusuteelised olid Paradiisi jõudnud, koondati nad Lõplikkuse Korpuseks, neid võttis vastu Paradiisi-Kolmsus ning seejärel määrati nad Päevilt Vanade taevalikku teenistusse. Tervikuna tuntakse neid kolme klassi kui Saavutuslikke Kolmsustatud Poegi, kelle põlvnemine on kahene, ent kes nüüd on Kolmsuse teenistuses. Sel kombel avardati superuniversumi valitsuse haldusharu, et sinna kuuluksid ka arengumaailmade kirgastunud ja täiustunud lapsed.

15:10.13 (178.13) Superuniversumi kooskõlastatult toimiv nõukogu koosneb seitsmest eelmainitud korraldavast rühmast ja järgmistest sektorivalitsejatest ning teistest piirkondlikest järelevaatajatest:

15:10.14 (179.1) 1. Päevilt Täiuslikud, superuniversumi suursektorite valitsejad;

15:10.15 (179.2) 2. Päevilt Uued, superuniversumi väikesektorite juhid;

15:10.16 (179.3) 3. Päevilt Ühtsed, kohalike universumite valitsejate Paradiisi-nõuandjad;

15:10.17 (179.4) 4. Päevilt Ustavad, tähtkujude valitsuste Kõigekõrgemate valitsejate Paradiisinõunikud;

15:10.18 (179.5) 5. Kolmsuse Õpetajad-Pojad, kes võivad juhtumisi olla ametis superuniversumite keskustes;

15:10.19 (179.6) 6. Päevilt Igavesed, kes võivad juhtumisi viibida superuniversumite keskustes.

15:10.20 (179.7) 7. Seitse Peegeldusabilist, seitsme Peegeldava Vaimu esindajad ning nende kaudu ühtlasi Paradiisi Seitsme Meistervaimu saadikud.

15:10.21 (179.8) Peegeldusabilised esindavad ka niisuguste olendite arvukaid rühmi, kelle sõnadel on küll superuniversumi valitsustes kaalu, kuid kes ühel või teisel põhjusel pole praegu üksikisikutena täiel määral tegevad. Siia gruppi kuuluvad Ülima Olendi arenevad isiksusilmingud superuniversumis, Ülima Määratlemata Juhendajad, Viimase Määratletud Asevalitsejad, Majestoni nimetamata suhetepeegeldajad ning Igavese Poja üliisikulised vaim-esindajad.

15:10.22 (179.9) Superuniversumite keskusmaailmades on peaaegu alati võimalik kohata loodudolendite kõikide rühmade esindajaid. Võimsad sekonavid ning teised Lõpmatu Vaimu hiigelperekonna liikmed teevad ära superuniversumite rutiinse hoolitsustöö. Nende superuniversumi haldamise, juhtimise, hoolitsuse ning administratiivse kohtumõistmise imeliste keskuste töös osalevad universaalse elu kõikide sfääride intellektiolendid, kes tõhusa teenistuse, aruka haldamise, armastava hoolitsuse ning õiglase kohtumõistmise käigus üksteisega lävivad.

15:10.23 (179.10) Superuniversumitel puudub igasugune esindatus suursaadikute tasemel ning nad on üksteisest täielikult isoleeritud. Ülejäänud superuniversumite tegemistest saavad nad teada ainult Paradiisis asuva teabekeskuse kaudu, mida juhivad Seitse Meistervaimu. Superuniversumite valitsejad töötavad jumalikku tarkust ilmutavates nõukogudes just enda superuniversumi hüvangut silmas pidades — hoolimata sellest, mis võib samal ajal sündida kõikse loodu teistes osades. Superuniversumite niisugune isolatsioon püsib seni, kuni areneva kogemusliku Ülima Olendi isiksussuveräänsuse täielikuma tegelikustumise kaudu saavutatakse nende omavaheline kooskõlastumine.

11. Nõuandev kogu

15:11.1 (179.11) Niisugustes maailmades nagu Uversa kohtuvad täiuslikkuse autokraatiat ning evolutsiooni demokraatiat esindavad olendid üksteisega silmast silma. Supervalitsuse täidesaatev haru pärineb täiuslikkuse maailmadest, seadusandlik haru aga arenevate universumite parimast osast.

15:11.2 (179.12) Superuniversumite nõuandev kogu asub keskusmaailmas. See seadusandlik ehk nõuandev kogu koosneb seitsmest kojast ning igaühte neist valib iga superuniversumi nõukogu liikmeks võetud kohalik universum oma esindaja, kes peab olema selles universumis sündinud. Niisuguste kohalike universumite kõrged nõukogud valivad need esindajad tõusutee läbinud Orvontoni palverändurite-lõpetajate seast, kes viibivad Uversal ning kel on luba Havonasse siirduda. Keskmine teenistusaeg vältab ligemale sada superuniversumi standardaastat.

