Published on Urantia raamat | Urantia Sihtasutus (https://www.urantia.org)

Kodulehekülg > Urantia raamat

Urantia raamat

Tiitellehel

Urantia raamat

URANTIA ®

® Urantia Foundation’i registreeritud teenuse- ja kaubamärk

URANTIA FOUNDATION
CHICAGO, ILLINOIS

Esimene trükk 2010

Teksti identifitseerimisnumber: UF-EST-001-2010-1.14
Versiooni tempel: UF-202203162007

ISBN: 978-1-883395-46-9

Urantia raamat avaldati esmakordselt Urantia Sihtasutuse poolt aastal 2010.

© Autoriõigus Urantia Foundation, 2010.

Raamatu kujundus ja kaas © 2008 Urantia Sihtasutus. Kõik õigused kaitstud.

Urantia Sihtasutus
533 West Diversey Parkway
Chicago, IL 60614, USA
Telefon: +1 773 525 3319
E-post: [email protected] [1]
Veebisait: www.urantia.org [2]

Kontsentriliste ringide sümbol viitab Urantia raamatu puutumatule tekstile.

Urantia Sihtasutus kinnitab, et see väljaanne on õige ja täielik.

Urantia raamatu tõlked on saadaval järgmistes keeltes:
Bulgaaria – Книгата Урантия
Eesti – Urantia raamat
Heebrea – הספר של אורנטיה
Hispaania – El libro de Urantia
Hollandi – Het Urantia Boek
Indoneeslane – Buku Urantia
Itaalia – Il Libro di Urantia
Jaapanlane – ウランティア ブック
Korea – 유란시아 서
Kreeka – Το Βιβλίο της Ουράντια
Leedu – Urantijos Knyga
Pärsia – کتاب یورنشیا
Poola – Księga Urantii
Portugali – O Livro de Urântia
Prantsuse – Le Livre d’Urantia
Taanlane – Urantia Bogen
Rootsi – Urantiaboken
Rumeenia – Cartea Urantia
Saksa – Das Urantia Buch
Soome – Urantia-kirja
Tšehhi – Kniha Urantia
Ungari – Az Urantia könyv
Vene – Книга Урантии

Urantia raamatu tõlked on saadaval järgmistes digitaalsetes formaatides:
Lugerid — Amazon Kindle, Apple iBook, B&N Nook, MS Reader, Sony Reader.
Tahvelarvutitele ja nutitelefonidele - Urantia raamatu tõlkeid saab alla laadida ipad-i, iphone-i ja Androidi siit: www.urantia.org/et/urantia-raamat/osta [3].

Tasuta veebikursused: ubis.urantia.org [4].
Leia Urantia raamatu õpperühmasid: urantiastudygroup.org [5].

Kõik reprodutseerimis- ja tõlkeõigused on kaitstud Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja teistes riikides, mis on liitunud rahvusvahelise autoriõiguse konventsiooniga. Kõik õigused on kaitstud Pan-Ameerika autoriõiguse konventsiooniga ja rahvusvahelise autoriõiguse konventsiooniga.

Ühtki selle raamatu osa ei tohi paljundada, tõlkida ega omastada ühelgi moel ega ühegi vahendiga (ka elektrooniliselt, mehaaniliselt või muul viisil, näiteks fotokoopiana, lindistusena või mingi infopangana) ilma kirjastaja kirjaliku loata.

“Urantia” ja on Urantia Sihtasutuse registreeritud teenuse- ja kaubamärk.

Raamatu osad

Urantia raamat

Raamatu osad

I OSA [6]

Keskne universum ja superuniversumid

Esitanud Superuniversumi Isiksuste Uversa Korpus Orvontoni Päevilt Vanade volitusel.

II OSA [7]

Kohalik universum

Esitanud Kohaliku Universumi Isiksuste Nebadoni Korpus Salvingtoni Gabrieli volitusel.

III OSA [8]

Urantia ajalugu

Käesolevad kirjad on esitanud Kohaliku Universumi Isiksuste Korpus Salvingtoni Gabrieli volitusel.

IV OSA [9]

Jeesuse elu ja õpetused

Selle osa kirjad on esitanud kaheteistkümnest Urantia keskteelisest koosnev ilmutuskomisjon, kelle tegevust juhendas Melkisedekist juht.

Jutustuse aluseks olevad andmed on saadud teiseselt keskteeliselt, kes oli omal ajal seatud apostel Andrease üleinimlikuks kaitsjaks.

