175 Kiri - Viimane jutlus templis

   
   Red Jesus Text: On | Off    Paragraph Numbers: On | Off
Printimiseks sobiv versioonPrintimiseks sobiv versioonSend by emailSend by email

Urantia Raamat

175. Kiri

Viimane jutlus templis

(1905.1) 175:0.1 TOL teisipäeva pärastlõunal veidi pärast kella kahte saabus Jeesus koos üheteistkümne apostli, Arimaatia Joosepi, kolmekümne kreeklase ja veel mõne jüngriga templisse ja hakkas pidama selle püha ehitise õuedel oma viimast jutlust. See jutlus pidi olema tema viimane üleskutse juudi rahvale ja lõplik süüdistus tema ägedatele vaenlastele ja tulevastele surmasaatjatele — kirjatundjatele, variseridele, saduseridele ja Iisraeli valitsejatele. Kogu ennelõuna oli eri rühmadel olnud võimalus Jeesusele küsimusi esitada, tol pärastlõunal ei küsitud temalt enam midagi.

(1905.2) 175:0.2 Kui Meister kõnelema hakkas, olid templiõuel kõik vaiksed ja vaoshoitud. Rahavahetajad ja kauplejad polnud söandanud enam templisse siseneda pärast seda, kui Jeesus ja ülesärritatud rahvahulk olid nad eelmisel päeval välja ajanud. Enne jutluse alustamist vaatas Jeesus heldinult kuulajaskonda, kes pidi peagi kuulma tema avalikku halastavat hüvastijättu inimkonnale, mis sisaldas ka juudi väärõpetajate ja vagatsejatest valitsejate viimast hukkamõistu.

1. Jutlus

(1905.3) 175:1.1 „Olen olnud koos teiega nii kaua, käinud ringi mööda maad, kuulutades Isa armastust inimlaste vastu, ja paljud on näinud valgust ning astunud usu kaudu taevariiki. Seoses selle õpetustöö ja jutlustamisega on Isa teinud palju imetegusid kuni surnu ülesäratamiseni välja. Paljud haiged ja vaevatud on tänu oma usule terveks saanud, kuid kogu see tõekuulutamine ja haiguste ravimine pole avanud silmi neil, kes keelduvad nägemast valgust ja on kindlalt otsustanud selle taevariigi evangeeliumi tagasi lükata.

(1905.4) 175:1.2 Oleme apostlitega ustavaina Isa tahtele andnud parima, et elada koos oma vendadega vastavalt Moosese käsuseaduste mõistlikele nõuetele ja Iisraeli traditsioonidele. oleme järjekindlalt otsinud rahu, kuid Iisraeli juhid ei soovi seda. Lükates tagasi Jumala tõe ja taeva valguse, astuvad nad eksituse ja pimeduse poolele. Valguse ja pimeduse, elu ja surma, tõe ja eksimuse vahel rahu olla ei saa.

(1905.5) 175:1.3 Paljud teist on julgenud mu õpetustesse uskuda ja astunud juba rõõmu ja vabadusse, mida toob teadmine, et sa oled Jumala poeg. Ja te võite olla tunnistajad, et ma olen pakkunud sedasama Jumala poja seisust kogu juudi rahvale, isegi neilesamadele inimestele, kes praegu mind tappa tahavad. Ja mu Isa võtaks need pimestatud õpetajad ja silmakirjalikud juhid veel praegugi vastu, kui nad vaid tema poole pöörduksid ja ennast tema halastusele avaksid. Sellel rahval pole praegugi hilja taeva sõna vastu võtta ja Inimese Poega tervitada.

(1906.1) 175:1.4 Mu Isa on selle rahva vastu kaua armuline olnud. Põlvest põlve oleme saatnud oma prohveteid teda õpetama ja hoiatama ning põlvkond põlvkonna järel on nad need taevast saadetud õpetajad tapnud. Ning nüüd teevad teie isemeelsed ülempreestrid ja kangekaelsed valitsejad sedasama. Nii nagu Herodes laskis tappa Johannese, valmistute teie surmama Inimese Poega.