15:11.3 (180.1) Ma pole kunagi midagi kuulnud vastuoludest Orvontoni täidesaatva võimu ning Uversa kogu vahel. Meie superuniversumi ajaloos pole nõuandev kogu veel kordagi soovitanud midagi niisugust, mille teostamisel supervalitsuse täitevosakond oleks kõhelnud. Ikka on valitsenud ülitäiuslik harmoonia ja tööalane üksmeel, mis kõik annab tunnistust sellest, et arenevatel olenditel on tõepoolest võimalik jõuda täiusele viidud tarkuse kõrgustesse, mis muudab nad pädevaks lävima jumaliku olemusega ja täiuslikku päritolu isiksustega. Tõik, et superuniversumite keskustes tegutsevad nõuandvad kogud, ilmutab Kõikse Isa ja tema Igavese Poja kogu hiiglasliku evolutsioonikäsituse tarkust ning annab aimu sellest, kuidas too kontseptsioon lõpuks triumfipärja pärib.

12. Kõrgeimad kohtud

15:12.1 (180.2) Kui kõneleme Uversa valitsuse täidesaatvast ja nõuandvast harust, siis võite te Urantia tsiviilvalitsuse teatud vormidega võrdlusjooni tõmmates järeldada, et meil peab olema ka kolmas ehk kohtuvõim. See on tõepoolest nõnda, sellel harul aga puudub oma isikkond. Meie kohtud on üles ehitatud järgmiselt: kohtuasja iseloomust ning raskusastmest sõltuvalt on eesistujaks kas Päevilt Vana, Tarkuse Täiustaja või siis Jumalik Nõuandja. Tõendusmaterjali üksikisiku, planeedi, süsteemi, tähtkuju või universumi poolt ja vastu esitavad ning vaevad Hindajad. Aja lapsi ning arenguplaneete kaitsevad Vägevad Sõnumitoojad, need superuniversumi valitsusse kuuluvad olendid, kelle ametikohuste hulka kuulub kohalike universumite ning süsteemide jälgimine. Kõrgema valitsuse suhtumist väljendavad Kõrgeaulised. Ning harilikult langetab otsuse komisjon, mille suurus võib kõikuda, aga kuhu kuulub võrdsel arvul ühelt poolt Nime ja Numbrita Olendeid, teiselt poolt aga nõuandva kogu koosseisust valitud mõistvaid isiksusi.

15:12.2 (180.3) Päevilt Vanade kohtud kujutavad endast vaimse kohtumõistmise kõrgeid kontrollinstitutsioone, mis toimivad kõikides asjaomastes universumites. Kohalike universumite Suveräänsed Pojad on oma valdustes ülimad, alludes supervalitsusele ainult selles mõttes, et nad võivad soovi korral teatavaid asju esitada Päevilt Vanadele nõustamiseks või otsustamiseks. See aga ei kehti tahteolendite elu lõpetamise kohta. Üldjuhul on kohut mõistma volitatud kohalikud universumid, aga tahteolendite elu lõpetamise kohta käivaid otsuseid langetatakse alati superuniversumite keskustes ning viiakse sealt ka täide. Kohalike universumite Pojad võivad küll otsustada, et surelik inimene jääb ellu, kuid täitevvõimuga kohtunikeks igavese elu ning surma küsimustes võivad olla ainult Päevilt Vanad.

15:12.3 (180.4) Kõikides niisugustes asjades, mille puhul tõendite esitamist ega kohtuistungit pole tarvis, teevad otsuseid Päevilt Vanad või nende kaaslased ning sellised korraldused on alati ühehäälsed, sest tegu on ju täiuslike nõukogudega. Nende ülimate ning võrratute kohtute otsuste puhul pole juttugi eriarvamustest ega mingi vähemuse seisukohtadest.

15:12.4 (180.5) Mõningate nappide eranditega kuuluvad supervalitsuse jurisdiktsiooni alla vastava superuniversumi maailmade kõik elusasjad ning elusolendid. Superuniversumi valitsusvõimude korralduste ega otsuste peale ei saa edasi kaevata, sest nad väljendavad Päevilt Vanade ühiseid seisukohti tolle Meistervaimuga, kes Paradiisis viibides juhib vastavat superuniversumit tema saatuse poole.

13. Sektorivalitsused

15:13.1 (181.1) Suursektor hõlmab umbkaudu ühe kümnendiku superuniversumist, koosnedes sajast väikesektorist, kümnest tuhandest kohalikust universumist ning umbes sajast miljardist asustamiskõlblikust planeedist. Neid suursektoreid juhivad kolm Päevilt Täiuslikku, Kolmsuse Ülimat Isiksust.