Kirjade pealkirjad

Urantia raamat

Kirjade pealkirjad

ArvKiriAutorLeht

000Eessõna [10]Jumalik Nõuandja1

I OSA [6]
Keskne universum ja superuniversumid

ArvKiriAutorLeht

001Kõikne Isa [11]Jumalik Nõuandja21

002Jumala olemus [12]Jumalik Nõuandja33

003Jumala omadused [13]Jumalik Nõuandja44

004Jumala suhe universumiga [14]Jumalik Nõuandja54

005Jumala suhe üksikisikuga [15]Jumalik Nõuandja62

006Igavene Poeg [16]Jumalik Nõuandja73

007Igavese Poja suhe universumiga [17]Jumalik Nõuandja81

008Lõpmatu Vaim [18]Jumalik Nõuandja90

009Lõpmatu Vaimu suhe universumiga [19]Jumalik Nõuandja98

010Paradiisi-Kolmsus [20]Kõikne Hindaja108

011Igavene Paradiisisaar [21]Tarkuse Täiustaja118

012Universumite universum [22]Tarkuse Täiustaja128

013Paradiisi pühad sfäärid [23]Tarkuse Täiustaja143

014Keskne ja jumalik universum [24]Tarkuse Täiustaja152

015Seitse superuniversumit [25]Kõikne Hindaja164

016Seitse Meistervaimu [26]Kõikne Hindaja184

017Seitse Ülimate Vaimude rühma [27]Jumalik Nõuandja197

018Ülimad Kolmsusisiksused [28]Jumalik Nõuandja207

019Kooskõlastavad Kolmsus-päritolu olendid [29]Jumalik Nõuandja214

020Jumala Paradiisi-Pojad [30]Tarkuse Täiustaja223

021Paradiisi Loojad-Pojad [31]Tarkuse Täiustaja234

022Jumala Kolmsustatud Pojad [32]Vägev Sõnumitooja243

023Üksildased Sõnumitoojad [33]Jumalik Nõuandja256

024Lõpmatu Vaimu kõrgemad isiksused [34]Jumalik Nõuandja264

025Kosmose sõnumitoojate väed [35]Väed Kõrgeauline273

026Keskse universumi hoolekandevaimud [36]Tarkuse Täiustaja285

027Esimese astme supernavide hoolekanne [37]Tarkuse Täiustaja298

028Superuniversumite hoolekandevaimud [38]Vägev Sõnumitooja306

029Universumi Võimsusesuunajad [39]Kõikne Hindaja319

030Suuruniversumi isiksused [40]Vägev Sõnumitooja330

031Lõplikkuse Korpus [41]Jumalik Nõuandja ning Nime ja Numbrita Olend345

II OSA [7]
Kohalik universum

ArvKiriAutorLeht

032Kohalike universumite evolutsioon [42]Vägev Sõnumitooja357

033Kohaliku universumi haldamine [43]Peainglite juht366

034Kohaliku universumi Emavaim [44]Vägev Sõnumitooja374

035Jumala kohaliku universumi Pojad [45]Peainglite juht384

036Elukandjad [46]Vorondadek Poeg396

037Kohaliku universumi isiksused [47]Kirgas Õhtutäht406

038Kohaliku universumi hoolekandevaimud [48]Melkisedek418

039Seeraviväed [49]Melkisedek426

040Tõusvad Jumala pojad [50]Vägev Sõnumitooja443

041Kohaliku universumi füüsilised aspektid [51]Peaingel455

042Energia — meel ja mateeria [52]Vägev Sõnumitooja467

043Tähtkujud [53]Malavatia Melkisedek485

044Taevased kunstimeistrid [54]Peaingel497

045Kohaliku süsteemi haldamine [55]Melkisedek509

046Kohaliku süsteemi keskus [56]Peaingel519

047Seitse eluasemeilma [57]Kirgas Õhtutäht530

048Morontiaelu [58]Peaingel541

049Asustatud maailmad [59]Melkisedek559

050Planeedivürstid [60]Teise astme Lanonandek572

051Planeetide Aadamad [61]Teise astme Lanonandek580

052Planeetide surelike epohhid [62]Vägev Sõnumitooja589

053Luciferi mäss [63]Manovandet Melkisedek601

054Luciferi mässu probleemid [64]Vägev Sõnumitooja613

055Valguse ja elu sfäärid [65]Vägev Sõnumitooja621

056Kõikne ühtsus [66]Vägev Sõnumitooja ja Machiventa Melkisedek637

III OSA [8]
Urantia ajalugu

ArvKiriAutorLeht

057Urantia päritolu [67]Elukandja651

058Elu sisseseadmine Urantial [68]Elukandja664

059Mereelu aegkond Urantial [69]Elukandja672

060Varase maismaaelu aegkond Urantial [70]Elukandja685

061Imetajate aegkond Urantial [71]Elukandja693

062Varase inimese ürgrassid [72]Elukandja703

063Esimene inimperekond [73]Elukandja711

064Värvilised arengurassid [74]Elukandja718

065Evolutsiooni juhtimine [75]Elukandja730

066Urantia Planeedivürst [76]Melkisedek741

067Planeedi mäss [77]Melkisedek754

068Tsivilisatsiooni koidik [78]Melkisedek763

069Põhilised iniminstitutsioonid [79]Melkisedek772

070Inimvalitsuse areng [80]Melkisedek783

071Riigi areng [81]Melkisedek800

072Valitsemisstruktuurid ühel naaberplaneedil [82]Melkisedek808

073Eedeni aed [83]Solonia821

074Aadam ja Eeva [84]Solonia828

075Aadama ja Eeva üleastumine [85]Solonia839

076Teine aed [86]Solonia847

077Keskteelised [87]Peaingel855

078Violetne rass pärast Aadamat [88]Peaingel868

079Andiitide siirdumine hommikumaadesse [89]Peaingel878

080Andiitide siirdumine õhtumaadesse [90]Peaingel889

081Nüüdisaegse tsivilisatsiooni areng [91]Peaingel900

082Abielu areng [92]Seeravite juht913

083Abieluinstitutsioon [93]Seeravite juht922

084Abielu ja perekonnaelu [94]Seeravite juht931

085Palvelduse päritolu [95]Kirgas Õhtutäht944

086Religiooni varane areng [96]Kirgas Õhtutäht950

087Tondikultused [97]Kirgas Õhtutäht958

088Fetišid, amuletid ja maagia [98]Kirgas Õhtutäht967

089Patt, ohverdamine ja lepitus [99]Kirgas Õhtutäht974

090Šamanism — ravitsejad ja preestrid [100]Melkisedek986

091Palve areng [101]Keskteeliste juht994

092Religiooni hilisem areng [102]Melkisedek1003

093Machiventa Melkisedek [103]Melkisedek1014

094Melkisedeki õpetused hommikumaal [104]Melkisedek1027

095Melkisedeki õpetused Vahemere idarannikul [105]Melkisedek1042

096Jahve — heebrealaste Jumal [106]Melkisedek1052

097Heebrealaste jumalakäsituse areng [107]Melkisedek1062

098Melkisedeki õpetused õhtumaal [108]Melkisedek1077

099Religiooni ühiskondlikud probleemid [109]Melkisedek1086

100Religioon inimkogemuses [110]Melkisedek1094

101Religiooni tõeline olemus [111]Melkisedek1104

102Religioosse usu alused [112]Melkisedek1118

103Usukogemuse reaalsus [113]Melkisedek1129

104Kolmsuse mõiste areng [114]Melkisedek1143

105Jumalus ja reaalsus [115]Melkisedek1152

106Reaalsuse universumitasandid [116]Melkisedek1162

107Mõttekohandajate päritolu ja olemus [117]Üksildane Sõnumitooja1176

108Mõttekohandajate missioon ja hoolekanne [118]Üksildane Sõnumitooja1185

109Kohandajate suhe universumi loodud-olenditega [119]Üksildane Sõnumitooja1195

110Kohandajate suhted üksiksurelikega [120]Üksildane Sõnumitooja1203

111Kohandaja ja hing [121]Üksildane Sõnumitooja1215

112Isiksuse ellujäämine [122]Üksildane Sõnumitooja1225

113Seeravlikud saatuse kaitsjad [123]Seeravite juht1241

114Seeravite valitsus planeedil [124]Seeravite juht1250

115Ülim Olend [125]Vägev Sõnumitooja1260

116Kõikvõimas Ülim [126]Vägev Sõnumitooja1268

117Ülim Jumal [127]Vägev Sõnumitooja1278

118Ülim ja Viimane — aeg ja ruum [128]Vägev Sõnumitooja1294

119Kristus Miikaeli annetumised [129]Õhtutähtede juht1308

IV OSA [9]
Jeesuse elu ja õpetused

ArvKiriAutorLeht

120Miikaeli annetumine Urantial [130]Mantutia Melkisedek1323

121Miikaeli annetumise aeg [131]Keskteeliste Komisjon1332

122Jeesuse sünd ja imikuiga [132]Keskteeliste Komisjon1344

123Jeesuse varane lapseiga [133]Keskteeliste Komisjon1355

124Jeesuse hilisem lapseiga [134]Keskteeliste Komisjon1366

125Jeesus Jeruusalemmas [135]Keskteeliste Komisjon1377

126Kaks otsustavat aastat [136]Keskteeliste Komisjon1386

127Noorusaastad [137]Keskteeliste Komisjon1395

128Jeesus noore mehe eas [138]Keskteeliste Komisjon1407

129Jeesuse hilisem elu täiskasvanuna [139]Keskteeliste Komisjon1419

130Teel Rooma [140]Keskteeliste Komisjon1427

131Maailmausundid [141]Keskteeliste Komisjon1442

132Viibimine Roomas [142]Keskteeliste Komisjon1455

133Tagasipöördumine Roomast [143]Keskteeliste Komisjon1468

134Üleminekuaastad [144]Keskteeliste Komisjon1483

135Ristija Johannes [145]Keskteeliste Komisjon1496

136Ristimine ja nelikümmend päeva [146]Keskteeliste Komisjon1509

137Galileas veedetud aeg [147]Keskteeliste Komisjon1524

138Taevariigi sõnumitoojate koolitus [148]Keskteeliste Komisjon1538

139Kaksteist apostlit [149]Keskteeliste Komisjon1548

140Kaheteistkümne apostli ametissepühitsemine [150]Keskteeliste Komisjon1568

141Avaliku töö algus [151]Keskteeliste Komisjon1587

142Paasapüha Jeruusalemmas [152]Keskteeliste Komisjon1596

143Teekond läbi Samaaria [153]Keskteeliste Komisjon1607

144Gilboas ja Dekapolis [154]Keskteeliste Komisjon1617

145Neli sündmusrohket päeva Kapernaumas [155]Keskteeliste Komisjon1628

146Esimene jutlustamisreis Galileas [156]Keskteeliste Komisjon1637

147Vahepealne Jeruusalemma külastamine [157]Keskteeliste Komisjon1647

148Evangelistide koolitamine Betsaidas [158]Keskteeliste Komisjon1657

149Teine jutlustamisreis [159]Keskteeliste Komisjon1668

150Kolmas jutlustamisreis [160]Keskteeliste Komisjon1678

151Vahepeatus ja õpetamine rannal [161]Keskteeliste Komisjon1688

152Kapernauma kriisini viinud sündmused [162]Keskteeliste Komisjon1698

153Kapernauma kriis [163]Keskteeliste Komisjon1707

154Viimased päevad Kapernaumas [164]Keskteeliste Komisjon1717

155Põgenemine läbi Põhja-Galilea [165]Keskteeliste Komisjon1725

156Viibimine Tüüroses ja Siidonis [166]Keskteeliste Komisjon1734

157Filippuse Kaisareas [167]Keskteeliste Komisjon1743

158Muutmise mägi [168]Keskteeliste Komisjon1752

159Reis Dekapolisesse [169]Keskteeliste Komisjon1762

160Rodan Aleksandriast [170]Keskteeliste Komisjon1772

161Edasised arutelud Rodaniga [171]Keskteeliste Komisjon1783

162Lehtmajadepüha [172]Keskteeliste Komisjon1788

163Seitsmekümne ametissepühitsemine Magadanis [173]Keskteeliste Komisjon1800

164Templipühitsuse pühal [174]Keskteeliste Komisjon1809

165Perea jutlustamisretke algus [175]Keskteeliste Komisjon1817

166Viimane külaskäik Põhja-Pereasse [176]Keskteeliste Komisjon1825

167Külaskäik Filadelfiasse [177]Keskteeliste Komisjon1833

168Laatsaruse surnuist äratamine [178]Keskteeliste Komisjon1842

169Viimased õpetused Pellas [179]Keskteeliste Komisjon1850

170Taevariik [180]Keskteeliste Komisjon1858

171Teel Jeruusalemma [181]Keskteeliste Komisjon1867

172Jeruusalemma minek [182]Keskteeliste Komisjon1878

173Esmaspäev Jeruusalemmas [183]Keskteeliste Komisjon1888

174Teisipäeva hommik templis [184]Keskteeliste Komisjon1897

175Viimane jutlus templis [185]Keskteeliste Komisjon1905

176Teisipäeva õhtupoolik Õlimäel [186]Keskteeliste Komisjon1912

177Kolmapäev — puhkepäev [187]Keskteeliste Komisjon1920

178Viimane päev laagris [188]Keskteeliste Komisjon1929

179Viimne õhtusöömaaeg [189]Keskteeliste Komisjon1936

180Hüvastijätujutlus [190]Keskteeliste Komisjon1944

181Viimased manitsused ja hoiatused [191]Keskteeliste Komisjon1953

182Ketsemanis [192]Keskteeliste Komisjon1963

183Jeesuse äraandmine ja vahistamine [193]Keskteeliste Komisjon1971

184Suurkohtu ees [194]Keskteeliste Komisjon1978

185Kohtupidamine Pilatuse ees [195]Keskteeliste Komisjon1987

186Vahetult enne ristilöömist [196]Keskteeliste Komisjon1997

187Ristilöömine [197]Keskteeliste Komisjon2004

188Hauasoleku aeg [198]Keskteeliste Komisjon2012

189Ülestõusmine [199]Keskteeliste Komisjon2020

190Jeesuse morontiailmumised [200]Keskteeliste Komisjon2029

191Ilmumised apostlitele ja teistele juhtidele [201]Keskteeliste Komisjon2037

192Ilmumised Galileas [202]Keskteeliste Komisjon2045

193Viimased ilmumised ja taevaminek [203]Keskteeliste Komisjon2052

194Tõe Vaimu annetamine [204]Keskteeliste Komisjon2059

195Pärast nelipühi [205]Keskteeliste Komisjon2069

196Jeesuse usk [206]Keskteeliste Komisjon2087

Raamatu sisukord

Urantia raamat

Raamatu sisukord

Sisukord Leht

Eessõna [207]1

I. Jumalus ja jumalikkus [208]2

II. Jumal [209]3

III. Esimene Allikas ja Kese [210]4

IV. Universumi reaalsus [211]6

V. Isiksuste reaalsused [212]8

VI. Energia ja algkuju [213]9

VII. Ülim Olend [214]10

VIII. Seitsmekordne Jumal [215]11

IX. Viimane Jumal [216]12

X. Absoluutne Jumal [217]13

XI. Kolm Absoluuti [218]13

XII. Kolmsused [219]15

I OSA [6]
Keskne universum ja superuniversumid

Sisukord Leht

1. Kõikne Isa [220]21

1. Isa nimi [221]22

2. Jumala reaalsus [222]23

3. Jumal on kõikne vaim [223]25

4. Jumala müsteerium [224]26

5. Kõikse Isa isiksus [225]27

6. Isiksus universumis [226]29

7. Isiksuse arusaama vaimne väärtus [227]31

2. Jumala olemus [228]33

1. Jumala lõpmatus [229]33

2. Isa igavene täiuslikkus [230]35

3. Õigusemõistmine ja õiglus [231]36

4. Jumalik arm [232]38

5. Jumala armastus [233]38

6. Jumala headus [234]40

7. Jumalik tõde ja ilu [235]42

3. Jumala omadused [236]44

1. Jumala kõikjalolek [237]44

2. Jumala lõpmatu võimsus [238]46

3. Jumala kõiketeadmine [239]48

4. Jumala piiramatus [240]49

5. Isa ülim valitsemine [241]50

6. Isa esmasus [242]52

4. Jumala suhe universumiga [243]54

1. Isa suhtumine universumisse [244]54

2. Jumal ja loodusmaailm [245]56

3. Jumala muutumatu iseloom [246]57

4. Jumala äratundmine [247]58

5. Väärarusaamad Jumalast [248]59

5. Jumala suhe üksikisikuga [249]62

1. Lähenemine Jumalale [250]62

2. Jumala kohalolek [251]64

3. Tõeline palveldamine [252]65

4. Jumal religioonis [253]66

5. Teadlikkus Jumalast [254]68

6. Isiksuse Jumal [255]70

6. Igavene Poeg [256]73

1. Igavese Poja identiteet [257]73

2. Igavese Poja olemus [258]74

3. Isa armastuse osutamine [259]75

4. Igavese Poja omadused [260]76

5. Igavest Poega puudutavad kitsendused [261]77

6. Vaimumeel [262]78

7. Igavese Poja isiksus [263]79

8. Igavese Poja äratundmine [264]79

7. Igavese Poja suhe universumiga [265]81

1. Vaimugravitatsiooniringlus [266]81

2. Igavese Poja haldus [267]83

3. Igavese Poja suhe üksikisikuga [268]84

4. Jumalikud täiustamisplaanid [269]85

5. Annetumise vaim [270]86

6. Jumala Paradiisi-Pojad [271]87

7. Isa ülim ilmutamine [272]88

8. Lõpmatu Vaim [273]90

1. Tegutsev Jumal [274]90

2. Lõpmatu Vaimu olemus [275]92

3. Vaimu suhe Isa ja Pojaga [276]93

4. Jumaliku hoolitsuse Vaim [277]94

5. Jumala kohalolek [278]95

6. Lõpmatu Vaimu isiksus [279]96

9. Lõpmatu Vaimu suhe universumiga [280]98

1. Kolmanda Allika ja Keskme omadused [281]98

2. Kõikjalolev Vaim [282]100

3. Kõikne Korraldaja [283]101

4. Absoluutne meel [284]102

5. Meele hoolekanne [285]102

6. Meelegravitatsiooniringlus [286]103

7. Universumi peegelduvus [287]105

8. Lõpmatu Vaimu isiksused [288]105

10. Paradiisi-Kolmsus [289]108

1. Esimese Allika ja Keskme enesejaotamine [290]108

2. Jumaluse isikustumine [291]109

3. Jumaluse kolm isikut [292]110

4. Jumaluse kolmsusliit [293]112

5. Kolmsuse funktsioonid [294]113

6. Kolmsuse Alalised Pojad [295]114

7. Ülimuslikkuse ülemjuhtimine [296]115

8. Kolmsus teispool piiritletut [297]116

11. Igavene Paradiisisaar [298]118

1. Jumalik asupaik [299]118

2. Igavese Saare olemus [300]119

3. Üla-Paradiis [301]120

4. Paradiisi ääreala [302]121

5. Ala-Paradiis [303]122

6. Ruumihingamine [304]123

7. Paradiisi ruumifunktsioonid [305]124

8. Paradiisi gravitatsioon [306]125

9. Paradiisi ainulaadsus [307]126

12. Universumite universum [308]128

1. Tervikuniversumi kosmosetasandid [309]128

2. Määratlematu Absoluudi mõjuvald [310]130

3. Universaalne gravitatsioon [311]131

4. Ruum ja liikumine [312]133

5. Ruum ja aeg [313]134

6. Kõikne ülemjuhtimine [314]135

7. Osa ja tervik [315]137

8. Mateeria, meel ja vaim [316]139

9. Isikulised reaalsused [317]141

13. Paradiisi pühad sfäärid [318]143

1. Isa seitse püha maailma [319]144

2. Isa ja maailmade vahelised suhted [320]147

3. Igavese Poja pühad maailmad [321]149

4. Lõpmatu Vaimu maailmad [322]149

14. Keskne ja jumalik universum [323]152

1. Paradiisi-Havona süsteem [324]152

2. Havona ülesehitus [325]154

3. Havona maailmad [326]155

4. Keskse universumi olendid [327]156

5. Elu Havonas [328]158

6. Keskse universumi eesmärk [329]160

15. Seitse superuniversumit [330]164

1. Superuniversumite kosmosetasand [331]164

2. Superuniversumite ülesehitus [332]165

3. Orvontoni superuniversum [333]167

4. Udud — universumite eelkäijad [334]169

5. Kosmiliste kehade päritolu [335]170

6. Kosmosesfäärid [336]172

7. Arhitektuursed sfäärid [337]174

8. Energia juhtimine ja reguleerimine [338]175

9. Superuniversumite ringlused [339]176

10. Superuniversumite valitsejad [340]178

11. Nõuandev kogu [341]179

12. Kõrgeimad kohtud [342]180

13. Sektorivalitsused [343]181

14. Seitsme superuniversumi eesmärgid [344]181

16. Seitse Meistervaimu [345]184

1. Suhe kolmese Jumalusega [346]185

2. Suhe Lõpmatu Vaimuga [347]185

3. Meistervaimude identiteet ja eripära [348]186

4. Meistervaimude omadused ja funktsioonid [349]189

5. Suhe loodud-olenditega [350]190

6. Kosmiline meel [351]191

7. Kõlblus, vooruslikkus ja isiksus [352]192

8. Isiksus Urantial [353]194

9. Inimteadvuse reaalsus [354]195

17. Seitse Ülimate Vaimude rühma [355]197

1. Seitse Ülimat Täideviijat [356]198

2. Majeston — Peegeldavuse Juht [357]199

3. Peegeldavad Vaimud [358]200

4. Peegeldusabilised [359]202

5. Ringluste Seitse Vaimu [360]202

6. Kohaliku universumi Loovad Vaimud [361]203

7. Meeleabivaimud [362]205

8. Ülimate Vaimude funktsioonid [363]205

18. Ülimad Kolmsusisiksused [364]207

1. Ülimuslikkuse Kolmsustatud Saladused [365]207

2. Päevilt Igavesed [366]208

3. Päevilt Vanad [367]209

4. Päevilt Täiuslikud [368]210

5. Päevilt Uued [369]211

6. Päevilt Ühtsed [370]212

7. Päevilt Ustavad [371]213

19. Kooskõlastavad Kolmsus-päritolu olendid [372]214

1. Kolmsuse Õpetajad-Pojad [373]214

2. Tarkuse Täiustajad [374]215

3. Jumalikud Nõuandjad [375]216

4. Kõiksed Hindajad [376]217

5. Inspireeritud Kolmsuslikud Vaimud [377]219

6. Havona põliselanikud [378]221

7. Paradiisi kodanikud [379]222

20. Jumala Paradiisi-Pojad [380]223

1. Laskuvad Jumala Pojad [381]223

2. Kohtumõistjad-Pojad [382]224

3. Õigusemõistmine [383]226

4. Kohtumõistmislähetused [384]226

5. Jumala Paradiisi-Poegade annetumine [385]227

6. Annetumised surelikena [386]228

7. Kolmsuse Õpetajad-Pojad [387]230

8. Daynalite hoolekanne kohalikus universumis [388]231

9. Daynalite teenistus planeetidel [389]231

10. Paradiisi-Poegade ühine hoolekanne [390]232

21. Paradiisi Loojad-Pojad [391]234

1. Loojate-Poegade päritolu ja olemus [392]234

2. Kohalike universumite Loojad [393]235

3. Kohaliku universumi suveräänsus [394]237

4. Miikaelide annetumised [395]239

5. Meister-Poegade suhtumine universumisse [396]240

6. Meister-Miikaelide saatus [397]241

22. Jumala Kolmsustatud Pojad [398]243

1. Kolmsusest hõlmatud Pojad [399]243

2. Vägevad Sõnumitoojad [400]245

3. Kõrgeaulised [401]246

4. Nime ja Numbrita Olendid [402]246

5. Kolmsustatud Hooldajad [403]247

6. Kolmsustatud Saadikud [404]248

7. Kolmsustamise tehnika [405]249

8. Loodud olendid kolmsustatud pojad [406]251

9. Taevased Valvurid [407]252

10. Kõrgete Poegade Abilised [408]253

23. Üksildased Sõnumitoojad [409]256

1. Üksildaste Sõnumitoojate päritolu ja olemus [410]256

2. Üksildaste Sõnumitoojate ülesanded [411]257

3. Üksildaste Sõnumitoojate teenistus ajas ja ruumis [412]260

4. Üksildaste Sõnumitoojate eriline hoolekandetöö [413]262

24. Lõpmatu Vaimu kõrgemad isiksused [414]264

1. Universumiringluste Juhendajad [415]265

2. Loenduse Juhatajad [416]266

3. Lõpmatu Vaimu isiklikud abilised [417]268

4. Inspektor-kaaslased [418]268

5. Kohalemääratud Tunnimehed [419]268

6. Aspirantide Teejuhid [420]269

7. Aspirantide Teejuhtide päritolu [421]270

25. Kosmose sõnumitoojate väed [422]273

1. Havona Servitalid [423]273

2. Kõiksed Lepitajad [424]275

3. Lepitajate ulatuslik teenistus [425]276

4. Tehnilised Nõuandjad [426]279

5. Paradiisi Arhivaarid [427]281

6. Taevased Kroonikud [428]281

7. Morontiakaaslased [429]282

8. Paradiisikaaslased [430]283

26. Keskse universumi hoolekandevaimud [431]285

1. Hoolekandevaimud [432]285

2. Vägevad supernavid [433]286

3. Kolmanda astme supernavid [434]288

4. Teise astme supernavid [435]289

5. Palverändurite abistajad [436]291

6. Ülimuslikkuses juhtijad [437]292

7. Kolmsuses juhtijad [438]292

8. Poja leidjad [439]293

9. Isas juhtijad [440]294

10. Nõuandjad ja soovitajad [441]295

11. Puhkusetäiendajad [442]296

27. Esimese astme supernavide hoolekanne [443]298

1. Puhkuseajendajad [444]299

2. Määramisülemad [445]300

3. Eetikatõlgendajad [446]300

4. Käitumisesuunajad [447]301

5. Teadmiste hoidjad [448]301

6. Filosoofiameistrid [449]302

7. Palveldamisjuhid [450]303

28. Superuniversumite hoolekandevaimud [451]306

1. Tertsiavid [452]306

2. Omniavid [453]307

3. Sekonavid [454]307

4. Esimese astme sekonavid [455]307

5. Teise astme sekonavid [456]310

6. Kolmanda astme sekonavid [457]313

7. Sekonavide hoolekanne [458]317

29. Universumi Võimsusesuunajad [459]319

1. Seitse Ülimat Võimsusesuunajat [460]320

2. Ülimad Võimsuskeskused [461]320

3. Võimsuskeskuste tegevuspiirkond [462]322

4. Füüsilised Meisterjuhtijad [463]324

5. Meister-Jõukorraldajad [464]329

30. Suuruniversumi isiksused [465]330

1. Elusolendite liigitus Paradiisis [466]330

2. Uversa isiksuseregister [467]334

3. Hea tahte kolooniad [468]338

4. Tõususurelikud [469]340

31. Lõplikkuse Korpus [470]345

1. Havona põliselanikud [471]346

2. Gravitatsiooni Sõnumitoojad [472]346

3. Aulised surelikud [473]347

4. Vastuvõetud seeravid [474]348

5. Aulised Ainelised Pojad [475]349

6. Aulised keskteeolendid [476]349

7. Valgusekuulutajad [477]349

8. Transtsendentaalid [478]350

9. Tervikuniversumi Arhitektid [479]351

10. Lõplik avastusretk [480]352

II OSA [7]
Kohalik universum

Sisukord Leht

32. Kohalike universumite evolutsioon [481]357

1. Universumite füüsiline tekkimine [482]357

2. Universumi korraldatus [483]358

3. Arengu idee [484]360

4. Jumala suhe kohaliku universumiga [485]362

5. Igavene ja jumalik eesmärk [486]364

33. Kohaliku universumi haldamine [487]366

1. Nebadoni Miikael [488]366

2. Nebadoni Suverään [489]367

3. Universumi Poeg ja Vaim [490]368

4. Gabriel — täitevjuht [491]369

5. Kolmsuse saadikud [492]370

6. Üldine haldamine [493]371

7. Nebadoni kohtud [494]372

8. Seadusandlikud ja täidesaatvad funktsioonid [495]373

34. Kohaliku universumi Emavaim [496]374

1. Loova Vaimu isikustumine [497]374

2. Jumaliku Hoolekandja olemus [498]375

3. Poeg ja Vaim ajas ja ruumis [499]376

4. Kohaliku universumi ringlused [500]377

5. Vaimu hoolekanne [501]379

6. Vaim inimeses [502]380

7. Vaim ja liha [503]382

35. Jumala kohaliku universumi Pojad [504]384

1. Melkisedek-Isa [505]384

2. Melkisedek-Pojad [506]385

3. Melkisedekite maailmad [507]387

4. Melkisedekite eriline töö [508]388

5. Vorondadek-Pojad [509]389

6. Tähtkujude Isad [510]390

7. Vorondadekite maailmad [511]391

8. Lanonandek-Pojad [512]392

9. Lanonandekitest valitsejad [513]393

10. Lanonandekite maailmad [514]394

36. Elukandjad [515]396

1. Elukandjate päritolu ja iseloom [516]396

2. Elukandjate maailmad [517]397

3. Elu siirdamine [518]399

4. Melkisedekitest Elukandjad [519]400

5. Seitse meeleabivaimu [520]401

6. Elavad jõud [521]403

37. Kohaliku universumi isiksused [522]406

1. Universumi Abid [523]406

2. Kirkad Õhtutähed [524]407

3. Peainglid [525]408

4. Kõrgeimad Abilised [526]409

5. Kõrged Volinikud [527]410

6. Taevased juhendajad [528]412

7. Eluasemeilmade õpetajad [529]413

8. Kõrgemad ülesandega vaimuklassid [530]413

9. Kohaliku universumi alalised kodanikud [531]414

10. Muud rühmad kohalikus universumis [532]416

38. Kohaliku universumi hoolekandevaimud [533]418

1. Seeravite päritolu [534]418

2. Inglite olemus [535]419

3. Ilmutamata inglid [536]420

4. Seeravite maailmad [537]420

5. Seeravite koolitus [538]420

6. Seeravite organisatsioon [539]421

7. Keerubid ja sanobid [540]422

8. Keerubite ja sanobite evolutsioon [541]423

9. Keskteelised [542]424

39. Seeraviväed [543]426

1. Ülimad seeravid [544]427

2. Kõrgemad seeravid [545]429

3. Juhendavad seeravid [546]432

4. Haldurseeravid [547]434

5. Planeetide abilised [548]436

6. Ülemineku hoolekandjad [549]439

7. Tulevikuseeravid [550]440

8. Seeravite saatus [551]440

9. Seeravite Täielikkuse Korpus [552]441

40. Tõusvad Jumala pojad [553]443

1. Arenevad seeravid [554]443

2. Tõusvad Ainelised Pojad [555]444

3. Üleviidud keskteelised [556]444

4. Isikustatud Kohandajad [557]444

5. Aja ja ruumi surelikud [558]445

6. Jumala usupojad [559]447

7. Isaga ühtesulanud surelikud [560]448

8. Pojaga ühtesulanud surelikud [561]449

9. Vaimuga ühtesulanud surelikud [562]450

10. Tõusutee saatused [563]452

41. Kohaliku universumi füüsilised aspektid [564]455

1. Nebadoni võimsuskeskused [565]455

2. Satania füüsilised juhtijad [566]456

3. Meie tähtedest kaaslased [567]458

4. Päikese tihedus [568]459

5. Päikese kiirgus [569]460

6. Kosmoserändur kaltsium [570]461

7. Päikeseenergia allikad [571]463

8. Päikeseenergia reaktsioonid [572]464

9. Päikese stabiilsus [573]465

10. Asustatud maailmade päritolu [574]465

42. Energia — meel ja mateeria [575]467

1. Paradiisi jõud ja energiad [576]467

2. Universumi mittevaimsed energiasüsteemid
(füüsilised energiad)
[577]469

3. Aine liigitus [578]471

4. Energia ja mateeria teisenemised [579]472

5. Laineenergia avaldumisvormid [580]474

6. Ultimaatonid, elektronid ja aatomid [581]476

7. Atomaarne aine [582]477

8. Aatomite kohesioon [583]478

9. Loodusfilosoofia [584]479

10. Universaalsed mittevaimsed energiasüsteemid
(ainelise meele süsteemid)
[585]480

11. Universumi toimemehhanismid [586]481

12. Algkuju ja vorm — meele domineerimine [587]483

43. Tähtkujud [588]485

1. Tähtkuju keskusmaailm [589]485

2. Tähtkujuvalitsus [590]487

3. Norlatiadeki Kõigekõrgemad [591]488

4. Kogunemismägi — Päevilt Ustav [592]489

5. Edentia Isad pärast Luciferi mässu [593]490

6. Jumala aiad [594]492

7. Univitatiad [595]493

8. Edentia koolitusmaailmad [596]493

9. Edentia kodakondsus [597]495

44. Taevased kunstimeistrid [598]497

1. Taevased muusikud [599]499

2. Taevased interpreedid [600]500

3. Jumalikud ehitajad [601]501

4. Mõttekroonikud [602]503

5. Energiakorraldajad [603]504

6. Kujundajad ja kaunistajad [604]506

7. Harmooniatöötajad [605]507

8. Sureliku püüdlused ja morontiasaavutused [606]507

45. Kohaliku süsteemi haldamine [607]509

1. Üleminekukultuuri maailmad [608]509

2. Süsteemi Suverään [609]511

3. Süsteemi Valitsus [610]512

4. Neli ja kakskümmend nõuandjat [611]513

5. Ainelised Pojad [612]514

6. Tõusuteeliste aadamlik koolitamine [613]515

7. Melkisedekite koolid [614]517

46. Kohaliku süsteemi keskus [615]519

1. Jerusemi füüsilised aspektid [616]519

2. Jerusemi füüsilised iseärasused [617]520

3. Jerusemi teabelevi [618]522

4. Elukoha- ja halduspiirkonnad [619]522

5. Jerusemi ringid [620]523

6. Täitevvõimu- ja haldusruudud [621]527

7. Ristkülikud — spornagiad [622]527

8. Jerusemi kolmnurgad [623]528

47. Seitse eluasemeilma [624]530

1. Lõpetanute maailm [625]530

2. Hooldusvalve-lastetuba [626]531

3. Esimene eluasemeilm [627]532

4. Teine eluasemeilm [628]534

5. Kolmas eluasemeilm [629]535

6. Neljas eluasemeilm [630]536

7. Viies eluasemeilm [631]537

8. Kuues eluasemeilm [632]537

9. Seitsmes eluasemeilm [633]538

10. Jerusemi kodakondsus [634]539

48. Morontiaelu [635]541

1. Morontiamaterjalid [636]541

2. Morontia võimsusejuhendajad [637]542

3. Morontiakaaslased [638]545

4. Meenutusjuhid [639]547

5. Eluasemeilmade Õpetajad [640]550

6. Morontiamaailma seeravid — ülemineku hoolekandjad [641]551

7. Morontia mota [642]556

8. Morontia edasijõudjad [643]557

49. Asustatud maailmad [644]559

1. Elu planeetidel [645]559

2. Planeetide füüsilised liigid [646]560

3. Mittehingajate maailmad [647]563

4. Arenevad tahteolendid [648]564

5. Planeetidel elavate surelike liigid [649]565

6. Maisest elust vabanemine [650]568

50. Planeedivürstid [651]572

1. Vürstide ülesanne [652]572

2. Planeedi haldamine [653]573

3. Vürsti aineline kaaskond [654]574

4. Planeedi keskused ja koolid [655]575

5. Arenev tsivilisatsioon [656]576

6. Planeedi kultuur [657]578

7. Isolatsiooni hüvitus [658]578

51. Planeetide Aadamad [659]580

1. Jumala Aineliste Poegade päritolu ja olemus [660]580

2. Planeetide Aadamate üleviimine [661]582

3. Aadamate ülesanded [662]582

4. Kuus arengurassi [663]584

5. Rasside segunemine —
Aadama vere annetus
[664]585

6. Eedeni kord [665]586

7. Ühishaldus [666]587

52. Planeetide surelike epohhid [667]589

1. Ürginimene [668]589

2. Inimene Planeedivürsti-järgsel ajal [669]591

3. Inimene Aadama-järgsel ajal [670]592

4. Inimene Kohtumõistja-Poja järgsel ajal [671]594

5. Inimene Annetuva Poja järgsel ajal [672]595

6. Annetumisjärgne ajastu Urantial [673]597

7. Inimene Õpetaja-Poja järgsel ajal [674]598

53. Luciferi mäss [675]601

1. Mässu juhid [676]601

2. Mässu põhjused [677]602

3. Luciferi manifest [678]603

4. Mässu puhkemine [679]604

5. Konflikti olemus [680]605

6. Ustav seeravist väejuht [681]606

7. Mässu ajalugu [682]607

8. Inimese Poeg Urantial [683]609

9. Mässu praegune seis [684]610

54. Luciferi mässu probleemid [685]613

1. Tõeline ja väär vabadus [686]613

2. Vabaduse varastamine [687]614

3. Viivitus õigusemõistmisega [688]615

4. Halastav viivitus [689]615

5. Viivitamise tarkus [690]617

6. Armastuse võidukäik [691]618

55. Valguse ja elu sfäärid [692]621

1. Morontiatempel [693]622

2. Surm ja ülesviimine [694]623

3. Kuldajastud [695]624

4. Haldusalased ümberkorraldused [696]626

5. Ainelise arengu tipp [697]629

6. Surelik indiviid [698]630

7. Esimene ehk planeedietapp [699]631

8. Teine ehk süsteemietapp [700]632

9. Kolmas ehk tähtkujuetapp [701]633

10. Neljas ehk kohaliku universumi etapp [702]634

11. Väike- ja suursektorite etapp [703]635

12. Seitsmes ehk superuniversumi etapp [704]636

56. Kõikne ühtsus [705]637

1. Füüsiline koordineerimine [706]637

2. Intellektuaalne ühtsus [707]638

3. Vaimne ühendamine [708]639

4. Isiksuse ühendamine [709]639

5. Jumaluse ühtsus [710]640

6. Areneva Jumaluse ühinemine [711]641

7. Evolutsiooni kõiksed vastukajad [712]642

8. Ülim Ühendaja [713]643

9. Kõikse Absoluudi ühtsus [714]644

10. Tõde, ilu ja headus [715]646

III OSA [8]
Urantia ajalugu

Sisukord Leht

57. Urantia päritolu [716]651

1. Andronoveri udu [717]651

2. Esmase udu aste [718]652

3. Teise astme udu [719]653

4. Kolmas ja neljas aste [720]654

5. Urantia Päikesesüsteemi Monmatia päritolu [721]655

6. Päikesesüsteemi staadium [722]657

7. Meteooride ajastu — vulkaanide aeg
planeedi algne atmosfäär
[723]658

8. Maakoore stabiliseerumine
Maavärinate ajastu
Maailmameri ja esimene manner
[724]660

58. Elu sisseseadmine Urantial [725]664

1. Füüsilise elu eeltingimused [726]664

2. Urantia atmosfäär [727]665

3. Ümbritsev kosmos [728]666

4. Elu koidiku ajajärk [729]667

5. Mandrite triiv [730]668

6. Üleminekuajastu [731]669

7. Geoloogiline ajalooraamat [732]670

59. Mereelu aegkond Urantial [733]672

1. Varajane mereelu madalates meredes
Trilobiitide ajajärk
[734]673

2. Mandrite esimene üleujutus
Selgrootute ajajärk
[735]674

3. Teine suur üleujutus
Korallide ajastu — Käsijalgsete ajajärk
[736]676

4. Suur mandrite teke
Maismaataimede ajastu
Kalade ajajärk
[737]678

5. Maakoore liikumised
Sõnajalametsad kivisöeajastul
Konnade ajajärk
[738]680

6. Kliima üleminekuetapp
Seemnetaimede ajastu
Bioloogiliste katsumuste ajajärk
[739]682

60. Varase maismaaelu aegkond Urantial [740]685

1. Varasem roomajate ajajärk [741]685

2. Hilisem roomajate ajajärk [742]687

3. Kriidiajastu
Õistaimede ajastu
Lindude ajajärk
[743]688

4. Kriidiajastu lõpp [744]691

61. Imetajate aegkond Urantial [745]693

1. Uus mandrilise maismaa etapp
Varajaste imetajate ajajärk
[746]693

2. Viimane üleujutus
Arenenud imetajate ajajärk
[747]694

3. Nüüdismäestike teke
Elevandi ja hobuse ajajärk
[748]696

4. Viimane mandrite kerkimine
Viimane suur imetajate ränne
[749]698

5. Varane jääaeg [750]699

6. Ürginimene jääajal [751]700

7. Jääaja jätkumine [752]700

62. Varase inimese ürgrassid [753]703

1. Varased leemuritüübid [754]703

2. Ürgimetajad [755]703

3. Vahepealsed imetajad [756]704

4. Primaadid [757]706

5. Esimesed inimolendid [758]707

6. Inimmeele areng [759]709

7. Urantia tunnustamine asustatud maailmana [760]709

63. Esimene inimperekond [761]711

1. Andon ja Fonta [762]711

2. Kaksikute põgenemine [763]712

3. Andoni perekond [764]713

4. Andoniitide suguvõsad [765]713

5. Andoniitide hajumine [766]715

6. Onagar — esimene tõeõpetaja [767]715

7. Andoni ja Fonta ellujäämine [768]717

64. Värvilised arengurassid [769]718

1. Andoniitidest ürgasukad [770]718

2. Foxhalli rahvad [771]719

3. Badonani hõimud [772]720

4. Neandertali rassid [773]720

5. Värviliste rasside päritolu [774]722

6. Urantia kuus sangikrassi [775]722

7. Värviliste rasside hajumine [776]726

65. Evolutsiooni juhtimine [777]730

1. Elukandjate ülesanded [778]730

2. Evolutsiooni panoraam [779]731

3. Evolutsiooni edendamine [780]733

4. Avastusretk Urantial [781]734

5. Elu arenguraskused [782]736

6. Elu arendamise meetodid [783]737

7. Areneva meele tasandid [784]738

8. Evolutsioon ajas ja ruumis [785]739

66. Urantia Planeedivürst [786]741

1. Vürst Caligastia [787]741

2. Vürsti kaaskond [788]742

3. Dalamatia — Vürsti linn [789]743

4. Sadakonna algusajad [790]743

5. Sadakonna tegevuse korraldus [791]745

6. Vürsti valitsemisaeg [792]749

7. Elu Dalamatias [793]750

8. Caligastia ebaõnnestumine [794]752

67. Planeedi mäss [795]754

1. Caligastia reetmine [796]754

2. Mässu puhkemine [797]755

3. Seitse otsustavat aastat [798]756

4. Caligastia sadakond pärast mässu [799]757

5. Mässu vahetud tagajärjed [800]758

6. Vankumatu Van [801]759

7. Patu kauged järelmõjud [802]760

8. Mässu inimkangelane [803]761

68. Tsivilisatsiooni koidik [804]763

1. Kaitsev ühiskonnastumine [805]763

2. Sotsiaalse progressi tegurid [806]764

3. Tondihirmu ühiskonnastav mõju [807]766

4. Tavade areng [808]767

5. Maakasutusviisid kui enese elatamisviisid [809]768

6. Kultuuri areng [810]769

69. Põhilised iniminstitutsioonid [811]772

1. Põhilised iniminstitutsioonid [812]772

2. Tootmise algus [813]773

3. Töö spetsialiseerumine [814]773

4. Kaubanduse algus [815]775

5. Kapitali alged [816]775

6. Tule seos tsivilisatsiooniga [817]777

7. Loomade kasutamine [818]778

8. Orjus kui tsivilisatsiooni tegur [819]778

9. Eraomand [820]780

70. Inimvalitsuse areng [821]783

1. Sõja tekkimine [822]783

2. Sõja ühiskondlik väärtus [823]785

3. Varased inimühendused [824]787

4. Sugukonnad ja hõimud [825]788

5. Valitsuse alged [826]788

6. Monarhistlik valitsus [827]789

7. Algelised klubid ja salaseltsid [828]790

8. Ühiskonnaklassid [829]792

9. Inimõigused [830]793

10. Õigluse areng [831]794

11. Seadused ja kohtud [832]796

12. Tsiviilvõimu jaotumine [833]797

71. Riigi areng [834]800

1. Algne riik [835]800

2. Rahvaesindusliku valitsuse areng [836]801

3. Riikluse ideaalid [837]803

4. Arenev tsivilisatsioon [838]804

5. Konkurentsi areng [839]805

6. Kasumimotiiv [840]805

7. Haridus [841]806

8. Riikluse olemus [842]806

72. Valitsemisstruktuurid ühel naaberplaneedil [843]808

1. Ühe mandri rahvas [844]808

2. Poliitiline kord [845]809

3. Kodune elu [846]811

4. Haridussüsteem [847]812

5. Tootmise korraldus [848]813

6. Vanaduskindlustus [849]814

7. Maksustamine [850]815

8. Erikolledžid [851]816

9. Üldise hääleõiguse süsteem [852]817

10. Kuritegevuse piiramine [853]818

11. Sõjaline valmisolek [854]818

12. Teised rahvad [855]819

73. Eedeni aed [856]821

1. Nodiidid ja amadoniidid [857]821

2. Aia planeerimine [858]822

3. Aia asukoht [859]823

4. Aia rajamine [860]823

5. Aed kui kodu [861]824

6. Elupuu [862]825

7. Eedeni saatus [863]826

74. Aadam ja Eeva [864]828

1. Aadam ja Eeva Jerusemil [865]828

2. Aadama ja Eeva saabumine [866]829

3. Aadam ja Eeva õpivad planeeti tundma [867]830

4. Esimene tõrge [868]832

5. Aadama valitsus [869]833

6. Aadama ja Eeva kodune elu [870]834

7. Elu aias [871]835

8. Loomise legend [872]836

75. Aadama ja Eeva üleastumine [873]839

1. Urantia probleem [874]839

2. Caligastia vandenõu [875]840

3. Eeva kiusatuses [876]841

4. Üleastumisest arusaamine [877]842

5. Üleastumise vastukajad [878]843

6. Aadam ja Eeva lahkuvad aiast [879]844

7. Aadama ja Eeva alandamine [880]845

8. Inimese niinimetatud pattulangemine [881]845

76. Teine aed [882]847

1. Eedenlased saabuvad Mesopotaamiasse [883]847

2. Kain ja Aabel [884]848

3. Elu Mesopotaamias [885]849

4. Violetne rass [886]850

5. Aadama ja Eeva surm [887]851

6. Aadama ja Eeva ellujäämine [888]853

77. Keskteelised [889]855

1. Esmased keskteelised [890]855

2. Nodiitide rass [891]856

3. Paabeli torn [892]858

4. Nodiitide tsivilisatsiooni keskused [893]859

5. Aadamapoeg ja Ratta [894]861

6. Teisesed keskteelised [895]862

7. Mässulised keskteelised [896]863

8. Keskteeliste ühendus [897]864

9. Urantia alalised kodanikud [898]865

78. Violetne rass pärast Aadamat [899]868

1. Rasside ja kultuuride paiknemine [900]868

2. Adamiidid teises aias [901]869

3. Adamiitide varasem levik [902]870

4. Andiidid [903]871

5. Andiitide ränded [904]872

6. Andiitide viimased hajumised [905]873

7. Veeuputused Mesopotaamias [906]874

8. Sumerid — viimased andiidid [907]875

79. Andiitide siirdumine hommikumaadesse [908]878

1. Turkestani andiidid [909]878

2. India vallutamine andiitide poolt [910]879

3. Draviidide India [911]881

4. Aarialaste sissetung Indiasse [912]882

5. Punane inimene ja kollane inimene [913]883

6. Hiina tsivilisatsiooni koidik [914]884

7. Andiidid jõuavad Hiinasse [915]886

8. Hiina hilisem tsivilisatsioon [916]887

80. Andiitide siirdumine õhtumaadesse [917]889

1. Adamiidid jõuavad Euroopasse [918]889

2. Klimaatilised ja geoloogilised muutused [919]890

3. Kromanjooni sinine inimene [920]891

4. Andiitide sissetung Euroopasse [921]892

5. Andiidid vallutavad Põhja-Euroopa [922]893

6. Andiidid Niiluse ääres [923]894

7. Vahemere saarte andiidid [924]895

8. Doonau andoniidid [925]896

9. Kolm valget rahvast [926]897

81. Nüüdisaegse tsivilisatsiooni areng [927]900

1. Tsivilisatsiooni häll [928]900

2. Tsivilisatsiooni tööriistad [929]901

3. Linnad, käsitööndus ja äri [930]903

4. Segarassid [931]904

5. Kultuurühiskond [932]905

6. Tsivilisatsiooni säilitamine [933]906

82. Abielu areng [934]913

1. Paaritumisinstinkt [935]913

2. Piiravad tabud [936]914

3. Varased abielukombed [937]915

4. Abielu ja omanditavad [938]917

5. Sugukonnasisene ja -väline abiellumine [939]918

6. Rasside segunemine [940]919

83. Abieluinstitutsioon [941]922

1. Abielu kui ühiskondlik institutsioon [942]922

2. Kosimine ja kihlus [943]923

3. Ostmine ja kaasavara [944]923

4. Pulmatseremoonia [945]924

5. Mitmikabielud [946]925

6. Tõeline monogaamia — paarisabielu [947]927

7. Abielu lahutamine [948]928

8. Abielu idealiseerimine [949]929

84. Abielu ja perekonnaelu [950]931

1. Algelised paarisuhted [951]931

2. Varane emakeskne perekond [952]932

3. Isakeskne perekond [953]933

4. Naise seisund varases ühiskonnas [954]935

5. Naise seisund kommete arenedes [955]936

6. Mehe ja naise partnerlus [956]938

7. Perekonnaelu ideaalid [957]939

8. Ihade rahuldamises sisalduvad ohud [958]942

85. Palvelduse päritolu [959]944

1. Kivide ja kinkude kummardamine [960]944

2. Taimede ja puude kummardamine [961]945

3. Loomade kummardamine [962]946

4. Loodusjõudude kummardamine [963]946

5. Taevakehade kummardamine [964]947

6. Inimese kummardamine [965]948

7. Palveldamisvaim ja tarkusevaim [966]948

86. Religiooni varane areng [967]950

1. Juhus: hea ja halb õnn [968]950

2. Juhuse isikustamine [969]951

3. Surm, see seletamatu [970]952

4. Arusaam pärast surma ellujäämisest [971]952

5. Hinge kui tondi käsitus [972]953

6. Vaimu kui tondi keskkond [973]955

7. Algelise religiooni ülesanne [974]956

87. Tondikultused [975]958

1. Tondihirm [976]958

2. Tontide lepitamine [977]959

3. Esivanemate kummardamine [978]960

4. Head ja halvad tondid [979]961

5. Arenenud tondikultus [980]962

6. Sundimine ja väljaajamine [981]963

7. Kultuse olemus [982]965

88. Fetišid, amuletid ja maagia [983]967

1. Usk fetišitesse [984]967

2. Fetiši areng [985]968

3. Totemism [986]970

4. Maagia [987]970

5. Maagilised amuletid [988]971

6. Maagia harrastamine [989]972

89. Patt, ohverdamine ja lepitus [990]974

1. Tabu [991]974

2. Patu mõiste [992]975

3. Loobumus ja alandus [993]976

4. Ohverdamise lätted [994]977

5. Ohverdamine ja inimsöömine [995]978

6. Inimese ohverdamise areng [996]980

7. Inimohvrite erivormid [997]981

8. Lunastus ja lepingud [998]982

9. Ohvrid ja sakramendid [999]983

10. Patu andeksandmine [1000]984

90. Šamanism — ravitsejad ja preestrid [1001]986

1. Esimesed šamaanid — ravitsejad [1002]986

2. Šamaanide tegevus [1003]987

3. Šamaanide arusaam haigusest ja surmast [1004]989

4. Šamaaniravi [1005]990

5. Preestrid ja rituaalid [1006]992

91. Palve areng [1007]994

1. Algeline palve [1008]994

2. Arenev palve [1009]995

3. Palve ja alter ego [1010]996

4. Eetiline palve [1011]997

5. Palve vastukajad ühiskonnas [1012]998

6. Palve ulatus [1013]999

7. Müstika, ekstaas ja inspiratsioon [1014]1000

8. Palvetamine kui isiklik kogemus [1015]1001

9. Tulemusliku palve tingimused [1016]1002

92. Religiooni hilisem areng [1017]1003

1. Religiooni arenguline olemus [1018]1003

2. Religioon ja kombed [1019]1004

3. Arengulise religiooni olemus [1020]1005

4. Ilmutus kui kingitus [1021]1007

5. Suured usujuhid [1022]1008

6. Ühendreligioonid [1023]1010

7. Religiooni edasine areng [1024]1012

93. Machiventa Melkisedek [1025]1014

1. Machiventa kehastumine [1026]1014

2. Saalemi tark [1027]1015

3. Melkisedeki õpetused [1028]1016

4. Saalemi religioon [1029]1017

5. Aabrahami väljavalimine [1030]1018

6. Melkisedeki leping Aabrahamiga [1031]1020

7. Melkisedeki misjonärid [1032]1021

8. Melkisedeki lahkumine [1033]1022

9. Pärast Melkisedeki lahkumist [1034]1022

10. Machiventa Melkisedeki praegune seisund [1035]1024

94. Melkisedeki õpetused hommikumaal [1036]1027

1. Saalemi õpetused veedade Indias [1037]1027

2. Brahmanism [1038]1028

3. Brahmanistlik filosoofia [1039]1030

4. Hinduism [1040]1031

5. Võitlus tõe eest Hiinas [1041]1032

6. Laozi ja Kong Fuzi [1042]1033

7. Gautama Siddhartha [1043]1035

8. Budism [1044]1036

9. Budismi levik [1045]1037

10. Tiibeti religioon [1046]1038

11. Budistlik filosoofia [1047]1038

12. Budismi jumalakäsitus [1048]1040

95. Melkisedeki õpetused Vahemere idarannikul [1049]1042

1. Saalemi religioon Mesopotaamias [1050]1042

2. Egiptuse varasem religioon [1051]1043

3. Moraalikäsituste areng [1052]1045

4. Amenhotepi õpetused [1053]1046

5. Tähelepanuväärne Ehnaton [1054]1047

6. Saalemi õpetused Iraanis [1055]1049

7. Saalemi õpetused Araabias [1056]1050

96. Jahve — heebrealaste Jumal [1057]1052

1. Semiitide arusaamad Jumalusest [1058]1052

2. Semiidi rahvad [1059]1054

3. Võrratu Mooses [1060]1055

4. Jahve kuulutamine [1061]1056

5. Moosese õpetused [1062]1057

6. Jumalakäsitus pärast Moosese surma [1063]1059

7. Psalmid ja Iiobi raamat [1064]1060

97. Heebrealaste jumalakäsituse areng [1065]1062

1. Saamuel — esimene Heebrea prohvet [1066]1062

2. Eelija ja Eliisa [1067]1064

3. Jahve ja Baal [1068]1064

4. Aamos ja Hoosea [1069]1065

5. Esimene Jesaja [1070]1066

6. Kartmatu Jeremija [1071]1067

7. Teine Jesaja [1072]1068

8. Püha ja paganlik ajalugu [1073]1070

9. Heebrea ajalugu [1074]1071

10. Heebrea religioon [1075]1075

98. Melkisedeki õpetused õhtumaal [1076]1077

1. Saalemi religioon kreeklaste seas [1077]1077

2. Kreeka filosoofiline mõte [1078]1078

3. Melkisedeki õpetused Roomas [1079]1080

4. Müsteeriumikultused [1080]1081

5. Mithra kultus [1081]1082

6. Mithraism ja ristiusk [1082]1083

7. Kristlik religioon [1083]1083

99. Religiooni ühiskondlikud probleemid [1084]1086

1. Religioon ja ühiskonna ümberkorraldamine [1085]1086

2. Korraldusliku religiooni nõrkus [1086]1087

3. Religioon ja usklik [1087]1088

4. Üleminekuraskused [1088]1089

5. Religiooni ühiskondlikud aspektid [1089]1090

6. Korralduslik religioon [1090]1092

7. Religiooni panus [1091]1092

100. Religioon inimkogemuses [1092]1094

1. Usuline kasv [1093]1094

2. Vaimne kasv [1094]1095

3. Ülima väärtuse käsitused [1095]1096

4. Kasvuraskused [1096]1097

5. Uskupöördumine ja müstika [1097]1098

6. Religioosse elu tunnused [1098]1100

7. Religioosse elu kõrgpunkt [1099]1101

101. Religiooni tõeline olemus [1100]1104

1. Tõeline religioon [1101]1104

2. Religiooni tõelisus [1102]1105

3. Religiooni omadused [1103]1107

4. Ilmutuse piirangud [1104]1109

5. Ilmutuse tulemusena avarduv religioon [1105]1110

6. Arenev usukogemus [1106]1111

7. Isiklik usufilosoofia [1107]1113

8. Usk ja uskumus [1108]1114

9. Religioon ja moraal [1109]1115

10. Religioon kui inimese vabastaja [1110]1116

102. Religioosse usu alused [1111]1118

1. Usu kinnitused [1112]1118

2. Religioon ja reaalsus [1113]1119

3. Teadmine, tarkus ja taipamine [1114]1121