(1906.2) 175:1.5 Kuni püsib veel võimalus, et juudid pöörduvad minu Isa poole ja soovivad päästmist, sirutab Aabrahami, Iisaku ja Jaakobuse Jumal teie poole oma halastavad käed, aga kui teie meeleparandamatuse karikas on kord täitunud ja te olete lõplikult minu Isa halastuse tagasi lükanud, jääb see rahvas omapead ja teda tabab kiiresti kuulsusetu lõpp. See rahvas kutsuti maailma valguseks, ilmutama Jumalat tundva rahva vaimset auhiilgust, kuid te olete oma jumalike privileegide täitmisest nii kaugele kaldunud, et teie juhid teevad peagi kõigi ajastute suurima rumaluse, sest nad on peaaegu valmis lõplikult tagasi lükkama Jumala kingitust kõigi ajastute kõigile inimestele — taevase Isa armastuse ilmutust kõigile tema maapealsetele loodud-olenditele.

(1906.3) 175:1.6 Ja kui te olete kord tagasi lükanud selle Jumala ilmutuse inimesele, antakse taevariik teistele rahvastele, kes võtavad selle rõõmu ja heameelega vastu. Isa nimel, kes mind on saatnud, hoiatan teid pühalikult, et te kaotate peagi maailmas oma seisundi igavese tõe lipukandjatena ja jumaliku seaduse kaitsjatena. Annan teile praegu viimase võimaluse astuda ette ja kahetseda, näidata oma soovi otsida kogu südamest Jumalat ja siseneda nagu väikesed lapsed siiras usus taevariigi turvalisusesse ja pääsemisse.

(1906.4) 175:1.7 Minu Isa on kaua teie päästmise heaks tööd teinud ja mina tulin teie sekka elama ja isiklikult teile teed näitama. Nii juutide kui ka samaarlaste ning isegi paganate seast on paljud taevariigi evangeeliumisse uskuma hakanud, kuid need, kes peaksid esimestena ette astuma ja taeva valguse vastu võtma, on kangekaelselt keeldunud uskumast Jumala tõeilmutust — inimeses ilmutatud Jumalat ja Jumalani ülendatud inimest.

(1906.5) 175:1.8 Täna õhtupoolikul seisavad minu apostlid siin teie ees vaikides, kuid peagi kuulete nende kõlavaid hääli, kui nad kutsuvad teid pääsemisele ja veenavad teid ühinema elava Jumala poegadena taevariigiga. Nüüd kutsun ma neid, oma jüngreid ja taevariigi evangeeliumisse uskujaid koos nende kõrval seisvate nähtamatute sõnumitoojatega, tunnistajateks sellele, et ma olen Iisraelile ja tema valitsejatele veel kord vabanemist ja päästmist pakkunud. Ent te kõik näete, kuidas Isa halastus ära põlatakse ja tõe sõnumitoojad tagasi lükatakse. Hoolimata sellest manitsen ma teid, et need kirjatundjad ja variserid istuvad ikka veel Moosese asemel, ja seepärast palun teid nende Iisraeli vanematega koostööd teha, kuni inimeste riike valitsevad Kõigekõrgemad pole seda riiki lõpuks kukutanud ja nende valitsejate asupaika hävitanud. Te ei pea ühinema nende kavadega surmata Inimese Poeg, kuid alluge neile kõigis Iisraeli rahuga seotud küsimustes. Toimige kõigis neis asjus nii, nagu nad teid käsivad, ja järgige seaduste põhinõudeid, kuid ärge võtke eeskuju nende kurjadest tegudest. Pidage meeles, et selles seisneb nende valitsejate patt: nad räägivad, mis on hea, kuid ei tee seda. Te teate hästi, kuidas need juhid panevad teie õlgadele rasked ja vaevukantavad koormad ega liiguta sõrmegi, et aidata teil neid kanda. Nad on rõhunud teid tseremooniatega ja orjastanud traditsioonidega.

