Urantia raamat

56. Kiri

Kõikne ühtsus

56:0.1 (637.1) JUMAL on ühtsus. Jumalus on kõikselt koordineeritud. Universumite universum on üks tohutu suur terviklik mehhanism, mida juhib absoluutselt üks lõpmatu meel. Kõikse loodu füüsilised, intellektuaalsed ja vaimsed aspektid on jumalikus korrelatsioonis. Täiuslik ja mittetäiuslik on tõelises vastastikseoses ning piiritletud arenev loodud-olend võib tõusta seetõttu Paradiisi, kuuletudes Kõikse Isa käsule: „Teie olge täiuslikud, nii nagu mina olen täiuslik.”

56:0.2 (637.2) Loodu eri tasandid on Tervikuniversumi Arhitektide kavades ja haldamises kõik omavahel ühendatud. Aegruumi surelike piiratud meele jaoks võib universumis olla palju probleeme ja olukordi, mis näivad kujutavat ebakõla ja osutavat tõhusa koordineerimise puudumisele. Need meist, kes suudavad universuminähtusi vaadelda laiemalt ning kellel on rohkem kogemusi näha kogu selle loova mitmekesisuse aluseks olevat ühtsust ja avastada kogu selle paljususe üle laotuvat jumalikku samasust, tajuvad kõigis neis universumi loovenergia paljudes avaldumistes ilmnevat jumalikku ja ühtainsat eesmärki.

1. Füüsiline koordineerimine

56:1.1 (637.3) Füüsiline ehk aineline loodu ei ole lõpmatu, kuid on täiuslikult koordineeritud. On olemas jõud, energia ja võimsus, kuid päritolult on nad kõik üks. Seitse superuniversumit näivad olevat kahesed, keskne universum kolmene, kuid Paradiis on ühese ülesehitusega. Ja Paradiis on kõigi aineliste universumite — varasemate, praeguste ja tulevaste universumite — tegelik allikas. Ent see kosmiline tuletamine on igaviku sündmus: ei ruum ega aineline kosmos tule mingil ajal—minevikus, olevikus ega tulevikus — keskselt Valgusesaarelt. Paradiis toimib kosmilise allikana enne ruumi ja enne aega; seetõttu näiksid selle eri liigid ajas ja ruumis vaeslastena, kui nad ei oleks tekkinud Määratlematu Absoluudi kaudu, mis on nende lõplik asupaik ruumis ning nende ilmutaja ja reguleerija ajas.

56:1.2 (637.4) Määratlematu Absoluut hoiab alal füüsilist universumit, Jumalus-Absoluut aga motiveerib täiuslikku kontrolli kogu ainelise reaalsuse üle; ja nende kahe Absoluudi tegevust ühendab Kõikne Absoluut. Kõik isiksused — nii ainelised, morontia-, absoniitsed kui ka vaimisiksused — saavad selle ainelise universumi haakuvast korrelatsioonist kõige paremini aru, kui vaatlevad kogu ainelise reaalsuse bona fide gravitatsioonilist reageerimist ala-Paradiisi keskenduvale gravitatsioonile.

56:1.3 (638.1) Gravitatsiooni ühtlustumine on üldine ja ühesugune, puhta energia reageerimine on niisama üldine ja vältimatu. Puhas energia (ürgjõud) ja puhas vaim on täielikult gravitatsioonile reageerimise eelsed. Neid Absoluutidele omaseid ürgjõude juhib isiklikult Kõikne Isa, seetõttu koondub kogu gravitatsioonikese puhta energia ja puhta vaimu Paradiisi-Isa isiklikku kohalolekusse ning tema aineülesesse asupaika.

56:1.4 (638.2) Puhas energia on kõigi suhteliste, mittevaimsete funktsionaalsete reaalsuste esivanem, puhas vaim aga on kõigi põhiliste energiasüsteemide jumaliku ja suunava ülemjuhtimise potentsiaal. Ning need reaalsused, mis on nii mitmekesiselt avaldunud üle kogu ruumi ning nii erinevatena täheldatavad aja liikumises, on mõlemad koondunud Paradiisi-Isa isikus. Temas on need üks — peavad olema ühendatud —, sest Jumal on üks. Isa isiksus on absoluutselt ühtne.

56:1.5 (638.3) Jumal-Isa lõpmatus olemuses ei saanud kahesugust, näiteks füüsilist ja vaimset reaalsust eksisteerida. Ent niipea, kui me pöörame pilgu Paradiisi-Isa isiklike väärtuste lõpmatutelt tasanditelt ja absoluutsest reaalsusest kõrvale, täheldame nende kahe reaalsuse olemasolu ja näeme, et need reageerivad täielikult tema isiklikule kohalolekule, sest tema sees on kõik koos.

56:1.6 (638.4) Niipea kui te kaldute kõrvale Paradiisi-Isa lõpmatu isiksuse määratlematust mõistest, tuleb teil pidada meelt vältimatuks viisiks, kuidas seda algse monoteistliku Looja-isiksuse, Esimese Allika ja Keskme — MINA OLEN — kaheste universumiavaldumiste üha laienevat lahknemist ühendada.

2. Intellektuaalne ühtsus

56:2.1 (638.5) Mõte-Isa realiseerib vaimu väljenduse Sõnas-Pojas ning saavutab reaalsuse avardumise Paradiisi kaudu kaugeleulatuvates ainelistes universumites. Igavese Poja vaimseid väljendusi hoiab loodu aineliste tasemetega kooskõlas Lõpmatu Vaim, kelle vaimulereageeriva meelehoolekandega ja füüsilise universumi suunamisega meele poolt korreleeruvad omavahel Jumaluse vaimsed reaalsused ja Jumaluse ainelised vastukajad.