4. Kogemus kui tõsiasi [1115]1123

5. Eesmärgipärase potentsiaali ülimuslikkus [1116]1123

6. Religioosse usu kindlus [1117]1124

7. Veendumus Jumala olemasolus [1118]1126

8. Religiooni tõendid [1119]1127

103. Usukogemuse reaalsus [1120]1129

1. Religioonifilosoofia [1121]1129

2. Religioon ja üksikisik [1122]1130

3. Religioon ja inimsugu [1123]1132

4. Vaimne osadus [1124]1133

5. Ideaalide päritolu [1125]1133

6. Filosoofiline kooskõlastamine [1126]1135

7. Teadus ja religioon [1127]1137

8. Filosoofia ja religioon [1128]1140

9. Religiooni põhiolemus [1129]1140

104. Kolmsuse mõiste areng [1130]1143

1. Urantia Kolmsuse käsitused [1131]1143

2. Kolmsuse ühtsus ja Jumaluse paljusus [1132]1145

3. Kolmsused ja kolmühtsused [1133]1146

4. Seitse kolmühtsust [1134]1147

5. Kolmikliidud [1135]1151

105. Jumalus ja reaalsus [1136]1152

1. Filosoofiline mõiste „MINA OLEN” [1137]1152

2. MINA OLEN kolmühtsena ja seitsmekordsena [1138]1153

3. Lõpmatuse Seitse Absoluuti [1139]1155

4. Ühtsus, kahesus ja kolmühtsus [1140]1157

5. Piiritletud reaalsuse kehtestamine [1141]1158

6. Piiritletud reaalsuse vastukajad [1142]1159

7. Transtsendentaalide ilmnemine [1143]1159

106. Reaalsuse universumitasandid [1144]1162

1. Piiritletud funktsionalide esimese astme ühendus [1145]1163

2. Teise astme Ülima piiritletu lõimumine [1146]1164

3. Transtsendentne kolmanda astme reaalsuseühendus [1147]1165

4. Viimane, neljanda astme integratsioon [1148]1166

5. Kaasabsoluutne ehk viienda faasi ühendus [1149]1167

6. Absoluutne ehk kuuendane integratsioon [1150]1167

7. Saatuse lõplikkus [1151]1168

8. Kolmsuste Kolmsus [1152]1170

9. Eksistentsiaalse lõpmatuse ühildumine [1153]1173

107. Mõttekohandajate päritolu ja olemus [1154]1176

1. Mõttekohandajate päritolu [1155]1177

2. Kohandajate liigitus [1156]1178

3. Mõttekohandajate kodu Divinington [1157]1179

4. Mõttekohandajate olemus ja kohalolek [1158]1180

5. Kohandajate meel [1159]1181

6. Kohandajad kui ehedad vaimud [1160]1182

7. Kohandajad ja isiksus [1161]1183

108. Mõttekohandajate missioon ja hoolekanne [1162]1185

1. Valik ja ülesanded [1163]1185

2. Kohandaja tuleku eeldused [1164]1186

3. Korraldamine ja haldamine [1165]1188

4. Seos teiste vaimsete mõjudega [1166]1190

5. Kohandaja missioon [1167]1191

6. Jumal inimeses [1168]1192

109. Kohandajate suhe universumi loodud-olenditega [1169]1195

1. Kohandajate areng [1170]1195

2. Isetegutsevad Kohandajad [1171]1196

3. Kohandajate suhe surelike loodud-olenditega [1172]1197

4. Kohandajad ja inimisiksus [1173]1198

5. Sisimas elava Kohandaja ainelised piirangud [1174]1199

6. Tõeliste väärtuste püsivus [1175]1200

7. Isikustatud Kohandajate saatus [1176]1201

110. Kohandajate suhted üksiksurelikega [1177]1203

1. Elu surelikus meeles [1178]1203

2. Kohandajad ja inimese tahe [1179]1204

3. Koostöö Kohandajaga [1180]1205

4. Kohandaja töö meeles [1181]1207

5. Väärarusaamad seoses Kohandaja tegevusega [1182]1207

6. Seitse psüühilist ringi [1183]1209

7. Surematuse saavutamine [1184]1212

111. Kohandaja ja hing [1185]1215

1. Meel kui valikute tegemise väli [1186]1216

2. Hinge olemus [1187]1217

3. Arenev hing [1188]1218

4. Sisemine elu [1189]1219

5. Valiku pühitsemine [1190]1221

6. Inimese paradoks [1191]1221

7. Kohandaja probleem [1192]1223

112. Isiksuse ellujäämine [1193]1225

1. Isiksus ja reaalsus [1194]1226

2. Ise [1195]1227

3. Surm kui nähtus [1196]1229

4. Kohandajad pärast surma [1197]1231

5. Inimese mina ellujäämine [1198]1232

6. Morontiamina [1199]1235

7. Sulandumine Kohandajaga [1200]1237

113. Seeravlikud saatuse kaitsjad [1201]1241

1. Kaitseinglid [1202]1241

2. Saatuse kaitsjad [1203]1242

3. Suhe teiste vaimumõjudega [1204]1244

4. Seeravite tegevusvaldkonnad [1205]1245

5. Seeravite hoolitsus surelike eest [1206]1245

6. Kaitseinglid pärast surma [1207]1246

7. Seeravid ja tõusutee [1208]1248

114. Seeravite valitsus planeedil [1209]1250

1. Urantia suveräänsus [1210]1250

2. Planeedi juhendajate kogu [1211]1251

3. Kohalik kindralkuberner [1212]1252

4. Kõigekõrgem vaatleja [1213]1253

5. Planeedi valitsus [1214]1254

6. Planeeti juhendavad meisterseeravid [1215]1254

7. Saatuse reservkorpus [1216]1257

115. Ülim Olend [1217]1260

1. Arusaamapiiride suhtelisus [1218]1260

2. Ülimuslikkuse absoluutne alus [1219]1261

3. Algne, tegelik ja potentsiaalne [1220]1261

4. Ülima reaalsuse allikad [1221]1263

5. Ülima suhe Paradiisi-Kolmsusega [1222]1264

6. Ülima suhe kolmikliitudega [1223]1265

7. Ülima olemus [1224]1266

116. Kõikvõimas Ülim [1225]1268

1. Ülim meel [1226]1268

2. Kõikvõimas ja Seitsmekordne Jumal [1227]1269

3. Kõikvõimas ja Paradiisi-Jumalus [1228]1270

4. Kõikvõimas ja Ülimad Loojad [1229]1271

5. Kõikvõimas ja Seitsmekordsed ülevaatajad [1230]1273

6. Vaimu ülemvõim [1231]1275

7. Suuruniversumi elav organism [1232]1276

117. Ülim Jumal [1233]1278

1. Ülima Olendi olemus [1234]1278

2. Arengulise kasvu allikas [1235]1280

3. Ülima tähendus universumi loodud-olendite jaoks [1236]1281

4. Piiritletud Jumal [1237]1283

5. Loodu ülemhing [1238]1285

6. Ülima otsinguil [1239]1287

7. Ülima tulevik [1240]1291

118. Ülim ja Viimane — aeg ja ruum [1241]1294

1. Aeg ja igavik [1242]1295

2. Kõikjalolek ja kõikjale jõudmine [1243]1296

3. Aegruumilised suhted [1244]1297

4. Esmane ja teisene põhjuslik seos [1245]1298

5. Kõikvõimsus ja koosvõimalikkus [1246]1299

6. Kõikvõimsus ja kõikeloovus [1247]1299

7. Kõiketeadmine ja ettemääratus [1248]1300

8. Juhtimine ja ülemjuhtimine [1249]1301

9. Universumi mehhanismid [1250]1303

10. Ettehoolduse funktsioonid [1251]1304

119. Kristus Miikaeli annetumised [1252]1308

1. Esimene annetumine [1253]1309

2. Teine annetumine [1254]1310

3. Kolmas annetumine [1255]1312

4. Neljas annetumine [1256]1313

5. Viies annetumine [1257]1314

6. Kuues annetumine [1258]1315

7. Seitsmes ja viimane annetumine [1259]1316

8. Miikaeli annetumisjärgne staatus [1260]1317

IV OSA [9]
Jeesuse elu ja õpetused

Sisukord Leht

120. Miikaeli annetumine Urantial [1261]1323

1. Seitsmes annetumisülesanne [1262]1325

2. Annetumispiirangud [1263]1327

3. Muud nõuanded ja soovitused [1264]1329

4. Kehastumine — kahe tegemine üheks [1265]1331

121. Miikaeli annetumise aeg [1266]1332

1. Õhtumaa esimesel sajandil pärast Kristust [1267]1332

2. Juudi rahvas [1268]1333

3. Paganate hulgas [1269]1334

4. Paganlik filosoofia [1270]1335

5. Paganlikud religioonid [1271]1336

6. Heebrea religioon [1272]1338

7. Juudid ja paganad [1273]1339

8. Varem koostatud kirjalikud allikad [1274]1341

122. Jeesuse sünd ja imikuiga [1275]1344

1. Joosep ja Maarja [1276]1344

2. Gabriel ilmub Eliisabetile [1277]1345

3. Gabrieli teade Maarjale [1278]1346

4. Joosepi unenägu [1279]1347

5. Jeesuse maised vanemad [1280]1348

6. Kodu Naatsaretis [1281]1349

7. Reis Petlemma [1282]1350

8. Jeesuse sünd [1283]1351

9. Jeesus viiakse templisse [1284]1352

10. Herodes tegutseb [1285]1353

123. Jeesuse varane lapseiga [1286]1355

1. Tagasi Naatsaretis [1287]1356

2. Viies eluaasta (2. a eKr) [1288]1357

3. Kuuenda eluaasta sündmused (1. a eKr) [1289]1359

4. Seitsmes eluaasta (1. a pKr) [1290]1361

5. Koolipäevad Naatsaretis [1291]1362

6. Tema kaheksas eluaasta (2. a pKr) [1292]1364

124. Jeesuse hilisem lapseiga [1293]1366

1. Jeesuse üheksas eluaasta (3. a pKr) [1294]1366

2. Kümnes eluaasta (4. a pKr) [1295]1368

3. Üheteistkümnes eluaasta (5. a pKr) [1296]1369

4. Kaheteistkümnes eluaasta (6. a pKr) [1297]1371

5. Tema kolmeteistkümnes eluaasta (7. a pKr) [1298]1373

6. Reis Jeruusalemma [1299]1374

125. Jeesus Jeruusalemmas [1300]1377

1. Jeesus tutvub templiga [1301]1378

2. Jeesus ja paasapüha [1302]1379

3. Joosepi ja Maarja lahkumine [1303]1381

4. Esimene ja teine päev templis [1304]1381

5. Kolmas päev templis [1305]1382

6. Neljas päev templis [1306]1383

126. Kaks otsustavat aastat [1307]1386

1. Tema neljateistkümnes eluaasta (8. a pKr) [1308]1387

2. Joosepi surm [1309]1388

3. Viieteistkümnes eluaasta (9. a pKr) [1310]1389

4. Esimene jutlus sünagoogis [1311]1391

5. Rahalised raskused [1312]1392

127. Noorusaastad [1313]1395

1. Kuueteistkümnes eluaasta (10. a pKr) [1314]1395

2. Seitsmeteistkümnes eluaasta (11. a pKr) [1315]1396

3. Kaheksateistkümnes eluaasta (12. a pKr) [1316]1398

4. Üheksateistkümnes eluaasta (13. a pKr) [1317]1401

5. Esra tütar Rebeka [1318]1402

6. Tema kahekümnes eluaasta (14. a pKr) [1319]1403

128. Jeesus noore mehe eas [1320]1407

1. Kahekümne esimene eluaasta (15. a pKr) [1321]1407

2. Kahekümne teine eluaasta (16. a pKr) [1322]1409

3. Kahekümne kolmas eluaasta (17. a pKr) [1323]1411

4. Damaskuse episood [1324]1412

5. Kahekümne neljas eluaasta (18. a pKr) [1325]1413

6. Kahekümne viies eluaasta (19. a pKr) [1326]1415

7. Kahekümne kuues eluaasta (20. a pKr) [1327]1416

129. Jeesuse hilisem elu täiskasvanuna [1328]1419

1. Kahekümne seitsmes eluaasta (21. a pKr) [1329]1419

2. Kahekümne kaheksas eluaasta (22. a pKr) [1330]1421

3. Kahekümne üheksas eluaasta (23. a pKr) [1331]1423

4. Jeesus inimesena [1332]1424

130. Teel Rooma [1333]1427

1. Joppes — kõnelus Joonast [1334]1428

2. Kaisareas [1335]1429

3. Aleksandrias [1336]1432

4. Kõnelus reaalsusest [1337]1433

5. Kreeta saarel [1338]1436

6. Kartlik noormees [1339]1437

7. Kartaagos. Arutlus ajast ja ruumist [1340]1438

8. Teel Napolisse ja Rooma [1341]1440

131. Maailmausundid [1342]1442

1. Küünikute õpetus [1343]1442

2. Judaism [1344]1444

3. Budism [1345]1446

4. Hinduism [1346]1447

5. Zoroastrism [1347]1449

6. Suduanism (džainism) [1348]1450

7. Šintoism [1349]1451

8. Taoism [1350]1451

9. Konfutsianism [1351]1452

10. „Meie usund” [1352]1453

132. Viibimine Roomas [1353]1455

1. Tõelised väärtused [1354]1456

2. Hea ja kuri [1355]1457

3. Tõde ja usk [1356]1459

4. Isiklik hoolitsus [1357]1460

5. Nõuanne rikkale [1358]1462

6. Ühiskonna teenimine [1359]1465

7. Rännakud Rooma lähikonnas [1360]1466

133. Tagasipöördumine Roomast [1361]1468

1. Halastus ja õiglus [1362]1468

2. Laevaleminek Tarentumis [1363]1470

3. Korintoses [1364]1471

4. Isiklik töö Korintoses [1365]1474

5. Ateenas — arutlus teadusest [1366]1476

6. Efesoses — arutlus hingest [1367]1477

7. Viibimine Küprosel — arutlus meelest [1368]1479

8. Antiookias [1369]1480

9. Mesopotaamias [1370]1481

134. Üleminekuaastad [1371]1483

1. Kolmekümnes eluaasta (24. a pKr) [1372]1483

2. Karavanireis Kaspia mere äärde [1373]1484

3. Urmia loengud [1374]1485

4. Suveräänsus — jumalik ja inimlik [1375]1486

5. Poliitiline suveräänsus [1376]1487

6. Seadus, vabadus ja suveräänsus [1377]1490

7. Kolmekümne esimene eluaasta (25. a pKr) [1378]1492

8. Viibimine Hermoni mäel [1379]1492

9. Ooteaeg [1380]1494

135. Ristija Johannes [1381]1496

1. Johannesest saab nasariit [1382]1496

2. Sakariase surm [1383]1497

3. Karjuseelu [1384]1497

4. Eliisabeti surm [1385]1499

5. Jumalariik [1386]1500

6. Johannes alustab kuulutamist [1387]1501

7. Johannes rändab põhja suunas [1388]1503

8. Jeesuse ja Johannese kohtumine [1389]1503

9. Nelikümmend päeva jutlustamist [1390]1505

10. Johannes rändab lõuna poole [1391]1506

11. Johannes vanglas [1392]1506

12. Ristija Johannese surm [1393]1508

136. Ristimine ja nelikümmend päeva [1394]1509

1. Käsitused oodatud messiast [1395]1509

2. Jeesuse ristimine [1396]1510

3. Nelikümmend päeva [1397]1512

4. Avaliku töö plaanid [1398]1514

5. Esimene suur otsus [1399]1516

6. Teine otsus [1400]1517

7. Kolmas otsus [1401]1519

8. Neljas otsus [1402]1520

9. Viies otsus [1403]1521

10. Kuues otsus [1404]1523

137. Galileas veedetud aeg [1405]1524

1. Esimese nelja apostli väljavalimine [1406]1524

2. Filippuse ja Naatanaeli väljavalimine [1407]1526

3. Külaskäik Kapernauma [1408]1527

4. Kaana pulm [1409]1528

5. Tagasi Kapernaumas [1410]1531

6. Sabatipäeva sündmused [1411]1532

7. Neli kuud õppimist [1412]1533

8. Jutlus taevariigist [1413]1535

138. Taevariigi sõnumitoojate koolitus [1414]1538

1. Viimased õpetussõnad [1415]1538

2. Kuue väljavalimine [1416]1539

3. Matteuse ja Siimoni kutsumine [1417]1540

4. Kaksikute kutsumine [1418]1541

5. Toomase ja Juuda kutsumine [1419]1542

6. Nädal pingelist koolitust [1420]1542

7. Veel üks pettumus [1421]1543

8. Kaheteistkümne esimene töö [1422]1545

9. Viis kuud järelekatsumist [1423]1546

10. Kaheteistkümne töökorraldus [1424]1547

139. Kaksteist apostlit [1425]1548

1. Andreas, esimene väljavalitu [1426]1548

2. Siimon Peetrus [1427]1550

3. Jaakobus Sebedeus [1428]1552

4. Johannes Sebedeus [1429]1553

5. Uudishimulik Filippus [1430]1556

6. Aus Naatanael [1431]1558

7. Matteus Leevi [1432]1559

8. Toomas Didymos [1433]1561

9. ja 10. Jaakobus ja Juudas Alfeus [1434]1563

11. Seloot Siimon [1435]1564

12. Juudas Iskariot [1436]1565

140. Kaheteistkümne apostli ametissepühitsemine [1437]1568

1. Esialgsed õpetused [1438]1568

2. Ametissepühitsemine [1439]1569

3. Pühitsusjutlus [1440]1570

4. Teie olete maa sool [1441]1572

5. Isa- ja vennaarmastus [1442]1573

6. Ametissepühitsemise päeva õhtu [1443]1576

7. Pühitsemisele järgnenud nädal [1444]1578

8. Neljapäeva õhtupoolik järvel [1445]1579

9. Õnnistamispäev [1446]1583

10. Õhtupoolik pärast õnnistamist [1447]1584

141. Avaliku töö algus [1448]1587

1. Lahkumine Galileast [1449]1587

2. Jumala seadus ja Isa tahe [1450]1588

3. Viibimine Amatuses [1451]1589

4. Õpetus Isast [1452]1590

5. Vaimne ühtsus [1453]1591

6. Viimane nädal Amatuses [1454]1592

7. Betaanias, teispool Jordanit [1455]1593

8. Töö Jeerikos [1456]1595

9. Jeruusalemma minek [1457]1595

142. Paasapüha Jeruusalemmas [1458]1596

1. Õpetustöö templis [1459]1596

2. Jumala viha [1460]1597

3. Arusaam Jumalast [1461]1598

4. Flavius ja Kreeka kultuur [1462]1600

5. Jutlus kindlast usust [1463]1601

6. Nikodeemose külaskäik [1464]1601

7. Õppetund perekonnast [1465]1603

8. Juudamaa lõunaosas [1466]1605

143. Teekond läbi Samaaria [1467]1607

1. Jutlustamine Arhelaisis [1468]1607

2. Enesevalitsemise õppetund [1469]1609

3. Meelelahutus ja puhkus [1470]1610

4. Juudid ja samaarlased [1471]1612

5. Naine Sühharist [1472]1612

6. Samaarlaste usuline ärkamine [1473]1615

7. Õpetused palvest ja palveldamisest [1474]1616

144. Gilboas ja Dekapolis [1475]1617

1. Laager Gilboas [1476]1617

2. Jutlus palvest [1477]1618

3. Uskuja palve [1478]1619

4. Veel palvest [1479]1620

5. Muud palvevormid [1480]1621

6. Nõupidamine Johannese apostlitega [1481]1624

7. Dekapolise linnades [1482]1626

8. Laagris Pella lähistel [1483]1626

9. Ristija Johannese surm [1484]1627

145. Neli sündmusrohket päeva Kapernaumas [1485]1628

1. Kalasaak [1486]1628

2. Pärastlõuna sünagoogis [1487]1629

3. Tervendamine päikeseloojangul [1488]1631

4. Sama päeva õhtu [1489]1634

5. Pühapäeva varahommik [1490]1634

146. Esimene jutlustamisreis Galileas [1491]1637

1. Jutlustamine Rimmonis [1492]1637

2. Jotapatas [1493]1638

3. Peatus Raamas [1494]1641

4. Jireonis esitatud evangeelium [1495]1643

5. Tagasi Kaanas [1496]1644

6. Nain ja lesknaise poeg [1497]1645

7. Een-Dooris [1498]1646

147. Vahepealne Jeruusalemma külastamine [1499]1647

1. Väeülema teener [1500]1647

2. Reis Jeruusalemma [1501]1648

3. Betesda tiigi ääres [1502]1649

4. Elureegel [1503]1650

5. Külas variser Siimonil [1504]1651

6. Tagasipöördumine Kapernauma [1505]1653

7. Tagasi Kapernaumas [1506]1655

8. Vaimse headuse püha [1507]1656

148. Evangelistide koolitamine Betsaidas [1508]1657

1. Uus prohvetite kool [1509]1657

2. Betsaida haigla [1510]1658

3. Isa ülesandeid täitmas [1511]1659

4. Pahe, patt ja kurjus [1512]1659

5. Kannatamise eesmärk [1513]1661

6. Vääritimõistetud kannatus —
arutlus Iiobi üle
[1514]1662

7. Kuivanud käega mees [1515]1664

8. Viimane nädal Betsaidas [1516]1665

9. Halvatu tervendamine [1517]1666

149. Teine jutlustamisreis [1518]1668

1. Jeesuse kuulsuse kasv [1519]1668

2. Rahva suhtumine [1520]1670

3. Usujuhtide vaenulikkus [1521]1672

4. Edenemine jutlustamisreisil [1522]1673

5. Õppetund rahulolust [1523]1674

6. „Issanda kartus” [1524]1675

7. Tagasipöördumine Betsaidasse [1525]1677

150. Kolmas jutlustamisreis [1526]1678

1. Naisevangelistide rühm [1527]1678

2. Peatus Magdalas [1528]1679

3. Sabat Tibeerias [1529]1680

4. Apostlite kahekaupa lähetamine [1530]1681

5. Mida ma pean tegema, et saada päästetud? [1531]1682

6. Õhtused õppetunnid [1532]1683

7. Viibimine Naatsaretis [1533]1683

8. Sabatiteenistus [1534]1684

9. Naatsaret hülgab Jeesuse [1535]1686

151. Vahepeatus ja õpetamine rannal [1536]1688

1. Mõistujutt külvajast [1537]1688

2. Mõistujutu tõlgendamine [1538]1689

3. Veel mõistujuttudest [1539]1691

4. Veel mõistujutte järve kaldal [1540]1693

5. Külaskäik Keresasse [1541]1694

6. Keresa vaimuhaige [1542]1695

152. Kapernauma kriisini viinud sündmused [1543]1698

1. Jairuse majas [1544]1699

2. Viie tuhande söötmine [1545]1700

3. Kuningaks tegemise episood [1546]1702

4. Siimon Peetruse öine nägemus [1547]1703

5. Tagasi Betsaidas [1548]1703

6. Geneetsaretis [1549]1705

7. Jeruusalemmas [1550]1706

153. Kapernauma kriis [1551]1707

1. Olukorra kujunemine [1552]1707

2. Murranguline jutlus [1553]1709

3. Jutlusele järgnenud kohtumine [1554]1712

4. Viimased sõnad sünagoogis [1555]1713

5. Laupäeva õhtu [1556]1715

154. Viimased päevad Kapernaumas [1557]1717

1. Nõupidamisnädal [1558]1717

2. Puhkusenädal [1559]1718

3. Teine Tibeerias toimunud nõupidamine [1560]1719

4. Laupäeva õhtu Kapernaumas [1561]1719

5. Sündmusterikas pühapäevahommik [1562]1720

6. Jeesuse perekond saabub [1563]1721

7. Kiire põgenemine [1564]1723

155. Põgenemine läbi Põhja-Galilea [1565]1725

1. Miks on paganad raevutsevad? [1566]1725

2. Evangelistid Korasinis [1567]1726

3. Filippuse Kaisareas [1568]1727

4. Teel Foiniikiasse [1569]1728

5. Jutlus tõelisest religioonist [1570]1728

6. Teine jutlus religioonist [1571]1730

156. Viibimine Tüüroses ja Siidonis [1572]1734

1. Süüria naine [1573]1734

2. Õpetamine Siidonis [1574]1735

3. Teekond rannikut mööda põhja poole [1575]1736

4. Tüüroses [1576]1737

5. Jeesuse õpetused Tüüroses [1577]1737

6. Tagasipöördumine Foiniikiast [1578]1741

157. Filippuse Kaisareas [1579]1743

1. Templi maksukoguja [1580]1743

2. Betsaida-Juliases [1581]1744

3. Peetruse tunnistus [1582]1745

4. Keskustelu taevariigist [1583]1746

5. Uus käsitus [1584]1748

6. Järgmine pärastlõuna [1585]1748

7. Andrease nõupidamine [1586]1750

158. Muutmise mägi [1587]1752

1. Muutmine [1588]1752

2. Mäest allatulek [1589]1754

3. Muutmise tähendus [1590]1755

4. Langetõbine poiss [1591]1755

5. Jeesus tervendab poisi [1592]1757

6. Celsuse aias [1593]1758

7. Peetruse protest [1594]1759

8. Peetruse kojas [1595]1761

159. Reis Dekapolisesse [1596]1762

1. Jutlus andeksandmisest [1597]1762

2. Võõras jutlustaja [1598]1764

3. Õpetused õpetajatele ja uskujatele [1599]1765

4. Vestlus Naatanaeliga [1600]1767

5. Jeesuse usu positiivne olemus [1601]1769

6. Tagasipöördumine Magadani [1602]1771

160. Rodan Aleksandriast [1603]1772

1. Rodani kreeka filosoofia [1604]1772

2. Elamiskunst [1605]1775

3. Küpsuse ahvatlused [1606]1777

4. Küpsuse tasakaal [1607]1778

5. Ideaalne religioon [1608]1780

161. Edasised arutelud Rodaniga [1609]1783

1. Jumal kui isiksus [1610]1783

2. Jeesuse jumalik olemus [1611]1785

3. Jeesuse inimlik ja jumalik meel [1612]1787

162. Lehtmajadepüha [1613]1788

1. Jeruusalemma külastamise ohud [1614]1788

2. Esimene templivestlus [1615]1790

3. Abielurikkumiselt tabatud naine [1616]1792

4. Lehtmajadepüha [1617]1793

5. Jutlus maailma valgusest [1618]1794

6. Arutlus eluveest [1619]1795

7. Arutlus vaimsest vabadusest [1620]1796

8. Vestlus Marta ja Maarjaga [1621]1797

9. Koos Abneriga Petlemmas [1622]1798

163. Seitsmekümne ametissepühitsemine Magadanis [1623]1800

1. Seitsmekümne ametissepühitsemine [1624]1800

2. Rikas noormees ja teised [1625]1801

3. Arutelu jõukusest [1626]1803

4. Hüvastijätt seitsmekümnega [1627]1804

5. Laagri üleviimine Pellasse [1628]1806

6. Seitsmekümne tagasipöördumine [1629]1806

7. Ettevalmistused viimaseks misjoniks [1630]1808

164. Templipühitsuse pühal [1631]1809

1. Lugu halastajast samaaarlasest [1632]1809

2. Jeruusalemmas [1633]1810

3. Pimeda kerjuse tervendamine [1634]1811

4. Joosija Suurkohtu ees [1635]1813

5. Õpetamine Saalomoni eeskojas [1636]1815

165. Perea jutlustamisretke algus [1637]1817

1. Pella laagris [1638]1817

2. Jutlus heast karjasest [1639]1818

3. Sabatipäeva jutlus Pellas [1640]1819

4. Päranduse jagamine [1641]1821

5. Kõnelused apostlitega rikkusest [1642]1823

6. Vastus Peetruse küsimusele [1643]1824

166. Viimane külaskäik Põhja-Pereasse [1644]1825

1. Variserid Ragabas [1645]1825

2. Kümme pidalitõbist [1646]1827

3. Jutlus Gerasas [1647]1828

4. Õpetus õnnetustest [1648]1830

5. Filadelfia kogudus [1649]1831

167. Külaskäik Filadelfiasse [1650]1833

1. Hommikueine variseridega [1651]1833

2. Mõistujutt suurest õhtusöömaajast [1652]1835

3. Jõuetusevaimuga naine [1653]1835

4. Teade Betaaniast [1654]1836

5. Teel Betaaniasse [1655]1838

6. Väikeste laste õnnistamine [1656]1839

7. Vestlus inglitest [1657]1840

168. Laatsaruse surnuist äratamine [1658]1842

1. Laatsaruse haua juures [1659]1843

2. Laatsaruse surnuist äratamine [1660]1845

3. Suurkohtu koosolek [1661]1847

4. Vastus palvele [1662]1848

5. Mis sai Laatsarusest [1663]1849

169. Viimased õpetused Pellas [1664]1850

1. Mõistujutt kadunud pojast [1665]1850

2. Mõistujutt kavalast majapidajast [1666]1853

3. Rikas mees ja kerjus [1667]1854

4. Isa ja tema taevariik [1668]1855

170. Taevariik [1669]1858

1. Arusaamad taevariigist [1670]1858

2. Jeesuse käsitus taevariigist [1671]1859

3. Suhe õiglase meelega [1672]1861

4. Jeesuse õpetused taevariigist [1673]1862

5. Hilisemad taevariigi ideed [1674]1864

171. Teel Jeruusalemma [1675]1867

1. Lahkumine Pellast [1676]1868

2. Kulude arvestamisest [1677]1869

3. Reis Pereasse [1678]1870

4. Õpetamine Liviases [1679]1871

5. Pime mees Jeerikos [1680]1873

6. Külaskäik Sakkeuse juurde [1681]1873

7. „Kui Jeesus möödus” [1682]1874

8. Mõistujutt naeladest [1683]1875

172. Jeruusalemma minek [1684]1878

1. Sabatipäev Betaanias [1685]1878

2. Pühapäeva hommik koos apostlitega [1686]1880

3. Teeleasumine Jeruusalemma [1687]1880

4. Templi lähedal [1688]1883

5. Apostlite suhtumine [1689]1883

173. Esmaspäev Jeruusalemmas [1690]1888

1. Templi puhastamine [1691]1888

2. Meistri volituste ründamine [1692]1891

3. Mõistujutt kahest pojast [1693]1893

4. Mõistujutt võõrsil viibivast isandast [1694]1893

5. Mõistujutt pulmapeost [1695]1894

174. Teisipäeva hommik templis [1696]1897

1. Jumalik andestus [1697]1898

2. Juudi valitsejate küsimused [1698]1899

3. Saduserid ja ülestõusmine [1699]1900

4. Suur käsk [1700]1901

5. Teadmishimulised kreeklased [1701]1902

175. Viimane jutlus templis [1702]1905

1. Jutlus [1703]1905

2. Üksikute juutide olukord [1704]1909

3. Suurkohtu saatuslik istung [1705]1909

4. Olukord Jeruusalemmas [1706]1910

176. Teisipäeva õhtupoolik Õlimäel [1707]1912

1. Jeruusalemma hävitamine [1708]1912

2. Meistri teine tulemine [1709]1914

3. Edasine arutelu laagris [1710]1916

4. Miikaeli tagasitulek [1711]1918

177. Kolmapäev — puhkepäev [1712]1920

1. Üks päev kahekesi Jumalaga [1713]1920

2. Lapsepõlv kodus [1714]1921

3. Päev laagris [1715]1923

4. Juudas ja ülempreestrid [1716]1924

5. Viimane koosviibimine [1717]1927

178. Viimane päev laagris [1718]1929

1. Kõnelus pojaseisusest ja kodanikuseisusest [1719]1929

2. Pärast keskpäevast einet [1720]1932

3. Teel õhtusöömaajale [1721]1934

179. Viimne õhtusöömaaeg [1722]1936

1. Parema koha soovimine [1723]1936

2. Õhtusöömaaja algus [1724]1937

3. Apostlite jalgade pesemine [1725]1938

4. Viimased sõnad äraandjale [1726]1940

5. Mälestusõhtusöömaaja sisseseadmine [1727]1941

180. Hüvastijätujutlus [1728]1944

1. Uus käsk [1729]1944

2. Viinapuu ja selle oksad [1730]1945

3. Maailma vaenulikkus [1731]1946

4. Tõotatud abiline [1732]1948

5. Tõe Vaim [1733]1949

6. Lahkumise vajalikkus [1734]1951

181. Viimased manitsused ja hoiatused [1735]1953

1. Viimased lohutussõnad [1736]1953

2. Isiklikud hüvastijätumanitsused [1737]1955

182. Ketsemanis [1738]1963

1. Viimane ühispalve [1739]1963

2. Viimane tund enne äraandmist [1740]1966

3. Üksinda Ketsemanis [1741]1968

183. Jeesuse äraandmine ja vahistamine [1742]1971

1. Isa tahe [1743]1971

2. Juudas linnas [1744]1972

3. Meistri vahistamine [1745]1973

4. Arutelu oliivipressi juures [1746]1975

5. Teel ülempreestri lossi [1747]1977

184. Suurkohtu ees [1748]1978

1. Hannas kuulab Jeesust üle [1749]1978

2. Peetrus lossiõues [1750]1980

3. Suurkohtu ees [1751]1982

4. Alandamise tund [1752]1984

5. Teine kohtuistung [1753]1985

185. Kohtupidamine Pilatuse ees [1754]1987

1. Pontius Pilatus [1755]1987

2. Jeesus ilmub Pilatuse ette [1756]1989

3. Pilatus kuulab Jeesuse isiklikult üle [1757]1991

4. Jeesus Herodese ees [1758]1992

5. Jeesus pöördub tagasi Pilatuse juurde [1759]1993

6. Pilatuse viimane katse [1760]1994

7. Pilatuse viimane küsitlus [1761]1995

8. Pilatuse traagiline alistumine [1762]1996

186. Vahetult enne ristilöömist [1763]1997

1. Juudas Iskarioti lõpp [1764]1997

2. Meistri suhtumine [1765]1999

3. Usaldusväärne Taavet Sebedeus [1766]2000

4. Ettevalmistused ristilöömiseks [1767]2001

5. Jeesuse surma seos paasapühaga [1768]2002

187. Ristilöömine [1769]2004

1. Kolgata teel [1770]2004

2. Ristilöömine [1771]2006

3. Ristilöömise pealtnägijad [1772]2008

4. Röövel ristil [1773]2008

5. Viimne tund ristil [1774]2010

6. Pärast ristilöömist [1775]2011

188. Hauasoleku aeg [1776]2012

1. Jeesuse matmine [1777]2012

2. Haua valvamine [1778]2014

3. Sabatipäeval [1779]2014

4. Ristisurma tähendus [1780]2016

5. Risti õppetunnid [1781]2017

189. Ülestõusmine [1782]2020

1. Üleminek morontiasse [1783]2020

2. Jeesuse aineline keha [1784]2022

3. Ülestõusmine usulise elukorralduse lõpus [1785]2024

4. Tühja haua leidmine [1786]2025

5. Peetrus ja Johannes haua juures [1787]2027

190. Jeesuse morontiailmumised [1788]2029

1. Ülestõusmise kuulutajad [1789]2029

2. Jeesuse ilmumine Betaanias [1790]2031

3. Joosepi majas [1791]2033

4. Ilmumine kreeklastele [1792]2033

5. Jalutuskäik kahe vennaga [1793]2034

191. Ilmumised apostlitele ja teistele juhtidele [1794]2037

1. Ilmumine Peetrusele [1795]2039

2. Esimene ilmumine apostlitele [1796]2040

3. Koos morontiaolenditega [1797]2040

4. Kümnes ilmumine (Filadelfias) [1798]2041

5. Teine ilmumine apostlitele [1799]2042

6. Ilmumine Aleksandrias [1800]2044

192. Ilmumised Galileas [1801]2045

1. Ilmumine järve ääres [1802]2045

2. Kahekaupa peetud jutuajamised apostlitega [1803]2047

3. Ametissepühitsemise mäel [1804]2050

4. Kogunemine järve ääres [1805]2050

193. Viimased ilmumised ja taevaminek [1806]2052

1. Ilmumine Sühharis [1807]2053

2. Ilmumine Foiniikias [1808]2054

3. Viimane ilmumine Jeruusalemmas [1809]2055

4. Juuda languse põhjused [1810]2055

5. Meistri taevassetõusmine [1811]2057

6. Peetrus kutsub kokku koosoleku [1812]2057

194. Tõe Vaimu annetamine [1813]2059

1. Nelipühijutlus [1814]2060

2. Nelipühade tähendus [1815]2060

3. Mis juhtus nelipühade ajal [1816]2062

4. Kristliku kiriku algus [1817]2066

195. Pärast nelipühi [1818]2069

1. Kreeklaste mõju [1819]2071

2. Rooma mõju [1820]2072

3. Rooma impeeriumi võimu all [1821]2073

4. Euroopa pimeduseajad [1822]2074

5. Tänapäeva probleem [1823]2075

6. Materialism [1824]2076

7. Materialismi haavatavus [1825]2078

8. Ilmalik totalitarism [1826]2081

9. Ristiusu probleem [1827]2082

10. Tulevik [1828]2084

196. Jeesuse usk [1829]2087

1. Jeesus kui inimene [1830]2090

2. Jeesuse religioon [1831]2091

3. Religiooni ülimuslikkus [1832]2093

Eessõna

Urantia raamat

Eessõna

0:0.1 (1.1) URANTIA — nõnda kõlab teie maailma nimi — surelike meeles valitseb suur segadus seoses selliste mõistete nagu Jumal, jumalikkus ja jumalus tähendusega. Veel suuremat segadust ja ebakindlust tekitavad inimestele nende arvukate nimetustega tähistatud jumalike isiksuste omavahelised suhted. Selline kontseptuaalne vaesus ja sellega suuresti kaasnev ideeline segadus ongi põhjus, miks mulle tehti ülesandeks koostada käesolev sissejuhatus selgitamaks teatud sõnaliste sümbolite tähendusi, nii nagu neid kasutatakse alljärgnevates kirjades, mida Orvontoni tõeilmutajate korpus on volitatud tõlkima Urantial kõneldavasse inglise keelde.

0:0.2 (1.2) Meil on äärmiselt raske esitada laiemaid arusaamu ja kõrgemaid tõdesid, kui peame kosmilise teadvuse avardamise ja vaimse vastuvõtlikkuse suurendamise püüetes piirduma üksnes selle maailma piiratud keelega. Ent meie ülesanne kohustab meid tegema kõik mis võimalik, et anda oma sõnum edasi inglise keele sõnaliste sümbolite kaudu. Meil on lubatud uusi termineid sisse tuua ainult siis, kui kirjeldatavale mõistele ei leidu ingliskeelset vastet, mida võiks kasutada selle uue mõiste selgitamiseks kas või osaliselt või pisut moonutatult.

0:0.3 (1.3) Lootes neid kirju lugevatele surelikele nendest arusaamise kergemaks muuta ja segadust vältida, peame otstarbekaks selgitada sissejuhatuses üldjoontes, millist tähendust kannavad arvukad ingliskeelsed sõnad, millega tähistatakse Jumalust ning mõningaid Jumalusega seostuvaid kõikse reaalsuse ilminguid, tähendusi ja väärtusi.

0:0.4 (1.4) Seda definitsioonide ja terminoloogia piiratust käsitlevat eessõna koostades on vältimatu eeldada, et neid termineid kasutatakse läbivalt kogu raamatus. Seega ei kujuta käesolev eessõna endast midagi lõplikku ega viimistletut, see on üksnes defineeriv juhend, mõeldud abistama neid, kes loevad järgnevaid Jumalust ja universumite universumit käsitlevaid kirju, mille on koostanud selleks Urantiale saadetud Orvontoni komisjon.

0:0.5 (1.5) Teie maailm, Urantia, on üks paljudest sarnastest asustatud planeetidest, mis moodustavad kohaliku Nebadoni universumi. Koos teiste omasugustega moodustab see universum Orvontoni superuniversumi, mille Uversa-nimelisest keskusmaailmast on meie komisjon pärit. Orvonton on üks seitsmest aja ja ruumi arenevast superuniversumist, mis tiirlevad jumaliku täiuse alguse ja lõputa loodu — Havona-nimelise keskse universumi ümber. Selle igavese ja keskse universumi südames asub liikumatu Paradiisisaar, lõpmatuse geograafiline keskpunkt ja igavese Jumala asupaik.

0:0.6 (1.6) Kõneldes seitsmest arenevast superuniversumist koos keskse ja jumaliku universumiga, kasutame harilikult sõna suuruniversum. See on praeguseks ajaks korrastatud ja asustatud loodu. Kõik need seitse superuniversumit moodustavad osakese tervikuniversumist, kuhu kuuluvad ka väliskosmoses paiknevad asustamata, kuid kujunevad universumid.

I. Jumalus ja jumalikkus

0:1.1 (2.1) Universumite universumis kohtab jumalusliku tegevuse märke kosmiliste reaalsuste, mõistuslike tähenduste ja vaimsete väärtuste erinevail tasandeil, ent kõik need abistavad tegevused — isikuline või mitte — on jumalikult kooskõlastatud.

0:1.2 (2.2) JUMALUST saab isikustada Jumalana, ta on eelisikuline ja üliisikuline sellisel moel, mis pole inimesele täiel määral mõistetav. Jumalust iseloomustab reaalne või potentsiaalne ühtsus kõikidel reaalsuse mateeriaülestel tasanditel, loodud-olendid mõistavad seda ühendavat omadust kõige paremini jumalikkusena.

0:1.3 (2.3) Jumalus toimib isikulisel, eelisikulisel ja üliisikulisel tasandil. Täielik Jumalus on tegev seitsmel tasandil:

0:1.4 (2.4) 1. staatiline—eneses olev ja iseolev Jumalus;

0:1.5 (2.5) 2. potentsiaalne—oma tahet järgiv ja endale sihte seadev Jumalus;

0:1.6 (2.6) 3. ühendav—isikustunud ja jumalikult vennalik Jumalus;

0:1.7 (2.7) 4. loov—ennast jagav ja jumalikult ilmutunud Jumalus;

0:1.8 (2.8) 5. arenev—avarduv ja loodud-olendi poolt äratuntud Jumalus;

0:1.9 (2.9) 6. ülim—ennast kogev ning loodud-olendit ja tema Loojat ühendav Jumalus. Jumalus, kes toimib suuruniversumi aegruumiliste ülemjuhtidena esimesel tasandil, mida loodu ära tunneb; mõnikord kutsutakse teda ka Jumaluse Ülimuslikkuseks;

0:1.10 (2.10) 7. viimane—projitseerunud ning aegruumi piire ületav Jumalus. Kõikvõimas, kõiketeadev ja kõikjalolev Jumalus. Jumalus, kes toimib mingil teisel, ühilduval jumalikkuse avaldumise tasandil tervikuniversumi tõhusate ülemjuhtijatena ja absoniitsete alalhoidjatena. Suuruniversumi eest hoolt kandvate Jumaluste tegevusega võrreldes on see absoniitne funktsioon tervikuniversumis võrdväärne kõikse ülemjuhtimise ja ülima toetusega, mida mõnikord nimetatakse Jumaluse Lõplikkuseks.

0:1.11 (2.11) Reaalsuse piiritletud tasandile on iseloomulik loodud-olendite elu ja aegruumi piirangud. Piiritletud reaalsustel ei pruugi olla lõppu, aga neil on alati olemas algus — nad on loodud. Jumaluse Ülimuslikkuse tasandit võib vaadelda kui piiritletud eksistentside suhtes avalduvat funktsiooni.

0:1.12 (2.12) Reaalsuse absoniitset tasandit iseloomustavad alguseta ja lõputa asjad ja olendid ning aja ja ruumi piiride ületamine. Absoniite ei ole loodud: nad ilmuvad — nad on lihtsalt olemas. Jumaluse Lõplikkuse tasand tähendab absoniitsete reaalsustega seonduvat funktsiooni. Millal iganes ületatakse aeg ja ruum, sündigu see ükskõik millises tervikuniversumi osas, põhjustab selle absoniitse ilmingu Jumaluse Lõplikkuse tegevus.

0:1.13 (2.13) Absoluutne tasand on alguseta, lõputa, ajata ja ruumita. Näiteks Paradiisisaarel pole ei aega ega ruumi, Paradiisi aegruumiline seisund on absoluutne. Paradiisi Jumalused on saavutanud selle tasandi eksistentsiaalselt Kolmsuses, ent see kolmas, ühendava Jumaluse avaldumistasand pole kogemuslikult täiesti ühildunud. Ükskõik millal, kus ja kuidas Jumaluse absoluutne tasand ka ei toimi, alati avalduvad Paradiis-absoluutsed väärtused ja tähendused.

0:1.14 (3.1) Jumalus võib olla eksistentsiaalne nagu Igaveses Pojas, kogemuslik nagu Ülimas Olendis, ühendav nagu Seitsmekordses Jumalas, jagamatu nagu Paradiisi-Kolmsuses.

0:1.15 (3.2) Jumalus on kõige jumaliku allikas. Jumalus on iseloomulikult ja eranditult jumalik, aga kõik, mis on jumalik, ei tarvitse tingimata olla Jumalus, ehkki seda kooskõlastatakse Jumalusega ning see püüab saavutada Jumalusega mingit ühtsuse faasi — vaimset, mõistuslikku või isikulist.

0:1.16 (3.3) JUMALIKKUS on Jumaluse iseloomulik, ühendav ja kooskõlastav omadus.

0:1.17 (3.4) Loodud-olendid mõistavad jumalikkust kui tõde, ilu ja headust; isiksuses seostub see armastuse, halastuse ja teenimisega; mitteisikulistel tasanditel avaldub see õigluse, võimu ja suveräänsusena.

0:1.18 (3.5) Jumalikkus võib olla täiuslik — täielik — nagu Paradiisi täiuslikkuse eksistentsiaalsel ja looja tasandil; ta võib olla ebatäiuslik nagu aegruumi evolutsiooni kogemuslikul ja loodud-olendite tasandil; ta võib olla ka suhteline, ei täiuslik ega ebatäiuslik, nagu on Havonas eksistentsiaalsete-kogemuslike suhete teatud tasanditel.

0:1.19 (3.6) Kui üritame aduda täiust kõigis suhtelisuse faasides ja vormides, puutume kokku seitsme võimaliku variandiga:

0:1.20 (3.7) 1. absoluutne täius kõikides aspektides;

0:1.21 (3.8) 2. absoluutne täius mõnes faasis ja suhteline täius kõikides teistes aspektides;

0:1.22 (3.9) 3. absoluutsed, suhtelised ja ebatäiuslikud aspektid erinevates seostes;

0:1.23 (3.10) 4. absoluutne täius mõnes suhtes, ebatäiuslikkus kõikides teistes;

0:1.24 (3.11) 5. absoluutset täiust mitte üheski suunas, suhteline täius kõikides avaldumisvormides;

0:1.25 (3.12) 6. absoluutset täiust mitte üheski faasis, suhteline mõnes, ebatäiuslikkus ülejäänud faasides;

0:1.26 (3.13) 7. absoluutset täiust mitte üheski omaduses, ebatäiuslikkus kõigis.

II. Jumal

0:2.1 (3.14) Arenevad surelikud loodud-olendid tunnevad vastupandamatut soovi väljendada oma piiratud arusaamu Jumalast sümbolitena. Inimese teadlikkus oma kõlbelisest kohusest ja tema vaimne idealism kujutavad endast väärtustasandit — kogemuslikku reaalsust —, mida on raske sümboliseerida.

0:2.2 (3.15) Kosmiline teadvus eeldab Esimese Põhjuse, ühe ja ainsa mittepõhjusliku reaalsuse tunnistamist. Jumal, Kõikne Isa, toimib kolmel Jumalus-isiksuse tasandil, mis on alam-lõpmatu väärtusega ja kus jumalikkuse avaldumine on vaid suhteline:

0:2.3 (3.16) 1. eelisikuline tasand—nagu Isa fragmentide, näiteks Mõttekohandajate teenistuses;

0:2.4 (3.17) 2. isikuline tasand—nagu loodud ja sünnitatud olendite arengukogemuses;

0:2.5 (3.18) 3. üliisikuline tasand—nagu teatud absoniitsete ja nendega seotud olendite ilmnenud eksistentsis.

0:2.6 (3.19) JUMAL on sõnaline sümbol, mis märgib Jumaluse kõiki isikustumisi. Igal Jumaluse toimimise isikulisel tasandil nõuab termin erinevat definitsiooni ja teda tuleb igal tasandil veel edaspidi ümber defineerida, sest seda terminit võib kasutada Jumaluse erinevate — kooskõlastatud või alluvate — isikustumiste märkimiseks; näiteks: Paradiisi Loojad-Pojad — kohalike universumite isad.

0:2.7 (4.1) Terminit „Jumal”, nii nagu meie seda kasutame, võib mõista:

0:2.8 (4.2) määrangu järgi—nagu Jumal-Isa;

0:2.9 (4.3) konteksti järgi—kui seda kasutatakse teatud kindlast jumalustasandist või -seosest kõneldes. Kui tekib kahtlusi sõna „Jumal” täpse tõlgendamise osas, on soovitatav see siduda Kõikse Isa isikuga.

0:2.10 (4.4) Termin „Jumal” märgib alati isiksust. Sõna „Jumalus” võib, aga ei pea märkima jumalikke isiksusi.

0:2.11 (4.5) Järgnevates kirjades kasutatakse sõna JUMAL järgmistes tähendustes:

0:2.12 (4.6) 1. Jumal-Isa—Looja, Juhtija ja Alalhoidja. Kõikne Isa, Jumaluse Esimene Isik;

0:2.13 (4.7) 2. Jumal-Poeg—Kooskõlastatud Looja, Vaimne Juhtija ja Vaimne Korraldaja. Igavene Poeg, Jumaluse Teine Isik;

0:2.14 (4.8) 3. Jumal-Vaim—Ühine Toimija, Kõikne Terviklikustaja ja Meele Annetaja. Lõpmatu Vaim, Jumaluse Kolmas Isik;

0:2.15 (4.9) 4. Ülim Jumal—aja ja ruumi tegelikustuv ehk arenev Jumal. Isikuline Jumalus, kes sidestatult teostab loodud-olendi ja Looja identiteedi kogemuslikku saavutamist. Ülim Olend tajub isiklikult jumalusliku ühtsuse saavutamist aja ja ruumi arenevate loodud-olendite areneva ja kogemusliku Jumalana;

0:2.16 (4.10) 5. Seitsmekordne Jumal—Jumaluse isiksus, kes tegelikult toimib ükskõik kus ajas ja ruumis. Paradiisi isikulised Jumalused ja nende loovad kaaslased, kes toimivad keskses universumis ja selle piiridest väljaspool ning võimsus-isikustuvad Ülima Olendina ajas ja ruumis toimuva ühendava Jumaluse ilmutamise esimesel, loodu tasandil. See tasand ehk suuruniversum on sfäär, kus toimub Paradiisi isiksuste aegruumiline laskumine vastastikuses seoses arenevate olendite aegruumilise tõusuga;

0:2.17 (4.11) 6. Viimane Jumal—superajas ja ületatud ruumis ilmnev Jumal. Ühendava Jumaluse avaldumise teine kogemuslik tasand. Viimane Jumal tähendab, et on saavutatud nende sünteesitud absoniitsete-üliisikuliste, aegruumi piire ületavate ja ilmnenud-kogemuslike väärtuste realiseerumine, mis koordineeruvad Jumaluse reaalsuse lõplikel loovustasandeil;

0:2.18 (4.12) 7. Absoluutne Jumal—aega ja ruumi ületavaid üliisikulisi väärtusi ja jumalikkuse tähendusi kogemusteks muutev Jumal, kes on praegu eksistentsiaalne Jumalus-Absoluudina. See on ühendava Jumaluse väljendumise ja avardumise kolmas tasand. Sellel ülilooval tasandil kogeb Jumalus isikustumispotentsiaali ammendumist; kohtab täiuslikku jumalikkust ning kogeb üksteisele järgnevail, ikka kõrgemail kellekski teiseks isikustumise tasandeil eneseilmutamisvõime ammendumist. Nüüd kohtab Jumalus Määratlematut Absoluuti, riivab teda ja kogeb samasust temaga.

III. Esimene Allikas ja Kese

0:3.1 (4.13) Täielik, lõpmatu reaalsus on eksistentsiaalne seitsmes faasis ja seitsmes kooskõlastatud absoluudis:

0:3.2 (5.1) 1. Esimene Allikas ja Kese;

0:3.3 (5.2) 2. Teine Allikas ja Kese;

0:3.4 (5.3) 3. Kolmas Allikas ja Kese;

0:3.5 (5.4) 4. Paradiisisaar;

0:3.6 (5.5) 5. Jumalus-Absoluut;

0:3.7 (5.6) 6. Kõikne Absoluut;

0:3.8 (5.7) 7. Määratlematu Absoluut.

0:3.9 (5.8) Esimese Allika ja Keskmena on Jumal täieliku reaalsuse suhtes esmane — tingimusteta. Esimene Allikas ja Kese on nii lõpmatu kui ka igavene ja seega võib talle piire või tingimusi seada vaid tema enda tahe.

0:3.10 (5.9) Jumal — Kõikne Isa — on Esimese Allika ja Keskme isiksus, sellena on ta lõpmatut juhtimist tähendavais isiklikes suhetes kõikide kooskõlastatud ja alamate allikate ning keskmetega. Selline juhtimine on potentsiaalselt isiklik ja lõpmatu, ehkki tänu kooskõlastatud ja alamate allikate, keskmete ning isiksuste tegutsemise täiuslikkusele ei tarvitse ta tegelikkuses kunagi toimida.

0:3.11 (5.10) Esimene Allikas ja Kese on seega esmane igas valdkonnas, olgu see jumalustatud või mittejumalustatud, isikuline või mitteisikuline, reaalne või potentsiaalne, piiritletud või lõpmatu. Ei eksisteeri ühtegi asja ega olendit, ei suhtelisust ega lõplikkust, mis poleks otseses või kaudses seoses Esimese Allika ja Keskmega ega sõltuks sellest.

0:3.12 (5.11) Esimene Allikas ja Kese seostub universumiga mitmel moel:

0:3.13 (5.12) 1. materiaalsete universumite gravitatsioonijõud koonduvad ala-Paradiisi gravitatsioonikeskmes. See ongi põhjus, miks tema isiku geograafiline asukoht on igaveseks ajaks määratud absoluutses suhtes Paradiisi alama ehk materiaalse tasandi jõu-energia keskusega. Ent Jumaluse absoluutne isiksus eksisteerib Paradiisi kõrgemal ehk vaimsel tasandil;

0:3.14 (5.13) 2. meele jõud koonduvad Lõpmatus Vaimus, eristuv ja lahknev kosmiline meel Seitsmes Meistervaimus, Ülima tegelikustuv meel aegruumilise kogemusena Majestonis;

0:3.15 (5.14) 3. universumi vaimujõud koonduvad Igaveses Pojas;

0:3.16 (5.15) 4. jumalustegevuse piiramatud võimalused asuvad Jumalus-Absoluudis;

0:3.17 (5.16) 5. lõpmatu vastumõju piiramatud võimalused on Määratlematus Absoluudis;

0:3.18 (5.17) 6. neid kahte Absoluuti — Määratletut ja Määratlematut — koordineerib ja ühendab Kõikne Absoluut, milles nad koordineeruvad ja ühinevad;

0:3.19 (5.18) 7. areneva kõlbelise olendi või ükskõik millise teise kõlbelise olendi potentsiaalne isiksus koondub Kõikse Isa isiksuses.

0:3.20 (5.19) REAALSUS, nii nagu seda mõistavad piiritletud olendid, on osaline, suhteline ja varjutaoline. Maksimaalne Jumaluse reaalsus, mida piiritletud olendid täielikult võivad mõista, sisaldub Ülimas Olendis. Siiski on olemas eelnevaid ja igavesi reaalsusi, ülipiiritletud reaalsusi, mis on aegruumi arenevate olendite Ülima Jumaluse eellased. Üritades näidata kõikse reaalsuse algupära ja iseloomu, oleme sunnitud kasutama aegruumilist arutluskäiku jõudmaks piiritletud meele tasandile. Seepärast peab paljusid üheaegseid igavikulisi sündmusi esitama järjestikuste muutustena.

0:3.21 (6.1) Aegruumiline loodud-olend käsitaks Reaalsuse algupära ja lahknemist järgmiselt: igavene ja lõpmatu MINA OLEN saavutas Jumaluse vabanemise määratlematu lõpmatuse kammitsaist talle omase ning igavese vaba tahte rakendumise kaudu; see eristumine määratlematust lõpmatusest tekitas esimese absoluutse jumaliku pinge. See lõpmatusest eristumist põhjustav pinge leiab lahenduse Kõikses Absoluudis, kes toimib, et ühendada ja koordineerida Täieliku Jumaluse dünaamilist lõpmatust Määratlematu Absoluudi staatilise lõpmatusega.

0:3.22 (6.2) Selles esmases toimingus saavutas teoreetiline MINA OLEN isiksuse realiseerumise, muutudes üheaegselt nii Algse Poja Igaveseks Isaks kui ka Paradiisisaare Igaveseks Allikaks. Koos Poja eristumisega Isast ja Paradiisi juuresolekul ilmusid Lõpmatu Vaimu isik ja keskne universum Havona. Kooseksisteerivate isikustunud Jumaluste — Igavese Poja ja Lõpmatu Vaimu — ilmumisega vältis Isa isiksusena muidu paratamatut lahustumist kogu Täieliku Jumaluse potentsiaalis. Sealtpeale täidab Isa kogu Jumaluse potentsiaali ainult Kolmsus-seoses oma kahe kooskõlas tatud Jumalusega, kuna üha kogemuslikum Jumalus tegelikustub Ülimuslikkuse, Lõplikkuse ja Absoluutsuse jumalikel tasanditel.

0:3.23 (6.3) Mõiste MINA OLEN on filosoofiline mööndus, mille teeme inimese piiratud, aja ja ruumi köidikutega seotud mõistusele loodud-olendi suutmatuse tõttu mõista igavikulisi eksistentse — alguse ning lõputa reaalsusi ja suhteid. Aegruumilise loodud-olendi jaoks peab kõikidel asjadel olema algus, välja arvatud AINSAL PÕHJUSTAMATUL — esmasel põhjuste põhjusel. Seepärast käsitamegi seda filosoofilist väärtustasandit kui MINA OLEN, õpetades samal ajal kõigile looduile, et Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim on sama igavesed nagu MINA OLEN; teisisõnu — kunagi ei ole olnud aega, mil MINA OLEN poleks olnud Poja ja koos temaga ka Vaimu Isa.