(1907.1) 175:1.9 Pealegi teevad need enesekesksed valitsejad oma heategusid parema meelega siis, kui inimesed neid vaatavad. Nad valmistavad endale laiad palvepaelad ja ametirüüdele laiendatud äärised. Nad ihaldavad aukohti võõruspidudel ja nõuavad esimesi istmeid sünagoogides. Nad himustavad kuulda kiitvaid tervitusi turgudel ja soovivad, et kõik neid rabideks hüüaksid. Ja ehkki nad ootavad inimestelt kõiki neid auavaldusi, omastavad nad salaja lesknaiste maju ja võtavad püha templi teenustelt kasumit. Mulje avaldamiseks peavad need silmakirjatsejad avalikult pikki palvusi ja annavad oma kaaslaste tähelepanu võitmiseks almuseid.

(1907.2) 175:1.10 Ehkki te peaksite oma valitsejaid ja õpetajaid austama, ei tohiks ühtki inimest vaimses mõttes Isaks nimetada, sest teil on ainult üks Isa ja see on Jumal. Te ei tohiks ka püüda oma vendade suhtes taevariigis uhket isandat mängida. Pidage meeles, mis ma olen teile õpetanud: see, kes tahab olla teie seast suurim, olgu kõigi teenija. Kui söandate end Jumala silmis ülendada, alandatakse teid kindlasti; ent seda, kes end tõeliselt alandab, ülendatakse tingimata. Ärge otsige oma igapäevaelus enese, vaid Jumala auhiilgust. Allutage arukalt oma tahe taevase Isa tahtele.

(1907.3) 175:1.11 Ärge saage minu sõnadest valesti aru. Ma ei kanna viha nende ülempreestrite ja valitsejate peale, kes praegugi minu surma taotlevad. Ma ei ole pahane nende kirjatundjate ja variseride peale, kes mu õpetused tagasi lükkavad. Ma tean, et paljud teist salamisi usuvad, ning tean, et te tunnistate avalikult oma poolehoidu taevariigile alles siis, kui minu tund tuleb. Millega aga põhjendavad oma seisukohta teie rabid, kes kuulutavad, et nad kõnelevad Jumalaga ja söandavad siis tagasi lükata ning hävitada selle, kes tuleb maailmadele Isa ilmutama?

(1907.4) 175:1.12 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjateenrid! Te tahate sulgeda taevariigi uksed siiraste inimeste ees, sest nad pole juhtumisi teie õpetusi õppinud. Te keeldute astumast taevariiki ja samal ajal teete kõik, mis teie võimuses, et takistada ka teisi sinna pääsemast. Te seisate seljaga vastu pääsemise väravaid ja võitlete kõigiga, kes tahavad sisse saada.

(1907.5) 175:1.13 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, silmakirjateenrid, nagu te olete! Sest te teete kõik, mis teie võimuses, et pöörata inimest enda usku, aga kui see on teil õnnestunud, ei jää te rahule enne, kui olete teinud ta kaks korda halvemaks, kui ta oli paganalapsena.

(1907.6) 175:1.14 Häda teile, ülempreestrid ja valitsejad, kes te omastate vaeste vara ja nõuate ränka lõivu neilt, kes teenivad Jumalat nii, nagu Mooses nende arvates käskis seda teha! Kas teie, kes te keeldute ilmutamast halastust, võite loota halastusele tulevastes maailmades?

(1907.7) 175:1.15 Häda teile, te väärõpetajad, pimedad teejuhid! Mida võib loota rahvalt, kelle seas pime juhib pimedat? Nad mõlemad komistavad ja kukuvad hukatuseauku.

(1907.8) 175:1.16 Häda teile, kes te silmakirjaks vannet annate! Te olete petised, sest õpetate, et inimene võib templi juures vanduda ja oma vannet murda, kuid need, kes vannuvad templi kulla juures, peavad oma vannet täitma. Te kõik olete rumalad ja pimedad. Te pole isegi oma autuses järjekindlad, sest kumb on suurem, kas kuld või tempel, mis arvatakse olevat kulla pühaks teinud? Te õpetate sedagi, et kui inimene tõotab altari juures, ei loe tema tõotus midagi, aga kui ta tõotab altaril oleva ohvrianni juures, siis on ta tõotusega seotud. Jälle olete te tõe suhtes pimedad, sest kumb on suurem, ohvriand või altar, mis ohvriandi pühitseb? Millega te niisugust silmakirjalikkust ja autust taevase Jumala silmis põhjendate?