56:2.2 (638.6) Meel on Lõpmatu Vaimu funktsionaalne and, seega lõpmatu potentsiaaliga ja kõikselt annetatud. Kõikse Isa algne mõte igavikustub kaheses väljenduses: Paradiisisaares ja temaga Jumaluses võrdses, vaimses ja Igaveses Pojas. Sellise igavese reaalsuse duaalsuse tõttu on meele Jumal, Lõpmatu Vaim paratamatu. Meel on vaimse ja ainelise reaalsuse vaheline vältimatu suhtlemiskanal. Aineline arenev loodud-olend võib sisimas elavat vaimu tajuda ja mõista ainult meele hoolekande kaudu.

56:2.3 (638.7) See lõpmatu ja kõikne meel kannab hoolt aja ja ruumi universumites kosmilise meelena; ja kuigi see ulatub meeleabivaimude algelisest hoolekandest kuni universumi tegevjuhi suursuguse meeleni, on see kosmiline meel piisavalt ühendatud Seitsme Meistervaimu juhendamises, kes omakorda on kooskõlas aja ja ruumi Ülima Meelega ning täiuslikus vastastiksuhtes Lõpmatu Vaimu kõikehõlmava meelega.

3. Vaimne ühendamine

56:3.1 (639.1) Nii nagu universumi meelegravitatsioon keskendub Lõpmatu Vaimu isiklikule kohalolekule Paradiisis, keskendub universumi vaimugravitatsioon Igavese Poja isiklikule kohalolekule Paradiisis. Kõikne Isa on üks, kuid aegruumile on ta ilmutatud kahese nähtusena — puhta energia ja puhta vaimuna.

56:3.2 (639.2) Paradiisi vaimureaalsused on samuti ühtsed, kuid kõigis aegruumi olukordades ja suhetes on see üks vaim ilmutatud kahese nähtusena — ühelt poolt Igavese Poja vaimisiksuste ja kiirgustena ning teiselt poolt Lõpmatu Vaimu ja temaga seotud loodute vaimisiksuste ja mõjudena. On ka veel kolmas nähtus — puhta vaimu fragmendid — Isa poolt annetatud Mõttekohandajad ja teised vaim-olemusvormid, mis on isikueelsed.

56:3.3 (639.3) Ükskõik missugusel universumitegevuste tasandil te vaimseid nähtusi ka ei kohtaks või vaimolenditega sidemeid ei looks, võite olla kindlad, et nad kõik pärinevad Vaim-Poja ja Lõpmatu Meel-Vaimu hoolekande kaudu Jumalast kui vaimust. Ning see kaugeleulatuv vaim toimib arenevates ajauniversumites sel viisil, nagu seda suunatakse kohalike universumite keskustest. Neist Loojate-Poegade keskusmaailmadest tulevad Püha Vaim ja Tõe Vaim koos meeleabivaimude hoolekandega aineliste meelte madalamatele ja arenevatele tasanditele.

56:3.4 (639.4) Et meel on Meistervaimude tasandil ühtsem ühenduses Ülima Olendiga ning kosmilise meelena Absoluutse Meele alluvuses, on arenevate maailmade meelehoolekanne otsesemalt ühendatud isiksustes, kes elavad kohalike universumite keskustes, ning juhtivates Jumalikes Hoolekandjates, kes omakorda on peaaegu täiuslikult korrelatsioonis Igavese Poja Paradiisi-gravitatsiooniringlusega, kus toimub kõigi aegruumi vaimuavaldumiste lõplik ühinemine.

56:3.5 (639.5) Täiustunud loodud-olendi eksistentsi võib saavutada, alal hoida ja igavikustada enesest teadliku meele ühtesulamise teel mõne Paradiisi-Kolmsuse isiku poolt annetatud Kolmsuse-eelse vaimu fragmendiga. Surelik meel on Igavese Poja ja Lõpmatu Vaimu Poegade ja Tütarde looming, ning kui see sulab ühte Isast pärineva Mõttekohandajaga, saab see osa arenevate maailmade kolmesest vaimu annetusest. Kuid need kolm vaimuväljendust ühinevad täielikult lõpetanutes, nagu nad olid igavikus üks Kõikne MINA OLEN, enne kui sellest üldse sai Igavese Poja ja Lõpmatu Vaimu Kõikne Isa.

56:3.6 (639.6) Vaim peab alati ja lõplikult väljenduma kolmeselt ja lõpptulemusena realiseerudes ühinema Kolmsusega. Vaim pärineb kolmese väljenduse kaudu ühest allikast; ja lõplikkuses peab see saavutama ning saavutabki täieliku realiseerumise selles jumalikus ühinemises, mida kogetakse igavikus Jumalat leides — üksolemises jumalikkusega — ja kosmilise meelehoolekande kaudu, mis on Isa kõikse mõtte ja igavese sõna lõpmatu väljendus.

4. Isiksuse ühendamine

56:4.1 (639.7) Kõikne Isa on jumalikult ühtne isiksus; seega on Havonasse jõudmisel täiesti ühtsed isiksused ka kõik tema tõusuteelistest lapsed, kes kantakse Paradiisi tagasitõmbehoo mõjul, mis on Mõttekohandajates, kes Isa käsule kuuletudes lahkusid Paradiisist ja asusid elama aineliste surelike sisimasse.