0:3.24 (6.4) Sõnaga Lõpmatu märgitakse seda täiust, lõplikkust, mida kätkeb endas Esimese Allika ja Keskme esmasus. Teoreetiline MINA OLEN on „tahte lõputuse” olendfilosoofiline laiendus, ent Lõpmatu on tegelik väärtustasand, mis esitab Kõikse Isa absoluutse ja piiramatu vaba tahte tõelise lõpmatuse igavikulist pinget. Seda käsitust nimetatakse mõnikord Lõpmatuks Isaks.

0:3.25 (6.5) Suur osa hämmingust, mida tunnevad kõikide, nii alamate kui ka kõrgemate tasandite olendid, kes üritavad leida Lõpmatut Isa, tuleneb nende mõistmise piiratusest. Kõikse Isa absoluutne esmasus ei ilmne lõpmatusest alamatel tasanditel, seepärast on võimalik, et ainult Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim tunnevad Isa tõeliselt lõpmatuna; kõikide teiste isiksuste jaoks tähendab selline lähenemisviis usu küsimust.

IV. Universumi reaalsus

0:4.1 (6.6) Reaalsus tegelikustub universumi eri tasanditel erinevalt; reaalsus saab alguse Kõikse Isa lõpmatus tahtes ja selle tahte kaudu ning seda on võimalik käsitada universumi tegelikustumise paljudel eri tasanditel kolmes põhifaasis:

0:4.2 (6.7) 1. jumalustamata reaalsus küünib mitteisikulistest energiasfääridest kõikse eksistentsi isikustamatute väärtuste reaalsuse valdkondadeni, isegi Määratlematu Absoluudi kohalolekuni;

0:4.3 (7.1) 2. jumalustatud reaalsus hõlmab kõiki lõpmatu Jumaluse potentsiaale, ulatudes madalaimast piiritletust kõrgeima lõpmatuni läbi kõigi isiksuse valdkondade, seega sisaldub temas kõik isikustatav ja rohkemgi veel — see ulatub isegi Jumalus-Absoluudi kohalolekuni;

0:4.4 (7.2) 3. vastastikseoses olev reaalsus. Eeldatavasti on universumi reaalsus kas jumalustatud või jumalustamata, ent jumalustatud olenditest madalamatele eksisteerib avar vastastikseoses olev reaalsus, mis on potentsiaalne ja tegelikustuv ning mida on raske millegagi samastada. Suur osa sellest kooskõlastatud reaalsusest sisaldub Kõikse Absoluudi valdkondades.

0:4.5 (7.3) Esmase reaalsuse põhikäsitus on järgmine: Isa kutsub esile Reaalsuse ja toetab seda. On olemas kaks erinevat põhireaalsust: jumalustatud ja jumalustamata — Jumalus-Absoluut ja Määratlematu Absoluut. Põhiline suhe on nendevaheline pinge. Too Isa loodud jumalik pinge laheneb täielikult Kõikses Absoluudis ja igavikustub selles.

0:4.6 (7.4) Aja ja ruumi seisukohalt saab reaalsust täiendavalt jagada:

0:4.7 (7.5) 1. reaalne ja potentsiaalne. Oma väljenduslikus täiuses eksisteerivad reaalsused vastandina neile, milles sisaldub varjatud kasvuvõime. Igavene Poeg on absoluutne vaimne tegelikkus, surelik inimene on väga suures osas realiseerumata vaimne potentsiaalsus;

0:4.8 (7.6) 2. absoluutne ja alamabsoluutne. Absoluutsete reaalsuste eksistents on igavene. Alamabsoluutsed reaalsused projitseeruvad kahel tasandil: absoniitsed reaalsused, mis on relatiivsed nii aja kui ka igaviku suhtes, ja piiritletud reaalsused, mis projitseeruvad ruumis ning tegelikustuvad ajas;

0:4.9 (7.7) 3. eksistentsiaalne ja kogemuslik. Paradiisi Jumalus on eksistentsiaalne, aga ilmsiks tulevad Ülim ja Viimane on kogemuslikud;

0:4.10 (7.8) 4. isikuline ja ebaisikuline. Jumaluse avardumine, isiksuse väljendumine ja universumi evolutsioon on igavesti tingitud Isa vaba tahte aktist, kes igaveseks ajaks eraldas Igaveses Pojas koonduvad meel-vaimsed-isikulised tegelikkuse ja potentsiaalsuse tähendused ning väärtused kõigest sellest, mis koondub igavesele Paradiisisaarele ning on sellest lahutamatu.

0:4.11 (7.9) Mõiste PARADIIS hõlmab universumi reaalsuse kõikide faaside isikulisi ja mitteisikulisi keskpunkte omavaid Absoluute. Vastavalt määratletud Paradiis võib tähendada ka reaalsuse, Jumaluse, jumalikkuse, isiksuse ja energia ükskõik millist vormi või kõiki vorme — vaimseid, mõistuslikke või materiaalseid. Mis puutub väärtustesse, tähendustesse ja tegelikku eksistentsi, siis on Paradiis nende kõikide lähtekoht, tegevuspaik ja saatus.

0:4.12 (7.10) Paradiisisaar—kui Paradiis ei ole määratletud mõnel teisel moel — on Esimese Allika ja Keskme ainelis-gravitatsioonilise juhtimise Absoluut. Paradiis on liikumatu, universumite universumis püsib ta ainsana paigal. Paradiisisaarel on oma asukoht universumis, ent tal pole ruumilist asendit. See igavene Saar on mineviku, oleviku ja tuleviku füüsiliste universumite tegelik allikas. Keskne Valgusesaar tuleneb Jumalusest, kuid on vaevalt ise Jumalus; ka pole materiaalne loodu osa Jumalusest, vaid tagajärg.

0:4.13 (7.11) Paradiis ei ole looja, ta on universumi paljude ilmingute ainulaadne juhtija, palju enam juhtija kui korraldaja. Kõikides materiaalsetes universumites mõjutab Paradiis nende olendite reaktsioone ja käitumist, kel on tegu jõu, energia ja võimuga, Paradiis ise on aga ainukordne, erandlik ja universumitest eraldatud. Paradiis ei esinda mitte midagi ja mitte miski ei esinda Paradiisi. See ei ole jõud ega kohalolek, see on lihtsalt Paradiis.

V. Isiksuste reaalsused

0:5.1 (8.1) Isiksus on üks jumalustatud reaalsuse tasandeid, ta ulatub surelike ja keskteeliste tasandist — kus palveldamise ja tarkuse kaudu on saavutatud meele kõrgem aktiviseerumine — läbi morontia- ja vaimse tasandi isiksuse staatuse lõplikkuse saavutamiseni. See on surelike ja nendetaoliste olendite arenev tõusmine, kuid universumis kohtab arvukalt ka muid isiksuste klasse.

0:5.2 (8.2) Reaalsus allub üldisele avardumisele, isiksus lõputule mitmekesistumisele ning nad mõlemad on suutelised peaaegu piiramatuks Jumalusega kooskõlastumiseks ja igaveseks stabiliseerumiseks. Kui mitteisikulise reaalsuse ümberkujunemise ulatus on täpselt piiritletud, siis isiksuse reaalsuse üha edeneval evolutsioonil pole meie teada mingeid piire.

0:5.3 (8.3) Saavutatud kogemuslikel tasanditel on kõik isiksuste klassid või väärtused tihedalt seotud ja isegi kaasloovad. Koguni Jumal ja inimene võivad elada koos ühe ühinenud isiksusena, nagu seda nii hästi tõestab Inimese Poja ja Jumala Poja Kristus Miikaeli praegune staatus.

0:5.4 (8.4) Kõik lõpmatusest alamad isiksuste liigid ja -faasid on assotsiatiivselt kättesaadavad ja potentsiaalselt kaasloovad. Eelisikulist, isikulist ja üliisikulist seob koordineeritud saavutuste, järk-järgult kasvavate edusammude ja kaasloomevõime ühine potentsiaal. Mitteisikuline ei muutu aga mitte kunagi vahetult isikuliseks. Isiksus pole ealeski spontaanne — see on Paradiisi-Isa kingitus. Isiksus lisatakse energiale ja ta seostub ainult elavate energiasüsteemidega, identiteet võib seostuda elutute energiavormidega.

0:5.5 (8.5) Kõikne Isa on isiksuse reaalsuse, isiksuse annetamise ja isiksuse saatuse saladus. Igavene Poeg on absoluutne isiksus, vaimse energia, morontia vaimude ja täiustunud vaimude saladus. Ühine Toimija on vaim-meele isiksus, intellekti ja arukuse allikas ning kõikehõlmav meel. Paradiisisaar aga on mitteisikuline ja ekstravaimne; ta on universaalse keha olemus, füüsilise aine allikas ja kese ning universaalse ainelise reaalsuse absoluutne näidis-algkuju.

0:5.6 (8.6) Need kõikse reaalsuse omadused ilmnevad Urantia inimkogemuses järgmistel tasanditel:

0:5.7 (8.7) 1. keha. Inimese materiaalne ehk füüsiline organism. Oma loomult ja päritolult animaalne elektrokeemiline mehhanism;

0:5.8 (8.8) 2. meel. Inimorganismi mõtlev, tajuv ja tundev mehhanism. Kogu teadvustatud ja alateadvuslik kogemus. Tundeeluga ühendatud intellekt, mis tõuseb palveldamise ja tarkuse kaudu vaimsele tasandile;

0:5.9 (8.9) 3. vaim. Inimese meeles elav jumalik vaim — Mõttekohandaja. See surematu vaim on eelisikuline — ta pole isiksus, ehkki tema saatuseks on muutuda ellujääva sureliku loodud-olendi isiksuse osaks;

0:5.10 (8.10) 4. hing. Inimhing on kogemuslik saavutus. Kui surelik olend otsustab „teha taevase Isa tahtmist”, saab inimeses elavast vaimust inimkogemuse uue reaalsuse isa. Surelik ja materiaalne meel on tollesama reaalsuse ema. Selle uue reaalsuse olemuslik alus pole ei materiaalne ega vaimne — see on morontialik. See on ilmsiks tulev surematu hing, mille saatuseks on määratud pärast keha surma ellu jääda ja alustada tõusuteed Paradiisi.

0:5.11 (9.1) Isiksus. Sureliku inimese isiksus pole ei keha, meel ega vaim, ka mitte hing. Isiksus on lakkamatus muutumises oleva loodud-olendi kogemuse ainuke muutumatu reaalsus, ta ühendab kõik teised individuaalsusega seotud tegurid. Isiksus on Kõikse Isa ainulaadne annetus elavatele ning nendega seostuvatele mateeria-, meele- ja vaimuenergiatele, mis jääb ellu koos morontia hingega.

0:5.12 (9.2) Sõna morontia tähistab ulatuslikku ainelise ja vaimse tasandi vahele jäävat tasandit. Ta võib märkida isikulisi või ebaisikulisi reaalsusi, elavaid või elutuid energiaid. Morontia lõimelõng on vaimne, kude füüsiline.

VI. Energia ja algkuju

0:6.1 (9.3) Kõike ja mida tahes olemasolevat, mis vastab Isa isiksusringlusele, nimetame me isikuliseks. Kõike ja mida tahes olemasolevat, mis vastab Poja vaimuringlusele, nimetame vaimuks. Kõike ja seda, mis vastab Ühise Toimija meeleringlusele, nimetame meeleks, meeleks kui Lõpmatu Vaimu lahutamatuks omaduseks — meeleks kõikides tema faasides. Kõike ja mida tahes, mis vastab ala-Paradiisis koonduvale ainelis-gravitatsioonilisele ringlusele, nimetame aineks — energia-aineks kõikides tema muundumisvormides.

0:6.2 (9.4) Sõna ENERGIA kasutame kõikehõlmava terminina nii vaimu, meele kui ka aine vallas. Sõna „jõud” [force] kasutatakse sama laialdaselt. „Võimsus” [power] piirdub harilikult aine elektrontasandiga või lineaargravitatsioonile reageeriva ainega suuruniversumis. Sama ingliskeelset sõna [power] kasutatakse ka suveräänsuse tähistamiseks. Me ei saa nõustuda nende jõu, energia ja võimsuse definitsioonidega, mis on teil üldiselt käibel. Teie keel on sedavõrd vaene, et me peame nendele terminitele andma mitu erinevat tähendust.

0:6.3 (9.5) Füüsiline energia on tajutava liikumise, tegevuse ja potentsiaali kõiki faase ning vorme märkiv mõiste.

0:6.4 (9.6) Füüsilise energia ilminguid käsitledes kasutame tavaliselt termineid „kosmiline jõud”, „esilekerkiv energia” ja „universumi võimsus”. Sageli kasutatakse neid järgmiselt:

0:6.5 (9.7) 1. kosmiline jõud hõlmab kõik Määratlematust Absoluudist tulenevad energiad, mis veel ei reageeri Paradiisi gravitatsioonile;

0:6.6 (9.8) 2. esilekerkiv energia märgib kõiki energiaid, mis reageerivad küll Paradiisi gravitatsioonile, kuid mitte veel kohalikule ehk lineaargravitatsioonile. Tegu on energia-aine elektronieelse tasandiga;

0:6.7 (9.9) 3. universumi võimsus kätkeb kõiki energiavorme, mis reageerivad küll endiselt Paradiisi gravitatsioonile, ent samal ajal ka otseselt lineaargravitatsioonile. See kujutab endast energia-mateeria ja kõikidele sellele järgnevate evolutsioonide elektrontasandit.

0:6.8 (9.10) Meel on nähtus, mis viitab tõigale, et lisaks erisugustele energiasüsteemidele on olemas ja toimib elav abi, see kehtib intellekti kõikidel tasanditel. Isiksuses astub meel alati vaimu ja mateeria vahele, seetõttu valgustab universumit kolmesugune valgus: aineline valgus, intellektuaalne taip ja vaimne helendus.

0:6.9 (10.1) Valgus—vaimne helendus — on sõnaline sümbol, kõnekujund, mis märgib erinevatesse klassidesse kuuluvaid vaimolendeid iseloomustavaid isiksuslikke ilminguid. See valguskiirgus pole mingil kombel seotud ei intellektuaalse taibu ega füüsilise valgusega.

0:6.10 (10.2) ALGKUJU võib projitseerida ainelise, vaimse või meelele omase energiana või nende energiate mis tahes kombinatsioonina. See võib läbistada isiksusi, identiteete, olemusvorme või eluta ainet. Aga algkuju on algkuju ja jääb algkujuks, paljundamise teel sünnivad üksnes koopiad.

0:6.11 (10.3) Algkuju võib energiat kujundada, aga ta ei juhi seda. Energia-aine ainsaks juhtijaks on gravitatsioon. Ei ruum ega algkuju reageeri gravitatsioonile, kuid ruum ja algkuju pole omavahel seotud: ruum ei ole algkuju, ka mitte potentsiaalne algkuju. Algkuju on reaalsuse osade paigutus, mis on juba maksnud kogu oma gravitatsioonivõla; iga algkuju reaalsus koosneb tema energiatest, meelest, vaimust või materiaalsetest osistest.

0:6.12 (10.4) Täielikuga seostuva vaatepunkti vastandina avab algkuju energia ja isiksuse individuaalse aspekti. Isiksuse või identiteedi vormid on energiast (füüsilisest, vaimsest või meelest) lähtuvad algkujud, kuid pole sellele loomuomased. Selle energia või isiksuse omaduse, mis põhjustab algkuju ilmumise, võib omistada Jumalale — Jumalusele —, Paradiisi jõu rakendumisele, isiksuse ja jõu kooseksisteerimisele.

0:6.13 (10.5) Algkuju on see algne näidis, mille järgi valmistatakse koopiad. Igavene Paradiis on algkujude absoluut, Igavene Poeg on isiksuse algkuju, Kõikne Isa on nende mõlema otsene esiisa ja algallikas. Ent Paradiis ei saa annetada algkuju ja Poeg ei saa annetada isiksust.

VII. Ülim Olend

0:7.1 (10.6) Tervikuniversumi jumalusmehhanism on igavikuliste suhete osas kahene. Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Vaim on igavesed — eksistentsiaalsed olendid —, kuid Ülim Jumal, Viimane Jumal ja Absoluutne Jumal on Jumaluse tegelikustuvad isiksused tervikuniversumi evolutsioonilise avardumise aegruumilistes ning aja ja ruumi piire ületanud sfäärides Havona-järgsetel ajastutel. Need Jumaluse tegelikustuvad isiksused on tulevikus igavesed — alates sellest ajast, mil ja kui nad kasvavates universumites võimsus-isikustuvad, kasutades igaveste Paradiisi Jumaluste ühendavate ja loovate potentsiaalide kogemusliku tegelikustumise tehnikat.

0:7.2 (10.7) Seega on Jumalus oma olemuselt kahene:

0:7.3 (10.8) 1. eksistentsiaalne—olendid, kes on olemas igavesti, nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus;

0:7.4 (10.9) 2. kogemuslik—olendid, kes tegelikustuvad Havona-järgses olevikus, kuid kelle eksistents on lõputu kogu tuleviku igavikus.

0:7.5 (10.10) Isa, Poeg ja Vaim on eksistentsiaalsed — eksistentsiaalsed tegelikkuses (ehkki kõik nende potentsiaalid on eeldatavalt kogemuslikud). Ülim ja Viimane on täielikult kogemuslikud. Jumalus-Absoluut on kogemuslik tegelikustumise mõttes, eksistentsiaalne aga potentsiaalsuse suhtes. Jumaluse olemuslik tuum on igavene, aga ainult kolm Jumaluse algupärast isiksust on määratlematult igavesed. Kõik teised Jumaluse isiksused omavad päritolu, kuid oma saatuselt on igavesed.

0:7.6 (10.11) Väljendunud eksistentsiaalse Jumalusena Pojas ja Vaimus, taotleb Isa praegu kogemuslikku väljendumist tänini isikustamata ja ilmutamata jumalustasanditel Ülima Jumalana, Viimase Jumalana ja Absoluutse Jumalana, ent neid kogemuslikke Jumalusi pole praegu veel täielikult olemas, nende tegelikustumisprotsess kestab.

0:7.7 (11.1) Havonas asuv Ülim Jumal on kolmese Paradiisi Jumaluse isikuline vaimpeegeldus. See assotsiatiivne jumalussuhe laieneb nüüd loovalt Seitsmekordses Jumalas ja üldistub suuruniversumis Kõikvõimsa Ülima kogemuslikus võimsuses. Kolme isikuna eksisteeriv Paradiisi Jumalus areneb seega kogemuslikult Ülimuslikkuse kahes faasis, kusjuures need duaalsed faasid on võimsuse ja isiksusena ühildunud üheks Issandaks, Ülimaks Olendiks.

0:7.8 (11.2) Kõikne Isa saavutab vabatahtliku vabanemise lõpmatuse köidikuist ja igaviku ahelaist kolmsustumise, Jumaluse kolmese isikustumise teel. Suuruniversumi aegruumilistes segmentides areneb Ülim Olend Jumaluse seitsmekordse avaldumise alamigavikulise isiksusühendusena.

0:7.9 (11.3) Ülim Olend ei ole otsene looja, kui välja arvata see, et ta on Majestoni isa, ent ta on loodud-olendi ja Looja vahelise universumi tegevust sünteesiv kooskõlastaja. Praegu arenevates universumites tegelikustuv Ülim Olend on aegruumilise jumalikkuse ning kogemuslikult aja ja ruumi Ülimate Loojatega seostuva kolmsusliku Paradiisi Jumaluse jumalusseostaja ning -sünteesija. Lõplikult tegelikustununa kehastab see arenev Jumalus piiritletuse ja lõpmatuse igavest ühtesulamist — kogemusliku võimsuse ja vaimisiksuse igikestvat ja hävimatut liitu.

0:7.10 (11.4) Kogu aegruumiline piiritletud reaalsus on areneva Ülima Olendi suunaval taganttõukamisel osake selle reaalsuse kõikide faaside ja väärtuste üha kasvavast mobiliseerumisest ning pidevalt täiustuvast ühendumisest (võimsuse ja isiksuse sünteesist), millega liituvad ka Paradiisi reaalsuse erinevad faasid. Selle kõige lõpptulemuseks ja eesmärgiks on püüda jõuda super-loodud-olendite absoniitsetele tasanditele.

VIII. Seitsmekordne Jumal

0:8.1 (11.5) Korvamaks areneva loodud-olendi piiritletud seisundit ja talle omaseid mõistmispiiranguid, on Kõikne Isa paika pannud Jumalusele lähenemise seitsmese tee:

0:8.2 (11.6) 1. Paradiisi Loojad-Pojad;

0:8.3 (11.7) 2. Päevilt Vanad;

0:8.4 (11.8) 3. Seitse Meistervaimu;

0:8.5 (11.9) 4. Ülim Olend;

0:8.6 (11.10) 5. Jumal-Vaim;

0:8.7 (11.11) 6. Jumal-Poeg;

0:8.8 (11.12) 7. Jumal-Isa.

0:8.9 (11.13) Jumaluse niisugune seitsmekordne isikustumine ajas ja ruumis ning seitsmele superuniversumile võimaldab surelikul inimesel saavutada Jumala — kes on vaim — lähedalolek. See seitsmekordne Jumalus, kes võimsustub-isikustub aegruumi piiritletud olendeile mõnikord Ülima Olendina, on Paradiisi tõusu elujärgus viibivate arenevate surelike toimiv Jumalus. Selline Jumala äratundmise kogemuslik avastuslik elujärk algab kohaliku universumi Looja-Poja jumalikkuse mõistmisest, seejärel tõustakse superuniversumi Päevilt Vanadeni ja üheni Seitsmest Meistervaimust ning nende kaudu Paradiisi, kus jõutakse Kõikse Isa jumaliku isiksuse avastamise ja tunnustamiseni.

0:8.10 (12.1) Suuruniversum on Ülimuslikkuse Kolmsuse, Seitsmekordse Jumala ja Ülima Olendi kolmekordse Jumaluse riik. Ülim Jumal on potentsiaalsena Paradiisi-Kolmsuses, kellelt ta saab oma isiksuslikud ja vaimsed omadused, ent praegu tegelikustub ta Loojates-Poegades, Päevilt Vanades ja Meistervaimudes — neilt saab ta oma võimsuse kui aja ja ruumi superuniversumite Kõikvõimas. Selle vahetu Jumala võimsuse avaldumine arenevates loodud-olendites toimub tegelikult ajas ja ruumis üheaegselt nende endi arenguga. Mitteisikuliste tegevuste väärtustasandil arenev Kõikvõimas Ülim ja Ülima Jumala vaimisik on üks ja seesama reaalsus—Ülim Olend.

0:8.11 (12.2) Seitsmekordse Jumala jumalusühenduses kujutavad Loojad-Pojad endast mehhanismi, mille kaudu saab surelik surematuks ja piiritletu pääseb lõpmatu embusse. Ülim Olend annab vahendi võimsuse ja isiksuse liikumapanekuks, nende jumalikuks sünteesiks, kõikideks nendeks mitmetahulisteks toiminguteks, võimaldades nõnda piiritletul absoniitsust saavutada ja võimalike tulevaste tegelikustumiste kaudu üritada jõuda Viimaseni. Loojad-Pojad ja nendega tihedasti seostuvad Jumalikud Hoolekandjad osalevad selles ülimas liikumapanekus, Päevilt Vanad ja Seitse Meistervaimu aga on arvatavasti igaveseks seatud pidevalt vastutama suuruniversumi korraldamise eest.

0:8.12 (12.3) Seitsmekordse Jumala tegevus sai alguse seitsme superuniversumi kujundamise aegadest ning laieneb tulevikus eeldatavasti seoses loodud väliskosmose evolutsiooniga. Nende tulevikuuniversumite organiseerumine, mis kuuluvad järkjärgulise evolutsiooni esmasesse, teisesesse, kolmandasse ja neljandasse kosmosetasandisse, avab kahtlemata transtsendentse ja absoniitse lähenemistee Jumalusele.

IX. Viimane Jumal

0:9.1 (12.4) Nii nagu Ülim Olend areneb samm-sammult talle eelnevast jumalikkusest, mis sisaldub suuruniversumit hõlmavas energia- ja isiksusepotentsiaalis, avaldub Viimane Jumal aegruumilised piirid ületanud tervikuniversumi jumalikkuse potentsiaalidest. Viimase Jumaluse tegelikustumine annab märku esimese kogemusliku Kolmsuse abso-niitsest ühinemisest ja tähendab ühtsustuvat Jumaluse laienemist loova eneseteostuse teisel tasandil. Tegu on Paradiisi absoniitsete reaalsuste tegelikustumise isiksuse-võimsuse ekvivalendiga, mis sünnib universumi kogemusliku Jumalusena aegruumiliste väärtuste ületamise käigus ilmnevatel tasanditel. Sellise kogemusliku arengu lõpuleviimine pakub lõplikku teenistus-saatust kõigile aegruumilistele loodud-olenditele, kes on Ülima Olendi lõpliku teostumise ja Seitsmekordse Jumala toe abil jõudnud absoniitsetele tasanditele.

0:9.2 (12.5) Viimane Jumal märgib isikulist Jumalust, kes toimib absoniitsetel jumalustasanditel ning aja ja ruumi piirid ületanud universumisfäärides. Sõna „viimane” tähistab Jumaluse enam kui ülimat ilmnemist. Piiritletud olendid mõistavad Kolmsuse ühildumist Ülimana, absoniitsed olendid mõistavad Paradiisi Kolmsuse ühildumist Viimasena.

0:9.3 (13.1) Kõikne Isa on areneva Jumaluse mehhanismi kaudu tegelikult hõivatud isiksuse koondamise ja võimsuse mobiliseerimise hiiglasliku ning hämmastava aktiga vastavatel universumi jumaliku reaalsuse piiritletud, absoniitsete ja koguni absoluutsete väärtuste tähendustasanditel.

0:9.4 (13.2) Paradiisi kolm esimest ja minevikult igavest Jumalust — Kõikne Isa, Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim — täienevad igaveses tulevikus isiksuslikult omavahel seostuvate arenevate Jumaluste — Ülima Jumala, Viimase Jumala ja võimalik, et ka Absoluutse Jumala — kogemusliku tegelikustumisega.

0:9.5 (13.3) Ülim Jumal ja Viimane Jumal, kes praegu kogemuslikes universumites arenevad, ei ole eksistentsiaalsed: nad pole igavesed minevikult. Neil on ainult igavene tulevik; nad on aegruumiliselt ja transtsendentselt igavikulised. Neil Jumalustel on ülimad, viimased ja võib-olla ka ülimad-viimased omadused, ent nende kogemusse kuulub ajalooline universumipäritolu. Neile ei tule iial lõppu, aga nendel kui isiksustel oli algus. Tõsi, nad on igaveste ja lõpmatute jumaluspotentsiaalide tegelikustumised, aga nad ise pole tingimusteta igavesed ega lõpmatud.

X. Absoluutne Jumal

0:10.1 (13.4) Jumalus-Absoluudi igavene reaalsus kätkeb endas palju sellist, mida ei saa aegruumilise piiritletud meele jaoks täielikult ära seletada, kuid Absoluutse Jumala tegelikustumine oleks kooskõlas teise kogemusliku Kolmsuse, Absoluutse Kolmsuse ühildumisega. See kujutaks endast absoluutse jumalikkuse kogemuslikku teostumist, absoluutsete tähenduste ühendumist absoluutsetel tasanditel; me pole aga kindlad kõikide absoluutsete väärtuste suhtes, sest meile pole kunagi kinnitatud, et Määratlematu Absoluut peaks olema samaväärne Lõpmatusega. Absoluutsetes tähendustes ja lõpmatus vaimsuses sisalduvad lõplikkust ületavad saatused, ilma nende kahe saavutamata reaalsuseta ei suuda me absoluutseid väärtusi määratleda.

0:10.2 (13.5) Absoluutne Jumal on kõikide absoniitsetest olenditest kõrgemate olendite teostumise saavutuslik eesmärk, ent Jumalus-Absoluudi võimsuse ja isiksuse potentsiaal ületab meie arusaamise piirid ning meelsamini me ei käsitleks neid reaalsusi, mis jäävad kogemuslikust tegelikustumisest nii kaugele.

XI. Kolm Absoluuti

0:11.1 (13.6) Kui Tegude Jumalas toimiv Kõikse Isa ja Igavese Poja ühendatud mõte pani aluse jumaliku ja keskse universumi loomisele, järgis Isa oma mõtte kujunemist Poja sõnaks ning nende Ühise Teostaja teoks, lahutades oma Havona-kohaloleku lõpmatuspotentsiaalidest. Need avamata lõpmatuspotentsiaalid jäävad ruumiliselt varjatuiks Määratlematus Absoluudis ning jumalikult looritatuiks Jumalus-Absoluudis, samal ajal aga saavad Kõikse Absoluudi, Paradiisi-Isa ilmutamata lõpmatuse-ühtsuse toimimise kaudu üheks.

0:11.2 (13.7) Nii kosmilise kui ka vaimujõu varud on praegu allutatud pidevalt edenevale ilmutumis-teostumisprotsessile, sest kogu reaalsuse rikastumist mõjutab kogemuslik kasv ning Kõikse Absoluudi teostatav kogemusliku ja eksistentsiaalse korrelatsioon. Tänu Kõikse Absoluudi tasakaalustavale kohalolekule saavutab Esimene Allikas ja Kese kogemusliku jõu avardumise, naudib samastumist oma arenevate olenditega ning saavutab kogemusliku Jumaluse laienemise Ülimuslikkuse, Lõplikkuse ja Absoluutsuse tasandile.

0:11.3 (14.1) Kui pole võimalik eksimatult eristada Jumalus-Absoluuti Määratlematust Absoluudist, määratletakse nende oletatavasti ühist või kooskõlastatud kohalolekut kui Kõikse Absoluudi tegevust.

0:11.4 (14.2) 1. Jumalus-Absoluut näib olevat kõikvõimas aktiveerija, Määratlematu Absoluut aga ülimuslikult ühendatud ja lõplikult kooskõlastatud universumite universumi, isegi universumite kohal olevate universumite loendamatute valmis ning praegu või tulevikus valmivate universumite ülisuutlik mehhaniseerija.

0:11.5 (14.3) Jumalus-Absoluut ei või reageerida ühelegi olukorrale universumis absoluutsest madalamal moel — või vähemasti ei tee ta seda. Selle Absoluudi iga reaktsioon mis tahes olukorrale näib pidavat silmas kõikide loodud asjade ja olendite heaolu mitte ainult käesoleva eksisteerimisjärgu, vaid kogu tulevase igaviku lõputute võimaluste seisukohalt.

0:11.6 (14.4) Jumalus-Absoluut on see potentsiaal, mille eraldas täielikust lõpmatust reaalsusest Kõikse Isa vabatahtlik valik ning milles toimub kogu jumalik tegevus, nii eksistentsiaalne kui ka kogemuslik. Tegu on Määratletud Absoluudiga ja see eristab teda Määratlematust Absoluudist; neile mõlemale tuleb aga lisada veel Kõikne Absoluut, et hõlmata kogu absoluutset potentsiaali.

0:11.7 (14.5) 2. Määratlematu Absoluut on mitteisikuline, väljaspool jumalikkust asuv ja jumalikustamata. Seepärast polegi Määratlematul Absoluudil ei isiksust, jumalikkust ega mingeid looja eesõigusi. Ei faktid ega tõde, kogemus ega ilmutus, filosoofia ega absoniitsus suuda tungida selle universumi-omadusteta Absoluudi olemusse ja iseloomu.

0:11.8 (14.6) Selgitagem kohe, et Määratlematu Absoluut on suuruniversumit läbistav positiivne reaalsus; ilmselt ulatub ta kosmoses võrdsel määral ka seitsme superuniversumi piiride taha, sinna hiiglaslikku kosmilisse tühjusse — jõu avaldumiste ja mateeria-eelsete evolutsioonide tallermaale. Määratlematu Absoluut ei ole pelgalt negativistlik filosoofiline käsitusviis, mis põhineb määratlematu ja tingimatu universaalsusest, ülimuslikkusest ja esmasusest kõneleval metafüüsilisel sofistikal. Määratlematu Absoluut on universumi positiivne ülemvõim lõpmatuses; see ülemvõim on kosmiliselt jõult piiramatu, kuid seda määratleb väga täpselt elu, meele, vaimu ja isiksuse olemasolu ning lisaks Paradiisi-Kolmsuse tahtereaktsioonid ja olulised korraldused.

0:11.9 (14.7) Me oleme veendunud, et Määratlematu Absoluut pole eristumatu ja kõikjale küündiv mõjuvõim, mida annaks võrrelda kas metafüüsika panteistlike arusaamadega või teaduse omaaegse eetrihüpoteesiga. Määratlematu Absoluut on jõult piiramatu, Jumaluse osas määratletud, aga me ei mõista täielikult selle Absoluudi seost universumite vaimureaalsustega.

0:11.10 (14.8) 3. Kõikne Absoluut oli loogiliselt võttes vältimatu, kui Kõikne Isa jagas absoluutse vaba tahte aktiga universumireaalsused jumalustatud ja jumalustamata — isikustatavaiks ja mitteisikustatavaiks — väärtusteks. Kõikne Absoluut on Jumaluse ilming, mis viitab universumireaalsuse niisuguse vaba tahte aktiga jaotamisel tekkinud pinge lahenemisele ning toimib nende eksistentsiaalsete potentsiaalide kogusummade siduva kooskõlastajana.

0:11.11 (15.1) Kõikse Absoluudi pinge-kohalolek märgib jumalustatud reaalsuse ja jumalustamata reaalsuse vahelise erinevuse kadumist, mis leiab vältimatult aset vabatahtelise jumalikkuse dünaamika lahutamisel määratlematu lõpmatuse staatilisusest.

0:11.12 (15.2) Pidage alati meeles: potentsiaalne lõpmatus on absoluutne ja igavikust lahutamatu. Tegelik lõpmatus ajas ei saa kunagi olla midagi muud kui osaline ja peab järelikult olema mitteabsoluutne, ka tegeliku isiksuse lõpmatus saab olla absoluutne ainult määratlematus Jumaluses. Ning just lõpmatuspotentsiaali erinevus Määratlematus Absoluudis ja Jumalus-Absoluudis igavikustab Kõikse Absoluudi, muutes sellega kosmiliselt võimalikuks aineliste universumite eksistentsi ruumis ja vaimselt võimalikuks piiritletud isiksuste eksistentsi ajas.

0:11.13 (15.3) Piiritletu võib eksisteerida kosmoses kõrvuti Lõpmatuga ainult seetõttu, et Kõikse Absoluudi ühendav kohalolek taandab nii täiuslikult pinged aja ja igaviku, piiritletuse ja lõpmatuse, reaalsuspotentsiaali ja reaalse tegelikkuse, Paradiisi ja kosmose, inimese ja Jumala vahel. Assotsiatiivselt moodustab Kõikne Absoluut astmeliselt kulgeva areneva reaalsuse tsooni, mis on olemas nii aegruumis kui ka ületatud aegruumis, all-lõpmatu Jumaluse avaldumise universumites.

0:11.14 (15.4) Kõikne Absoluut on staatilis-dünaamilise Jumaluse potentsiaal, mis ajalis-igavikulistel tasanditel teostub piiritletud-absoluutsete väärtustena ja kogemuslik-eksistentsiaalse lähenemise võimalikkusena. See Jumaluse käsitamatu aspekt võib olla staatiline, potentsiaalne ja seostav, kuid praegu tervikuniversumis tegutsevate intellektiga isiksuste suhtes pole ta ei kogemuslikult loov ega arenev.

0:11.15 (15.5) Absoluut. Need kaks Absoluuti — määratletud ja määratlematu — võivad oma tegevuses näida mõistuslikele olenditele täiesti ilmselt lahknevad, aga nad ühendatakse täiuslikult ja jumalikult Kõikses Absoluudis ning tema kaudu. Lõplikult mõistetuna on kõik kolm üks Absoluut. Lõpmatust madalamatel tasanditel on nad tegevuslikult eristuvad, lõpmatuses aga ÜKS.

0:11.16 (15.6) Me ei kasuta eales terminit „Absoluut” kellegi või millegi eitamiseks või millegi keelamiseks. Ka ei pea me Kõikset Absoluuti isemääratlevaks, mingiks panteistlikuks ja ebaisikuliseks Jumaluseks. Kõiges, mis puutub universumi-isiksusse, on Absoluut rangelt Kolmsusega piiratud ja Jumalusest valitsetud.

XII. Kolmsused

0:12.1 (15.7) Algne ja igavene Paradiisi-Kolmsus on eksistentsiaalne, ta oli vältimatu. See ilma alguseta Kolmsus on lahutamatu tõigast, et Isa tõkestamatu tahe lahutas isikulise ja mitteisikulise, ning ta tegelikustus, kui Isa isiklik tahe kooskõlastas need duaalsed reaalsused meele kaudu. Havona-järgsed Kolmsused on kogemuslikud — nad sisalduvad lahutamatult selles, et tervikuniversumis loodi kaks võimsuse ja isiksuse avaldumise alamabsoluutset ja arengulist tasandit.

0:12.2 (15.8) Paradiisi-Kolmsus—Kõikse Isa, Igavese Poja ja Lõpmatu Vaimu igavene jumalusliit on eksistentsiaalne tegelikkuses, kõik potentsiaalid aga on kogemuslikud. Seetõttu kujutabki see Kolmsus endast ainsat lõpmatust hõlmavat jumalusreaalsust ning seetõttu leiabki universumis aset nähtus, et Ülim Jumal, Viimane Jumal ja Absoluutne Jumal tegelikustuvad.

0:12.3 (15.9) Esimene ja teine kogemuslik Kolmsus — Havona-järgsed Kolmsused — ei saa olla lõpmatud, sest neisse kuuluvad tulenevad Jumalused: Jumalused, kes said arenemiseks tõuke looduna eksistentsiaalse Paradiisi-Kolmsuse poolt või ilmnenuna reaalsuste kogemusliku tegelikustumise teel. Loodud-olendi ja tema Looja kogemuse piiritletus ja absoniitsus rikastab, vahest koguni laiendab jumalikkuse lõpmatust.

0:12.4 (16.1) Kolmsused on omavaheliste suhete tõed ja Jumaluse kooskõlastatud avaldumise faktid. Kolmsuse toime hõlmab Jumaluse reaalsusi, need reaalsused aga püüavad alati teostuda ja end avaldada isikustumise teel. Ülim Jumal, Viimane Jumal ja koguni Absoluutne Jumal on seepärast jumalikult vältimatud. Need kolm kogemuslikku Jumalust olid potentsiaalselt olemas eksistentsiaalses Kolmsuses — Paradiisi-Kolmsuses —, ent nende esilekerkimine universumi võimsuse-isiksustena sõltub osalt nende endi kogemuslikust toimimisest võimsuse ja isiksuse universumites, osalt aga Havona-järgsete Loojate ja Kolmsuste kogemuslikest saavutustest.

0:12.5 (16.2) Kaks Havona-järgset Kolmsust, Viimane ja Absoluutne, pole praegu veel täielikult avaldanud; nad on universumi teostumise protsessis. Neid Jumaluste ühendusi võib kirjeldada järgnevalt:

0:12.6 (16.3) 1. Viimane Kolmsus, kes on praegu arenemas, koosneb lõpuks Ülimast Olendist, Ülimatest Looja-Isiksustest ja absoniitsetest Tervikuniversumi Arhitektidest, nendest ainulaadsetest universumi planeerijatest, kes pole ei loojad ega loodud-olendid. Lõpuks jõustub ja isikustub Viimane Jumal vältimatult selle kogemusliku Viimase Kolmsuse ühinemise tulemusena peaaegu piiritu tervikuniversumi laieneval alal.

0:12.7 (16.4) 2. Absoluutne Kolmsus—teine kogemuslik Kolmsus —, kelle tegelikustumine praegu kestab, koosneb lõpuks Ülimast Jumalast, Viimasest Jumalast ja Universumi Saatuse Täideviijast, kes praegu on ilmutamata. Kolmsus toimib nii isikulisel kui ka üliisikulisel tasandil, tema tegevuse ulatus küünib koguni mitteisikulise piirideni ja tema ühtlustumine kõiksuses kogemuslikustab Absoluutse Jumaluse.