(1908.1) 175:1.17 Häda teile, kirjatundjad ja variserid ja kõik teised silmakirjateenrid, kes te hoolega mündist, aniisist ja köömnest kümnist maksate ning jätate samal ajal kõrvale kaalukama osa seadusest — usu, halastuse ja otsustusvõime! Üht oleksite pidanud mõistuse piires tegema, kuid jätmata teist tegemata. Te olete tõesti pimedad teejuhid ja tummad õpetajad, te kurnate küll sääski, aga kaamelid neelate alla.

(1908.2) 175:1.18 Häda teile, kirjatundjad, variserid ja silmakirjateenrid! Sest te puhastate karika ja liua ülihoolikalt väljastpoolt, kuid seest on need täis väljapressimise, liigkasuvõtmise ja pettuse saasta. Te olete vaimselt pimedad. Kas te ei näe, kui palju parem oleks puhastada karikas algul seest, sest ülevoolav vesi puhastaks teda väljast ise? Te pahelised hukatusele määratud! Te täidate väliselt oma usukombeid, et Moosese käsuseaduse tõlgendusi täht-tähelt järgida, kuid teie hinged on täitunud kurjuse ja tapmisihaga.

(1908.3) 175:1.19 Häda teile kõigile, kes te lükkate tagasi tõe ja põlgate ära halastuse! Paljud teist on nagu lubjatud hauakambrid, mis näivad küll väljastpoolt kaunid, kuid seest on täis surnuluid ja kõiksugu rüvedust. Nii ka teie, kes te teadlikult lükkate tagasi Jumala nõuande, näite inimestele väljastpoolt pühad ja õiged, kuid sisimas on teie südamed täis silmakirjatsemist ja kurjust.

(1908.4) 175:1.20 Häda teile, rahva võltsteejuhid! olete siit pisut eemale püstitanud monumendi vana aja märtritest prohvetitele, kuid sepitsete plaani tappa see, kellest nad rääkisid. Te kaunistate õigete hauakambreid ja veenate end, et teie poleks oma prohveteid tapnud, kui oleksite elanud esiisade päevil, ja nende võltsvagade mõtetega valmistute tapma teda, kellest prohvetid rääkisid, Inimese Poega. Kui te seda teete, tunnistate endale, et olete nende pahelised pojad, kes hukkasid prohvetid. Minge siis ja täitke oma hukatuse karikas ääreni!

(1908.5) 175:1.21 Häda teile, kurjuse lapsed! Johannes nimetas teid õigusega rästikute sooks ja ma küsin teilt, kuidas pääsete kohtuotsusest, mida Johannes teile kuulutas?

(1908.6) 175:1.22 Veel nüüdki pakun ma teile Isa nimel halastust ja andestust, praegugi sirutan teie poole igavese vendluse armastava käe. Mu Isa on saatnud teile tarku mehi ja prohveteid, mõnda neist olete taga kiusanud ja teised tapnud. Siis ilmus Johannes Inimese Poja tulekut kuulutama ja te hävitasite ta pärast seda, kui paljud olid tema õpetusse uskuma hakanud. Nüüd valmistute jälle süütut verd valama. Kas te ei saa aru, et kord tuleb kohutav arveteõiendamise päev, mil kogu maailma Kohtunik nõuab sellelt rahvalt aru, miks ta need taevased sõnumitoojad on tagasi lükanud, neid taga kiusanud ja hävitanud. Kas te ei saa aru, et peate kogu selle õige vere valamise eest aru andma, alates esimesest hukatud prohvetist kuni Sakarjani, kes tapeti pühapaiga ja altari vahel? Ja kui te oma pahelisi tegusid jätkate, võidakse aru pärida juba teie sugupõlvelt.