56:4.2 (640.1) Isiksus püüab loomupäraselt kõiki endas sisalduvaid reaalsusi ühendada. Esimese Allika ja Keskme, Kõikse Isa lõpmatu isiksus ühendab kõik seitse Lõpmatuses sisalduvat Absoluuti; ja sureliku inimese isiksusel, mis on Kõikse Isa ainulaadne ja otsene annetus, on samuti potentsiaali surelikus loodud-olendis sisalduvad tegurid ühendada. See kogu loodud-olendi isiksust ühendav loovus on tema kõrge ja ainulaadse allika sünnimärk ning annab pealegi tunnistust tema katkematust sidemest sama allikaga isiksuseringluse kaudu, millega loodud-olendi isiksus hoiab otsest ja pidevat sidet kõigi isiksuste Isaga Paradiisis.

56:4.3 (640.2) Kuigi see Jumal avaldub alates Seitsmekordsest läbi ülimuslikkuse ja lõplikkuse kuni Jumal-Absoluudini, hoolitseb Paradiisis ja Jumal-Isa isikus keskenduv isiksuseringlus kõigi nende jumaliku isiksuse erinevate väljenduste täieliku ja täiusliku ühendamise eest, mis on kõigil loodud-olenditest isiksustel, kõigil aruka eksistentsi tasanditel ja kõigis täiuslike, täiustunud ja täiustuvate universumite maailmades.

56:4.4 (640.3) Kuigi Jumal on universumitele ja universumites kõike seda, mida oleme kirjeldanud, on ta teile ja kõigile teistele Jumalat tundvatele loodud-olenditele siiski üks, teie Isa ja nende Isa. Isiksusele ei saa Jumal olla mitmene. Jumal on kõigile oma loodud-olenditele Isa ning pole praktiliselt võimalik, et ühel lapsel oleks mitu isa.

56:4.5 (640.4) Filosoofiliselt, kosmiliselt ja avaldumise eri tasandite ja asukohtade poolest võite ja paratamatult peategi tajuma mitmeste Jumaluste tegutsemist ja eeldama mitmeste Kolmsuste olemasolu; kuid iga palveldava isiksuse palveldamiskogemuse isiklikus kontaktis on Jumal üle kogu tervikuniversumi üks. See ühtne ja isiklik Jumalus on meie Paradiisi-vanem, Jumal-Isa, annetaja, säilitaja ja Isa kõigile isiksustele alates surelikust inimesest asustatud maailmades kuni Igavese Pojani kesksel Valgusesaarel.

5. Jumaluse ühtsus

56:5.1 (640.5) Paradiisi Jumaluse ainusus, jagamatus on eksistentsiaalne ja absoluutne. Jumaluse igavesi isikustumisi on kolm — Kõikne Isa, Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim —, kuid Paradiisi-Kolmsuses on nad tegelikult üks ühtne ja jagamatu Jumalus.

56:5.2 (640.6) Paradiisi-Havona algse eksistentsiaalse reaalsuse tasandilt on eristunud kaks absoluutse alltasandit, millel Isa, Poeg ja Vaim on tegelnud arvukate isikuliste kaaslaste ja alluvate loomisega. Ja kuigi siinkohal ei ole kohane arutada absoniitse jumaluse ühinemise üle transtsendentsetel ülimuslikkusetasanditel, on võimalik vaadelda mõningaid jooni neid Jumaluse eri isikustumisvorme ühendavas funktsioonis, milles ilmneb jumalikkuse toime mitmesugustele loodu sektoritele ja intellektiolendite eri klassidele.

56:5.3 (640.7) Jumalikkuse praegune funktsioneerimine superuniversumites avaldub aktiivselt Ülimate Loojate — kohaliku universumi Loojate-Poegade ja Vaimude, superuniversumi Päevilt Vanade ja Paradiisi Seitsme Meistervaimu tegevuses. Need olendid on Seitsmese Jumala kolm esimest tasandit sissepoole Kõikse Isa suunas ning kogu see Seitsmese Jumala ala kooskõlastub kogemusliku jumaluse esimesel tasandil areneva Ülima Olendiga.

56:5.4 (641.1) Paradiisis ja keskses universumis on Jumaluse ühtsus eksisteerimise fakt. Arenevates aja ja ruumi universumites on Jumaluse ühtsus saavutus.

6. Areneva Jumaluse ühinemine

56:6.1 (641.2) Kui Jumaluse kolm igavest isikut tegutsevad Paradiisi-Kolmsuses jagamatu Jumalusena, saavutavad nad täiusliku ühtsuse. Kui nad kas üksikult või ühiselt loovad, siis nende Paradiisi-järglastel ilmneb samuti iseloomulik jumalikkuse ühtsus. Ning see eesmärgi jumalikkus, mida avaldavad aegruumi alade valitsejate Ülimad Loojad ja Valitsejad, saab lõppkokkuvõttes kogemusliku ülemvõimu suveräänsuse ühendavaks võimsuspotentsiaaliks, mis universumi mitteisikulise energiaühtsuse kohalolekul tekitab reaalsusepinge, mida saab lahendada ainult piisava ühinemise teel kogemusliku Jumaluse kogemusliku isiksuse reaalsustega.

56:6.2 (641.3) Ülima Olendi isiksuse reaalsused lähtuvad Paradiisi Jumalustest ning ühinevad Havona välimise ringluse juhtmaailmas Kõikvõimsa Ülima väelisuse eesõigustega, mis tulenevad suuruniversumi Looja jumalikkustest. Ülim Jumal eksisteeris Havonas isikuna enne seitsme superuniversumi loomist, kuid tegutses ainult vaimsetel tasanditel. Ülimuslikkuse Kõikvõimsa võimu väljakujunemine jumalikkuse mitmekülgse sünteesiga arenevates universumites viis Jumaluse uue väelisus-kohalolekuni ja kooskõlastus Ülima vaimse isikuga Havonas Ülima Meele kaudu, mis teisenes samaaegselt Lõpmatu Vaimu lõpmatus meeles sisalduvast potentsiaalist Ülima Olendi aktiivselt tegutsevaks meeleks.