0:12.8 (16.5) Viimane Kolmsus on kogemuslikult täielikult ühinemas, aga me kahtleme tõsiselt, kas Absoluutse Kolmsuse niisugune täielik ühinemine on võimalik. Ent meie arusaam igavesest Paradiisi-Kolmsusest meenutab meile pidevalt, et Jumaluse kolmsustamisega võib saavutada seda, milleni ei jõuta ühelgi teisel moel; seepärast polegi meie arvates vaja tõestada, et Ülima-Viimase ja Absoluutse Jumala kolmsustumine-tegelikustumine on kunagi võimalik.

0:12.9 (16.6) Universumite filosoofid eeldavad Kolmsuste Kolmsust, eksistentsiaalsetkogemuslikku Lõpmatut Kolmsust, kuid nad ei suuda hoomata tema isikustumist; võimalik, et see oleks võrdne Kõikse Isa isikuga kontseptuaalsel tasandil MINA OLEN. Kuid kõigest sellest hoolimata on algne Paradiisi-Kolmsus potentsiaalselt lõpmatu, sest Kõikne Isa on tegelikult lõpmatu.

Märkus

0:12.11 (16.8) Koostades järgnevaid tutvustusi, mille sisuks on Kõikse Isa loomuse ja tema Paradiisikaaslaste olemuse kujutamine koos katsega kirjeldada täiuslikku keskset universumit ning selle ümber tiirlevat seitset superuniversumit, peame lähtuma superuniversumite valitsejate juhendist, mis näeb ette, et meil tuleb eelistada parimaid olemasolevaid inimarusaamu vaadeldavast teemast, kui püüame tõde ilmutada ja põhiteadmisi kooskõlla viia. Puhtakujulist ilmutust võime kasutada ainult siis, kui inimmõistus pole kontseptsiooni, mida tutvustame, siiani kunagi piisavalt õigesti adunud.

0:12.12 (17.1) Üksteisele järgnevad jumaliku tõe ilmutused planeedil kaasavad vältimatult kõrgeimaid olemasolevaid käsitusi vaimsetest väärtustest osana planetaarsete teadmiste uuest ja laiemast kooskõlastamisest. Sellest lähtudes oleme neid Jumalat ja tema universumikaaslasi käsitlevaid tutvustusi ette valmistades valinud järgnevate kirjade aluseks rohkem kui tuhat inimkontseptsiooni, mis kajastavad planeedi kõrgeimaid ja arenenuimaid teadmisi vaimsetest väärtustest ja universumi tähendustest. Kui need, mineviku ja oleviku Jumalat tundvatelt surelikelt kogutud inimomased käsitused pole piisavad kirjeldamaks tõde nii, nagu meile on ülesandeks tehtud, ei kõhkle me neid täiustamast, toetudes oma sügavamatele teadmistele Paradiisi Jumalustest ja nende transtsendentse eluaseme-universumi tegelikkusest ja jumalikkusest.

0:12.13 (17.2) Me teame hästi oma ülesandega seonduvaid raskusi, me mõistame, et jumalikkust ja igavikku puudutavate käsituste keelt on võimatu täielikult tõlkida sureliku meele loodud arusaamade keelelisteks sümboliteks. Me teame aga sedagi, et inimmeeles asub Jumala fragment ja et inimhingega koos elab Tõe Vaim; me teame, et need vaimujõud liituvad võimaldamaks ainelisel inimesel aduda vaimsete väärtuste tõelisust ning mõista universumi tähenduste filosoofiat. Veelgi kindlamini teame aga seda, et need Jumaliku Kohaloleku vaimud suudavad aidata inimesel vaimselt omandada kogu tõde, mis võimaldab isikliku usukogemuse — jumalateadvuse — pidevalt areneva reaalsuse avardumist.

0:12.14 (17.3) [Koostanud üks Orvontoni Jumalikest Nõuandjatest, selle Superuniversumi Isiksuste Korpuse Juht, kellele on tehtud ülesandeks kirjeldada Urantial Paradiisi Jumalustesse ja universumite universumisse puutuvat tõde.]

I OSA. Keskne Universum ja Superuniversumid

Urantia raamat

I OSA

Keskne universum ja superuniversumid

Esitanud Superuniversumi Isiksuste Uversa Korpus Orvontoni Päevilt Vanade volitusel.

1 Kiri - Kõikne Isa

Urantia raamat

1. Kiri

Kõikne Isa

1:0.1 (21.1) KÕIKNE Isa on kõige loodu Jumal, kõikide asjade ja olendite Esimene Allikas ja Kese. Mõelge Jumalast kõigepealt kui loojast, siis kui juhtijast ja viimaks kui lõpmatust alalhoidjast. Inimkonnale hakkas selguma tõde Kõikse Isa kohta siis, kui prohvet lausus: „Sina, Jumal, oled ainus — mitte kedagi ei ole sinu kõrval! Sina oled loonud taeva, taevaste taeva ja kõik, mis selle peal on; sina hoiad ja juhid neid. Sinu Pojad tegid universumid. Sa riietad end valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu vaiba.” Vaid arusaam Kõiksest Isast — ühestainsast Jumalast paljude jumalate asemel — võimaldas surelikul inimesel aduda Isa kui jumalikku loojat ja lõpmatut juhtijat.

1:0.2 (21.2) Kõik planeedisüsteemide müriaadid loodi selleks, et neid lõpuks asustaksid paljud erinevad mõistuslikud olendid, kes suudavad tunda Jumalat, võtta vastu jumalikku armastust ning ka ise Jumalat armastada. Universumite universum on Jumala looming ja erinevate loodud-olendite eluase. „Jumal lõi taevad ja moodustas maa — ta rajas universumid ja ei loonud seda maailma ilmaaegu, vaid on valmistanud, et seal elataks.”

1:0.3 (21.3) Kõik valgustatud maailmad tunnevad ja palveldavad Kõikset Isa, kõige loodu igavest loojat ja lõpmatut alalhoidjat. Loendamatute universumite tahteolendid on asunud pikale-pikale teele Paradiisi, võtnud ette igavesti kestva ja pingutava, kuid köitva avastusretke, et jõuda Jumal-Isani. Aja laste transtsendentne eesmärk on leida igavene Jumal, mõista jumalikku olemust, tunda Kõikset Isa. Jumalat tundvatel olenditel on vaid üks ülim püüe, üksainus kõikevõitev ihalus: saada oma sfääris temataoliseks, niisuguseks, nagu on tema oma paradiislikus isikutäiuses ja oma õiglase ülimuslikkuse kõikses sfääris. Igavikus elav Kõikne Isa on andnud ülima käsu: „Teie olge täiuslikud, nõnda nagu mina olen täiuslik.” Armastuse ja halastusega on Paradiisi sõnumitoojad kandnud seda jumalikku üleskutset läbi ajastute ja universumite isegi nii madalate loomset päritolu loodud-olenditeni, nagu on Urantia inimrassid.

1:0.4 (22.1) See suurejooneline ja kõikehaarav käsk püüelda jumaliku täiuse poole on täiusliku Jumala loodud edasipürgivate olendite esmane ülesanne ning selle täitmine peaks olema ka nende ülim soov. See võimalus saavutada jumalikku täiust on kõigi inimeste igavese vaimse progressi lõplik ja kindel eesmärk.

1:0.5 (22.2) Urantia surelikel pole erilist lootust saada täiuslikuks selle sõna lõpmatus tähenduses, kuid oma teed alustavatel ränduritel, nagu seda on selle planeedi inimesed, on täiesti võimalik jõuda lõpmatu Jumala poolt surelikule inimesele seatud taevase ja jumaliku eesmärgini. Kui nad selle eesmärgi saavutavad, on nad kõiges, mis puudutab eneseteostust ja meele arendamist, oma jumaliku täiuse sfääris niisama täiuslikud, kui seda on Jumal ise oma lõpmatuse ja igaviku sfääris. Säärane täius ei tarvitse olla ei kõikne ainelises mõttes ega intellektuaalselt kõikehõlmav ja lõplik vaimse kogemuse tasandil, kuid see on lõplik ja täielik tahte jumalikkuse, isiksuse motivatsiooni täiuslikkuse ning jumalateadvuse kõikides määratletud aspektides.

1:0.6 (22.3) See on jumaliku käsu „Teie olge täiuslikud, nõnda nagu mina olen täiuslik” tõeline tähendus. See käsk virgutab surelikku inimest aina edasi minema ja kutsub teda ikka sissepoole selles pikas ja köitvas jõupingutuses saavutada üha kõrgemaid ja kõrgemaid vaimseid väärtusi ning universumi tõelisi tähendustasandeid. See grandioosne universumite Jumala otsing on kõikide aja ja ruumi maailmade asukate ülim avastusretk.

1. Isa nimi

1:1.1 (22.4) Kõikidest nimedest, mille all universumites Jumal-Isa tuntakse, kohtab kõige sagedamini neid, mis määratlevad teda kui Esimest Allikat ja Universumi Keset. Esimest Isa nimetatakse eri universumites ning ühe ja sellesama universumi eri sektorites mitmete nimedega. Nimed, mida loodud-olend annab Loojale, sõltuvad suuresti sellest, missugune on loodud-olendi arusaam Loojast. Esimene Allikas ja Universumi Kese pole end iial avaldanud nime kaudu, vaid ikka ja alati oma loomuse kaudu. Kui usume, et oleme selle Looja lapsed, on täiesti loomulik, et me teda lõpuks Isaks kutsume. Ent see on meie enda valitud nimi ning tuleneb sellest, et me tunnistame oma isiklikku suhet Esimese Allika ja Keskmega.

1:1.2 (22.5) Kõikne Isa ei suru universumite tahtelistele intellektiolenditele mitte kunagi peale ühtki kohustuslikku tunnistamise, formaalse palveldamise või orjaliku teenimise vormi. Aja ja ruumi maailmade arenevad asukad peavad ise oma südames ta ära tundma, teda armastama ja vabatahtlikult palveldama. Looja keeldub sundimast ja alistamast oma aineliste olendite vaba vaimset tahet. Oma tahte armastav pühendamine Isa tahte täitmisele on inimese parim kink Jumalale; tegelikult on säärane tahte pühendamine inimese ainuvõimalik eheda väärtusega kink Paradiisi-Isale. Inimene elab, liigub ja on olemas Jumalas; peale niisuguse valiku Isa tahtele alluda ei leidu mitte midagi, mida inimene saaks Jumalale anda, ja universumite tahteliste intellektiolendite sellised otsused on tolle tõelise palveldamise reaalsus, mis on nii meeltmööda Looja-Isa armastusest kantud loomusele.

1:1.3 (22.6) Kui olete kord saanud tõeliselt teadlikuks Jumalast, kui te olete tegelikult avastanud majesteetliku Looja ning hakanud kogema jumaliku juhtija pideva ja sisima kohaloleku teostumist, siis leiate vastavalt oma valgustatusele ning viisile ja meetodile, mille kaudu jumalikud Pojad Jumalat ilmutavad, Kõiksele Isale nime, mis kõige sobivamalt väljendab teie arusaama Esimesest Suurest Allikast ja Keskmest. Nõnda on Loojal eri maailmades ja mitmesugustes universumites palju nimesid, mis vaimselt seoselt tähendavad kõik ühte ja sedasama, kuid sõnades ja sümbolites väljendatuna peegeldab iga nimi seda austuse määra ja sügavust, mida selle maailma loodud-olendid oma südames tema vastu tunnevad.

1:1.4 (23.1) Universumite universumi keskme lähedal tuntakse Kõikset Isa üldiselt nimede all, mille tähendust võib tõlgendada kui Esimest Allikat. Kaugemal kosmoses asuvates universumites tähendab Kõikse Isa märkimiseks kasutatav termin sagedamini Kõikset Keset. Veelgi kaugemal tähtedevahelises avaruses, samuti nagu teie kohaliku universumi keskuses, tuntakse teda Esimese Loova Allika ja Jumaliku Keskmena. Ühes lähedal asuvas tähtkujus kutsutakse Jumalat Universumite Isaks, teisal Igaveseks Alalhoidjaks, ida pool aga Jumalikuks Juhtijaks. Teda on nimetatud veel Valguste Isaks, Elu Kingiks ja Kõikvõimsaks.

1:1.5 (23.2) Neis maailmades, kus mõni Paradiisi-Poeg on elanud oma annetumiselu, teatakse Jumalat üldiselt mingi sellise nime all, mis kätkeb isiklikku suhet, õrna armastust ja isalikku kiindumust. Teie tähtkuju keskuses räägitakse Jumalast kui Kõiksest Isast ning teie kohaliku asustatud süsteemi eri planeetidel tuntakse teda kui Isade Isa, Paradiisi-Isa, Havona-Isa ja Vaimset Isa. Need, kes tunnevad Jumalat Paradiisi-Poegade annetumisilmutuse kaudu, annavad lõpuks järele loodud-olendi ja tema Looja liigutavate suhete tundelisele võlule ja nimetavad Jumalat „meie Isaks”.

1:1.6 (23.3) Sugu omavate olenditega asustatud planeedil, maailmas, kus intellektiolendite südameist on lahutamatud vanemlikud tunded, muutub termin „Isa” igavese Jumala märkimisel eriti väljendusrikkaks ja sobivaks. Teie planeedil Urantial on ta kõige pare-mini tuntud ja kõige üldisemalt tunnustatud nime Jumal all. Nimi, mis te talle omistate, ei ole kuigi tähtis; oluline on see, et te tunneksite teda ja püüaksite olla temasarnased. Teie vanad prohvetid kutsusid teda õigusega „igaveseks Jumalaks” ja kõnelesid temast kui kellestki, kes „elab igavikus”.

2. Jumala reaalsus

1:2.1 (23.4) Jumal on vaimumaailma kõige põhilisem reaalsus, Jumal on meelesfääride tõeallikas, Jumal jätab ainelises maailmas varju kõik muu. Kõikide loodud intellektide jaoks on Jumal isiksus, universumite universumi jaoks on ta igavese reaalsuse Esimene Allikas ja Kese. Jumal ei sarnane ei inimese ega masinaga. Esimene Isa on kõikne vaim, igavene tõde, lõpmatu reaalsus ja isa-isiksus.

1:2.2 (23.5) Igavene Jumal on lõpmata palju rohkem kui idealiseeritud reaalsus või isikustatud universum. Jumal ei ole lihtsalt inimese ülim ihalus, sureliku otsingute objekt. Jumal pole ka pelk mõiste, õiglust esindav jõupotentsiaal. Kõikne Isa ei ole looduse sünonüüm ega isikustunud loodusseadus. Jumal on transtsendentne tõelisus, mitte lihtsalt inimese tavaarusaam ülimatest väärtustest. Jumal ei ole kõige vaimselt olulise psühholoogiline koondumispunkt, ka pole ta „inimese õilsaim looming”. Inimeste arvates võib Jumal olla ükskõik missugune neist käsitustest või siis kõik need koos, kuid ta on enamat. Ta on päästja ja armastav Isa kõikide jaoks, kes naudivad vaimset rahu maa peal ning ihkavad surmas kogeda isiksuse ellujäämist.

1:2.3 (24.1) Inimkogemuses näitab Jumala tegelikku olemasolu see, et inimese sisimas on olemas jumalik kohalolek, vaimne Järelevaataja, kes on saadetud Paradiisist elama inimese surelikku meelde, et ta abistaks seal igavesti ellujääva surematu hinge arengut. Niisuguse jumaliku Kohandaja olemasolu inimteadvuses näitavad kolm kogemuslikku ilmingut:

1:2.4 (24.2) 1. intellektuaalne suutlikkus Jumalat tunda — teadlikkus Jumalast;

1:2.5 (24.3) 2. vaimne soov Jumalat leida — jumalaotsimine;

1:2.6 (24.4) 3. isiklik ihalus olla nagu Jumal — kogu südamest tulev soov täita Isa tahet.

1:2.7 (24.5) Jumala eksistentsi ei saa eales tõestada ei teaduslik eksperiment ega puhtloogiline arutluskäik. Seda saab teha ainult inimkogemus, ent ometi on õige arusaam Jumala reaalsusest loogika seisukohalt arukas, filosoofia seisukohalt usutav, religiooni jaoks vältimatu ning isiksuse ellujäämislootuse seisukohalt asendamatu.

1:2.8 (24.6) Need, kes tunnevad Jumalat, on kogenud tema kohalolekut. Selliste Jumalat tundvate surelike isiklik kogemus Jumala olemasolust on ainus ümberlükkamatu tõend, mida üks inimolend võib teisele pakkuda. Jumala eksistentsi pole ühelgi moel võimalik tõestada, kui ei võeta arvesse sidet, mis ühendab inimmeelele omast jumalateadvust ja Mõttekohandajat, kes elab surelikus intellektis ja kelle inimene sai kingitusena kaasa Kõikselt Isalt.

1:2.9 (24.7) Teoorias võite te mõelda Jumalast kui Loojast — ja ta on tõesti isiklikult loonud Paradiisi ja täiusliku keskse universumi —, ent kõik aja ja ruumi universumid on loonud ning korrastanud Loojate-Poegade Paradiisikorpused. Kõikne Isa pole isiklikult loonud kohalikku Nebadoni universumit; universum, milles teie elate, on tema Poja Miikaeli looming. Ehkki Isa ise ei loo isiklikult arenevaid universumeid, juhib ta siiski paljusid nendevahelisi üldisi seoseid ja nende mõningaid ainelise, mõistusliku ning vaimuenergia ilminguid. Jumal-Isa on isiklikult loonud Paradiisiuniversumi ning koos Igavese Pojaga kõik teised isikulised universumite loojad.

1:2.10 (24.8) Aineliste universumite universumi füüsilise juhtijana toimib Esimene Allikas ja Kese igavese Paradiisisaare algkujude järgi ning selle absoluutse gravitatsioonikeskme kaudu rakendab igavene Jumal kosmilist juhtimist füüsilisel tasandil ühtmoodi nii keskses universumis kui ka kogu universumite universumis. Meelena toimib Jumal Lõpmatu Vaimu Jumaluses, isiksusena avaldub Jumal Igavese Poja isikus ning Igavese Poja jumalalaste isikutes. See Esimese Allika ja Keskme suhe kooskõlastatud Paradiisi-Isikute ja Absoluutidega ei välista vähimalgi määral Kõikse Isa vahetut isiklikku tegevust kõiges loodus ja selle kõikidel tasanditel. Oma osadeks jagatud vaimu kohaloleku kaudu on Looja-Isa vahetus kontaktis oma loodud laste ja oma loodud universumitega.

3. Jumal on kõikne vaim

1:3.1 (25.1) „Jumal on vaim.” Ta on kõikne vaimne kohalolek. Kõikne Isa on lõpmatu vaimne reaalsus, ta on „suveräänne, igavene, surematu, nähtamatu, ainuke tõeline Jumal”. Ehkki te olete „Jumala lapsed”, ei tohi te arvata, et Isa on oma vormilt ja kujult teiesarnane, kuna öeldud on, et te olete loodud „tema näo järgi” ja teis elavad Saladuslikud Järelevaatajad, kes on pärit tema igavese kohaloleku keskpunktist. Vaimolendid on reaalsed, kuigi inimese silm neid ei näe; nad ei ole lihast ja verest.

1:3.2 (25.2) Muistne prohvet ütles: „Vaata, ta läheb minust mööda, aga mina ei näe teda, ta käib üha, aga mina ei märka teda.” Me võime pidevalt näha Jumala kätetööd ning selgesti hoomata tema majesteetlike tegude ainelisi tunnusmärke, ent vaid harva saame silmata tema jumalikkuse nähtavat avaldumist; nähtamatuks jääb ka tema inimesse suunatud vaimu kohalolek.

1:3.3 (25.3) Kõikne Isa ei ole nähtamatu mitte sellepärast, et ta end aineliselt piiratud ja nappide vaimsete võimetega alamate loodud-olendite eest peidab. Pigem on asi selles, et „Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama”. Ükski aineline inimene ei saa näha Vaimjumalat ja säilitada oma surelikku olemasolu. Alamatel vaimolenditel või ükskõik millistel ainelistel isiksustel on võimatu läheneda jumaliku isiksuse kohaloleku ülevusele ja vaimsele hiilgusele. Isa isiku kohaloleku vaimne sära on „valgus, millele ei saa ligineda ainuski surelik; valgus, mida ükski aineline olend ei ole näinud ega saagi näha”. Aga selleks, et tunda Jumalat usust kantud nägemise abil, mille annab vaimsustunud meel, pole vaja teda näha sureliku keha silmadega.

1:3.4 (25.4) Täies ulatuses jagab Kõikse Isa vaimolemust tema kaaseksisteeriv mina, Paradiisi Igavene Poeg. Nii Isa kui ka Poeg jagavad võrdselt, täielikult ja piiranguteta kõikset ja igavest vaimu Lõpmatu Vaimuga, kes on nendega kooskõlastatud isiksus. Iseendas ja iseendast väljapoole on Jumala vaim absoluutne; Pojas on ta määratlemata omadustega, Vaimus kõikne — neis kõigis ja kõikide kaudu aga lõpmatu.

1:3.5 (25.5) Jumal on kõikne vaim, Jumal on kõikne isik. Piiritletud loodu ülim isikuline reaalsus on vaim, isikulise kosmose lõplik reaalsus on absoniitne vaim. Vaid lõpmatuse tasandid on absoluutsed ning vaid sellistel tasanditel saavad mateeria, meel ja vaim lõplikult üheks.

1:3.6 (25.6) Potentsiaalselt on Jumal-Isa mateeria, meele ja vaimu ülim juhtija universumites. Enda loodud tahteolendite hiigelhulgaga on Jumal vahetus ühenduses ainult oma isiksuse ulatusliku mõjupiirkonna kaudu, kuid temaga saab sidet (väljaspool Paradiisi) vaid tema fragmentaarsete olemusvormide kohalolekus; universumites kujutavad need endast Jumala tahet. Surelike ajaolendite meeles elaval Paradiisi-vaimul, kes aitab seal areneda ellujääva loodud-olendi surematul hingel, on Kõikse Isa olemus ja jumalikkus. Kuid niisuguste arenevate loodud-olendite meel pärineb kohalikest universumitest ja peab jõudma jumalikule täiusele oma vaimsetest saavutustest johtuvate kogemuslike muutuste kaudu, mis tulenevad vältimatult sellest, et loodud-olend otsustab täita taevase Isa tahet.

1:3.7 (26.1) Inimese sisimas kogemuses on meel ühendatud mateeriaga. Niisugune aineline meel ei saa pärast keha surma ellu jääda. Ellujäämistee peitub inimese tahte niisuguses kohaldamises ja sureliku meele sellistes muutustes, mille kaudu Jumalat tundev intellekt võtab järk-järgult vastu vaimu õpetusi ja muutub lõpuks vaimust juhituks. See inimmeele evolutsioon alates algsest ühendusest mateeriaga kuni liitumiseni vaimuga viib selleni, et sureliku meele potentsiaalselt vaimsed faasid muutuvad surematu hinge morontiareaalsuseks. Mateeriale allutatud surelik meel muutub üha ainelisemaks ning lõppkokkuvõttes lakkab isiksus olemast. Vaimule alluva meele saatus on saada pidevalt vaimsemaks, sulada lõpuks ühte ellujääva ja juhtiva jumaliku vaimuga ning saavutada nõnda ellujäämine ja isiksuse eksistentsi igavikulisus.

1:3.8 (26.2) Mina tulen Igavikust ja olen korduvalt tagasi pöördunud Kõikse Isa ligidusse. Mina tunnen Esimese Allika ja Keskme, Igavese ja Kõikse Isa tegelikkust ja isiksust. Tean, et suur Jumal on absoluutne, igavene ja lõpmatu, aga ka hea, jumalik ja armuline. Tean tõde, mis sisaldub kahes suures kuulutuses „Jumal on vaim” ja „Jumal on armastus”, ning universumi jaoks avalduvad need kaks omadust kõige täielikumalt Igaveses Pojas.

4. Jumala müsteerium

1:4.1 (26.3) Jumala täiuslikkuse lõpmatus on nii suur, et muudab ta igavesti müsteeriumiks. Kõikidest Jumala käsitamatutest saladustest suurim on see, et jumalik elab sureliku meele sisimas. See, kuidas Kõikne Isa viibib ajaolendi juures, on kõikidest universumi müsteeriumidest ülim, sest jumalik kohalolek inimmeeles on saladuste saladus.

1:4.2 (26.4) Surelike füüsilised kehad on „Jumala templid”. Ehkki Suveräänsed Loojad-Pojad lähenevad oma asustatud maailmade loodud-olenditele ja „tõmbavad kõiki enese juurde”, ehkki nad seisavad teadvuse „ukse taga” ja „koputavad” ning tulevad heameelega kõikide juurde, kes „avavad oma südame ukse”, ehkki Loojate-Poegade ja nende surelike olendite vahel on tõepoolest olemas niisugune väga lähedane isiklik suhe, on surelikes inimestes ometi midagi Jumalast endast, midagi, mis tõesti elab nende sisimas ja millele nende kehad on templiks.

1:4.3 (26.5) Kui teie aeg siin saab ümber, kui olete ajalikul kujul oma maise matka lõpuni käinud, kui teie lihalik, katsumusi tulvil teekond lõpeb, kui põrm, millest on kokku pandud teie surelik ihu, „saab tagasi põrmuks, millest on see võetud”, siis saab ilmsiks, et teis elav „vaim läheb tagasi Jumala juurde, kes tema on andnud”. Selle planeedi igas moraaliolendis elab osake Jumalast, killuke jumalikkusest. See ei ole veel teie omand, kuid see on määratud saama teiega üheks, kui jääte ellu pärast sureliku eksistentsi lõppu.

1:4.4 (26.6) Me kohtume selle Jumala müsteeriumiga pidevalt ning meid viib hämmingusse selle pidevalt avarduv lõputu panoraam, milles avaldub tõde tema lõpmatust headusest, lõputust armust, võrratust tarkusest ja suurepärasest olemusest.

1:4.5 (26.7) Selles jumalikus müsteeriumis sisaldub ainuomane erinevus piiritletu ja lõpmatu, ajaliku ja igavikulise, aegruumilise loodu ja Kõikse Looja, materiaalse ja vaimse, inimese ebatäiuse ja Paradiisi Jumaluse täiuse vahel. Kõikse armastuse Jumal ilmutab ennast alati kõikidele oma loodud-olenditele vastavalt nende suutlikkusele vaimselt aduda jumalikku tõde, ilu ja headust.

1:4.6 (27.1) Igale vaimolendile ja igale surelikule universumite universumi igas sfääris ja igas maailmas ilmutab Kõikne Isa ennast kogu selles armulikkuses ja jumalikkuses, mida niisugused vaimolendid ja surelikud suudavad näha ja mõista. Jumal ei tee vahet, kas olendid on vaimsed või ainelised. Jumalik kohalolek, mida naudivad kõik universumi lapsed igal ajahetkel, sõltub ainuüksi loodud-olendi võimest vastu võtta ja tajuda mateeriaülese maailma vaimset tegelikkust.

1:4.7 (27.2) Inimese vaimse kogemuse reaalsusena ei ole Jumal müsteerium. Kui aga proovida materiaalsele füüsilisele meelele selgitada vaimumaailma kuuluvaid reaalsusi, ilmnevad saladused: nii peened ja nii sügavad saladused, et vaid Jumalat tundva sureliku usk võib korda saata filosoofilise ime — piiritletu tunneb ära Lõpmatu, aja ja ruumi aineliste maailmade arenevad surelikud tajuvad igavest Jumalat.

5. Kõikse Isa isiksus

1:5.1 (27.3) Ärge lubage seda, et Jumala suurus, tema lõpmatus ähmastaks või varjutaks tema isiksust. „Kas see, kes kõrva on loonud, ei peaks kuulma? Kas see, kes silma on valmistanud, ei peaks nägema?” Kõikne Isa on jumaliku isiksuse tipp, kõiges loodus on ta isiksuse lähe ja saatus. Jumal on ühtaegu nii lõpmatu kui ka isikuline; ta on lõpmatu isiksus. Tõesti, Isa on isiksus, hoolimata sellest, et tema isiku lõpmatus seab ta alatiseks kõrgemale aineliste ja piiritletud olendite mõistmisvõimest.

1:5.2 (27.4) Jumal on palju enamat kui inimmõistuse arusaam isiksusest; ta on isegi mõõtmatult rohkem, kui võib endas kätkeda ükskõik milline arusaam üliisiksusest. Kuid on täiesti kasutu arutleda nende jumaliku isiksuse haaramatute käsituste üle selle ainelise loodud-olendi meelega, kelle kõrgeim arusaam olendi reaalsusest koosneb isiksuse ideest ja ideaalist. Ainelise loodud-olendi kõrgeim võimalik arusaam Kõiksest Loojast seisneb jumaliku isiksuse üleva idee vaimsetes ideaalides. Järelikult võite küll teada, et Jumal peab olema palju enamat, kui seda suudab väljendada inimlik arusaam isiksusest, kuid samal ajal teate ka täpselt, et Kõikne Isa ei saa olla mitte midagi vähemat kui igavene, lõpmatu, tõeline, hea ja imeline isiksus.

1:5.3 (27.5) Jumal ei peida ennast ühegi oma loodud-olendi eest. Jumal on nii paljudele olendirühmadele kättesaamatu ainult seepärast, et ta „elab ligipääsmatus valguses, millele ükski aineline loodud-olend ei saa läheneda”. Jumaliku isiksuse hiiglaslikkus ja aulisus ületab arenguteel olevate surelike ebatäiusliku meele piirid. Ta „on mõõtnud pihuga vee, määranud oma käe ulatusega universumi. See on tema, kes istub maasõõri kohal, kes tõmbab lahti taevad otsekui kardina ja laotab laiali kui universumi, kus elada”. „Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake, kes on loonud kõik seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi”, ja nii on tõsi, et „Jumala nähtamatuid tegusid mõistetakse osaliselt asjade kaudu, mida tema on loonud”. Praegu ja sellistena, nagu te olete, tuleb teil näha nähtamatut Loojat tema rohkearvulise ja mitmekesise loodu kaudu ning ka tema Poegade ja nende arvukate alamate ilmutuste ning hoolitsuse ja kaitse kaudu.

1:5.4 (28.1) Ehkki ainelised surelikud ei saa Jumala isikut näha, peaksid nad rõõmustama kinnituse üle, et ta on isik, ning uskudes möönma tõde, mis räägib, kuidas Kõikne Isa armastas maailma nii väga, et tagas selle madalat päritolu asukaile igavese vaimse edasimineku võimaluse, ja et tal „on hea meel oma lastest”. Jumalal ei puudu ükski neist üleinimlikest ja jumalikest omadustest, mis moodustavad täiusliku, igavese, armastava ja lõpmatu Looja isiksuse.

1:5.5 (28.2) Kohalikus loodus (kui superuniversumi isikkond välja arvata) ei avaldu Jumal isiklikult ega paikselt, vaid üksnes Paradiisi Loojate-Poegade kaudu, kes on asustatud maailmade isad ja kohalike universumite suveräänid. Oleks loodud-olendi usk täiuslik, teaks ta täpselt: olles näinud Loojat-Poega, on ta ühtlasi näinud ka Kõikset Isa; Isa otsides ei püüaks ega eeldakski ta näha kedagi muud kui Poega. Surelikul inimesel on lihtsalt täiesti võimatu näha Jumalat enne, kui ta saavutab täieliku vaimse ümberkujunemise ja jõuab tegelikult Paradiisi.

1:5.6 (28.3) Paradiisi Loojate-Poegade olemus ei hõlma kõiki Esimese Suure Allika ja Keskme lõpmatu olemuse universaalse absoluutsuse määratlematuid potentsiaale, ent Kõikne Isa on igal moel jumalikult esindatud Loojates-Poegades. Isa ja tema Pojad on üks. Need Miikaeli klassi kuuluvad Paradiisi-Pojad on täiuslikud isiksused, koguni eeskuju kõikidele kohaliku universumi isiksustele alates Helkjast Koidutähest kuni kõige madalama, loomset evolutsiooni esindava areneva inimolendini.

1:5.7 (28.4) Ilma Jumalata ja tema suure ning keskse isiksuseta poleks kogu hiiglaslikus universumite universumis üldse isiksust. Jumal on isiksus.

1:5.8 (28.5) Vaatamata sellele, et Jumal on igavene võim, majesteetlik kohalolek, transtsendentne ideaal ja hiilgav vaim — ehkki ta on kõike seda ja veel lõpmatult enamgi —, on ta tõeliselt ja igaveselt täiuslik Looja-isiksus, isik, kes „võib tunda ja keda tuntakse”, kes „võib armastada ja keda armastatakse” ning kes võib olla meie sõber, samal ajal kui teie saate tuntuks Jumala sõpradena, nagu on tuntuks saanud teisedki inimesed. Ta on reaalne vaim ja vaimne reaalsus.

1:5.9 (28.6) Ärgem kahelgem, et Kõikne Isa on eeskätt isiksus — siis, kui näeme, kuidas Kõikne Isa ilmutab ennast kogu oma universumis, kui tajume teda elamas oma lugematutes loodud-olendites, kui märkame teda tema Suveräänsete Poegade isikuis, kui tajume tema jumalikku kohalolekut jätkuvalt kõigis paigus, nii lähedal kui kaugel. Kõigest sellest ulatuslikust levikust hoolimata jääb ta ehedaks isikuks ja on igavesti püsivas isiklikus ühenduses oma loendamatute olenditega, kes on laiali pillutatud kogu universumite universumis.

1:5.10 (28.7) Arusaam Kõikse Isa isiksusest kui avaram ja tõelisem jumalakäsitus on inimkonnani jõudnud peaasjalikult ilmutuse kaudu. Mõistus, tarkus ja usukogemus — kõik nad vihjavad ja viitavad Jumala isiksusele, ent täielikult nad seda ei tõesta. Isegi inimeses elav Mõttekohandaja on eelisikuline. Iga usundi tõesust ja küpsust näitab see, kuidas see religioon mõistab Jumala lõpmatut isiksust ja adub Jumaluse absoluutset ühtsust. Kui mingi usund on Jumala ühtsust juba möönnud, saab usuküpsuse mõõdupuuks arusaam isikulisest Jumalusest.

1:5.11 (29.1) Algeline religioon tundis paljusid isikulisi jumalaid ja need olid loodud inimese näo järgi. Ilmutus kinnitab Jumala isiksuse mõiste paikapidavust, mis Esimese Põhjuse teaduslikus postulaadis on pelgalt üks võimalus ning millele filosoofilises idees Kõiksest Ühtsusest vihjatakse vaid teatud mööndustega. Üksnes isiksusliku lähenemise kaudu on võimalik üldse hakata mõistma Jumala ühtsust. Esimese Allika ja Keskme isiksuse eitamine asetab filosoofilise dilemma ette, kas valida materialism või panteism.

1:5.12 (29.2) Sügavamalt mõtiskledes Jumaluse üle, tuleb isiksuse mõiste lahus hoida kehalise reaalsuse ideest. Aineline keha pole ei inimese ega Jumala isiksuse lahutamatu tingimus. Kehalise reaalsuse ideest johtuv viga tõuseb ilmekalt esile inimomase filosoofia mõlemas äärmuses. Materialism väidab, et kuna inimene kaotab surres oma keha, lakkab ta isiksusena olemast; panteism kinnitab, et Jumalal pole keha ja järelikult ei ole ta isik. Inimese tasandist kõrgemale tõusnud arenev isiksus tegutseb meele ja vaimu ühtsuses.

1:5.13 (29.3) Isiksus ei ole lihtsalt Jumala lahutamatu omadus, pigem märgib see lõpmatu ole-muse täielikkuse ja ühinenud jumaliku tahte kooskõlastatust, mis leiab täiusliku väljenduse igavikulisuses ja universaalsuses. Isiksus oma ülimas tähenduses on Jumala ilmutus universumite universumile.

1:5.14 (29.4) Et Jumal on igavene, kõikne, absoluutne ja lõpmatu, ei suurene ta teadmised ega kasva tarkus. Jumal ei omanda uusi kogemusi, nagu seda võiks oletada või sellest aru saada piiritletud inimene. Oma igavese isiksuse raames aga naudib ta eneseteostuse pidevat avardumist, mis on mõnes mõttes võrreldav ja sarnane sellega, kuidas arenevate maailmade piiritletud olendid hangivad uusi kogemusi.

1:5.15 (29.5) Lõpmatu Jumala absoluutne täius sunniks teda taluma täiuslikkuse määratlemata lõplikkusest tulenevaid kohutavaid piiranguid, kui Kõikne Isa ei osaleks otseselt hiiglasliku universumi iga ebatäiusliku hinge isiksusvõitluses, mille eesmärgiks on jumalikul toel tõusta kõrgemate, vaimselt täiuslike maailmadeni. See universumite universumi iga vaimolendi ja iga sureliku olendi üha avarduv kogemus on osake Isa lakkamatult avarduvast Jumaluse-teadvusest, pideva eneseteostuse lõpmatust jumalikust ringkäigust.

1:5.16 (29.6) On sõna-sõnalt tõsi, et „kõikides sinu kannatustes kannatab ka tema”. „Kõikides sinu rõõmudes rõõmustab ta sinus ja ühes sinuga.” Tema eelisikuline jumalik vaim on tõeline osake sinust. Paradiisisaar reageerib universumite universumi kõikidele füüsilistele muutustele; Igavene Poeg hõlmab kõige loodu vaimuimpulsid; Ühine Toimija hõlmab kogu avarduva kosmose meeleilminguid. Kõikne Isa tajub oma jumaliku teadvuse täiuses kogu ajas ja ruumis areneva loodu iga olemusvormi, olendi ja isiksuse avarduva meele ning kõrgemaletõusva vaimu kasvavate pingutuste kõiki individuaalseid kogemusi. Ja kõik see on täht-tähelt tõsi, sest „tema sees elame ja liigume ja oleme meie”.

6. Isiksus universumis

1:6.1 (29.7) Inimisiksus on aegruumiline vari, mida heidab jumaliku Looja isiksus. Ning midagi olemasolevat ei saa eales õigesti mõista tema varju põhjal. Varje tuleks tõlgendada tõelise substantsi terminitega.

1:6.2 (30.1) Teaduse jaoks on Jumal põhjus, filosoofia jaoks idee, religiooni jaoks isik, koguni armastav taevane Isa. Teadlasele tähendab Jumal algset jõudu, filosoofile hüpoteesi ühtsusest, usklikule elavat vaimset kogemust. Inimese ebaadekvaatset Kõikse Isa isiksuse käsitust võib täiustada ainult inimese vaimne progress universumis, kuid tõeliselt adekvaatseks muutub see üksnes siis, kui aja- ja ruumi-palverändurid jõuavad lõpuks Paradiisi elava Jumala jumalikku embusse.

1:6.3 (30.2) Ärge laske kunagi silmist erinevaid vaatepunkte isiksusele — seda, mida näeb Jumal, ja seda, mida näeb inimene. Inimene näeb ja mõistab isiksust piiritletusest lõpmatusse vaadates, aga Jumal vaatab lõpmatusest piiritletusse. Inimese isiksus on kõige madalamat liiki, Jumala oma aga kõrgeim, koguni ülim, lõplik ja absoluutne. Seepärast pididki täiuslikumad arusaamad jumalikust isiksusest kannatlikult ootama aega, mil ilmusid täiuslikumad ideed inimisiksusest, eriti aga süvatähenduslik ilmutus nii inimese kui ka Jumala isiksusest Looja-Poja Miikaeli annetuselu kaudu Urantial.

1:6.4 (30.3) Surelikus meeles elava eelisikulise jumaliku vaimu kohalolek ise on juba tema tegeliku olemasolu kindel tõend, ent jumaliku isiksuse mõistest võib aru saada üksnes ehedas isiklikus usukogemuses peituva vaimse mõistmise kaudu. Ükskõik missugust isikut — kas inimlikku või jumalikku — võib tunda ja mõista selle isiku välistest reageeringutest või ainelisest kohalolekust sõltumata.