(1908.7) 175:1.23 Oo Jeruusalemm ja Aabrahami lapsed, kes te olete teie juurde saadetud prohveteid kividega surnuks visanud ja õpetajaid tapnud, veel nüüdki tahaksin teie lapsed kokku koguda, nagu kana kogub oma pesakonna enda tiibade alla, ent te ei soovi seda!

(1908.8) 175:1.24 Ja nüüd jätan ma teiega hüvasti. Te olete mu sõnumit kuulnud ja oma otsuse teinud. Need, kes on minu evangeeliumisse uskunud, on praegugi turvaliselt jumalariigis. Teile, kes te olete otsustanud Jumala kingituse tagasi lükata, ütlen ma, et te ei näe mind enam templis õpetamas. Minu töö teie heaks on tehtud, nüüd lähen ma oma lastega siit ära ja teie koda jäetakse maha!”

(1908.9) 175:1.25 Siis andis Meister oma poolehoidjatele märku templist lahkuda.

2. Üksikute juutide olukord

(1909.1) 175:2.1 Asjaolu, et juudi rahva vaimsed juhid ja usuõpetajad lükkasid Jeesuse õpetused kunagi tagasi ja sepitsesid tema julma surma, ei mõjuta mingil viisil ühegi üksikjuudi seisundit Jumala ees. Ja see ei tohiks neis, kes end Kristuse järgijateks kuulutavad, juutide kui kaassurelike suhtes eelarvamust tekitada. Juudid kui rahvus, kui sotsiaalpoliitiline rühm, on maksnud Rahuvürsti tagasilükkamise eest kohutavat hinda. Nad on juba ammu lakanud olemast vaimsed tõrvikukandjad, kes kuulutasid inimsoole jumalikku tõde, kuid see ei ole mingi mõistlik põhjendus, miks nende kunagi elanud juutide järeltulijad peaksid kannatama tagakiusamiste all, mis on neile osaks saanud sallimatute, vääritute ja võltsvagade isikute poolt, kes on ennast kuulutanud ka ise juudina sündinud Jeesus Naatsaretlase järgijateks.

(1909.2) 175:2.2 Palju kordi on praegu elavate juutide põhjendamatu ja Kristusele võõras vihkamine ning tagakiusamine viinud kannatuste ja surmani süütud, mitte kedagi häirinud juudid, kelle esivanemad Jeesuse ajal kogu südamest evangeeliumi vastu võtsid ja peagi kohkumatult surma läksid tõe eest, millesse nad jäägitult uskusid. Missugune õudusevärin läbib pealtvaatavaid taevaolendeid, kui nad näevad neid, kes on end Jeesuse järgijateks kuulutanud, taga kiusamas, ründamas ja isegi mõrvamas Peetruse, Filippuse, Matteuse ja teiste Palestiina juutide järeltulijaid, kelle esivanemad taevariigi evangeeliumi esimeste märtritena nii austustväärivalt oma elu andsid!

(1909.3) 175:2.3 Kui julm ja mõistusevastane on sundida süütuid lapsi kannatama oma esiisade pattude eest, kui nad nende pahategudest mitte midagi ei tea ega saa nende eest kuidagi vastutust kanda! Ja teha neid pahelisi tegusid selle nimel, kes õpetas oma jüngreid isegi oma vaenlasi armastama! Selles jutustuses Jeesuse elust on tulnud kirjeldada, kuidas mõned tema juutidest kaaslased ta tagasi lükkasid ja tema häbistavat surma sepistasid. Ent me hoiatame kõiki, kes seda lugu loevad, et selle ajaloolise jutustusega pole mitte mingil viisil põhjendatud sajandeid kestnud nii paljude ennast kristlasteks pidavate isikute ebaõiglane viha ega hoiak iga juudi suhtes. Taevariigisse uskujad, kes järgivad Jeesuse õpetusi, peavad lõpetama iga juudi kohtlemise nii, nagu oleks just tema süüdi Jeesuse tagasilükkamises ja ristilöömises. Isa ja tema Looja-Poeg pole kunagi lakanud juute armastamast. Jumal ei tee isikutel vahet ja pääsemine on olemas nii paganate kui ka juutide jaoks.