56:6.3 (641.4) Seitsme superuniversumi arengumaailmade ainelise meelega loodud-olendid võivad Jumaluse ühtsusest aru saada vaid selle väljakujunemisel niisuguses Ülima Olendi võimsuse ja isiksuse sünteesis. Jumal ei saa ühelgi eksistentsitasandil ületada sellel tasandil elavate olendite kontseptuaalset võimet. Surelik inimene peab tõe tunnistamise, ilu hindamise ja headuse austamise kaudu leidma tee armastuse Jumala tunnistamiseni ning liikuma siis jumaluse tõusvaid astmeid mööda arusaamiseni Ülimast. Kui Jumaluse ühtsust võimus on selliselt mõistetud, saab teda vaimus isikustada, et loodud-olendid temast aru saaksid ning tema poole püüdleksid.

56:6.4 (641.5) Kuigi tõususurelikud saavutavad arusaamise Kõikvõimsa võimust superuniversumite keskusmaailmades ja Ülima isiksusest Havona välistel ringlustel, ei leia nad tegelikult Ülimat Olendit, nii nagu nad on määratud leidma Paradiisi Jumalusi. Isegi lõpetanud, kuuenda astme vaimud, ei ole Ülimat Olendit leidnud ega leia teda ka tõenäoliselt enne, kui on jõudnud seitsmenda astme vaimu staatuseni ning kuni Ülim pole hakanud tegelikult osalema tulevaste välisuniversumite tegevustes.

56:6.5 (641.6) Ent kui tõusuteelised leiavad Seitsmekordse Jumala seitsmenda tasemena Kõikse Isa, on nad jõudnud kõikide nende jumalusetasandite Esimese Isiku isiksuseni, kellel on isiklikud suhted universumi loodud-olenditega.

7. Evolutsiooni kõiksed vastukajad

56:7.1 (642.1) Aegruumi universumite pideva edasiminekuga arengus kaasnevad Jumaluse üha avarduvad ilmutused kõigile intellektiolenditele. Maailma, süsteemi, tähtkuju, universumi, superuniversumi või suuruniversumi arengus tippu jõudmine annab märku jumaluse tegevuse vastavast avardumisest neis loodu arenevates üksustes ja nende jaoks. Ja iga niisuguse jumalikkuse teostumise kohaliku täiustumisega kaasnevad teatavad kindlapiirilised vastukajad jumaluse avaldumisviiside avardumise näol loodu kõigis teistes sektorites. Paradiisist väljapoole suundudes kujutab iga uus teostatud ja saavutatud arenguvaldkond endast kogemusliku Jumaluse uut ja avaramat ilmutust universumite universumile.

56:7.2 (642.2) Mida enamad kohaliku universumi osad valgusesse ja ellu stabiliseeruvad, seda enam avaldub Seitsmekordne Jumal. Aegruumi evolutsiooni algul valitseb planeedil Seitsmekordse Jumala esimene väljendumisvorm — Looja-Poja ja Loova Vaimu ühendus. Süsteemi stabiliseerumisel valgusesse saavutab see Poja ja Vaimu liit oma tegevuses täielikkuse; ja kui sellesse asetub kogu tähtkuju, siis saab seal aktiivsemaks Seitsmekordse Jumala teine faas. Kohaliku universumi haldusalase arengu lõpulejõudmisega kaasnevad superuniversumi Meistervaimude uued ja otsesemad hoolekanded ning sellest punktist algab ka see Ülima Jumala üha avarduv avastamine ja mõistmine, mis kuuenda Havona ringluse maailmade läbimise ajal kulmineerub tõusuteelise arusaamisega Ülimast Olendist.

56:7.3 (642.3) Kõikne Isa, Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim on eksistentsiaalse jumaluse avaldumisvormid intellektiolenditele ning seetõttu ei avaldu nende isiksusesuhted kogu loodu meel- ja vaimolenditega ühtemoodi.

56:7.4 (642.4) Tuleb märkida, et tõususurelikud võivad kogeda Jumaluse järjestikuste tasandite ebaisikulist kohalolekut ammu enne, kui saavad piisavalt vaimseks ja küllaldaselt harituks, et jõuda nende Jumaluste kui isikuliste olendite kogemusliku isikliku äratundmiseni ja nendega kontakti astumiseni.

56:7.5 (642.5) Iga uue arengusaavutusega loodu mõnes sektoris, samuti jumalikkuse avaldumisvormide iga uue edasitungimisega kosmosesse kaasnevad Jumaluse funktsionaalse ilmutuse samaaegsed avardumised kogu loodu sel ajal eksisteerivates ja varem korrastatud üksustes. See universumite ja nende osade haldustöö uus edasitungimine ei näi toimuvat alati täpses vastavuses siin kirjeldatud meetoditega, sest tavatsetakse saata ette haldurite rühmi, kes uut haldusjuhtimist järgnevateks ja järjestikusteks ajajärkudeks ette valmistaksid. Valgusesse ja ellu stabiliseerunud kohaliku universumi hilisematel etappidel laseb isegi Viimane Jumal aimata omapoolset universumite transtsendentset ülemjuhtimist.

56:7.6 (642.6) On fakt, et sedamööda, kuidas loodud maailmad ajas ja ruumis järjest edasi arenevad, täheldatakse Ülima Jumala uut ja täielikumat funktsioneerimist samaaegselt Seitsmekordse Jumala esimese kolme avaldumisvormi vastava eemaldumisega. Kui suuruniversum peaks valgusesse ja ellu stabiliseeruma, mis jääb siis tulevikus Seitsmekordse Jumala Looja-Loova avaldumiste ülesandeks, kui Ülim Jumal hakkab neid aegruumi kuuluvaid looduid otseselt juhtima? Kas need aegruumi universumite korrastajad ja esmaavastajad vabastatakse samasugusteks tegevusteks väliskosmoses? Me ei tea, aga meil on nende ja samataoliste küsimuste kohta palju oletusi.