1:6.5 (30.4) Kahe isiku sõpruseks on teatav kõlbeline sarnasus ja vaimne kooskõla vältimatu, ent vaevalt võiks armastav isiksus avada end isikule, kellele armastus on võõras. Pääsemaks vähegi lähemale jumaliku isiksuse tundmisele, tuleb kõik isiksuse võimed ja anded täielikult pühendada selle eesmärgi saavutamisele, loiust ehk osalisest pühendumisest ei piisa.

1:6.6 (30.5) Mida täiuslikumalt inimene ennast mõistab ning kaasinimeste isiksuslikke väärtusi hinnata oskab, seda enam ihkab ta tunda Algset Isiksust ning seda tõsisemalt üritab selline Jumalat tundev inimene saada Algse Isiksuse sarnaseks. Te võite vaielda Jumalat puudutavate arvamuste üle, kuid temaga ja temas saavutatud kogemus väljub inimlike vastuolude ja pelgalt intellektuaalse loogika raamest ning küünib neist kõrgemale. Jumalat tundev inimene ei kirjelda oma vaimseid kogemusi uskmatute veenmiseks, vaid selleks, et usklike meelt ülendada ja vastastikku rahuldust leida.

1:6.7 (30.6) Eeldada, et universum on tunnetatav ja mõistetav, tähendab eeldada, et universumi on loonud meel ja seda juhib isiksus. Inimmeel suudab hoomata vaid teiste meelte -olgu siis inimlike või üleinimlike — meeleilminguid. Kui inimisiksus suudab kogeda universumit, siis on kuskil selles universumis varjul jumalik meel ja tegelik isiksus.

1:6.8 (30.7) Jumal on vaim — vaimisiksus, inimenegi on vaim — potentsiaalne vaimisiksus. Jeesus Naatsaretlane jõudis selle vaimisiksusliku potentsiaali täieliku teostamiseni inimkogemuses. Seepärast saabki ta Isa tahtele pühendatud elust Jumala isiksuse kõige ehedam ja ideaalsem ilmutus inimestele. Ehkki Kõikse Isa isiksust saab mõista vaid tõelise usukogemuse kaudu, innustab meid Jumala isiksuse teostumise ja ilmutumise täiuslik esitus tõeliselt inimomases kogemuses — Jeesuse maises elus.

7. Isiksuse arusaama vaimne väärtus

1:7.1 (31.1) Kui Jeesus rääkis „elavast Jumalast”, viitas ta isikulisele Jumalusele — taevasele Isale. Arusaam Jumaluse isiksusest hõlbustab osadust, see soosib arukat palveldamist, see edendab värskendavat usalduslikkust. Mitteisikuliste asjade vahel võib täheldada küll vastastikust mõju, aga mitte osadust. Osadussuhet isa ja poja, nagu ka Jumala ja inimese vahel ei saa olla, kui mõlemad ei ole isikud. Ainult isikud suudavad üksteisega suhelda, kuigi säärast isikulist suhtlemist võib suuresti hõlbustada just niisuguse ebaisikulise olemusvormi olemasolu, nagu seda on Mõttekohandaja.

1:7.2 (31.2) Inimene ei jõua ühendusse Jumalaga nõnda, nagu veetilk võiks ühineda ookeaniga. Inimene saavutab jumaliku ühtsuse üha ulatuslikuma vaimse ühenduse kaudu, selle kaudu, et ta suhtleb isikulise Jumalaga ning et ta olemus muutub ajapikku ikka jumalikumaks, sest ta allub kogu südamest ja arukalt jumalikule tahtele. Niisugune eriline suhe saab olemas olla vaid isikute vahel.

1:7.3 (31.3) Arusaam tõest võib kõne alla tulla ka ilma isikuta, ilu mõiste võib olemas olla ilma isikuta, jumalikku headust aga saab mõista ainult isikulises seoses. Ainult isik saab armastada ja olla armastatud. Isegi ilu ja tõde võiksid jääda ilma ellujäämislootusest, kui nad poleks isikulise Jumala, armastava Isa lahutamatud omadused.

1:7.4 (31.4) Me ei suuda täielikult mõista, kuidas Jumal saab olla esmane, muutumatu, kõikvõimas ja täiuslik, kui teda samal ajal ümbritseb pidevalt muutuv ja ilmselt seadustega piiratud universum, suhteliste ebatäiuste arenev universum. Omaenda kogemustest võime aga teada, et see on tõsi: säilib ju meis kõigis isiksuse identiteet ja tahteühtsus, hoolimata sellest, et nii meie ise kui ka meie keskkond on lakkamatus muutumises.

1:7.5 (31.5) Lõplikku universumireaalsust ei suuda mõista ei matemaatika, loogika ega filosoofia, sellega tuleb toime vaid isiklik kogemus, mille annab järkjärguline allumine isikulise Jumala jumalikule tahtele. Ei teadus, filosoofia ega teoloogia suuda tõestada Jumala isikulisust. Ainult taevase Isa usupoegade isiklik kogemus saab viia tegelikule vaimsele arusaamisele Jumala isiksusest.

1:7.6 (31.6) Parem arusaamine universumi isiksusest võimaldab mõista, et on olemas identiteet, eneseteadvus, oma tahe ja enese avaldamise võimalus. Need iseloomulikud jooned aga eeldavad veel osadust teiste ja võrdsete isiksustega — sellistega, kes on olemas Paradiisi Jumaluste isiksuslikes ühendustes. Ning nende ühenduste absoluutne ühtsus on nii täiuslik, et jumalikkus saab tuntuks jagamatuse, ühtsuse kaudu. „Issand Jumal on ainus.” Isiksuse jagamatus ei takista Jumalat annetamast oma vaimu, et see elaks surelike inimeste südameis. Inim-isa isiksuse jagamatus ei tõkesta surelike poegade ja tütarde ilmaletulekut.

1:7.7 (31.7) See jagamatuse mõiste koos ühtsuse kontseptsiooniga vihjab, et Jumaluse lõplikkus ületab nii aja kui ka ruumi. Järelikult ei saa aeg ja ruum olla ei absoluutsed ega lõpmatud. Esimene Allikas ja Kese on see lõpmatus, kes määratlematuna ületab kõik meele, mateeria ja vaimu piirid.

1:7.8 (31.8) Paradiisi-Kolmsuse fakt ei eira mingil moel jumaliku ühtsuse tõde. Paradiisi Jumaluse kolm isiksust on kõikides oma reageeringutes universumi reaalsusele ja kõikides oma suhetes loodud-olenditega otsekui üks. Nende kolme igavese isiku olemasolu ei lükka ümber Jumaluse jagamatuse tõde. Tean hästi, et minu käsutuses pole ainsatki keelt, mille abil surelikule meelele selgeks teha, missugustena need universumi probleemid meile paistavad. Aga ärge kaotage julgust: kõik kõnealused asjad ei ole peensusteni selged isegi nendele kõrgetele olenditele, kes kuuluvad minuga ühte ja samasse Paradiisi-olendite rühma. Pidage alati meeles, et Jumalusega seostuvad sügavad tõed saavad järk-järgult selgemaks sedamööda, kuidas teie meel muutub surelike Paradiisi-tee pika tõusu järjestikustel epohhidel üha vaimsemaks.

1:7.9 (32.1) [Esitanud Jumalik Nõuandja, taevaste isiksuste rühma liige, kelle seitsmenda superuniversumi keskuse Uversa Päevilt Vanad määrasid üle vaatama selle peagi ilmuva ilmutuse neid osi, mis puudutavad kohaliku Nebadoni universumi piiridest väljuvat. Mulle on tehtud ülesandeks anda oma panus nende kirjade koostamisse, mis kirjeldavad Jumala olemust ja lahutamatuid omadusi, sest olen selles vallas kõikide asustatud maailmade kõrgeim teabeallikas. Olen teeninud Jumaliku Nõuandjana kõigis seitsmes superuniversumis ning olen kaua viibinud Paradiisis, kõikide asjade keskmes. Palju kordi olen nautinud ülimat õnne viibida Kõikse Isa vahetu isikulise kohaloleku juures. Olen vääramatult autoriteetne esitama seda, mis on reaalne ja tõde Isa olemusest ning lahutamatutest omadustest, sest ma tean, millest räägin.]

2 Kiri - Jumala olemus

Urantia raamat

2. Kiri

Jumala olemus

2:0.1 (33.1) ET inimese kõrgeim võimalik arusaam Jumalast mahub inimomase idee ja ideaali raamidesse esmasest ja lõpmatust isiksusest, on lubatav ning ehk isegi kasulik uurida lähemalt jumaliku olemuse teatud jooni, mis moodustavad Jumaluse iseloomu. Jumala olemust saab kõige hõlpsamini mõista Isa ilmutuse kaudu, mille Nebadoni Miikael avas oma arvukates õpetustes ning oma lihalikus kujus elatud võrratu sureliku elu kaudu. Jumalikku olemust võib paremini mõista ka siis, kui inimene peab ennast Jumala lapseks ning vaatab Paradiisi Loojat kui tõelist vaimset Isa.

2:0.2 (33.2) Jumala olemust saab tundma õppida tänu kõrgeimate ideede ilmutamisele, jumalikku iseloomu võib endale ette kujutada pildina taevalikest ideaalidest, ent kõige valgustavam ja vaimselt harivam kõikidest jumaliku olemuse ilmutustest on Jeesus Naatsaretlase usuelu mõistmine, nii selle eluperioodi, mis eelnes jumalikkuse täisteadvuseni, kui ka pärastise. Kui vaadelda inimeseks kehastunud Miikaeli elu inimestele määratud jumaliku ilmutuse taustana, võime üritada inimeste sõnalistesse sümbolitesse tõlkida mõningaid jumalikku olemust puudutavaid ideid ja ideaale, mis võiksid kaasa aidata Kõikse Isa isiksuse olemust ja iseloomu puutuva inimkäsituse jätkuvale valgustamisele ja ühtlustamisele.

2:0.3 (33.3) Kõikides püüdlustes avardada ja vaimsustada inimeste arusaama Jumalast takistavad meid tohutult sureliku meele piiratud võimalused. Oluliseks tõkkeks meile usaldatud ülesande täitmisel on ka keele piiratus ja väga napp aines, mida saame näitlikustamiseks või võrdluste toomiseks kasutada, kui üritame kujutada jumalikke väärtusi ja esitada vaimseid tähendusi piiritletud, surelikule inimmeelele. Kõik meie pingutused avardada inimese jumalakäsitust jääksid peaaegu viljatuks, kui surelikus meeles ei elaks Kõikse Isa annetatud Mõttekohandaja ning meelt ei läbistaks Looja-Poja Tõe Vaim. Niisiis, toetudes nende jumalike vaimude olemasolule inimese südames ja lootes saada neilt abi jumalakäsituse avardamisel, asun heameelega oma ülesannet täitma ning üritan anda inimmeelele veelgi täpsemat pilti Jumaluse olemusest.

1. Jumala lõpmatus

2:1.1 (33.4) „Kui puudutame Lõpmatut, ei leia me teda ometi. Jumalikke jalaasteid ei tunta ära.” „Tema mõistmine on lõpmatu ja tema suurus äraarvamatu.” Isa kohaloleku pimestav valgus on nii ere, et oma alamate olendite meelest „elab ta pilkases pimeduses”. Mitte ainult ta mõtted ja plaanid pole äraarvamatud, vaid „ta teeb” ka „suuri ja mõistmatuid asju, arvutuid imetegusid”. „Jumal on suur, meie ei mõista teda ning mitte keegi ei oska ära arvata tema aastate määra.” „Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas (universum) ja taevaste taevas (universumite universum) ei mahuta sind.” „Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!”

2:1.2 (34.1) „Ometigi on meil ainult üks Jumal, lõpmatu Isa, kes on ühtlasi ka ustav Looja.” „Jumalik Looja on ka Kõikne Juhtija, hingede allikas ja saatus. Ta on Ülim Hing, Algne Meel ja kõige loodu Piiramatu Vaim.” „Suur Juhtija ei tee vigu. Ta on hiilgav oma aus ja kuninglikkuses.” „Looja Jumal ei tunne hirmu ega viha. Ta on surematu, igavene, iseenesest olemasolev, jumalik ja helde.” „Kui puhas ja kaunis, kui sügav ja mõõtmatu on kõikide asjade taevane Esiisa!” „Lõpmatu on võrratu seetõttu, et ta annab ennast inimestele. Ta on algus ja ots, iga hea ja täiusliku eesmärgi Isa.” „Jumalaga on kõik võimalik, igavene Looja on põhjuste põhjus.”

2:1.3 (34.2) Isa igavese ja kõikse isiksuse imetlusväärsele avaldumisele vaatamata on ta lõpmatult teadlik nii oma igavikulisusest kui ka lõpmatusest, ka teab ta hästi oma täiust ja jõudu. Temaga üheväärseid jumalikke olendeid arvestamata on ta ainus olend universumis, kes tajub oma mina täiuslikult, õigesti ja täielikult.

2:1.4 (34.3) Isa teeb lakkamatult ja eksimatult vahet kõigel, mis nõuab tema tähelepanu — aja jooksul need nõudmised tema tervikuniversumi eri osades muutuvad. Suur Jumal teab ja mõistab ennast, ta on lõpmatult teadlik kõigist oma täiuse esmastest omadustest. Jumal pole kosmiline juhus, ta pole ka universumi katsetaja. Universumi Suveräänid võivad osaleda avastusretkes, Tähtkujude Isad võivad katsetada, süsteemide juhid võivad harjutada — Kõikne Isa aga teab juba algusest peale lõppu ning tema jumalikku plaani ja igavesse eesmärki mahuvad mõistvalt kõikide tema alluvate kõik eksperimendid ja katsetused kogu tema mõõtmatu valduse iga universumi igas maailmas, süsteemis ja tähtkujus.

2:1.5 (34.4) Mitte miski ei ole Jumala jaoks uus, ükski kosmiline sündmus ei tule talle eales üllatusena; ta asub igaviku ringis. Tema päevadel pole ei algust ega lõppu. Jumala jaoks pole olemas minevikku, olevikku ega tulevikku; ükskõik millisel hetkel on aeg tervikuna pidevalt olemas. Ta on suur ja ainus MINA OLEN.

2:1.6 (34.5) Kõikides omadustes on Kõikne Isa absoluutselt ja määratlematult lõpmatu ning juba see fakt ise välistab automaatselt piiritletud aineliste olendite ja muu alama loodud intellekti otsese isikulise suhtlemise temaga.

2:1.7 (34.6) Kõik see muudab vajalikuks need kavandatud kontakti-ja suhtlemisvõimalused tema arvutute loodutega — esiteks Jumala Paradiisi-Poegade isiksustega, kes on jumalikkuselt küll täiuslikud, aga võtavad sageli ka planetaarsete rasside esindajate lihast ja verest kuju, saades üheks teie seast ja teiega üheks. Ja nõnda saab Jumal inimeseks, nagu see sündis Miikaeli annetumise puhul, keda kutsuti kord Jumala Pojaks, kord Inimese Pojaks. Teiseks on olemas Lõpmatu Vaimu isiksused: seeravivägede ja muu taevase intellekti erilised klassid, kes astuvad alamat päritolu ainelistele olenditele väga lähedale ning kaitsevad, hoiavad ja teenivad neid mitmel kombel. Kolmandaks eksisteerivad mitteisikulised Saladuslikud Järelevaatajad ehk Mõttekohandajad. See on suure Jumala enda tõeline kingitus, mis on saadetud Urantia inimeste ja nendetaoliste sisimasse, saadetud ette teatamata ja ilma mingi selgituseta. Lõpmatu küllusliku voona laskuvad nad hiilgavatest taevastest kõrgustest, et elada nende surelike alandlikus meeles, kes suudavad vähemalt potentsiaalselt Jumalast teadlikuks saada.

2:1.8 (35.1) Sel ja veel mitmel teisel moel, mida te ei tea ning mis on täiesti väljaspool piiritletud arusaamist, laskub Paradiisi-Isa armastavalt ja heameelega madalamale, muutes, kahandades ja leevendades oma lõpmatust selleks, et jõuda lähemale oma loodud laste piiritletud meelele. Nii, üksteisele järgnevate isiksusejaotamiste kaudu, mis kord korralt on üha vähem absoluutsed, saab Lõpmatu Isa lähikontakti oma kaugustesse küündiva universumi arvukate maailmade mitmesuguste intellektidega.

2:1.9 (35.2) Kõike seda on ta teinud, teeb nüüd ja igavesti, ilma et see vähimalgi määral kahandaks tema lõpmatuse, igavikulisuse ja esmasuse tõde ning reaalsust. Kõik eelöeldu on täiesti tõsi, ehkki seda on raske mõista: seda looritavad saladused ning Urantial elavad olendid ei suudagi seda täielikult aduda.

2:1.10 (35.3) Kuna Esimese Isa plaanid on lõpmatud ja tema sihid igavesed, on ükskõik missugusel piiritletud olendil juba loomupäraselt võimatu neid jumalikke plaane ja sihte täies ulatuses haarata või mõista. Ainult harva saab surelik inimene hoomata Isa eesmärke: siis, kui need avalduvad vastavalt sellele, kuidas neid ilmutatakse loodudolendi tõusuplaani teostamisel universumi arengu järgnevatel tasanditel. Ehkki inimene ei suuda lõpmatuse tähendust käsitada, saab lõpmatu Isa muidugi täiesti täpselt aru oma kõikide universumite kõikide laste piiritletusest ja suhtub sellesse armastusega.

2:1.11 (35.4) Jumalikkust ja igavikulisust jagab Isa arvukate kõrgemate Paradiisi olenditega, ent meie jaoks jääb küsitavaks, kas keegi neist olendeist — välja arvatud tema kooskõlastatud kaaslased Paradiisi-Kolmsuses — jagab Isaga võrdselt ka lõpmatust ja sellest johtuvat universaalset esmasust. Isiksuse lõpmatus peab tahes-tahtmata hõlmama isiksuse kogu piiritletuse; sellest johtuvalt on tõsi — sõna-sõnalt tõsi — õpetus, mis kinnitab: „Tema sees me elame ja liigume ja oleme.” Surelikus inimeses asuv Kõikse Isa puhta Jumaluse fragment on osa Esimese Suure Allika ja Keskme, Isade Isa lõpmatusest.

2. Isa igavene täiuslikkus

2:2.1 (35.5) Juba teie vanad prohvetid mõistsid, et Kõikse Isa olemus on igavene, ilma alguse ja lõputa, ringjooneline. Jumal on universumite universumis konkreetselt ja igavesti kohal. Oma absoluutse kuninglikkuse ja igavese suurusega on ta olemas käesolevas hetkes. „Sest Isal on elu iseeneses — ning see elu on igavene.” Läbi igavikuajastute on Isa olnud see, kes „annab kõikidele elu”. Jumalikus terviklikkuses sisaldub lõpmatu täiuslikkus. „Mina olen Issand, mina ei muutu.” Meie teadmised universumite universumist kinnitavad nii seda, et ta on valguste Isa, kui ka seda, et tema planeetidevaheliste asjade korraldamises „pole muutumist ega muutuste varjugi”. Ta „kuulutab algusest alates lõppu”. Ta ütleb: „Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan” — „vastavalt igavesele eesmärgile, mille ma teostasin oma Pojas”. Seega on Esimese Allika ja Keskme plaanid ning eesmärgid niisugused nagu ta isegi: igavesed, täiuslikud ja igavesti muutumatud.

2:2.2 (35.6) Isa käskudes on terviklik lõplikkus ja täiuslik täielikkus. „Kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta.” Kõikne Isa ei tagane oma algsetest tarkadest ja täiuslikest eesmärkidest. Tema plaanid on kindlad, tema otsused ümberlükkamatud ning ta teod jumalikud ja ilmeksimatud. „Tuhat aastat on tema silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.” Jumalikkuse täius ja igaviku suurus jäävad sureliku inimese piiratud meelele alati lõpuni käsitamatuks.

2:2.3 (36.1) Vastavalt tema loodud intellektiolendite muutuvatele suhtumistele ja muutlikele meeleoludele võib muutumatu Jumala tegevus oma igavikulise eesmärgi saavutamisel näida muutuvana. See tähendab, et Jumala tegevus võib muutuda näiliselt, pealispinnal. Sügavamal ja kõikide väliste ilmingute taga on lakkamatult olemas Igavese Jumala muutumatu siht ja igavene plaan.

2:2.4 (36.2) Kaugel universumites on „täiuslikkus” paratamatult suhteline mõiste, keskses universumis, eriti aga Paradiisis esineb täius oma kontsentreeritud kujul; teatud faasides on ta koguni absoluutne. Kolmsuse ilmingud muudavad jumaliku täiuse avaldumist, kuid ei nõrgesta seda.

2:2.5 (36.3) Jumala esmane täiuslikkus pole eeldatavas õigluses, vaid pigem tema jumalikust olemusest lahutamatus headuse täiuses. Ta on lõplik, täielik ja täiuslik. Tema õiglase olemuse ilust ja täiuslikkusest ei puudu mitte midagi. Kosmose kõikide maailmade elavate olenditega seostuva plaani jumalik eesmärk ongi viia kõik tahteolendid üleva saatuseni: Paradiisi-Isa täiuslikkuse jagamiseni. Jumal pole ei enesekeskne ega endassesulgunud; lakkamatult annetab ta ennast kogu hiiglasliku universumite universumi kõikidele eneseteadvust omavatele loodud-olenditele.

2:2.6 (36.4) Jumal on igavesti ja lõpmatult täiuslik, ta ei saa ise, isiklikult kogeda ebatäiust. Ent ta tajub ebatäiuslikkust, mida kogevad kõikide Paradiisi Loojate-Poegade arenevate universumite kõik edasipürgivad olendid. Igale surelikule olendile, kes on jõudnud kõlbeliste probleemide eristamise tasemele, on omane see, et tema südame vallutab täiuse Jumala isikuline ja vabastav puudutus, mis ei jäta muutmata ka tema sügavamat olemust. Sel moel, aga ka jumaliku kohaloleku kokkupuudete kaudu osaleb Kõikne Isa tegelikult kogu universumi iga moraaliolendi arengu elujärkude kogemustes, mis seostuvad ebaküpsuse ja ebatäiuslikkusega.

2:2.7 (36.5) Inimesele omane piiratus — potentsiaalne kuri — ei kujuta endast osakest jumalikust olemusest, ent kurjaga seostuvad sureliku kogemused ning kõik inimese suhted sellega on vähimagi kahtluseta osake Jumala lakkamatult laienevast eneseteostusest aja lastes — moraalset vastutust aduvates olendites, kelle on loonud või välja arendanud iga Paradiisist pärit Looja-Poeg.

3. Õigusemõistmine ja õiglus

2:3.1 (36.6) Jumal on õiglase meelega, järelikult on ta ka õiglane. „Issand on kõigil oma teedel õiglast meelt.” „Mitte asjata ei ole ma teinud kõike, mis ma olen teinud,” ütleb Issand.” „Issanda korraldused on õiglased.” Kõikse Isa õiglust ei saa mõjutada tema loodud-olendite teod ja tegemised, „sest meie Issand Jumal ei ole ebaõiglane, ta ei eelista ühte teisele ega saa teda kingitustega ära osta”.

2:3.2 (36.7) Kui kasutu on saata Jumala poole lapsikuid palveid, et ta muudaks oma muutumatuid korraldusi, nii et saaksime vältida tema tarkade loodusseaduste ja õiglaste vaimsete käskude õiglasi tagajärgi! „Ärge eksige — Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab.” Tõsi on aga see, et isegi siis, kui pahategude viljade lõikamisel teostub õiglus, leevendab seda jumalikku õiglust alati halastus. Lõpmatu tarkus on too igavene vahekohtunik, kes otsustab, millises vahekorras õiglust ja halastust igal üksikul juhul rakendada. Jumala valitsuse vastu suunatud pahategude ja tahtliku vastuhaku eest on kõige karmimaks (ja tegelikult vältimatuks) karistuseks oma eksistentsist ilma jäämine selle valitsuse alamana. Täieliku ja tahtliku patustamise lõpptulemus on häving. Lõppkokkuvõttes on sellised patuga samastunud isikud ennast ise hävitanud, kurjusele andumine muudab nad täiesti olematuks. Seesuguse loodud-olendi tegelik kadumine lükkub aga alati niikauaks edasi, kuni tolles universumis kehtiv õigusemõistmine on lõpule viidud.

2:3.3 (37.1) Isiku eksistentsi lõpetamine otsustatakse tavaliselt kohtumõistmisega vastava maailma või vastavate maailmade usulise elukorralduse või ajajärgu üle. Seesugustes maailmades nagu Urantia tehakse kõnealune otsus siis, kui lõpeb planeedi usuline elukorraldus. Sellistel juhtudel võivad eksistentsi lõpetamise otsuse langetamises võrdselt osaleda kõik vastava kohtualluvusega tribunalid: planeedinõukogu, Looja-Poja kohtud ning Päevilt Vanade tribunalid. Lahustamiskorraldus tuleb superuniversumi kõrgematelt kohtutelt pärast seda, kui patustaja maailmas esitatud süüdistus on leidnud vaieldamatut kinnitust. Kui hävitamisotsus on kõrgemal tasandil kinnitatud, viivad selle täide kohtunikud, kes asuvad ja tegutsevad superuniversumi keskuses.

2:3.4 (37.2) Kui niisugune otsus on lõplikult kinnitatud, siis lakkab patuga samastunud isik ainsa hetkega olemast, nagu poleks teda iial olnudki. Sellisest saatusest pole elluärkamist, see on lõputu ja igavene. Identiteedi elavad energiategurid lahustatakse ajamuudatuste ja ruumiümberkujunduste abil kosmilisteks potentsiaalideks, millest nad kunagi kujunesidki. Mis kurjategija isiksusse puutub, siis jääb see ilma kestva elu võimalusest, sest ta ei suutnud teha neid valikuid ega langetada lõplikke otsuseid, mis oleksid taganud igavese elu. Kui isiksusega liituv meel ei pöördu patust, vaid samastub sellega lõplikult, siis elu lõpetamisel, kosmilisel lahustamisel, neeldub niisugune isoleeritud isiksus kogu loodu ülemhinge ning temast saab Ülima Olendi areneva kogemuse osake. Iialgi enam ei muutu ta uuesti isiksuseks; tema identiteeti poleks nagu eales olemas olnudki. Kui isiksuses oli olemas Mõttekohandaja, siis säilivad kogemuslikud vaimuväärtused ellujääva Kohandaja reaalsuses.

2:3.5 (37.3) Universumi kõikides tegelike reaalsustasandite võitlustes jääb kõrgemat tasandit esindav isiksus lõpuks alati peale ja madalama tasemega isiksus peab ennast kaotajaks tunnistama. See universumi vastuolude vältimatu tulemus kaasneb olemuslikult tõigaga, et taseme jumalikkus vastab täpselt iga tahteolendi reaalsuse või tegelikkuse astmele. Puhtakujuline kurjus, täielik eksimine, tahtlik patustamine ja lahjendamata pahe tähendavad oma olemuselt automaatselt enesetappu. Niisugused kosmilisele ebareaalsusele viitavad suhtumised võivad universumis püsida vaid armust johtuva sallivuse tõttu, ja püsida ajutiselt: niikaua kuni õiglast kohtuotsust langetavate universumitribunalide õiglust jagavad ja õigust mõistvad mehhanismid astuvad tegevusse.

2:3.6 (37.4) Kohalikes universumites on Loojate-Poegade valitsemise sisuks loomine ja vaimsustamine. Need Pojad on pühendanud end sellele, et teostavad edukalt surelike järk-järgulise tõusu paradiislikku plaani, võidavad õigele teele tagasi mässajaid ja vääriti mõtlejaid, ent kui kõik need armastusest kantud jõupingutused on lõplikult ja igaveseks tagasi lükatud, viivad Päevilt Vanade jurisdiktsioonile alluvad jõud täide lõpliku lahustamise otsuse.

4. Jumalik arm

2:4.1 (38.1) Arm ei ole midagi muud kui õiglus, mida leevendab tarkus, mis kasvab välja teadmiste täiuslikkusest ning piiritletud loodud-olendite loomuomaste nõrkuste ja keskkonnaoludest johtuvate takistuste täielikust tundmisest. „Meie Jumal on halastaja ja armuline, pika meelega ning rikas heldusest ja tõest.” Seepärast „igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb”, „sest ta annab palju andeks”. „Issanda heldus kestab igavesest ajast igavesti”, jah, „tema heldus on igavene”. „Mina olen Issand, kes toob maa peale armu ja halastust, õigusemõistmist ja õiglust, sest nendest asjadest tunnen ma rõõmu.” „Ma ei alanda ega kurvasta inimlapsi mitte südamest”, sest mina olen „halastuse Isa ja kõige lohutuse Jumal”.

2:4.2 (38.2) Oma olemuselt on Jumal lahke, loomu poolest kaastundlik ja igavesti armuline. Ning eales ei ole Isale vaja mingit survet avaldada, et tema armu ja halastust esile tuua. Loodud-olendi vajadusest piisab, et täiel määral kindlustada Isa õrna armu ja päästvat halastust. Et Jumal teab oma lastest kõike, on tal lihtne andestada. Mida paremini inimene oma ligimest tunneb, seda kergem on talle andeks anda ning teda koguni armastada.

2:4.3 (38.3) Vaid lõpmatu tarkuse rakendamine võimaldab õiglase meelega Jumalal sõltumata universumi olukorrast ühel ja samal ajal õiglust teenida ning oma armu jagada. Eales ei vaeva taevast Isa vastandlikud suhtumised oma universumilastesse, iial ei lange Jumal vastukäivate suhtumiste ohvriks. Jumala kõiketeadmine juhib tema vaba tahet eksimatult valima just niisugust universumikäitumist, mis täiuslikult, üheaegselt ja võrdselt vastaks kõikidele tema igavese olemuse jumalikele omadustele ja lõpmatule olemusele.

2:4.4 (38.4) Arm on headuse ja armastuse loomulik ja vältimatu tulemus. Armastava Isa headusest kantud olemus ei saa keelduda osutamast targasti armu oma universumilaste kõikide rühmade kõikidele liikmetele. Igavene õiglus ja jumalik arm kokku moodustavad selle, mida inimkogemuses kutsutakse erapooletuseks.

2:4.5 (38.5) Jumalik arm kujutab endast erapooletusel rajanevat meetodit universumite täiuslike ja ebatäiuslike tasandite kokkusobitamiseks. Arm on Ülimuslikkuse õiglus, mis on seatud vastavusse areneva piiritletuse olukordadega; see on igaviku õiglane meel, teisendatuna sellisesse vormi, mis sobib enim aja laste kõige olulisemate huvidega ning universumi heaoluga. Arm pole eksimine õigluse vastu, vaid pigem ülima õigluse nõuete mõistev tõlgendamine, kui seda rakendatakse alluvate vaimolendite ja arenevate universumite aineliste loodud-olendite suhtes. Arm on Paradiisi-Kolmsuse õiglus, mis saab tarkusest ja armastusest kantuna osaks aegruumilise loodu väga erinevatele intellektiolenditele nõnda, nagu jumalik tarkus on seda määranud ning Kõikse Isa ja kõikide temaga seostuvate Loojate kõiketeadev meel ja sõltumatu vaba tahe ette kirjutanud.

5. Jumala armastus

2:5.1 (38.6) „Jumal on armastus”, seepärast on alati tema ainsaks isikuliseks hoiakuks universumi asjadesse jumalikku kiindumust väljendav reaktsioon. Isa armastab meid piisavalt tugevasti, et annetada meile oma elu. „Ta laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.”

2:5.2 (39.1) Oleks väär arvata, nagu saaks Jumalat meelitada oma lapsi armastama tema Poegade toodud ohvrite või tema alamate olendite palvete kaudu, „sest Isa ise armastab teid”. Isalikust kiindumusest saadab Jumal inimmeelde imelise Kohandaja. Jumala armastus on kõikehõlmav: „Kes iganes tahab, võib tulla.” Ta tahaks, et „kõik inimesed saaksid päästetud tõe tunnetusele tulles”. Ta „ei taha, et ükski saaks hukka”.

2:5.3 (39.2) Loojad on kõige esimesed, kes üritavad päästa inimest jumalike seaduste arutu rikkumise hukatuslikest tagajärgedest. Oma loomult on Jumala armastus isalik kiindumus, seepärast ta mõnikord „karistab meid tõesti selle hea otstarbega, et me saaksime osa tema pühadusest”. Pidage isegi oma ränkade katsumuste ajal meeles, et „kõikides meie kannatustes kannatab tema ühes meiega”.

2:5.4 (39.3) Jumal on patuste vastu jumalikult lahke. Kui mässajad õigele teele tagasi pöörduvad, võetakse nad armuküllaselt vastu, „sest meie Jumal annab palju andeks”. „Mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega tuleta meelde su patte.” „Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks.”

2:5.5 (39.4) Ja lõpuks — kaalukaim tõend Jumala headusest ja ülim põhjus teda armastada on Isa kingitus teie sisimas: Kohandaja, kes kannatlikult ootab tundi, mil te mõlemad saate igavesti üheks. Ehkki te ei saa otsides Jumalat leida, tarvitseb teil vaid alluda sisimas asuva vaimu juhtimisele ning teid suunatakse eksimatult ühelt sammult teisele, ühest elust teise, universumist universumisse ja ajastust ajastusse, kuni te lõpuks seisate Kõikse Isa Paradiisi-isiksuse ees.

2:5.6 (39.5) Oleks rumal mitte palveldada Jumalat selle tõttu, et teil pole inimloomuse piiratuse ja oma ainelisest olemusest tulenevate puuete tõttu võimalik teda näha. Teie ja Jumala vahel ootab ületamist hiiglaslik vahemaa (füüsiline ruum). Samuti tuleb rajada sild üle sügava vaimse erinevuse. Aga hoolimata kõigest, mis teid füüsiliselt ja vaimselt Jumala isikulisest paradiislikust kohalolekust lahutab, peatuge hetkeks ja vaagige mõttes seda suurejoonelist tõde, et Jumal elab teie sisimas ning on omal kombel kõik teid lahutavad erinevused juba ületanud. Ta on saatnud oma vaimu elama teis ja rühkima ühes teiega edasi te igavesel teekonnal universumis.

2:5.7 (39.6) Minu meelest on lihtne ja meeldiv austada kedagi, kes on nii suur ja ühtaegu niisuguse armastusega pühendunud hoolitsusele oma alamate olendite ja nende vaimse edasiliikumise eest. Loomulikult armastan ma teda, kes ta on loomistöös ja loodu juhtimises nii võimas, kelle headus on nii täiuslik ja armastav hellus, mis meid pidevalt saadab, nii kindel. Usun, et armastaksin Jumalat täpselt sama palju ka siis, kui ta ei oleks nii suur ja võimas, aga oleks sama hea ja armuline. Me kõik armastame Isa rohkem tema olemuse kui tema imetletavate omaduste pärast.

2:5.8 (39.7) Kui vaatan, kuidas Loojad-Pojad ja neile alluvad haldurid võitlevad nii vaprasti mitmesuguste kosmoseuniversumite evolutsioonile omaste ajaga seostuvate raskustega, siis leian, et tunnen nende, universumite vähemate valitsejate vastu suurt ja sügavat kiindumust. Lõpuks tundub mulle, et me kõik, ka surelikud, armastame Kõikset Isa ning kõiki teisi jumalikke või inimolendeid seepärast, et mõistame: need isiksused armastavad meid tõeliselt. Armastuse kogemine on väga suures osas otsene reageerimine tundele, et sind armastatakse. Teades, et Jumal mind armastab, peaksin ma teda jätkuvalt ülimalt armastama ka siis, kui ta jääks ilma kõikidest oma ülimuslikest, lõplikest ja absoluutsetest omadustest.

2:5.9 (40.1) Isa armastus ei jäta meid maha ei praegu ega ka igavikuajastute lõputus ringis. Kui mõtlete Jumala armastusest kantud olemusele, leiate olevat aruka ja loomuliku, et isiksus saab sellesse suhtuda vaid ühtemoodi: te armastate oma Loojat üha rohkem ja rohkem, tundes Jumala vastu seesugust kiindumust, mida võib võrrelda lapse kiindumusega oma maisesse vanemasse. Nii nagu isa, tõeline päris-isa, oma lapsi armastab, nii armastab ka Kõikne Isa oma loodud poegi ja tütreid ning hoolitseb igavesti nende hea käekäigu eest.

2:5.10 (40.2) Kuid Jumala armastus on arukas ja kaugelenägev vanemlik kiindumus. Jumalik armastus toimib üheskoos jumaliku tarkusega ning Kõikse Isa täiusliku olemuse kõikide teiste lõpmatute joontega. Jumal on armastus, kuid armastus ei ole Jumal. Jumalik armastus surelike olendite vastu avaldub kõige enam Mõttekohandajate annetamises, ent Isa armastuse kõrgeimat ilmutust võite näha tema Poja Miikaeli annetumiselus, kui too elas maa peal oma ideaalset vaimset elu. Inimese sisimas elav Kohandaja on see, kes muudab Jumala armastuse iga inimhinge jaoks isiklikuks.

2:5.11 (40.3) Mõnikord tunnen lausa piina, kui pean inimomase sõnalise sümboli armastus abil kirjeldama jumalikku kiindumust, mida taevane Isa tunneb oma universumilaste vastu. Ehkki see termin tähistab tõepoolest inimese kõrgeimat arusaama surelikest austus-ja kiindumussuhetest, märgib ta üsna sageli ka väga paljut inimsuhetes sisalduvat läbinisti madalat, mille kohta oleks täiesti sobimatu tarvitada ükskõik missugust nendest sõnadest, mida kasutatakse, et tähistada elava Jumala võrreldamatut kiindumust oma universumiolenditesse! Kui kahju, et ma ei saa kasutada mõnda kõrgemat jumalikku terminit, mida tarvitataks ainult selles kindlas seoses ning mis vahendaks inimmeelele Paradiisi-Isa jumaliku kiindumuse tõelist olemust ja ainulaadselt kaunist tähendust.

2:5.12 (40.4) Kui inimene kaotab silmist isikulise Jumala armastuse, saab jumalariigist pelk headuseriik. Jumaliku olemuse lõpmatule ühtsusele vaatamata iseloomustab kõiki Jumala isiklikke suhteid oma olenditega eeskätt armastus.

6. Jumala headus

2:6.1 (40.5) Füüsilises universumis võime näha jumalikku ilu, intellektuaalses maailmas aduda igavest tõde, ent Jumala headus on mõistetav ainult isikliku usukogemuse vaimses ilmas. Oma tõeliselt olemuselt on religioon usule rajanev usaldus Jumala headuse vastu. Filosoofias võiks Jumal olla suur ja absoluutne, isegi mingil moel mõistuslik ja isikuline, kuid religioonis peab Jumal olema ka kõlbeline, ta peab olema hea. Suurt Jumalat võib inimene küll karta, kuid ta usaldab ja armastab vaid head Jumalat. See Jumala headus on Jumala isiksuse osa ning ta ilmutub täielikult üksnes Jumalasse uskuvate poegade isikliku usukogemuse kaudu.

2:6.2 (40.6) Religioon viitab sellele, et vaimolemuslik ülimaailm on teadlik inimeste maailma põhivajadustest ja reageerib neile. Arenev usund võib muutuda eetiliseks, kuid ainult ilmutatud religioon saab tõeliselt ja vaimselt kõlbeliseks. Igivana arusaama Jumalast kui kuninglikust moraalist juhitud Jumalusest tõstis Jeesus uuele tasandile, sellisele tasandile, millest õrnemat ja kaunimat surelike kogemus ei tunne — vanema ja lapse vahelise suhte intiimsest perekonnamoraalist kantud, liigutavalt kiindumuslikule tasandile.

2:6.3 (41.1) „Jumala heldus ajab sind meelt parandama.” „Kõik hea and ja kõik annetus on ülalt ja tuleb valguste Isalt.” „Jumal on hea, ta on inimhingedele igavene varjupaik.” „Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja tõest.” „Maitske ja vaadake, et Jumal on hea! Õnnis on mees, kes teda usaldab.” „Armuline ja halastaja on Issand. Ta on päästmise Jumal.” „Ta parandab need, kellede süda on murtud ja seob kinni nende hinge haavad. Ta on inimesele kõikvõimas heategija.”