3. Suurkohtu saatuslik istung

(1909.4) 175:3.1 Tol teisipäevaõhtul kell kaheksa avati Suurkohtu saatuslik istung. Juba mitu korda varem oli see juudi rahva kõrgeim kohus kuulutanud, et Jeesus peab surema. Juba mitu korda oli austusväärne valitsusorgan nõuks võtnud tema töö peatada, kuid polnud veel kunagi otsustanud teda vahistada ja iga hinna eest surmata. Just enne selle teisipäeva, 30. aasta 4. aprilli südaööd mõistis Suurkohtu tolleaegne koosseis ametlikult ja ühehäälselt nii Jeesuse kui ka Laatsaruse surma. See oli vastus Meistri viimasele pöördumisele juutide valitsejate poole, mille ta oli teinud templis vaid mõni tund enne seda. Sellega näitasid nad oma kibedat meelepaha Jeesuse viimaste jõuliste ülempreestritele, pattukahetsematutele saduseridele ja variseridele suunatud süüdistuste suhtes. Inimese Poja surmamõistmine (juba enne kohut) oli Suurkohtu vastus viimasele taevase halastuse pakkumisele juudi rahvale kui sellisele.

(1910.1) 175:3.2 Sellest ajast peale jäeti juudid lõpetama oma rahva lühikest eluperioodi täies vastavuses nende puhtinimliku seisundiga teiste Urantia rahvaste seas. Iisrael oli ära tõuganud Inimese Poja, kes oli teinud lepingu Aabrahamiga, ja Aabrahami laste maailmale tõevalguse toojateks muutmise kava oli kildudeks purunenud. Jumalik leping oli tühistatud ja heebrea rahva lõpp kiiresti lähenemas.

(1910.2) 175:3.3 Suurkohtu ametnikele anti järgmisel varahommikul käsk Jeesus vahistada, kuid neil keelati seda avalikult teha. Neil kästi kavandada tema salamisi kinnivõtmine, eelistatavalt ootamatult ja öösel. Saades aru, et ta ilmselt sel päeval (kolmapäeval) templis enam ei õpeta, anti Suurkohtu ametnikele käsk „tuua ta juutide kõrge kohtu ette mingil ajal enne neljapäeva keskööd”.

4. Olukord Jeruusalemmas

(1910.3) 175:4.1 Kui Jeesus templis oma viimase jutluse lõpetas, olid apostlid taas segaduses ja jahmunud. Selleks ajaks, kui Meister alustas oma kohutavaid juudi valitsejatele suunatud süüdistusi, oli Juudas templisse tagasi jõudnud, nii et selle Jeesuse viimase templis peetud jutluse teist poolt kuulsid kõik kaksteist apostlit. Kahjuks ei kuulnud Juudas Iskariot tema hüvastijätujutluse esimest, halastust pakkuvat osa. See viimane halastusepakkumine juutide valitsejatele jäi tal kuulmata sellepärast, et ta vestles samal ajal oma saduseridest sugulaste ja tuttavatega, kellega ta oli koos lõunat söönud ja arutanud, kuidas oleks kõige kohasem Jeesusest ja teistest apostlitest lahku lüüa. Kuulates Meistri viimaseid juutide juhtide ja valitsejate vastu suunatud süüdistusi, tegi Juudas täieliku ja lõpliku otsuse evangeeliumiliikumine hüljata ja oma käed kogu ettevõtmisest puhtaks pesta. Ta lahkus siiski templist koos kaheteistkümne apostliga ja läks koos nendega Õlimäele, kus kuulas saatuslikku jutlust Jeruusalemma hävitamisest ja juudi rahva lõpust, ning jäi tol teisipäeva õhtul uues laagris Ketsemani lähedal nende juurde.