56:7.7 (643.1) Kogemusliku Jumaluse piiride avardudes Määratlematu Absoluudi aladele on ette näha Seitsmekordse Jumala tegevust nende tulevaste loodute varasematel arenguepohhidel. Me ei ole kõik Päevilt Vanade ja superuniversumi Meistervaimude tulevase staatuse osas ühesugusel arvamusel. Ning me ei tea samuti, kas Ülim Olend hakkab seal tegutsema nii nagu seitsmes superuniversumis või mitte. Kuid me kõik oletame, et Miikaelid, Loojad-Pojad on määratud tegutsema neis välisuniversumites. Mõned arvavad, et tulevastel ajastutel tekib ühinenud Loojate-Poegade ja Jumalike Hoolekandjate vahel mingi tihedam liit; on isegi võimalik, et see loojate liit võib kujuneda mingiks lõpliku iseloomuga kaaslase-looja identiteedi väljenduseks. Kuid me ei tea neist ilmutamata tuleviku võimalustest tõesti mitte midagi.

56:7.8 (643.2) Me teame aga, et Seitsmekordne Jumal võimaldab olenditel aja ja ruumi universumites järjest enam läheneda Kõiksele Isale ning et see arenev lähenemine on kogemuslikult ühendatud Ülimas Jumalas. Võiks arvata, et see kava on valdav ka välisuniversumites; seevastu uued olenditeklassid, kes neis universumites võivad kord elada, saavad vahest läheneda Jumalusele lõplikel tasanditel ja absoniitsetel viisidel. Lühidalt öeldes, meil pole vähimatki ettekujutust sellest, missugune jumalusele lähenemise viis võib toimima hakata tulevastes väliskosmose universumites.

56:7.9 (643.3) Vaatamata sellele arvame, et täiustunud superuniversumid hakkavad mingil viisil kuuluma nende välisloodus elavate olendite Paradiisi-tõusu elujärku. On täiesti võimalik, et me näeme neil tulevastel ajastutel väliskosmose asukate lähenemist Havonale läbi seitsme superuniversumi, mida haldab Ülim Jumal kas siis koostöös Seitsme Meistervaimuga või ilma nendeta.

8. Ülim Ühendaja

56:8.1 (643.4) Ülimal Olendil on sureliku inimese kogemuses kolmene funktsioon: esiteks on ta aegruumi jumalikkuse, Seitsmekordse Jumala ühendaja; teiseks on ta maksimaalne Jumalus, keda piiritletud loodud-olendid võivad tegelikult mõista; kolmandaks on ta sureliku inimese ainus lähenemistee transtsendentsele suhtlemiskogemusele absoniitse meelega, igavese vaimuga ja Paradiisi isiksusega.

56:8.2 (643.5) Lõpetanutest tõusuteelistel, kes on sündinud kohalikes universumites, kasvanud superuniversumites ja saanud koolituse keskses universumis, on Ülimas ühineva Seitsmekordse Jumala aegruumi jumalikkusest arusaamise täielik potentsiaal nende isiklikus kogemuses. Lõpetanud teenivad järjest kõigis teistes superuniversumites peale oma kodu-superuniversumi, omandades sel teel üha enam kogemusi, kuni on täielikult saavutanud loodud-olendite võimaliku kogemuse seitsmekordse mitmekesisuse. Sisimas elavate Kohandajate hoolekande kaudu võimaldatakse lõpetanutel leida Kõikset Isa, kuid just nende kogemisviisidega saavad need lõpetanud tegelikult tundma Ülimat Olendit ning nad on määratud teenima ja ilmutama seda Ülimat Jumalust tulevastes väliskosmose universumites.

56:8.3 (644.1) Pidage meeles, et kõike, mida Jumal-Isa ja tema Paradiisi-Pojad meie heaks teevad, on meil omakorda ja vaimus võimalus teha kujuneva Ülima Olendi heaks ja temas. Armastus, rõõm ja universumiteenistus, mida kogetakse, on vastastikune. Jumal-Isa ei vaja, et ta pojad tagastaksid talle kõik selle, mida ta neile on annetanud, kuid need pojad annetavad (või võivad annetada) kõike seda omakorda oma kaaslastele ja arenevale Ülimale Olendile.

56:8.4 (644.2) Kõik loomisnähtused peegeldavad eelnevaid looja-vaimu tegevusi. Jeesuse sõnad on täht-tähelt õiged: „Poeg teeb vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat.” Teie, surelikud, võite alustada kord Ülima avaldamist oma kaaslastele ning võite Paradiisi poole tõustes seda ilmutust üha enam avardada. Igavikus võidakse teil seitsmenda etapi lõpetanutena lubada ilmutada seda arenevate loodud-olendite Jumalat ülimatel tasanditel — isegi viimasel tasandil.

9. Kõikse Absoluudi ühtsus

56:9.1 (644.3) Määratlematu Absoluut ja Jumalus-Absoluut on ühildunud Kõikses Absoluudis. Absoluudid on kooskõlastatud Viimases, tingimustatud Ülimas ning aegruumiga modifitseeritud Seitsmekordses Jumalas. Lõpmatust madalamatel tasanditel on kolm Absoluuti, kuid lõpmatuses näivad nad olevat üks. Paradiisis on kolm Jumaluse isikustumist, kuid Kolmsuses on nad üks.