2:6.4 (41.2) Arusaam Jumalast kui kuningast ja kohtunikust aitas küll kaasa kõrge moraalistandardi tekkele ja rajas aluse seadusi austavale rahvale kui ühtsele rühmale, ent üksiku uskliku olukord osutus kurvaks: tema ajalik ja igavikuline seisund jäi ebakindlaks. Hilisemad heebrea prohvetid väitsid Jumala olevat Iisraeli Isa. Jeesus ilmutas, et Jumal on iga inimese Isa. Jeesuse elu heidab transtsendentset valgust kogu surelikele omasele jumalakäsitusele. Omakasupüüdmatus on vanemlikust armastusest lahutamatu. Jumal ei armasta nagu isa, vaid isana. Ta on iga universumi-isiksuse Paradiisi-Isa.

2:6.5 (41.3) Õiglane meel viitab sellele, et Jumal on universumi moraaliseaduse läte. Tõde esitleb Jumalat ilmutajana, õpetajana. Armastus aga annab kiindumust ja ihkab seda ka vastu saada, otsides mõistvat osadust — niisugust, nagu on olemas vanema ja lapse vahel. Õiglane meel võib tähistada jumalikku mõtlemist, kuid armastus on isalik suhtumine. Ekslik oletus, nagu ei sobiks Jumala õiglane meel ja taevase Isa omakasupüüdmatu armastus omavahel kokku, eeldas Jumaluse olemusliku ühtsuse puudumist ja viis otseselt lepitusdoktriini väljaarendamisele, mis on nii Jumala ühtsuse kui ka tema vaba tahte filosoofiline solvamine.

2:6.6 (41.4) Armastav taevane Isa, kelle vaim asub tema maapealsete laste sisimas, ei ole mingi kahestunud isiksus — ühelt poolt õiglane ja teiselt poolt armurikas — ning Isa soosingu või andestuse pälvimiseks pole tarvis mingit vahemeest. Jumaliku õiglase meele üle ei valitse karm karistav õigusemõistmine; Jumal kui isa kõrgub Jumala kui kohtuniku kohal.

2:6.7 (41.5) Ealeski ei ole Jumal vihane, kättemaksuhimuline või tige. On tõsi, et tarkus hoiab sageli tema armastust tagasi, samas ohjeldab õigusemõistmine tema ärapõlatud armu. Tema õiglusearmastus ei välista samavõrd tugevat viha patu vastu. Isa pole ebajärjekindel isiksus, sest jumalik ühtsus on täiuslik. Paradiisi-Kolmsuses valitseb absoluutne ühtsus ja seda Jumalaga üheväärsete isiksuste igavesest identiteedist hoolimata.

2:6.8 (41.6) Jumal armastab patustajat ja vihkab pattu: filosoofiliselt on niisugune väide küll tõene, kuid Jumal on transtsendentne isiksus ning isikud saavad armastada ja vihata ainult teisi isikuid. Patt ei ole isik. Jumal armastab pattulangenut, sest too on isikuline reaalsus (potentsiaalselt igavene), aga patu kohta pole Jumalal isiklikku suhtumist, sest patt pole vaimne ega isikuline reaalsus, järelikult pöörab selle olemasolule tähelepanu vaid Jumala õigusemõistmine. Jumala armastus päästab patustaja, Jumala seadus hävitab patu. Ilmselt muutuks see jumalikule olemusele omane suhtumine siis, kui patustaja samastuks lõpuks täielikult patuga — nii nagu seesama surelik meel võib täielikult samastuda inimese sisimas asuva vaimuga, Kohandajaga. Selline patuga samastunud surelik muutuks siis oma olemuselt täielikult ebavaimseks (ja seega isikuliselt ebatõeliseks) ning kogeks olemise pöördumatut lõpetamist. Üha reaalsemas ja järjest vaimsemas universumis ei saa loodud-olendi olemuse ebatõelisus või isegi pelgalt ebatäielikkus igavesti püsima jääda.

2:6.9 (42.1) Kui Jumal pöördub isiksusliku maailma poole, leitakse ta olevat armastav isik; vaimsesse maailma pöördudes on ta isikuline armastus; usukogemuses on ta mõlemat. Jumala tahtemaailmast pärinevat tahet tähistab armastus. Jumaliku tahtevabaduse aluseks — aluseks kõiksele suundumusele armastada, osutada armu, näidata üles kannatlikkust ja jagada andeksandmist — on Jumala headus.

7. Jumalik tõde ja ilu

2:7.1 (42.2) Kogu piiritletud teadmine ja loodud-olendite mõistmisvõime on suhteline. Isegi kõrgetest allikatest ammutatud teave ja teadmised on vaid suhteliselt täielikud, piiratud ulatuses täpsed ja isikuliselt tõesed.

2:7.2 (42.3) Füüsilised faktid on küllaltki ühelaadsed, ent tõde on universumifilosoofias elav ja paindlik tegur. Arenevad isiksused on omavahelises suhtlemises ainult osaliselt targad ja suhteliselt tõelised. Nad saavad tunda end kindlana üksnes sinnamaani, kuhu küünib nende isiklik kogemus. See, mis ühes paigas võib näida täiesti tõsi, võib loodu mõnes teises osas osutuda vaid suhteliselt tõeseks.

2:7.3 (42.4) Jumalik tõde, lõplik tõde on muutumatult ühesugune ja universaalne, aga vaimsete asjade kirjeldus — nii, nagu seda esitavad arvukad eri sfääridest pärinevad isikud — võib teinekord üksikasjades erineda, põhjuseks just see teadmiste täielikkuse ja isiklike kogemuste mahu suhtelisus, aga ka nende kogemuste kestuse ja ulatuse suhtelisus. Ehkki Esimese Suure Allika ja Keskme seadused ning ettekirjutused, mõtted ja suhtumised on igavesti, lõpmatult ja universaalselt tõesed, on nende rakendamine ja kohandamine iga universumi, süsteemi, maailma ja loodud intellektiolendi puhul kooskõlas Loojate-Poegade plaanide ja menetlustega vastavalt sellele, kuidas igaüks neist oma universumis tegutseb. Samuti sobivad nad kokku Lõpmatu Vaimu ja kõikide teiste nendega seotud taevaste isiksuste kohalike plaanide ning toimimisviisidega.

2:7.4 (42.5) Materialism kui väärteadus mõistaks sureliku inimese universumi heidikuks. Niisugune osaline teadmine kujutab endast potentsiaalset kurja, mis on kokku pandud nii heast kui ka kurjast. Tõde on kaunis, sest ta on ühtaegu külluslikult rikas ja sümmeetriline. Kui inimene otsib tõde, püüdleb ta selle poole, mis on jumalikult tõeline.

2:7.5 (42.6) Filosoofid teevad oma kõige suurema vea siis, kui nad eksivad petlike abstraktsioonide rappa, tavatsedes keskendada tähelepanu reaalsuse ühele tahule ja kinnitada siis, et selline üksik tahk ongi kogu tõde. Tark filosoof aga otsib alati seda loovuslikku plaani, mis on olemas kõikide universuminähtuste taga ja enne neid. Ikka ja alati käib looja mõte loometegevusest ees.

2:7.6 (42.7) Intellektuaalne eneseteadvus võib avastada tõe vaimse tunnusliku omaduse — ilu — mitte ainult oma käsituste filosoofilise järjepidevuse kaudu, vaid sootuks usaldusväärsemalt ja kindlamini alati ligioleva Tõe Vaimu eksimatu reageeringu kaudu. Õnn johtub tõe äratundmisest, sest tõele vastavalt võib tegutseda, võib elada. Eksimine toob kaasa pettumust ja muret, sest kuna tegemist pole reaalsusega, ei saa seda kogemuslikult teostada. Jumalikku tõde tuntakse kõige paremini talle omase vaimse hõngu kaudu.

2:7.7 (42.8) Ühendumist, jumalikku seostatust otsitakse igavesti. Kaugustesse küündiv füüsiline universum ühendub Paradiisisaares; mõistuslik universum ühendub meele Jumalas – Ühises Toimijas; vaimne universum on ühendatud Igavese Poja isikus. Kuid aja ja ruumi üksik surelik ühendub Jumal-Isaga oma sisimas elava Mõttekohandaja kaudu, kes on otseseks sidemeks Kõikse Isaga. Inimeses elav Kohandaja on Jumala fragment, kes otsib lakkamatult jumalikku ühendumist Esimese Allika ja Keskme Paradiisi Jumalusega ja temas.

2:7.8 (43.1) Ülima ilu tajumine on reaalsuse leidmine ja sellega ühendumine: jumaliku headuse nägemine igaveses tões on lõplik ilu. Isegi inimomase kunsti ilu seisneb selle ühtsuse harmoonias.

2:7.9 (43.2) Heebrea religiooni suur viga oli selles, et tal ei õnnestunud seostada Jumala headust teaduse faktitõdedega ja kunsti kütkestava iluga. Tsivilisatsiooni arenedes jätkas religioon ikka sedasama rumalat kurssi ja rõhutas liigselt Jumala headust, jättes tõe suhteliselt varju ja heites ilu kõrvale. Siis tekkiski teatud liiki inimeste seas üha süvenev suundumus ära pöörduda käsitusest, milles isoleeritud headust vaadeldi abstraktselt ja kõigest muust äralõigatult. Nüüdisaegse religiooni üleliia rõhutatud ja isoleeritud kõlblus, mis ei suuda enam paljude kahekümnenda sajandi inimeste kiindumust ja truudust pälvida, saaks oma positsiooni tagasi, kui lisaks eetilistele käskudele pööraks võrdsel määral tähelepanu ka teaduse, filosoofia ja vaimse kogemuse tõdedele ning füüsilise loomise ilule, intellektuaalsuse võludele ja ehedate olemuslike saavutuste suurusele.

2:7.10 (43.3) Praeguse ajastu religioosne väljakutse on heidetud neile vaimse taibuga ettenägelikele meestele ja naistele, kelle pilk on suunatud tulevikku ning kes mõistavad tungida vaimsete asjade olemusse, kes söandavad kosmilise tõe, universumi ilu ja jumaliku headuse avardunud ning oivaliseks tervikuks ühendatud kontseptsioonidest luua uue ja köitva elufilosoofia. Niisugune uus ja õiglane nägemus kõlblusest tõmbab enda poole kõike head inimmeeles ja kutsub ligi kõike parimat, mis sisaldub inimese hinges. Tõde, ilu ja headus on jumalikud reaalsused ning vastavalt sellele, kuidas inimene vaimse elu astmestikul kõrgemale tõuseb, saavad need Igavikulisuse ülimad tunnuslikud omadused ikka rohkem ja rohkem kooskõlastatuks ja ühendatuks Jumalas, kes on armastus.

2:7.11 (43.4) Kogu tõde — aineline, filosoofiline või vaimne — on ühtaegu ilus ja hea. Kogu tõeline ilu — aineline kunst või vaimne sümmeetria — on nii tõene kui ka hea. Kogu ehtne headus — kas isiklik kõlblus, ühiskondlik õiglus või jumalik hoolitsus — on võrdsel määral tõene ja ilus. Hea tervis, terve mõistus ja õnn on inimkogemuses ühinenud tõe, ilu ja headuse liit. Niisuguse otstarbeka ja tegusa elu tasandid teostuvad energiasüsteemide, ideesüsteemide ja vaimusüsteemide ühendumisega.

2:7.12 (43.5) Tõde on seostav, ilu ligitõmbav, headus tasakaalustav. Ja kui need tõelisuse olemusse kuuluvad väärtused kooskõlastuvad isiklikus kogemuses, on tulemuseks ülev armastus, mida reguleerib tarkus ja tasakaalustab ustavus. Kogu universumi hariduse tõeline eesmärk on tõhustada maailmade üksiku lapse kokkukuuluvust tema avarduva kogemuse ulatuslikumate reaalsustega. Inimtasandil on reaalsus piiritletud, kõrgematel ja jumalikel tasanditel lõpmatu ja igavene.

2:7.13 (43.6) [Esitanud üks Jumalikest Nõuandjatest, kes tegutseb Uversa Päevilt Vanade volitusel.]

3 Kiri - Jumala omadused

Urantia raamat

3. Kiri

Jumala omadused

3:0.1 (44.1) JUMAL on kõikjal ligi, Kõikne Isa valitseb igaviku ringi. Kohalikes universumites aga valitseb ta oma Paradiisi Loojate-Poegade isikuis, nii nagu ta nende Poegade kaudu annetab ka elu. „Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on tema Poegades.” Need Jumala Loojad-Pojad on tema isikuline eneseväljendus ajasektorites ja kosmose arenevates universumites tiirlevate planeetide lastele.

3:0.2 (44.2) Loodud intellektiolendite alamad klassid võivad neid ülimalt isikustunud Jumala Poegi selgesti näha; see korvab neile lõpmatu ja seetõttu ka raskemini nähtava Isa nähtamatuse. Kõikse Isa Paradiisi Loojad-Pojad on ilmutus muul kombel nähtamatust olendist, kes on nähtamatu igaviku ringile ja Paradiisi Jumaluste isiksustele olemuslikult omase absoluutsuse ja lõpmatuse tõttu.

3:0.3 (44.3) Vaevalt on Jumala omadus see, et ta on Looja; pigem on see tema toimiva olemuse terviklikkus. Ja see universaalne loomisfunktsioon avaldub igavesti nõnda, nagu teda määravad ning juhivad Esimese Allika ja Keskme lõpmatu ja jumaliku reaalsuse kõik kooskõlastatud omadused. Me kahtleme siiralt, kas mingit üksikut jumalikule olemusele iseloomulikku joont võib pidada teistest esmasemaks, aga kui see nii oleks, siis osutuks Jumaluse loovus kõrgemaks kui kõik muud olemuslikud jooned, toimingud ja omadused. Ning Jumaluse loovuse kulminatsiooniks on universaalne tõde, et Jumal on Isa.

1. Jumala kõikjalolek

3:1.1 (44.4) Kõiksel Isal on võime olla ühel ja samal ajal kohal kõikjal. Jumal üksi suudab olla ühel ja samal ajal kahes kohas, lugematutes kohtades. Jumal on üheaegselt „ülal taevas ja all maa peal” või nagu psalmilaulik hüüdis: „Kuhu ma võiksin minna su vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?”

3:1.2 (44.5) „„Kas ma ainult ligidal olen Jumal,” ütleb Issand, „aga kaugemal ei olegi Jumal?”” „Eks mina täida taevast ja maad?” Kõikne Isa on oma kaugustesse ulatuva loodu kõikides osades ja kõikide südameis pidevalt olemas. Ta on „selle täius, kes kõik kõiges täidab” ja „kes teeb kõikide sees kõike” ning lisaks on arusaam tema isiksusest selline, et „ei taevas (universum) ega taevaste taevas (universumite universum) ei mahuta sind”. On sõna-sõnalt tõsi, et Jumal on kõik ja kõiges. Ent isegi see ei ole veel kogu Jumal. Lõpmatut saab lõplikult ilmutada ainult lõpmatuses, tagajärgede analüüsi kaudu ei saa kunagi täielikult mõista põhjust. Elav Jumal on mõõtmatult suurem kui selle loodu kogusumma, mis on tekkinud tema piiramatu vaba tahte loomisaktide tulemusena. Jumal ilmutab end kogu kosmoses, kuid kosmos ei suuda kunagi hõlmata ega endasse haarata Jumala lõpmatuse kogu täiust.

3:1.3 (45.1) Isa kohalolek valvab lakkamatult tervikuniversumi üle. „Ühes taeva otsas on tema lähtekoht ja teises otsas pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta valguse eest.”

3:1.4 (45.2) Ei ole ainult nii, et loodud-olend on olemas Jumalas, sest Jumal elab ka oma loodud-olendis. „Ta on meile andnud oma vaimu, me tunneme, et me jääme temasse ja tema meisse. See Paradiisi-Isa kingitus on inimese lahutamatu kaaslane.” „Ta on igavesti ligiolev ja kõikjaleküündiv Jumal.” „Igikestva Isa vaim on varjul iga sureliku lapse meeles.” „Inimene läheb sõpra otsima, aga samal ajal elab seesama sõber tema oma südames.” „Tõeline Jumal ei ole kaugel, ta on üks osa meist, tema vaim kõneleb meie seest.” „Isa elab lapses. Jumal on alati meiega. Ta on igavese saatuse teednäitav vaim.”

3:1.5 (45.3) Õigesti on inimsoo kohta öeldud: „Teie olete Jumalast,” sest „see, kes asub armastuses, asub Jumalas ja Jumal temas”. Just pahategudega piinate te oma sisimas asuvat Jumala kingitust, sest Mõttekohandaja peab kannatama kurjade mõtete tagajärgede all koos selle inimmeelega, kuhu ta on suletud.

3:1.6 (45.4) Tõelisuses on Jumala kõikne kohalolek osake tema lõpmatust olemusest, sest ruum ei ole Jumalusele mingiks tõkkeks. Täiuslikult ja piiranguteta on Jumal nähtavalt ligi ainult Paradiisis ja keskses universumis. Havonat ümbritsevates maailmades ei ole tema kohalolek nii märgatav, sest Jumal on seadnud oma otsesele ja tegelikule kohalolekule piirid tunnustamaks aja ja ruumi universumite kooskõlastatud loojate ja valitsejate suveräänsust ning jumalikke õigusi. Seega peab arusaam jumalikust kohalolekust hõlmama selle avaldumise väga erinevaid viise ja kanaleid, kaasa arvatud Igavese Poja, Lõpmatu Vaimu ja Paradiisisaare ligidusringlused. Ka pole alati võimalik vahet teha Kõikse Isa kohaloleku ning temaga kooskõlastatud igaveste isikute ja esindajate tegevuse vahel, nii täiuslikult täidavad nad kõiki tema muutumatu eesmärgi igavesi nõudeid. Ent teisiti on asi isiksusringlusega ja Kohandajatega, siin tegutseb Jumal ainuliselt, otseselt ning teisi kõrvale jättes.

3:1.7 (45.5) Kõikne Juhtija on potentsiaalselt ligi Paradiisisaare gravitatsiooniringlustes universumi kõikides osades vastavalt iga osa massile ja vastusena füüsilistele nõudmistele selle kohaloleku järele, aga ka seepärast, et kõigel loodul on iseloomulik omadus panna kõik olemasolev endaga liituma ja endas olema. Samuti on Esimene Allikas ja Kese potentsiaalselt olemas Määratlematus Absoluudis, igavese tuleviku veel loomata universumite asupaigas. Nõnda täidab Jumal potentsiaalselt mineviku, oleviku ja tuleviku füüsilised universumid. Ta on niinimetatud ainelise loodu koospüsimise ürgne alus. See Jumaluse mittevaimne potentsiaal muutub kogu füüsilise eksistentsi tasandil siin-seal tegelikuks tänu ühe või teise ainult teda esindava jõu seletamatule sekkumisele universumi näitelaval toimuvasse.

3:1.8 (45.6) Jumala meele kohalolek on vastastikuses seoses Ühise Toimija, Lõpmatu Vaimu absoluutse meelega, ent piiritletud olendeis on see paremini märgatav Paradiisi Meistervaimude kosmilise meele kõikses tegutsemises. Nii nagu Esimene Allikas ja Kese on potentsiaalselt ligi Ühise Toimija meeleringlustes, on ta potentsiaalselt ligi ka Kõikse Absoluudi pingetes. Inimomasesse klassi kuuluv meel on aga Ühise Toimija Tütarde, arenevate universumite Jumalike Hoolekandjate kingitus.

3:1.9 (46.1) Kõikse Isa kõikjal ligi olev vaim on kooskõlastatud Igavese Poja universaalse vaimukohaloleku toimimisega ja Jumalus-Absoluudi igikestva jumaliku potentsiaaliga. Kuid ei Igavese Poja ega tema Paradiisi-Poegade vaimutegevus ega Igavese Vaimu meeleanne tamine ei näi välistavat Mõttekohandajate, inimeses elavate Jumala fragmentide otsest toimimist tema loodud laste südameis.

3:1.10 (46.2) Mis puutub Jumala kohalolekusse mingil planeedil, süsteemis, tähtkujus või universumis, siis seda mõõdab Ülima Olendi üha kasvav kohalolek ükskõik millises loodu üksuses. Selle määrab ära Jumala ulatuslik äratundmine ja talle ustavaks jäämine kogu hiiglaslikus organiseeritud universumis kuni üksikute süsteemide ja planeetideni välja. Seepärast ongi nii, et kui mõned planeedid (või koguni süsteemid) on langenud sügavale vaimsesse pimedusse, kehtestatakse nende suhtes teatud mõttes karantiin ehk osaline isolatsioon suhtlemises ulatuslikumate loodu üksustega, misläbi loodetakse alal hoida ja kaitsta Jumala väärtusliku kohaloleku paiku. Ja kõik eelöeldu, nii nagu see toimub Urantial, on enamiku maailmade vaimne kaitsereaktsioon, et säästa end nii palju kui võimalik kannatuste eest, mida toovad kaasa kangekaelse, pahatahtliku ja mässumeelse vähemuse võõrandunud ning isolatsiooni viivad teod.

3:1.11 (46.3) Samal ajal kui Isa ühendab kõik oma pojad — kõik isiksused — isalikult enda ümber, on tema mõju neis piiratud nende päritolu kaugusega Jumaluse Teisest ja Kolmandast Isikust; see mõju tugevneb, kui nende saatuse saavutamise tee viib neid niisugustele tasanditele lähemale. Jumala kohaloleku fakti loodud-olendi meeles määrab ära see, kas tema sisimas elab Isa fragment -näiteks Saladuslik Järelevaataja — või mitte, tema tõhusa kohaloleku aga määrab koostöö aste, mida pakub olendite sisimas elavatele Kohandajatele nende asukoha meel.

3:1.12 (46.4) Isa ligiduse määra muutumine ei ole tingitud sellest, et Jumal on muutuv. Isa ei tõmbu seepärast veel üksindusse, et temasse on põlglikult suhtutud, tema kiindumus ei hääbu loodud-olendite eksisammude pärast. Pigem on asi selles, et tema lapsed, kellele on antud valikuvabadus (tema suhtes), määravad valikut tehes täpselt kindlaks Isa jumaliku mõju ulatuse ja piirid oma südames ning hinges. Vastutasu nõudmata on Isa ennast meile annetanud, ilma mingite piiranguteta ja kedagi soosimata. Ta ei eelista ühtegi isikut, planeeti, süsteemi ega universumit teisele. Ajasektorites osutab ta erilist austust ainult Seitsmekordse Jumala Paradiisi-isiksustele, piiritletud universumite kooskõlastatud loojatele.

2. Jumala lõpmatu võimsus

3:2.1 (46.5) Kõik universumid teavad, et „Issand, meie kõigeväeline Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte”. See maailm ja teised on jumalikult valvatud. „Ta teeb oma tahtmist taevastes väehulkades ja maa asukate seas.” On igavene tõde, et „ei ole muud väge kui Jumala oma”.

3:2.2 (46.6) Selle raames, mis on kooskõlas jumaliku olemusega, on sõna-sõnalt tõsi, et „Jumalale on kõik võimalik”. Rahvaste, planeetide ja universumite pikaajalised arenguprotsessid on universumi loojate ja haldajate täiusliku kontrolli all. Need suundumused muutuvad selgemaks vastavalt Kõikse Isa igavesele eesmärgile, kulgedes harmooniliselt ja korrapäraselt Jumala kõikehõlmava targa plaani järgi. On olemas ainult üks seaduseandja. Ta kaitseb ja toetab kosmilisi maailmu ning paneb universumid keerlema igavese ringkäigu lõputus ringis.

3:2.3 (47.1) Kõikidest jumalikest omadustest kõige paremini mõistetakse tema kõikvõimsust, eriti niisugusel kujul, nagu see valitseb ainelises universumis. Kui vaadelda Jumalat mittevaimse ilminguna, siis on ta energia. Selle füüsilise tõiga nentimine põhineb käsitamatul tõel, et Esimene Allikas ja Kese on kogu kosmose universaalsete füüsiliste nähtuste esmane läte. Tollest jumalikust toimimisest tulenevad kogu füüsiline energia ja kõik muud materiaalsed ilmingud. Valgus, see tähendab valgus ilma soojuseta, on samuti üks Jumaluste mittevaimseid ilminguid. Ning on olemas veel üks mittevaimse energia vorm, mida Urantial tegelikult üldse ei tunta, sest see pole veel äratundmist leidnud.

3:2.4 (47.2) Jumal kontrollib kogu võimsust, ta on valmistanud „kõuepilvele tee”, ta on paika pannud kõik energiapiirid. Ta on ära määranud energia-aine kõikide kujude ilmnemise aja ja viisi. Ja kõike seda hoiab ta igavesti oma igikestva võimu — gravitatsioonijuhtimise — all, mis koondub ala-Paradiisi. Nii keerlevad igavese Jumala valgus ja energia igavesti tema majesteetlikus ringluses ja see on universumite universumit moodustava tähtedehulga lõputu, kuid korrapärane protsessioon. Kogu loodu ringleb igavesti ümber kõikide asjade ja olendite Paradiisi-Isiksuse keskuse.

3:2.5 (47.3) Isa kõikvõimsus tähendab absoluutse tasandi kõikjale küündivat valitsemist. Sellel tasandil, kõikide asjade Allika läheduses, on kolm energiat — aineline, meele ja vaimne energia — üksteisest eristamatud. Kuna loodud-olendi meel pole ei Paradiisi monota ega Paradiisi vaim, siis ei reageeri ta otseselt Kõiksele Isale. Jumal kohandab end ebatäiusliku meelega — Urantia surelike puhul — Mõttekohandajate abil.

3:2.6 (47.4) Kõikne Isa ei ole ebapüsiv jõud, muutlik võimsus ega siia-sinna liikuv energia. Isa vägi ja tarkus on täiesti piisavad, et tulla toime iga üksiku universumiprobleemiga ja nende kõikidega. Kui tekivad inimkogemuse mõistes hädaolukorrad, on ta neid kõiki ette näinud; ta ei suhtu universumisse kiretult, vaid pigem vastavalt sellele, mida ütlevad talle ette igavene tarkus ja piiritust otsustusvõimest kantud korraldused. Välistele ilmingutele vaatamata ei toimi Jumala võimsus universumis otsekui mingi pime jõud.

3:2.7 (47.5) Tõepoolest tuleb ette olukordi, kus tundub, et on kehtestatud kriisiolukord, et loodusseadused on ajutiselt kõrvale heidetud, et midagi sobimatut on ära tuntud ja tehakse tõsiseid ponnistusi asja parandamiseks. Tegelikult aga ei ole see nõnda. Niisugused arusaamad Jumalast tulenevad teie lähenemise piiratusest, teie arusaamade piiritletusest ja teie käsituste väga napist ulatusest. Sellist väärarusaama Jumalast põhjustab teie ääretu võhiklus kõiges, mis puutub maailma kõrgemate seaduste olemasolusse, Isa olemuse suurusse, tema omaduste lõpmatusse ning fakti, et tema tahe on vaba.

3:2.8 (47.6) Läbi kõikide kosmoseuniversumite siia-sinna laialipillutatud planeediolendid, kelle sisimas on Jumala vaim, on oma arvult ja klasside hulgalt peaaegu lõpmatud. Nende intellektuaalsed võimed on nii erinevad, nende meel nii piiratud ja teinekord nii tahumatu, nende maailmanägemine nii puudulik ja kitsapiiriline, et osutub peaaegu võimatuks sõnastada seaduse selliseid üldistusi, mis väljendaksid Isa lõpmatuid omadusi tõepäraselt ja oleksid mingilgi määral mõistetavad neile arukatele loodud-olenditele. Seepärast võivad teie kui loodud-olendite meelest paljud kõikvõimsa Looja teod näida meelevaldseina, omavahel seostamatutena, aga sagedasti ka südametute ja julmadena. Ent taas kord kinnitan ma teile, et see ei ole tõsi. Kõik Jumala teod on eesmärgistatud, arukad, targad ning peavad igavesest ajast igavesti silmas kõrgeimat hüvangut — alati küll mitte ühe üksikolendi, ühe üksiku rassi, üksiku planeedi või koguni mõne üksiku universumi seisukohalt, kuid kõik nad on suunatud iga asjaosalise, nii kõige madalama kui ka kõige kõrgema heaolule ja suurimale hüvangule. Ajalikkuses võib vahel tunduda, et osa heaolu erineb terviku heaolust, igaviku ringis niisuguseid näilisi erinevusi ei ole.

3:2.9 (48.1) Meie kõik moodustame osa Jumala perekonnast ning seepärast tuleb meil mõnikord alluda peredistsipliinile. Paljud Jumala teod, mis meid häirivad ja segadusse ajavad, on kõikehõlmaval tarkusel põhinevate otsuste ja lõplike lahenduste tulemus, mis võimaldab Ühisel Toimijal rakendada lõpmatu meele eksimatu tahte valikuid, et kindlustada täiusliku isiksuse langetatud otsuste teostumine. Selle isiksuse kõikjale küündiv pilk, vaatenurk ja hool hõlmavad kogu tema hiiglasliku ja kaugustesse ulatuva loodu kõrgeima ning igavese heaolu.

3:2.10 (48.2) Ja nii saavad teie kõiksusest irdunud, kohalik, piiritletud, tahumatu ja ülimalt materialistlik vaatenurk ning teie olemusele omased piirangud nii tõsiseks takistuseks, et te ei olegi suutelised nägema, mõistma ega tundma paljude jumalike tegude tarkust ja headust. Teile näib, et need teod on tulvil jõhkrat julmust ning et neid iseloomustab täielik hoolimatus teie kaasolendite rahu ja heaolu suhtes, selle suhtes, et nad saaksid oma planeedil õnnelikud olla ja isiklikku heaolu nautida. Inimesele omast vaatenurka kitsendavad piirangud, piiratud arusaamad ja piiritletud mõistmisvõime ongi põhjuseks, miks te ei suuda aduda Jumala ajendeid ja tõlgendate vääralt tema eesmärke. Kuid arenevates maailmades sünnib nii mõndagi, mis pole Kõikse Isa isiklik kätetöö.

3:2.11 (48.3) Jumalik kõikvõimsus on täiuslikult kooskõlas muude Jumala isiksuse omadustega. Harilikult piiravad Jumala võimsuse vaimset ilmnemist universumis ainult kolm tingimust või olukorda:

3:2.12 (48.4) 1. Jumala olemus, eriti tema lõpmatu armastus — tõde, ilu ja headus;

3:2.13 (48.5) 2. Jumala tahe, tema osutatud arm ja isalikud suhted universumi-isiksustega;

3:2.14 (48.6) 3. Jumala seadus, igavese Paradiisi-Kolmsuse õiglus ja õigusemõistmine.

3:2.15 (48.7) Jumala võimsus on piiramatu, tema olemus jumalik, tahe lõplik, omadused lõpmatud, tarkus igavene ja reaalsus absoluutne. Kuid kõik need Kõikset Isa iseloomustavad omadused ühenduvad Jumaluses ning leiavad kõikse väljenduse Paradiisi-Kolmsuses ja Kolmsuse jumalikes Poegades. Muus osas, väljaspool Paradiisi ja keskset Havona universumit, piirab kõike Jumalaga liituvat Ülima arenev kohalolek, määratleb Viimase ilmnev kohalolek ja kooskõlastavad kolm eksistentsiaalset Absoluuti — Jumalus-Absoluut, Kõikne Absoluut ning Määratlematu Absoluut. Ja nõnda on Jumala kohalolek piiratud, sest niisugune on Jumala tahtmine.

3. Jumala kõiketeadmine

3:3.1 (48.8) „Jumal teab kõik.” Jumalik meel on teadlik kõige loodu mõtteist ja nendega tuttav. Tema teadmised juhtuvast on kõiksed ja täiuslikud. Temast lähtuvad jumalikud olemusvormid on osake temast. Tema, kes ta „seab pilved tasakaalu”, on ühtlasi „täiuslik teadja”. „Issanda silmad on igas paigas.” Teie suur õpetaja ütles tühise varblase kohta: „Ükski neist ei kuku maha ilma minu Isa teadmata”, ning veel ütles ta: „Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud”. „Tema määrab tähtede arvu ja nimetab neid kõiki nimepidi.”

3:3.2 (49.1) Kõikne Isa on ainuke isiksus kogu universumis, kes tõepoolest teab tähtede ja planeetide arvu kosmoses. Iga universumi kõik maailmad püsivad lakkamatult Jumala teadvuses. Ka ütleb ta: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust ja ma olen kuulnud nende kisendamist, seetõttu tean nende valu.” Sest „Issand vaatab taevast; ta näeb kõiki inimlapsi; oma elamupaigast vaatleb ta kõiki maa elanikke”. Iga loodud laps võib tõemeeli öelda: „Tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi — ma väljun sellest nagu kuld.” „Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen, sa mõistad kaugelt ära mu mõtted ja kõik mu teed on sulle tuttavad.” „Kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees ja temale tuleb meil aru anda.” Igale inimesele peaks pakkuma tõelist tröösti teadmine, et „ta teab, millist tegu me oleme, tal on meeles, et oleme põrm”. Elavast Jumalast rääkides ütles Jeesus: „Teie Isa teab, mida te vajate, isegi enne, kui te teda palute.”

3:3.3 (49.2) Jumalal on piiramatu võime teada kõiki asju, tema teadvus on kõikne. Ta isikuline sfäär hõlmab kõik isiksused ning isegi tema teadmised alamatest olenditest täienevad kaudselt mitmesuguste alamale laskuvate jumalike Poegade kaudu ning vahetult surelike sisimas asuvate Mõttekohandajate abiga. Ning lisaks on alati ja kõikjal ligi Lõpmatu Vaim.

3:3.4 (49.3) Me pole päris kindlad, kas Jumal valib võimaluse patustamist ette teada või mitte. Ent kui Jumal teakski oma laste vabast tahtest johtuvaid tegusid ette, ei ahistaks seesugune eelnev teadmine vähimalgi määral laste vabadust. Üks on kindel: mitte miski ei tule Jumalale üllatusena.

3:3.5 (49.4) Kõikvõimsus ei tähenda võimet teha mittetehtavat — midagi mitte-jumalaomast. Kõiketeadmine ei tähenda ka seda, nagu teataks mitteteatavat. Ent vaevalt õnnestub selliseid väiteid piiritletud meelele arusaadavaks teha. Vaevalt mõistavad loodudolendid Looja tahte ulatust ja piire.

4. Jumala piiramatus

3:4.1 (49.5) Enese järkjärguline lakkamatu annetamine universumitele vastavalt sellele, kuidas need luuakse, ei kahanda võimsuse potentsiaali ega tarkuse varu, mis on Jumaluse keskses isiksuses pidevalt varuks ja tallel. Hoolimata piiritust eneseannetamisest Paradiisi-Poegadele, oma alamatele loodutele ja nende kõige erinevamatele olenditele, pole Isa valduses olev jõu, tarkuse ja armastuse potentsiaal põrmugi kahanenud ega ole ta ilma jäänud ühestki oma hiilgava isiksuse omadusest.

3:4.2 (49.6) Iga uue universumi loomine toob kaasa gravitatsiooni järjekordse reguleerimise. Isegi juhul, kui loomine vältaks piiramatult, igavesti, koguni lõpmatult, nii et materiaalne loodu saaks kunagi ääretuks, oleks Paradiisisaarde kätketud juhtimis-ja kooskõlastamisjõud küllaldane ja piisav sellise lõpmatu kõiksuse valitsemiseks, juhtimiseks ja sisemisse kooskõlla viimiseks. Ja pärast seda, kui Lõpmatu on andnud ääretule universumile piiritult võimsust ja jõudu, sisaldub temas ikka endisel määral väge ja energiat: Määratlematu Absoluut ei ole kahanenud; Jumala potentsiaal on ikka niisama lõpmatu, otsekui polekski võimsust, energiat ega jõudu iial kiiratud ühele lõpmatule universumile teise järel.

3:4.3 (50.1) Sama lugu on tarkusega. See, et maailmades toimuva mõttetegevuse tarvis jagatakse meelt nii helde käega, ei tee jumaliku tarkuse keskset allikat mitte mingil moel vaesemaks. Kuigi universumite arv mitmekordistub, maailmade olendite arvukus kasvab nii suureks, et seda pole enam peaaegu võimalik mõista, ning nendele kõrgete ja madalate tasandite olenditele annetatakse eeldatavasti pidevalt ja lõputult meelt, hõlmab Jumala keskne isiksus ikka endistviisi igavest, lõpmatut ja kõikselt tarka meelt.

3:4.4 (50.2) See, et ta saadab endast välja vaim-sõnumitoojaid, kes asuvad teie maailma ja teiste maailmade meeste ja naiste sisimasse, ei kahanda vähimalgi määral tema võimet toimida jumaliku ja kõikvõimsa vaimisiksusena. Ka pole mingit piiri nende Järelevaataja-vaimude ulatusel või hulgal, keda ta võib ja saab välja saata. Seesugune enesejaotamine oma olenditele loob neile jumalikult kindlustatud surelikele piiramatu, peaaegu käsitamatu võimaluse astmeliselt edenevateks, üksteisele järgnevateks eksistentsideks tulevikus. Ja see külluslikult helde enesejagamine nende hoolitsevate vaimolemusvormide näol ei kahanda mingil moel kõikselt targa, kõiketeadva ja kõikvõimsa Isa isikusse kätketud tõdede ja teadmiste tarkust ning täiust.

3:4.5 (50.3) Ajas elavate surelike jaoks on olemas tulevik, Jumal aga asub igavikus. Ehkki tulen Jumala asupaiga vahetust lähedusest, ei või ma eeldada, et suudan paljude jumalike omaduste lõpmatust käsitleda täiusliku mõistmisega. Vaid meele lõpmatus üksi saab olemasolu lõpmatust ja tegevuse igavikulisust täielikult mõista.

3:4.6 (50.4) Surelik inimene ei suuda kuidagi aru saada taevase Isa lõpmatusest. Piiritletud meel ei suuda tungida niisuguse absoluutse tõe või fakti tähendusse. Kuid seesama piiritletud inimolend saab tegelikult tunda—kogeda selle sõna otseses tähenduses — niisuguse lõpmatu Isa ARMASTUSE täit ja vähendamata mõju. Sellist armastust saab tõeliselt kogeda, ja kuigi on nõnda, et kogemuse kvalitatiivne laad on piiramatu, piirab selle kogemuse kvantiteeti rangelt inimese vaimse vastuvõtlikkuse võime ja sellega seonduv suutlikkus Isa omalt poolt vastu armastada.

3:4.7 (50.5) Lõpmatute omaduste piiritletud hindamine ületab suuresti loodud-olendi loogiliselt piiratud võimed; see õnnestub ainult tänu tõigale, et surelik inimene on loodud Jumala näo järgi — tema sisimas elab lõpmatuse fragment. Seepärast sisaldubki inimesele kättesaadavaim ja parim võimalus Jumalale ligineda just armastuses ning see võimalus teostub armastuse kaudu, sest Jumal on armastus. Ning kogu selline ainulaadne suhe on kosmosesotsioloogia tegelik kogemus, Looja ja tema loodud-olendi suhe — see on Isa ja lapse vastastikune kiindumus.

5. Isa ülim valitsemine

3:5.1 (50.6) Oma Havona-järgsete loodutega ühendust pidades ei kasuta Kõikne Isa oma lõpmatut väge ja lõplikku mõjuvõimu otseselt, vaid pigem oma Poegade ja neile alluvate isiksuste vahendusel. Ja kõike seda teeb Jumal omaenda vabast tahtest. Kui olud seda nõuaksid ja kui jumalik meel selle kasuks otsustaks, võiks ta ükskõik millise osa oma võimsusest anda kas teiste isiksuste käsutusse, aga ka kasutada seda tervikuna otseselt ning vahetult. Ent harilikult sünnib nõnda vaid siis, kui volitatul ei õnnestu jumalikku usaldust õigustada. Neil juhtudel, kui keegi jätab oma kohustused sedavõrd hooletusse, toimib Isa neis piirides, mida ta on oma jumalikule võimsusele ja potentsiaalile seadnud, tõepoolest iseseisvalt ja vastavalt sellele, mida kirjutab ette ta oma valik; see valik on alati eksimatult täiuslik ja lõpmata tark.