15:13.2 (181.2) Päevilt Täiuslike kohtud on üles ehitatud üpris sarnastel põhimõtetel Päevilt Vanade omadega, kuid nad ei langeta maailmade kohta vaimseid kohtuotsuseid. Suursektorite valitsuste töö seostub peamiselt kaugustesse küündiva loodu mõistusliku staatusega. Suursektorid võtavad lahendamiseks ette kõiki tavapärase ning haldusliku iseloomuga, kogu superuniversumi jaoks olulisi probleeme, mis ei seostu otseselt maailmade vaimse haldamisega ega nende plaanide teostamisega, mida Paradiisi Valitsejad on ette näinud surelike tõusuks. Nad mõistavad neis küsimustes kohut, lahendavad probleeme ning protokollivad otsuseid, et kanda kõigest ette Päevilt Vanade kohtutele. Suursektori valitsuse isikkond ei erine superuniversumi valitsuse omast.

15:13.3 (181.3) Samal moel nagu Uversa suurejoonelistel satelliitidel hoolitsetakse teie lõpliku vaimse valmistumise eest Havona jaoks, on Umajor viienda seitsekümmend satelliiti pühendatud teie intellektuaalsele koolitamisele ja arendamisele küsimustes, mis puudutavad superuniversumit. Siia on kogu Orvontonist kokku tulnud targad olendid, kes töötavad väsimatult selle nimel, et valmistada aja surelikke ette nende jätkuvaks progressiks igavikulise elujärgu suunas. Suurem osa tõususurelike vastavast koolitusest leiab aset seitsmekümnes õppemaailmas.

15:13.4 (181.4) Väikesektorite valitsusi juhivad kolm Päevilt Uut. Nende haldustegevus seostub eeskätt vastavate kohalike universumite haldamise füüsilise kontrolli, ühtlustamise, stabiliseerimise ning igapäevase kooskõlastamisega. Iga väikesektor hõlmab sada kohalikku universumit, kümme tuhat tähtkuju ning miljon süsteemi ehk umbes miljard asustamiskõlblikku maailma.

15:13.5 (181.5) Väikesektorite keskusmaailmad kujutavad endast Füüsiliste Meisterjuhtide suurejoonelisi kohtumispaiku. Iga niisugust keskusmaailma ümbritseb seitse õpetussfääri, superuniversumi alama astme kooli; need on koolituskeskused, kus jagatakse universumite universumisse puutuvaid füüsilisi ning haldusalaseid teadmisi.

15:13.6 (181.6) Väikesektori valitsusse kuuluvad haldurid alluvad vahetult suursektori valitsejatele. Päevilt Ühtsetelt, kes on Kolmsuse vaatlejad ja nõuandjad ning asuvad kohalike universumite keskussfääridel, samuti Päevilt Ustavatelt, kes kuuluvad tähtkujude keskustes Kõigekõrgemate nõukogudesse, jõuavad superuniversumisse Päevilt Uute kätte kõik vaatlusaruanded; nemad kooskõlastavad ka kõik saabuvad soovitused ja ettepanekud. Kõik sellised ettekanded saadetakse Päevilt Vanade kohtutele edasiandmiseks algul suursektoritesse, Päevilt Täiuslikele. Nõnda küünib kolmsuslik valitsemiskord kohalike universumite tähtkujudest superuniversumite keskustesse. Kohalike süsteemide keskustes Kolmsuse esindajaid ei ole.

14. Seitsme superuniversumi eesmärgid

15:14.1 (181.7) Seitsme superuniversumi evolutsioonis avalduvad seitse peamist eesmärki. Iga niisugune superuniversumite evolutsioonis ilmnev suurem eesmärk leiab oma kõige täielikuma väljenduse ainult ühes seitsmest superuniversumist ning seepärast ongi igal superuniversumil oma eriline funktsioon ja kordumatu olemus.

15:14.2 (182.1) Seitsmes superuniversum Orvonton, kuhu ka teie kohalik universum kuulub, on tuntud eeskätt tänu armust kantud hoolitsusele, mida annetatakse tema maailmade surelikele piiritu küllusega. Ta on kuulus selle poolest, et seal kehtib armu läbi leevendatud õiglus ning valitseb kannatlikkusest juhitud võim; seal tuuakse meelsasti ajalikke ohvreid selle nimel, et igaviku stabiliseerumist kindlustada. Orvonton annab universumite tasandil tõendust armastusest ning armust.