56:9.2 (644.4) Tervikuniversumi tähtsaimad filosoofilised küsimusepüstitused on järgmised: kas Absoluut (kolm Absoluuti lõpmatuses ühena) oli olemas enne Kolmsust? Kas Absoluut on Kolmsuse esivanem? Või on Kolmsus Absoluudi esivanem?

56:9.3 (644.5) Kas Määratlematu Absoluut on Kolmsusest sõltumatu jõukohalolek? Kas Jumalus-Absoluudi kohalolek tähendab Kolmsuse piiramatut tegutsemist? Ning kas Kõikne Absoluut on Kolmsuse või isegi Kolmsuste Kolmsuse viimane funktsioon?

56:9.4 (644.6) Kontseptsioon Absoluudist kui kõige — isegi Kolmsuse — esiisast näib esmapilgul pakkuvat ajutist rahuldust järjekindluse ja filosoofilise ühtsuse leidmise tõttu, kuid iga niisuguse järelduse muudab kehtetuks Paradiisi-Kolmsuse igikestvuse tegelikkus. Meile õpetatakse ja me usume, et Kõikne Isa ja tema Kolmsuse-kaaslased on olemuselt ning eksistentsilt igavesed. Seega võib teha vaid ühe järjekindla filosoofilise järelduse: Absoluut on kõigi universumi intellektide jaoks Kolmsuse (Kolmsuste) ebaisikuline ja koordineeritud reaktsioon kõigile põhilistele ja esmastele kosmose olukordadele, nii universumisisestele kui ka -välistele. Kõigile suuruniversumi intellektiga isiksustele püsib Paradiisi-Kolmsus igavesti lõplikkuses, igavikus, ülimuslikkuses ja piiritletuses ning isikliku arusaamise ja loodud-olendi teostumise seisukohalt absoluutsena.

56:9.5 (644.7) Nii nagu loodud-olendi meel võib seda probleemi mõista, jõuab see lõpliku postulaadini, et Kõikne MINA OLEN on nii Kolmsuse kui ka Absoluudi algpõhjus ja tingimusteta allikas. Kui me püüame seetõttu omandada isiklikku ettekujutust Absoluudist, siis pöördume oma ideede ja ideaalide juurde Paradiisi-Isast. Kui me soovime hõlbustada arusaamist või avardada teadlikkust sellest muidu ebaisikulisest Absoluudist, pöördume fakti juurde, et Kõikne Isa on absoluutse isiksusega eksistentsiaalne Isa; Igavene Poeg on Absoluutne Isik, kuigi kogemuslikus mõttes mitte Absoluudi isikustumine. Ning järgmisena kujutleme kogemuslikke Kolmsusi kulmineerumas Jumalus-Absoluudi kogemuslikus isikustumises, samas mõistes, et Kõikne Absoluut hõlmab endas universumis ja väljaspool universumit toimuvaid nähtusi, milles avaldub ülimuslikkuse, lõplikkuse ja lõpmatuse ühendatud ja kooskõlastatud Jumalus-ühenduste — Kolmsuste Kolmsuse — ebaisikuliste tegevuste kohalolek.

56:9.6 (645.1) Jumal-Isa on eristatav kõigil tasanditel alates piiritletust kuni lõpmatuni, ja kuigi tema loodud-olendid alates Paradiisist kuni arengumaailmadeni on teda eri viisidel tajunud, tunnevad vaid Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim teda lõpmatuna.

56:9.7 (645.2) Vaimne isiksus on absoluutne ainult Paradiisis ning Absoluudi mõiste on määratlematu ainult lõpmatuses. Jumaluse kohalolek on absoluutne ainult Paradiisis ja Jumala ilmutus peab olema alati osaline, suhteline ja edasiviiv, kuni tema vägi saab Määratlematu Absoluudi kosmosevõimsuses kogemuslikult lõpmatuks ning tema isiksuse avaldumine saab kogemuslikult lõpmatuks Jumalus-Absoluudi avalduvas kohalolekus ja need kaks lõpmatusepotentsiaali ühinevad reaalsuseks Kõikses Absoluudis.

56:9.8 (645.3) Kuid lõpmatusest madalamatest tasanditest väljaspool on kolm Absoluuti üks ning lõpmatus teostub Jumaluses selle kaudu, olenemata sellest, kas mõni teine eksistentsiklass kunagi ise lõpmatuseteadlikkuse saavutab.

56:9.9 (645.4) Eksistentsiaalne staatus igavikus tähendab eksistentsiaalset eneseteadlikkust lõpmatusest, kuigi võidakse vajada teist igavikku, et kogetaks lõpmatus igavikus peituvate kogemuslike võimalikkuste eneseteostust — igaviku lõpmatust.

56:9.10 (645.5) Ja Jumal-Isa on kõigi intellektiolendite ja vaimolendite jaoks üle kogu universumite universumi kõigi Jumaluse avaldumisvormide ja reaalsuse isiklik allikas. Ükskõik, kas te isiksustena praegu või igavese tuleviku järjestikustes universumikogemustes jõuate Seitsmekordse Jumalani, saate aru Ülimast Jumalast, leiate Viimase Jumala või püüate haarata Absoluutse Jumala mõistet, avastate te oma igaveseks rahulduseks, et iga avastusretke täideviimisel olete uutel kogemuslikel tasanditel taasavastanud igavese Jumala — kõigi universumiisiksuste Paradiisi-Isa.

56:9.11 (645.6) Kõikne Isa on kõikse ühtsuse seletus, sest see peab olema ülimalt, isegi lõplikult teostunud absoluutsete väärtuste ja tähenduste lõplikkusejärgses ühtsuses — määratlematus Reaalsuses.