(1910.4) 175:4.2 Rahvahulk, kes oli kuulnud, kuidas Jeesus pärast halastavat üleskutset juutide juhtidele jätkas nende ootamatute ja salvavate etteheidetega, peaaegu halastamatute süüdistustega, oli vapustatud ja hämmelduses. Kui Suurkohus Jeesusele surmaotsuse langetas ja Meister apostlite ning mõne jüngriga Õlimäel istus ja juudi rahva hukku ennustas, arutas kogu Jeruusalemm tõsiselt ja vaiksehäälselt ühtainust küsimust, mida nad Jeesusega teevad.

(1910.5) 175:4.3 Nikodeemose majja kogunes üle kolmekümne silmapaistva juudi, kes uskusid salaja taevariigisse. Nad arutasid, missugust teed valida, kui peaksid avalikult Suurkohtust lahku lööma. Kõik kohalviibijad olid ühel nõul, et nad tunnistavad avalikult oma poolehoidu Meistrile selsamal tunnil, mil kuulevad tema vahistamisest. Ning täpselt nii nad toimisidki.

(1911.1) 175:4.4 Saduserid, kes olid nüüd Suurkohtus ülekaalus ja seda oma kontrolli all hoidsid, soovisid Jeesust hävitada järgmistel põhjustel:

(1911.2) 175:4.5 1. nad kartsid, et rahva kasvav poolehoid Jeesusele ähvardab ohustada juudi rahva olemasolu Rooma võimude võimaliku sekkumise tagajärjel;

(1911.3) 175:4.6 2. tema innukas soov templit reformida puudutas otseselt nende tulusid, templi puhastamine mõjutas nende rahakotti;

(1911.4) 175:4.7 3. nad pidasid end vastutavaks ühiskonnakorra säilimise eest ja kartsid tagajärgi, mida võis tekitada Jeesuse inimestevahelist vendlust kuulutava veidra uue doktriini edasine levik.

(1911.5) 175:4.8 Variserid soovisid lasta Jeesuse tappa teistsugustel põhjustel. Nad kartsid teda, sest:

(1911.6) 175:4.9 1. ta avaldas varjamatut vastuseisu nende traditsioonilisele mõjuvõimule rahva üle. Variserid olid ultrakonservatiivsed ja panid väga pahaks neid oletatavalt radikaalseid rünnakuid nende kui usuõpetajate õigustatud prestiižile;

(1911.7) 175:4.10 2. nad pidasid Jeesust seaduserikkujaks, sest ta oli ilmutanud täielikku ükskõiksust sabati ja arvukate teiste seaduse- ning tseremoonianõuete suhtes;

(1911.8) 175:4.11 3. nad süüdistasid teda pühaduseteotuses, sest ta nimetas Jumalat oma Isaks;

(1911.9) 175:4.12 4. ja nüüd olid nad tema peale põhjalikult vihastanud kibeda hukkamõistu pärast, mida ta oli päeval oma hüvastijätujutluse lõpuosas väljendanud.

(1911.10) 175:4.13 Kui Suurkohus oli Jeesuse ametlikult surma mõistnud ja tema vahistamiseks korraldused andnud, läks ta tol teisipäeval enne keskööd laiali, olles kokku leppinud kohtuda järgmisel hommikul kell kümme ülempreester Kaifase majas, et sõnastada süüdistused, mille põhjal Jeesus kohtu ette tuua.

(1911.11) 175:4.14 Üks väike saduseride rühm oli teinud isegi ettepaneku Jeesus mõrvata lasta, kuid variserid keeldusid kindlalt niisugust sammu toetamast.

(1911.12) 175:4.15 Selline olukord valitses Jeruusalemmas ja inimeste seas tol sündmusrikkal päeval, mil seda saatuslikku maapealset stseeni oli kogunenud ülevalt jälgima tohutu hulk taevaolendeid, kes tahtsid oma armastatud Suverääni heaks midagi ette võtta, kuid ei suutnud, sest nende ülemjuhatajad hoidsid neid kindlalt tagasi.

Foundation Info

Printimiseks sobiv versioonPrintimiseks sobiv versioon

Urantia Foundation, 533 W. Diversey Parkway, Chicago, IL 60614, USA
Tel: +1-773-525-3319; Fax: +1-773-525-7739
© Urantia Foundation. All rights reserved