15:14.3 (182.2) Kuid siiski on meil väga raske kirjeldada, kuidas me mõistame selle praegu Orvontonis avalduva evolutsioonilise eesmärgi ehedat olemust. Vahest annaks meie kontseptsioonist mõningat aimu see, kui öelda: kuues ülejäänud, omavahel seostuvas superloodus avalduva kosmilise evolutsiooni kuus kordumatut eesmärki segunevad siin, selles seitsmendas superloodus omalaadseks terviktähenduseks. Sellepärast olemegi teinekord oletanud, et Ülima Jumala lõplikult väljaarenenud ning lõpetatud isikustumine hakkab kunagi just nimelt Uversalt valitsema seitset täiusele jõudnud superuniversumit, tehes seda kõiges tolles kogemuslikus majesteetlikkuses, mis siis iseloomustab tema selleks ajaks saavutatud kõikvõimsat suveräänset võimu.

15:14.4 (182.3) Nii nagu Orvonton on olemuselt ainulaadne ning saatuselt kordumatu, on seda ka igaüks kuuest ülejäänud temaga seostuvast superuniversumist. Siiski jääb suur osa Orvontonis toimuvast teile ilmutamata, aga paljud neist Orvontoni elu ilmutamata külgedest leiavad oma täielikuma väljenduse mõnes teises superuniversumis. Superuniversumite evolutsiooni seitse eesmärki toimivad kõigis seitsmes superuniversumis, ent igas superloodus avaldub täielikul kujul ainult üks neist eesmärkidest. Selleks et te neist superuniversumite eesmärkidest paremini aru saaksite, tuleks teile ilmutada paljutki sellest, mida te praegu ei adu, kuid isegi siis mõistaksite te ainult üsna vähest. Kogu käesolev jutustus lubab heita vaid põgusa pilgu sellele hiiglaslikule loodule, millest ühe osa moodustavad teie maailm ning kohalik universum.

15:14.5 (182.4) Teie maailma nimeks on Urantia ning Satania planeetidesüsteemis või -rühmas kannab ta numbrit 606. Käesoleval ajal kuulub sinna süsteemi 618 asustatud maailma, lisaks aga arenevad rohkem kui kakssada planeeti jõudsasti selles suunas, et kunagi tulevikus saaksid neist asustatud maailmad.

15:14.6 (182.5) Satanial on oma keskusmaailm nimega Jerusem ning Norlatiadeki tähtkujus tuntakse teda kui süsteemi number kakskümmend neli. Teie tähtkuju Norlatiadek koosneb sajast kohalikust süsteemist ning tema keskusmaailma nimeks on Edentia. Nebadoni universumis kannab Norlatiadek numbrit seitsekümmend. Kohalikku Nebadoni universumisse kuulub sada tähtkuju ning tema keskusmaailmaks on Salvington. Ensa-nimelises väikesektoris on Nebadoni universumi numbriks kaheksakümmend neli.

15:14.7 (182.6) Väikesektor Ensa koosneb sajast kohalikust universumist ning tema keskusmaailm on Uminor kolmas. Splandoni nime kandvas suursektoris on Ensa numbriks kolm. Splandon hõlmab sada väikesektorit ning tema keskusmaailma nimi on Umajor viies. See on Orvontoni superuniversumi ehk suuruniversumi seitsmenda segmendi viies suursektor. Sel moel õnnestub teil kindlaks määrata oma planeedi asukoht universumite universumi ülesehituse ning haldamise üldises skeemis.

15:14.8 (182.7) Suuruniversumis kannab teie maailm Urantia numbrit 5 342 482 337 666. See on vastav registrinumber Uversal ja Paradiisis — teie registreerimisnumber asustatud maailmade kataloogis. Mulle on teada seegi, missugust numbrit kannab Urantia füüsiliste sfääride registris, kuid too number on nii hiiglaslik, et sureliku meele jaoks ei ole tal praktilist tähendust.

15:14.9 (183.1) Teie planeet on osake hiigelsuurest kosmosest ning te kuulute peaaegu lõpmatusse maailmadeperre, kuid sellest hoolimata hallatakse teie sfääri niisuguse täpsusega ning arendatakse teda niisuguse hoole ja armastusega, nagu oleks ta ainuke asustatud maailm, mis üldse olemas on.

15:14.10 (183.2) [Esitanud Uversalt saabunud Kõikne Hindaja.]

Foundation Info

Printimiseks sobiv versioonPrintimiseks sobiv versioon

Urantia Foundation, 533 W. Diversey Parkway, Chicago, IL 60614, USA
Telefon: +1-773-525-3319; Faks: +1-773-525-7739
© Urantia Foundation. Kõik õigused kaitstud.