56:9.12 (645.7) Meister-Jõukorraldajad suunduvad kosmosesse ja koondavad selle energiad gravitatsiooniliselt reageerima Kõikse Isa Paradiisi-tõmbele. Seejärel tulevad Loojad-Pojad, kes korrastavad need gravitatsioonile reageerivad jõud asustatud universumiteks ning arendavad seal välja intellektiolendid, kes omakorda võtavad endasse vastu Paradiisi-Isa vaimu ning tõusevad seejärel Isani, et saada kõikvõimalike jumalikkuseomaduste poolest temasarnaseks.

56:9.13 (645.8) Paradiisi loovate jõudude lakkamatu ja avarduv kulgemine läbi kosmose näib ennustavat Kõikse Isa gravitatsioonihaarde ala üha suuremat laienemist ning eri tüüpi intellektiolendite lõputut paljunemist, kes on võimelised armastama Jumalat ja olema tema poolt armastatud, ning sel kombel Jumalat tundma õppides võivad otsustada olla temasarnased, jõuda Paradiisi ja leida Jumala.

56:9.14 (646.1) Universumite universum on täiesti ühtne. Jumal on võimult ja isiksuselt üks. Kõik energiatasandid ja kõik isiksusefaasid on omavahel kooskõlastatud. Filosoofiliselt ja kogemuslikult, kontseptuaalselt ja reaalselt on kõik asjad ja olendid keskendunud Paradiisi-Isas. Jumal on kõik ja kõiges ning midagi ega kedagi ei saa olla ilma temata.

10. Tõde, ilu ja headus

56:10.1 (646.2) Valgusesse ja ellu stabiliseerunud maailmade edasi liikudes esimeselt etapilt seitsmenda etapini püüavad nad järjest teostada Seitsmekordse Jumala reaalsust, alates Looja-Poja jumaldamisest Paradiisi-Isa palveldamiseni. Kogu sellise maailma ajaloo seitsme etapi jooksul kasvab nende üha edasiarenevate surelike teadmine Ülimast Jumalast ning samal ajal eristavad nad ähmaselt selle üle laotuva Viimase Jumala hoolekande reaalsust.

56:10.2 (646.3) Kogu selle hiilgava ajastu jooksul on üha edasiarenevate surelike põhipüüdluseks paremini mõista ja täielikumalt teostada Jumaluse arusaadavaid elemente — tõde, ilu ja headust. See on inimese püüd eristada Jumalat meeles, aines ja vaimus. Ning kui surelik neid otsinguid jätkab, leiab ta end üha enam süvenemas filosoofia, kosmoloogia ja jumalikkuse kogemuslikku uurimisse.

56:10.3 (646.4) Te mõistate mõnevõrra filosoofiat ning saate palveldamisel, sotsiaalteenistuses ja isiklikus vaimses kogemuses aru jumalikkusest, kuid ilu poole püüdlemine — kosmoloogia — on teil liigagi sageli piiratud inimese tahumatute kunstipüüdluste uurimisega. Ilu, kunst on suures osas vastuolude ühitamise küsimus. Ilu mõiste seisukohalt on oluline mitmekesisus. Ülim ilu, piiritletud kunsti tipp, on Looja ja loodud-olendi tohutute kosmiliste äärmuste ühitamise draama. Jumalat leidev inimene ja inimest leidev Jumal — loodud-olendi saamine niisama täiuslikuks kui Looja — see ongi ülima ilu kõrgeim saavutus, kosmilise kunsti saavutuste tipp.

56:10.4 (646.5) Seega materialism, ateism on inetuse tipp, kauniduse piiritletud antiteesi kulminatsioon. Kõrgeim ilu seisneb varem eksisteerinud harmoonilisest reaalsusest sündinud variatsioonide ühinemises.

56:10.5 (646.6) Kosmoloogiliste mõttetasandite saavutamine hõlmab:

56:10.6 (646.7) 1. uudishimu. Harmoonia- ja ilujanu. Pidevad katsed avastada harmooniliste kosmiliste suhete uusi tasandeid;

56:10.7 (646.8) 2. esteetiline hindamisvõime. Iluarmastus ja kõigi loovuse avaldumisviiside kunstilisuse üha parem hindamine kõigil reaalsuse tasanditel;

56:10.8 (646.9) 3. eetiline tundlikkus. Ilu hindamine viib tõe tunnetamise kaudu arusaamiseni nende asjade igavesest otstarbekusest, mis mõjutavad tugevasti jumaliku headuse äratundmist Jumaluse suhetes kõigi olenditega ja nõnda viib isegi kosmoloogia jumaliku reaalsuse väärtuste otsinguile — jumalateadvuse otsinguile.

56:10.9 (646.10) Valgusesse ja ellu stabiliseerunud maailmu huvitab tõest, ilust ja headusest arusaamine nii täielikult seepärast, et neis kvalitatiivsetes väärtustes sisaldub Jumaluse ilmutus aegruumi maailmadele. Igavese tõe tähendused äratavad huvi sureliku inimese intellektuaalses ja vaimses olemuses. Kõikne ilu hõlmab kosmilise loodu harmoonilisi suhteid ja rütme: see on selgemini eristatav intellektuaalne huvi ning viib ühtse ja sünkroonse arusaamiseni ainelisest universumist. Jumalik headus on piiritlemata väärtuste ilmutus piiritletud meelele, milles seda tajutakse ja ülendatakse inimliku arusaamise vaimse tasandi läveni.

56:10.10 (647.1) Tõde on teaduse ja filosoofia alus ning religiooni intellektuaalne alus. Ilu patroneerib kunsti, muusikat ja kogu inimkogemuse tähenduslikke rütme. Headus hõlmab eetika- ja moraalitunnet ning religiooni — kogemuslikku täiusenälga.

56:10.11 (647.2) Ilu olemasolu eeldab hindamisvõimelise loodud-olendi meele kohalolekut niisama kindlalt kui edasiliikuva evolutsiooni fakt osutab Ülima Meele ülemvõimule. Ilu on nähtuva reaalsuse kaugeleulatuva mitmekesisuse harmoonilise aegruumi sünteesi intellektuaalne äratundmine, mis kõik pärineb varem eksisteerinud ja igavesest ühtsusest.

56:10.12 (647.3) Headus on jumaliku täiuse eri tasandite suhteliste väärtuste äratundmine meeles. Headuse äratundmine eeldab moraalse staatusega meelt, isiklikku meelt, mis on võimeline eristama head ja kurja. Kuid mil määral keegi on hea, suur, see näitab tõelise jumalikkuse saavutamise määra.

56:10.13 (647.4) Tõeliste suhete äratundmine eeldab meelt, mis on võimeline eristama tõde eksimusest. Urantia inimmeeltele annetatud Tõe Vaim reageerib eksimatult tõele — elava vaimu suhtele kõigi asjade ja kõigi olenditega, nagu need on kooskõlastatud igaveses tõusus Jumala poole.

56:10.14 (647.5) Iga elektroni, mõtte või vaimu impulss on kogu universumile mõjuv üksus. Meele- ja vaimutasandil on vaid patt isoleeriv ja pahe gravitatsiooni tõkestav. Universum on terviklik, miski ega keegi ei ole ega ela isoleeritult. Eneseteostus on potentsiaalselt paheline, kui see on antisotsiaalne. On sõna-sõnalt õige: „Keegi meist ei ela iseenesele.” Kosmiline sotsialiseerumine on isiksuste ühinemise kõrgeim vorm. Jeesus ütles: „Aga kes on ülem teie seast, see olgu teie teenija.”

56:10.15 (647.6) Ka tõde, ilu ja headus — inimese intellektuaalne lähenemine meele, aine ja vaimu universumile — tuleb ühendada ühtseks jumaliku ja ülima ideaali mõisteks. Nii nagu surelik isiksus ühendab inimkogemuses aine, meele ja vaimu, nii saab see jumalik ja ülim ideaal võimult ühtseks Ülimuslikkuses ja isikustub siis isaliku armastuse Jumalaks.

56:10.16 (647.7) Igasugune kaemus terviku osadevaheliste suhete olemusest nõuab arusaamist kõigi osade suhtest selle tervikuga; ja universumis tähendab see loodud osade suhet Loova Tervikuga. Nii saab Jumalus kõiksete ja igaveste saavutuste transtsendentseks, isegi lõpmatuks eesmärgiks.

56:10.17 (647.8) Kõikne ilu on Paradiisisaare peegelduse äratundmine ainelises loodus, igavene tõde on aga Paradiisi-Poegade eriline hoolekanne, kes annetavad end surelikele rassidele ja valavad ka oma Tõe Vaimu kõigi rahvaste peale välja. Jumalik headus ilmneb täielikumalt Lõpmatu Vaimu loendamatute isiksuste armastavas hoolekandes. Kuid armastus, nende kolme omaduse kogusumma, on inimese mõistmine, et Jumal on tema vaimne Isa.

56:10.18 (648.1) Füüsiline aine on absoluutsete Jumaluste Paradiisi energia sära vari ajas ja ruumis. Tõe tähendused on Jumaluse igavese sõna vastukajad sureliku intellektis — ülimatest mõistetest arusaamine ajas ja ruumis. Jumalikkuse headuseväärtused on Kõikset, Igavest ja Lõpmatut esindavate vaimisiksuste halastavad hoolekandeteod arengusfääride aegruumi piiritletud loodud-olendite heaks.

56:10.19 (648.2) Need tähendusrikkad reaalsuseväärtused on sulanud ühte jumalikuks armastuseks suhtes, mis Isal on iga isikulise loodud-olendiga. Nad on koordineeritud Pojas ja tema Poegades jumaliku armuna. Nad avaldavad oma omadusi Vaimu ja tema vaim-laste kaudu jumaliku hoolekandena, armastava armu ilmutamisena aja lastele. Need kolm jumalikkust avalduvad eeskätt Ülima Olendi võimsuse ja isiksuse sünteesis. Neid ilmutab eri viisidel Seitsmekordne Jumal jumalike tähenduste ja väärtuste eri ühendustes seitsmel tõusutasandil.

56:10.20 (648.3) Piiritletud inimese jaoks tähendavad tõde, ilu ja headus jumaliku reaalsuse täielikku ilmutust. Et see arusaam Jumalusest kui armastusest leiab vaimse väljenduse Jumalat tundvate surelike eludes, siis saavad nad tunda jumalikkuse vilju: intellektuaalset rahu, sotsiaalset arengut, kõlbelist rahuldust, vaimset rõõmu ja kosmilist tarkust. Valguse ja elu seitsmendal etapil oleva maailma edasijõudnud surelikud on mõistnud, et universumis pole midagi suuremat armastusest — ning nad teavad, et Jumal on armastus.

56:10.21 (648.4) Armastus on soov teha teistele head.

56:10.22 (648.5) [Esitanud Urantiat külastav Vägev Sõnumitooja, Nebadoni Ilmutamiskorpuse palvel ja koostöös Melkisedekiga, kes on Planeedivürsti asemik Urantial.]

* * * * *

56:10.23 (648.6) See kõikset ühtsust käsitlev kiri on kahekümne viies eri autorite poolt esitatud kirjadest. Selle rühma patrooniks oli Nebadoni isiksuste kaheteistkümneliikmeline komisjon, mis tegutses Mantutia Melkisedeki juhtimisel. Me koostasime need kirjad ja tõlkisime need meist kõrgemate poolt lubatud viisil inglise keelde Urantia aja 1934. aastal.