3:5.2 (51.1) Isa valitseb oma Poegade kaudu. Läbi organiseeritud universumi kulgeb kõrgemalt astmelt madalamale katkematu valitsejate ahel, mis lõpeb Planeedivürstidega — nemad juhivad Isa hiiglaslike valduste arenguliste sfääride saatusi. Järgnevad väited pole sugugi pelgalt poeetilised: „Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius.” „Tema tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid.” „Inimeste kuningriikides valitsevad Kõigekõrgemad.”

3:5.3 (51.2) Inimese südames langetatavate otsuste puhul võib juhtuda, et Kõikse Isa tahe ei jää iga kord peale. Mis aga puutub planeedi juhtimisse ja saatusse, siis siin domineerib jumalik plaan ning võidu saavutab tarkusest ja armastusest kantud igavene eesmärk.

3:5.4 (51.3) Jeesus ütles: „Minu Isa, kes nad mulle on andnud, on suurem kui kõik ja ükski ei saa neid minu Isa käest ära kiskuda.” Kui vaatate Jumala peaaegu ääretu loodu kõige erinevamaid toimimisi ja näete selle kõige vapustavat suurust, võib teie arusaam tema esmasusest kõikuma lüüa, kuid te ei tohiks keelduda mõtlemast temast kui kõikide arukate olendite heatahtlikust Isast, kes troonib kindlalt ja igavesti kõige olemasoleva Paradiisi-keskuses. On ainult „üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja teie kõikide sees”, „ja tema ise on enne kõiki ja kõik püsivad koos tema sees”.

3:5.5 (51.4) Elu ebakindlus ja olemise raskus ei räägi mingil moel vastu ideele, et Jumal on kõikselt suveräänne. Kõigi arenevate loodud-olendite elu piiravad teatud vältimatud asjaolud. Mõelge järgmistele asjadele:

3:5.6 (51.5) 1. kas julgus—iseloomutugevus — on soovitav? Sel juhul peab inimene kasvama keskkonnas, mis muudab raskustega võitlemise ja pettumustele reageerimise vältimatuks;

3:5.7 (51.6) 1. kas altruism—kaasinimeste teenimine — on soovitav? Kui jah, siis peavad elukogemused pakkuma võimalust kohtuda sotsiaalse ebavõrdsusega;

3:5.8 (51.7) 2. kas lootus—usalduse ülevus — on soovitav? Siis peavad inimese ellu kuuluma alatised ohud ja pidev ebakindlustunne;

3:5.9 (51.8) 3. kas usk—inimmõtte ülim väide — on soovitav? Sel juhul peab inimmeel olema niisuguses tülikas olukorras, kus ta teab alati vähem, kui suudab uskuda;

3:5.10 (51.9) 4. kas tõearmastus ja soov seda järgida, kuhu see iganes juhatab, on soovitav? Kui nii, siis peab inimene kasvama maailmas, kus vead on alati olemas ning vale ikka ja jälle võimalik;

3:5.11 (51.10) 5. kas idealism—jumalikkusele ligemale viiv käsitus — on soovitav? Kui see on nõnda, siis peab inimene ennast pingutama vaid suhtelise headuse ja ilu keskkonnas, oludes, mis teda vastupandamatult virgutavad otsima midagi paremat;

3:5.12 (51.11) 6. kas ustavus—pühendumine kõrgeimale kohusele — on soovitav? Sel juhul peab inimene elama keset võimalusi reeta ja hüljata. Kohusele pühendumise kangelaslikkus seisneb selles, et lakkamatult on olemas oht läbi kukkuda;

3:5.13 (51.12) 7. kas omakasupüüdmatus—eneseunustamine — on soovitav? Sel juhul peab surelik inimene elama vastakuti oma selle minaga, kes lõputult tunnustamist ja austamist nõuab. Inimene ei saa dünaamiliselt valida jumalikku elu, kui pole mina-elu, mida hüljata. Eales ei suudaks inimene haarata päästva õigluse järele, kui poleks olemas potentsiaalset pahet, et kontrasti põhimõttel eristada ja ülendada headust;

3:5.14 (51.13) 8. kas nauding—õnnetundega kaasnev rahuldus — on soovitav? Siis peab inimene elama maailmas, kus valu võimalikkus ja kannatamise tõenäosus on alati olemasolevad kogemuslikud võimalused.

3:5.15 (52.1) Kogu universumis käsitatakse iga üksust kui terviku osa. Osa ellujäämine sõltub sellest, kuidas ta töötab kaasa terviku plaani ja eesmärgi teostamisel ning kas ta soovib kogu südamest ja täiesti vabatahtlikult alluda Isa jumalikule tahtele. Vigadest (rumalate otsuste langetamise võimalikkusest) vaba maailm on võimalik ainult siis, kui puudub vaba intellekt. Havona universumis on miljard täiuslikku maailma, mida asustavad täiuslikud olendid, aga selleks, et olla vaba, peab areneval inimesel olema võimalus eksida. Vaba ja kogenematu intellekt ei saa kuidagi olla algusest peale ühtviisi tark. Eksliku otsuse (pahe) võimalikkus muutub alles siis patuks, kui inimtahe ebamoraalse otsuse teadlikult heaks kiidab ja selle teadvalt ja tahtlikult omaks võtab.

3:5.16 (52.2) Jumaliku universumi täiuslikkusele on loomuomane mööndusteta ja kõrgesti hinnata tõde, ilu ning headust. Havona maailmade asukate jaoks pole valikustiimuliks tarvis võimalike suhteliste väärtuste tasandit; niisugused täiuslikud olendid suudavad hea ära tunda ja oma valiku selle kasuks langetada ka siis, kui puuduvad kõik järelemõtlemisele sundivad, kontrastsed kõlbelise valiku olukorrad. Oma moraalselt olemuselt ja vaimselt seisundilt aga on kõik sellised täiuslikud olendid niisugused, nagu nad on, just tänu oma olemasolu faktile. Edasimineku on nad kogemuslikult ära teeninud ainult oma sünnipärase seisundi raames. Surelikust inimesest saab tõusutee kandidaat tänu tema usule ja lootusele. Kõik jumalik, mida inimese meel haarab ja hing omaks võtab, on kogemuslikult saavutatud: see on isikliku kogemuse reaalsus ning seetõttu kordumatu varandus, mis vastandub Havona eksimatute isiksuste loomuomasele headusele ja õiglasele meelele.

3:5.17 (52.3) Loodud-olendid Havonas on loomult julged, aga nad ei ole vaprad selle sõna inimomases tähenduses. Nad on küll sünnipäraselt lahked ja hoolitsevad, kuid vaevalt et altruistlikud inimomases mõttes. Nad ootavad meeldivat tulevikku, kuid pole sellisel peenel moel lootusest tiivustatud nagu ebakindlate arengusfääride usaldavad surelikud. Nad usuvad universumi püsivusse, ent neile jääb täielikult võõraks päästev usk, mille abiga surelik inimene tõuseb looma seisundist Paradiisi väravatele. Nad armastavad tõde, aga ei tea mitte vähimatki selle hinge päästvatest omadustest. Nad on idealistid, aga niisugused olid nad juba sündides; neile on täiesti võõras joovastav vaimustus, mida kogeb see, kes on teinud rõõmutoova valiku. Nad on ustavad, ent pole eales kogenud täieliku ja läbimõeldud kohusele andumise närvilist erutust, kui on kiusatus oma kohust hüljata. Nad on isetud, kuid pole iial niisuguseid kogemuslikke tasandeid saavutanud oma sõjaka mina hiilgava allutamise kaudu. Nad naudivad rahulolu, kuid neile jääb mõistmatuks niisuguse rahulduse nautimine, mis johtub potentsiaalsete kannatuste vältimisest.

6. Isa esmasus

3:6.1 (52.4) Kõikne Isa loovutab oma mõjuvõimu ja annab oma jumaliku võimsuse teiste käsutusse omakasupüüdmatult ja täiusliku heldusega, kuid sellele vaatamata on ta ikka esmane, sest tema käsi toetub kõiksuse sfäärides ettetulevate olukordade võimsale juhtkangile. Kõikide lõplike otsuste langetamise on ta jätnud enda osaks ning ta rakendab eksimatult oma igavikulisest eesmärgist tulenevat kõikvõimsat kuninglikku vetoõigust kaugustesse küündiva, pöörleva ja igavesti ringleva loodu heaolu ja saatuse osas, tehes seda vääramatu autoriteediga.

3:6.2 (52.5) Jumala sõltumatus on piiritu, see on kogu loodu põhitõde. Kõiksuse tekkimine ei olnud paratamatu. Kõiksus pole juhuslik ega ole ka iseenesest olemasolev. Universum on loomise tulemus ning allub seetõttu täielikult Looja tahtele. Jumala tahe on jumalik tõde, elav armastus, seepärast iseloomustabki arenevate universumite täiustuvaid olendeid nii headus (jumalikkuse lähedus) kui ka potentsiaalne kuri (kaugenemine jumalikkusest).

3:6.3 (53.1) Varem või hiljem jõuab kogu religioosne filosoofia arusaamani kõiksuse ühtsest valitsemisest, ühest Jumalast. Universumi põhjused ei või olla madalamad kui universumi tagajärjed. Kõiksuse elu ja kosmilise meele voogude läte peab olema nende ilmnemistasanditest kõrgemal. Inimmeelt ei saa järjekindlalt seletada terminitega, mis on alamat liiki eksistentsi osaks. Inimmeelt saab tõeliselt aduda vaid siis, kui tunnustada mõtlemise ja sihikindla tahte kõrgemate astmete reaalsust. Inimest kui kõlbelist olendit pole võimalik ära seletada, tunnustamata Kõikse Isa reaalsust.

3:6.4 (53.2) Mehhanistlik filosoof tunnistab avalikult, et hülgab universaalse ja sõltumatu tahte idee — niisiis tollesama sõltumatu tahte, mille toimimist universumi seaduste väljatöötamisel ja täiustamisel ta nii sügavalt austab. Missugust tahtmatut austust osutab selline filosoof küll seaduste Loojale, kui ta kujutleb, et need seadused toimivad iseenesest ja on iseendast selged!

3:6.5 (53.3) Jumala inimlikustamine on ränk viga, välja arvatud inimese sisimas elavate Mõttekohandajate puhul, aga isegi see pole nii rumal kui Esimese Suure Allika ja Keskme täielik mehaaniliseks kuulutamine.

3:6.6 (53.4) Kas Paradiisi-Isa kannatab? Ma ei tea seda. Loomulikult kannatavad Loojad-Pojad ja mõnikord täpselt nii nagu surelikud. Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim kannatavad muudetud tähenduses. Ma usun, et Kõikne Isa kannatab, aga ma ei suuda mõista, kuidas; võib-olla oma isiksusliku ringluse kaudu või Mõttekohandajate ning muude tema igavese olemuse isiklike annetuste kaudu. Ta on surelike rasside kohta öelnud: „Kõikides teie kannatustes kannatan mina ühes teiega.” Kahtlemata on ta isalikult ja kaastundlikult mõistev, ta võib ka tõesti kannatada, aga ma ei mõista nende kannatuste iseloomu.

3:6.7 (53.5) Universumite universumi lõpmatu ja igavene Valitseja on vägi, kuju, energia, protsess, algkuju, printsiip, kohalolek ja idealiseeritud reaalsus. Ent ta on rohkematki, ta on isikuline, ta teostab sõltumatut tahet, kogeb jumalikku eneseteadvust, teeb teoks loova meele korraldusi, püüdleb igavese eesmärgi saavutamisest tuleneva rahulduse poole ning näitab üles Isa armastust ja kiindumust oma universumilaste vastu. Ja kõiki neid Isa isikulisemaid iseloomuomadusi saab paremini mõista siis, kui vaadelda neid nõnda, nagu nad avaldusid teie Looja-Poja Miikaeli annetuselus, kui ta oli Urantial lihaks saanud.

3:6.8 (53.6) Jumal-Isa armastab inimesi, Jumal-Poeg teenib inimesi, Jumal-Vaim innustab universumilapsi üha kõrgemale ja kõrgemale pürgivale avastusretkele Jumal-Isa leidmiseks nõnda, nagu selle on ära määranud Jumal-Pojad Jumal-Vaimu osutatud armu kaudu.

3:6.9 (53.7) [Mina kui Jumalik Nõuandja, kes on määratud esitama ilmutust Kõiksest Isast, jätkasin oma tööd ülalesitatud kirjeldusega Jumaluse lahutamatutest omadustest.]

4 Kiri - Jumala suhe universumiga

Urantia raamat

4. Kiri

Jumala suhe universumiga

4:0.1 (54.1) KÕIKSEL Isal on universumite universumi aineliste, intellektuaalsete ja vaimsete nähtuste osas oma igavikuline eesmärk, mida ta järgib läbi kõikide aegade. Jumal lõi universumid oma vabast ja sõltumatust tahtest ning tegi seda vastavalt oma kõikselt targale ja igavikulisele eesmärgile. Ei ole kuigi usutav, et keegi peale Paradiisi Jumaluste ja nende kõrgeimate kaaslaste teaks kuigi palju Jumala igavesest eesmärgist. Isegi Paradiisi suursuguste asukate käsitused Jumaluste igavikuliste sihtide olemusest erinevad üksteisest suuresti.

4:0.2 (54.2) Pole raske järeldada, et täiusliku ja keskse Havona universumi loomise eesmärk oli lihtsalt jumaliku olemuse rahuldamine. Havona võib olla kõikide ülejäänud universumite etaloniks ning kõrgema astme kooliks aja-palveränduritele nende teel Paradiisi; siiski on sellise jumaliku loodu olemasolu mõeldud tooma rahuldust ja naudingut eeskätt oma täiuslikele ja lõpmatutele Loojatele.

4:0.3 (54.3) Näib, et praegusel ajal on seitsmes superuniversumis ja nende arvukates alaosades tõepoolest üheks põhimureks arenevate surelike täiustamise hämmastav kava ning plaanid ajaks, kui nad on jõudnud Paradiisi ja ühinenud Lõplikkuse Korpusega; need plaanid näevad ette jätkuvat väljaõpet mõneks praegusel hetkel veel saladuseks jäävaks tööks tulevikus. Kuid selle aja ja ruumi surelike vaimsustamisele ning väljaõppele suunatud tõusuplaani teostamine ei ole kindlasti universumi arvukate intellektide ainus tegevus. Tõepoolest leidub hulganisti muid köitvaid toiminguid, mis nõuavad taevaste vägede aega ja energiat.

1. Isa suhtumine universumisse

4:1.1 (54.4) Läbi aegade on Urantia asukad Isa ettehooldusest vääralt aru saanud. Teie maailmas toimib tõepoolest jumalikku päritolu ettehooldus, ent see pole selline lapsik, ebapüsiv ja aineline hoolitsus, nagu paljud surelikud arvavad. Jumalikus ettehoolduses ühineb taevaste olendite ja jumalike vaimude tegevus, kes vastavalt kosmilisele seadusele töötavad lakkamatult Jumala auks ning tema universumilaste vaimse arengu huvides.

4:1.2 (54.5) Kas teie arusaam Jumala ja inimese suhetest ei võiks areneda tasemele, kus te mõistate, et universumi märgusõnaks on progress? Oma praeguse positsiooni on inimkond kätte võidelnud pikkade ajastute jooksul. Kõikide nende aastatuhandete vältel on ettehooldus kaasatud avarduva evolutsiooniplaani väljatöötamisse. Need kaks seisukohta ei lähe praktikas omavahel vastuollu, see sünnib ainult inimomastes ekslikes käsitustes. Jumalik ettehooldus ei satu eales vastuollu inimeste tõelise progressiga, ei ilmaliku ega vaimsega. Ettehooldus on alati kooskõlas ülima Seadusteandja muutumatu ja täiusliku olemusega.

4:1.3 (55.1) „Jumal on ustav” ning „kõik tema käsud on õiglused”. „Tema ustavuse alus on taevas endas.” „Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas. Põlvest põlve kestab su ustavus! Sina oled kinnitanud maa ja see seisab.” „Ta on ustav Looja.”

4:1.4 (55.2) Pole mingit piiri neil jõududel ja isiksustel, keda Isa võib oma eesmärkide ning enda loodud-olendite toetamiseks ära kasutada. „Meie varjupaigaks on igavene Jumal, kes sirutab välja igavikulised käsivarred.” „Kes elab Kõigekõrgema salakohas, jääb püsima Kõikvõimsa varjus.” „Vaata, ei tuku ega uinu magama see, kes meid hoiab.” „Teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb,” „sest Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende palvetamise poole”.

4:1.5 (55.3) Jumal hoiab „kõiki asju oma väe sõnaga”. Ja kui on sündimas uued maailmad, „saadab ta kohale oma Pojad ning need saavad loodud”. Jumal mitte ainult ei loo, vaid ta „hoiab need kõik alles”. Jumal toetab lakkamatult kõiki ainelisi asju ja kõiki vaimseid olendeid. Universumid on igavesti kõikumatult kindlad. Keset näilist ebapüsivust on olemas püsivus. Tähemaailmade füüsiliste vapustuste ja energiapursete taga valitseb kord ja kindlus.

4:1.6 (55.4) Kõikne Isa ei ole universumite valitsemisest tagasi tõmbunud, ta ei ole passiivne Jumalus. Kui Jumal peaks oma praegusest, kogu loodu toetaja osast loobuma, variseks terve universum silmapilkselt kokku. Ilma Jumalata ei oleks olemas niisugust asja nagu reaalsus. Just praegusel hetkel nagu ka kaugetel minevikuajastutel ja igaveses tulevikus jätkab Jumal selle toetamist. Jumalik haare ulatub läbi kogu igavikuringi. Universum ei ole üles keeratud nagu kell, mis käib teatud kindla aja ja jääb siis seisma, vaid kõike uuendatakse pidevalt. Isa kiirgab lakkamatult energiat, valgust ja elu. Jumala teod on ühtaegu konkreetsed ja vaimsed. „Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale!”

4:1.7 (55.5) Minu klassi kuuluv olend suudab universumi haldamise rutiinses töös leida ülimat harmooniat ning avastada selles kaugele küündivat ja sügavat kooskõla. Paljugi sellest, mis surelikule meelele näib seosetu ja juhuslik, on minu arusaamise jaoks plaanipärane ning konstruktiivne. Kuid universumites toimub väga palju niisugust, mida ma täielikult ei mõista. Olen pikka aega uurinud kohalike ja superuniversumite tuntud jõudusid, energiaid, meeli, morontiaid, vaime ja isiksusi ning olen nendega enam-vähem kursis. Kujutan üldjoontes ette, kuidas need mõjurid ja isiksused toimivad, ning olen hästi tuttav suuruniversumi volitatud vaimintellekti isikutega. Universumi-ilmingute kohta käivatest teadmistest hoolimata näen ma ikka ja jälle kosmilisi reaktsioone, mida ma lõpuni mõista ei suuda. Võin pidevalt jälgida omavahel seostunud jõudude, energiate, intellektide ja vaimude salajast, esmapilgul juhuslikuna näivat toimimist, mida ma ei suuda rahuldavalt selgitada.

4:1.8 (55.6) Olen täiesti pädev märkama ja analüüsima kõikide nende nähtuste mõju, mis on Kõikse Isa, Igavese Poja, Lõpmatu Vaimu ning suuresti ka Paradiisisaare tegevuse otsene tulemus. Segadusse satun ma siis, kui kohtan midagi sellist, mis näib olevat nende saladuslike kooskõlastajate — potentsiaalsuse kolme Absoluudi — tegevuse tulemus. Need Absoluudid näivad tõusvat kõrgemale mateeriast, ületavat meele piirid ja olevat ülemad vaimust. Pidevalt viib mind segadusse ja sageli lausa hämmingusse see, et ma ei suuda aduda neid keerulisi sündmusi, mille panen Määratlematu Absoluudi, Jumalus-Absoluudi ja Kõikse Absoluudi kohaloleku ning tegevuse arvele.

4:1.9 (56.1) Eelmainitud Absoluudid peavadki olema need mitte veel täielikult avaldunud kohalolekud, mis on universumis valla ning muudavad nii kosmose jõuvarudega seostuvate nähtuste puhul kui ka teiste superlõplike toimimises füüsikute, filosoofide ja isegi usumeeste jaoks võimatuks täpselt ennustada, kuidas reageerivad võimsuse, arusaama või vaimu algosised neile nõudmistele, mida esitab keerukas, ülimat kohandumist ja lõplikke väärtusi hõlmav reaalne olukord.

4:1.10 (56.2) Aja ja ruumi universumile on omane ka teatud orgaaniline ühtsus, mis näib peituvat kogu kosmilise sündmustiku struktuuri taga. Areneva Ülima Olendi, Projekteeritud Mittetäielikkuse loomuomane kohalolek ilmneb seletamatul kombel ikka ja jälle esmapilgul omavahel seostamata universumisündmuste näiliselt rabava juhusliku kooskõla kaudu. Siin peab olema tegemist ettehoolduse toimimisega — Ülima Olendi ja Ühise Toimija mõjuvallaga.

4:1.11 (56.3) Kaldun arvama, et see on universumi tegevuse kõikide faaside ja kujude kooskõlastumise ning omavahelise liitumise kaugele küündiv ja üldiselt hoomamatu kontroll, mis paneb sedavõrd kirju ja näiliselt lootusetult segipaisatud füüsiliste, mõistuslike, kõlbeliste ja vaimsete nähtuste kireva kanga nõnda eksimatult lahti rulluma Jumala auks ning inimeste ja inglite hüvanguks.

4:1.12 (56.4) Laiemas tähenduses aga on kosmose näilised „juhused” kahtlemata osake Lõpmatu aegruumilise avastusretke piiritletud näitemängust, kus ta igavesti korraldab Absoluute.

2. Jumal ja loodusmaailm

4:2.1 (56.5) Loodusmaailm on piiratud tähenduses Jumala füüsiline rüü. Jumala käitumist või tegutsemist hoiavad tagasi ja teisendavad mõneks ajaks kohalikule universumile, tähtkujule, süsteemile või planeedile kavandatud katselised plaanid ning arenguteed. Kogu kaugustesse küündivas tervikuniversumis tegutseb Jumal vastavalt hästimääratletud, muutumatule ja ümberlükkamatule seadusele, kuid ta muudab oma tegevust aitamaks kaasa iga universumi, tähtkuju, süsteemi, planeedi ja isiksuse kooskõlastatud ning tasakaalustatud toimimisele vastavalt arenguliste piiritletud projektide avaldumisele seoses kohalike asjade, eesmärkide ja plaanidega.

4:2.2 (56.6) Niisiis on loodusmaailm sureliku inimese meelest muutumatu Jumaluse ja tema vääramatute seaduste aluspõhi ja põhitaust; neid seadusi teisendab, kallutab ühes ja teises suunas või pöörab segi kohalike plaanide, eesmärkide, arenguteede ning tingimuste toime. Need on vastu võtnud ja neid teostavad kohaliku universumi, tähtkuju, süsteemi ja planeedi jõud ning isiksused. Näiteks kui Jumal on Nebadonile ette kirjutanud oma seadused, teisendavad neid selle kohaliku universumi Looja-Poja ja Loova Vaimu plaanid. Lisaks sellele mõjutavad nende seaduste toimimist mõnede teie planeedil elavate oma kohustusi täitmata jätvate ja mässulise meelega olendite vead; need olendid kuuluvad teie otsesesse planeedisüsteemi Sataniasse.

4:2.3 (56.7) Loodusmaailm on kahe kosmilise mõju aegruumiline tulemus: neist esimene on Paradiisi Jumaluse vääramatus, täiuslikkus ja kõlbelisus, teine aga nii kõige kõrgemate kui ka kõige madalamate Paradiisi-väliste olendite katselised plaanid, eksimused tegevuses, allumatusest johtuvad vead, arengu ebaküpsus ja puudulik tarkus. Seega läbib loodusmaailma igavikuringist lähtuv ühtlane, muutumatu, majesteetlik ja imeline joon. Igas universumis, igal planeedil ja iga üksikisiku elus teisendavad, piiritlevad ning vahest koguni rikuvad seda loodusmaailma arenevate süsteemide ja universumite olendite teod, väärsammud ja reetlikkus, seepärast peabki loodusmaailm olema pidevalt muutuv, lisaks kapriisnegi — ehkki oma sügavama aluse poolest kindel — ning vahelduv vastavalt kohalikus universumis toimuvale.

4:2.4 (57.1) Loodusmaailm on Paradiisi täius jagatuna lõplikult valmimata universumite ebatäielikkuse, pahe ja patuga. Seega väljendab kõnealune jagatis nii täiuslikku kui ka osalist, nii igavest kui ka ajalikku. Pidev evolutsioon teisendab loodusmaailma, avardades seal sisalduvat Paradiisi täiuslikkust ja kahandades selles leiduvaid suhtelise reaalsuse pahesid, vigu ja ebakõlasid.

4:2.5 (57.2) Jumal pole isikuliselt kohal ei loodusmaailmas ega üheski loodusjõus, sest loodusmaailm kui niisugune kujutab endast nähtust, kus Jumala kõikse seaduse paradiislikele alustele on seatud pidevalt avarduva evolutsiooni ebatäius ja mõnikord ka mässulise vastuhaku tagajärjed. Sellisel kujul, nagu ta esineb Urantia-sarnastes maailmades, ei saa loodusmaailm ealeski olla kõikselt targa ja lõpmatu Jumala õige väljendus, tõeline kujutis ega ehe portree.

4:2.6 (57.3) Teie maailmas kujutab loodusmaailm endast kohaliku universumi arenguplaanidest ohjeldatud täiuslikkuse seadusi. Kui koomiline on kummardada loodusmaailma sellepärast, et piiratud, kammitsetud tähenduses on ta Jumalast täidetud, sellepärast, et ta on universaalse ja seega jumaliku väe üks faas! Loodusmaailm on ka kosmilisse evolutsiooni kuuluva universumieksperimendi arengu, kasvu ja edenemise lõpuleviimata, mittetäielike ja ebatäiuslike tagajärgede üks ilminguid.

4:2.7 (57.4) Loodusmaailma ilmsed vead ja puudujäägid ei osuta vastavatele puuetele Jumala olemuses. Pigem kujutavad need ebatäiuslikkuse märgatavad avaldused endast vaid paratamatuid filmilindi katkemisi lõpmatusefilmi igavesel seansil. Just need vigadest tingitud jätkuva täiuslikkuse katkestused võimaldavad ainelise inimese piiritletud meelel ajas ja ruumis põgusalt silmata jumalikku reaalsust. Inimese arenevale meelele näivad jumalikkuse ainelised avaldused vigaste ning puudulikena ainult seepärast, et surelik inimene vaatab loodusmaailma ilminguid kangekaelselt ikka ainult oma looduslike silmadega — inimesele omase nägemisega, mida ei abista ei morontia mota ega ilmutus, esimese kompensatoorne aseaine ajamaailmades.

4:2.8 (57.5) Loodusmaailma on moonutanud, tema imekaunist nägu armistanud ja palet närtsitanud nende loendamatute olendite mässamine, ekslik käitumine ja väär mõtlemine, kes on ise küll osakesed loodusest, kuid aidanud aegade vältel kaasa tema väärastumisele. Ei, loodus ei ole Jumal. Loodusmaailm ei ole kummardamisobjekt.

3. Jumala muutumatu iseloom

4:3.1 (57.6) Liiga kaua on inimene mõelnud Jumalast kui kellestki endataolisest. Jumal ei kadesta, ei ole kadestanud ega hakka ka kunagi kadestama inimest või ükskõik millist teist olendit universumite universumis. Teada, et Looja-Poeg oli kavandanud inimese planetaarse loomistöö meistriteosena kogu maa valitsejaks, ning näha teda siis omaenese madalate kirgede vallas, kummardamas puust, kivist, kullast ja isekatest püüdlustest voolitud ebajumalaid — need eemaletõukavad vaatepildid äratasid Jumalas ja tema Poegades pahameele inimese pärast, aga mitte tema vastu.

4:3.2 (57.7) Igavene Jumal ei suuda tunda raevu ega viha nende inimomaste tunnete tavatähenduses — nii, nagu inimene neid reaktsioone mõistab. Need emotsioonid on madalad ja põlastusväärsed; vaevalt küll väärivad nad seda, et neid nimetataks inimlikeks, veel vähem jumalikeks. Niisugused tunded on Kõikse Isa täiuslikule olemusele ning armust kantud iseloomule täiesti võõrad.

4:3.3 (58.1) Suur, väga suur osa neist raskustest, mida Urantia surelikel tuleb Jumala mõistmiseks ületada, johtub Luciferi mässu ja Caligastia reetlikkuse kaugeleulatuvatest tagajärgedest. Maailmades, mida ei ole patu pärast isoleeritud, suudavad arengurassid täpsemini sõnastada palju paremaid käsitusi Kõiksest Isast ning nende arusaamad ei ole nii segased, moonutatud ega väärastunud.

4:3.4 (58.2) Jumal ei kahetse eales seda, mida ta on kunagi teinud, teeb praegu või tulevikus. Ta on kõiktark, samal ajal ka kõikvõimas. Inimese tarkus sünnib inimkogemusse kuuluvatest katsetest ja eksitustest. Jumala tarkus sisaldub lõpmatu, kõikse ja sügava mõistmise määratlematus täiuses ning see jumalik eelteadmine suunab tõhusalt loovat vaba tahet.

4:3.5 (58.3) Kõikne Isa ei tee eales midagi niisugust, mille pärast tuleks hiljem kurvastada või kahetseda, kuid tema Looja-isiksuste kavandatud ja loodud tahteolendid eri universumites kutsuvad oma ebaõnnestunud valikutega mõnikord Loojate-vanemate isiksustes esile jumaliku kurbustunde. Aga vaatamata sellele, et Isa ei tee vigu ega tunne kahetsust või kurbust, on ta olend, kellele on omane isalik kiindumus. Kahtlemata muutub ta süda kurvaks, kui tema lapsed ei suuda jõuda vaimsetele tasanditele, mis on neile täiesti jõukohased selle abi toel, mida surelikele nii heldesti pakuvad universumite vaimsete saavutuste plaanid ning kavad.

4:3.6 (58.4) Ajalik piiritletud meel ei suuda aduda Isa lõpmatut headust, nii peabki suhtelise headuse kõikide faaside mõjusaks demonstreerimiseks leiduma alati kontrast suhtelise pahe (mitte patu) näol, millega headust võrrelda. Jumaliku headuse täiust võib ebatäiuslik surelik mõista ainult seetõttu, et see satub kontrasti aja ja mateeria suhete suhtelise ebatäiuslikkusega kosmose liikumistes.

4:3.7 (58.5) Jumala iseloom on lõpmatult üleinimlik, seepärast peabki niisugust jumalikku olemust isikustama, nagu see sünnib Jumalikes Poegades, enne kui inimese piiritletud meel suudab seda kas või usu läbi tajuda.

4. Jumala äratundmine

4:4.1 (58.6) Jumal on kogu universumite universumis ainuke püsiv, enesesolev ja muutumatu olend. Ei leidu midagi, mis oleks temast väljaspool, tema jaoks pole olemas ei minevikku ega tulevikku. Jumal on kindlasuunaline eesmärgipärane energia (loov vaim) ja absoluutne tahe ning need on iseolevad ja universaalsed.

4:4.2 (58.7) Jumal on iseolev ja seega absoluutselt iseseisev. Jumala identiteet ei muutu. „Mina, Issand, ei muutu.” Jumal on muutumatu, aga alles seejärel, kui olete jõudnud Paradiisi, võite hakata mõistma, kuidas Jumal saab siirduda lihtsast keerulisse, identiteedist teisenditesse, liikumatusest liikumisse, lõpmatusest piiritletusse, jumalikust inimomasesse ja ühtsusest kahesusse ning kolmesusse. Ning Jumal suudab oma absoluutsuse avaldumist sel viisil teisendada seepärast, et jumalik muutumatus ei tähenda liikumatust. Jumalal on tahe -ta on tahe.

4:4.3 (58.8) Jumal on end absoluutselt ise määrav olend, tema universumireaktsioonidel pole muid piire kui need, mis ta ise on kehtestanud, ning tema vabast tahtest johtuvaid tegusid reguleerivad ainult need jumalikud tunnused ja täiuslikud omadused, mis loomupäraselt iseloomustavad tema igavest olemust. Seetõttu ongi Jumala suhtumine universumisse ülimalt hea olendi suhtumine, millele lisandub loova lõpmatuse vaba tahe.

4:4.4 (58.9) Isa-Absoluut on keskse ja täiusliku universumi looja ja kõikide teiste Loojate Isa. Isiksuslikkus, headus ja paljud muud iseloomujooned on inimestel, muudel olenditel ning Jumalal ühised, kuid tahte lõpmatus on iseloomulik üksnes Jumalale. Oma loovates tegudes piiravad Jumalat ainult tema igavesele olemusele omased tunded ja tema lõpmatu tarkuse ettekirjutused. Jumal valib isiklikult vaid selle, mis on lõpmatult täiuslik, ning siit ka keskse universumi taevalik täius. Ehkki Loojad-Pojad jagavad täiel määral tema jumalikkust, koguni tema absoluutsuse faase, ei piira neid täielikult see tarkuse piiritletus, mis juhib Isa tahte lõpmatust. Selle tulemusel muutub Miikaeliklassi Jumala Poegade loov vaba tahe veelgi aktiivsemaks, täiesti jumalikuks ja peaaegu lõplikuks, kuigi mitte absoluutseks. Isa on lõpmatu ja igavene, ent eitada tema tahtliku enesepiiramise võimalikkust tähendaks eitada sedasama arusaama tema tahte absoluutsusest.

4:4.5 (59.1) Jumala absoluutsus läbistab kõiki universumireaalsuse seitset tasandit. Ja kogu seda absoluutset olemust mõjutab Looja suhe oma universumiolendite perekonnaga. Universumite universumis võib kolmsuslikku õiglust iseloomustada täpsus, kuid kõikides oma ulatuslikes perekondlikes suhetes ajalike olenditega juhivad Jumalat jumalikud tundmused. Kõige esmalt ja kõige viimaks — igavesti — on lõpmatu Jumal Isa. Hoolimata kõikidest võimalikest tiitlitest, mille kaudu sobib teda tunda, tehti mulle ülesandeks kirjeldada kogu loodu Jumalat kui Kõikset Isa.

4:4.6 (59.2) Jumal-Isas ei valitse võim vaba tahte ilmingute üle ega juhi neid ainult mõistus; määrangule vastavalt koosneb jumalik isiksus vaimust ja avaldab ennast universumitele armastusena. Seepärast on Esimene Allikas ja Kese alati ja pidevalt, kõikides oma isikulistes suhetes universumi loodud isiksustega armastav Isa. Jumal on Isa selle sõna kõige kõrgemas tähenduses. Teda õhutab igavesti jumaliku armastuse täiuslik idealism ning see õrn olemus leiab oma kõrgeima väljenduse ja ülima rahulolu armastamises ja armastatud olemises.

4:4.7 (59.3) Teaduses on Jumal Esimene Põhjus, religioonis kõikne ja armastav Isa, filosoofias ainus olend, kes on iseolev ega sõltu oma eksistentsis teistest olenditest, vaid annetab olemasolu reaalsust heldelt kõigele ja kõigile. Kuid läheb tarvis ilmutust näitamaks, et teaduse Esimene Põhjus ja filosoofia iseolev Ühtsus on religiooni Jumal, tulvil armu ja headust ning kohustunud teoks tegema oma maapealsete laste igavese ellujäämise.

4:4.8 (59.4) Me ihkame aru saada Lõpmatusest, kuid austame Jumala kogemise ideed, oma suutlikkust ükskõik millal ja ükskõik kus mõista kõrgeima jumalusekäsituse isiksus- ja jumalikkustegureid.

4:4.9 (59.5) Teadmine võidukast inimelust maa peal sünnib loodud-olendi niisugusest usust, mis söandab vastu astuda igale tema olemasolu vältel ettetulevale olukorrale, kus ilmneb inimese tohutu piiratus, sellisest usust, mis vankumatult kuulutab: isegi siis, kui mina ei suuda seda teha, elab minus see, kes võib seda teha ja teebki — universumite universumi Isa-Absoluudi osake. Ja see ongi „see võit, mis on ära võitnud maailma — meie usk”.

5. Väärarusaamad Jumalast

4:5.1 (59.6) Religioosne pärimus kätkeb endas ebatäielikult säilinud andmestikku Jumalat tundnud möödunud aegade inimeste kogemuste kohta, kuid niisuguseid ülestähendusi ei saa usuelu juhina või Kõikse Isa kohta käiva tõese teabeallikana põrmugi usaldada. Eranditult kõiki selliseid muistseid uskumusi on ümber vorminud tõik, et primitiivne inimene tavatses luua müüte.

4:5.2 (60.1) Kui kõne all on Jumala olemus, siis tuleneb üks suurimaid segaduseallikaid Urantial sellest, et teie pühad raamatud ei oska teha täpset vahet Paradiisi-Kolmsuse isiksuste vahel, aga samuti Paradiisi Jumaluse ning kohalike universumite loojate ja haldajate vahel. Minevikus, osalise arusaamisega usulisest elukorraldusest, ei suutnud teie preestrid ja prohvetid teha selget vahet Planeedivürstide, Süsteemi Suveräänide, Tähtkuju Isade, Loojate-Poegade, Superuniversumi Valitsejate, Ülima Olendi ja Kõikse Isa vahel. Paljud kõrgematele olenditele alluvate isiksuste, nagu näiteks Elukandjate ja mitut liiki inglite sõnumid on teie kirjapanekuis esitatud nii, nagu tulnuks nad Jumala enda käest. Religioosne mõtlemine Urantial ajab veel praegugi segi Jumalusega seostuvad isiksused ja Kõikse Isa ning neid kõiki nimetatakse ühtemoodi.

4:5.3 (60.2) Urantia inimesed kannatavad jätkuvalt primitiivsete jumalakäsituste mõju all. Jumalad, kes raevutsevad tormides, kelle vihasööst paneb maa värisema ja kelle viha paiskab inimesed põrmu, kes rahulolematuna mõistavad kohut näljahädade ja üleujutuste teel — need on algelise religiooni jumalad; need pole elavad Jumalad, kes valitsevad universumite üle. Seesugused arusaamad on jäänuk neist aegadest, mil inimesed arvasid, et universumit juhib ja valitseb selliste kujuteldud jumalate kapriis. Kuid surelik inimene on hakanud ära tundma: kõiges selles, mis puudutab Ülimate Loojate ja Ülimate Juhtijate halduspõhimõtteid ja käitumist, elab ta maailmas, kus valitseb suhteline seadus ja kord.

4:5.4 (60.3) Barbaarne arusaam vihase Jumala rahustamisest, solvunud Jumala lepitamisest ning Jumaluse soosingu võitmisest ohverdamise ja patukahetsemisele suunavate karistuste teel, koguni verevalamise teel, on omane täiesti lapsikule ja algelisele religioonile, filosoofiale, mis ei vääri teaduse ja tõe valgustatud ajastut. Universumeid teenivate ja nende üle valitsevate taevaste olendite ja jumalike valitsejate jaoks on need uskumused täiesti eemaletõukavad. On jumalateotus uskuda, väita või õpetada, nagu oleks Jumala soosingu võitmiseks või väljamõeldud jumaliku viha vältimiseks tarvis valada süütut verd.

4:5.5 (60.4) Heebrealased uskusid, et „ilma verd valamata ei ole patust andeksandmist olemas”. Nad polnud pääsenud vabaks vanast paganlikust mõttest, et Jumalaid saab lepitada ainult vere nägemine, ehkki siis, kui Mooses inimohvrid ära keelas, pakkudes selle asemele loomade tseremoniaalse ohverdamise, saavutas ta oma lapselike beduiinidest järgijate algelises meeles märgatavat edu.

4:5.6 (60.5) Paradiisi-Poja annetumine teie maailmas oli lahutamatu olukorrast, mis valitses ühe planetaarse ajastu lõppemisel, see oli vältimatu ning ei sündinud sugugi selleks, et Jumala soosingut võita. Juhtumisi oli see annetus ka Looja-Poja viimne isikuline tegu kogu tema pikal avastusretkel, et saavutada kogemuslikku suveräänsust oma universumis. Milline Jumala lõpmatu olemuse pilamine — õpetada, et tema südame karmi külmust ja kalkust ei riivanud tema loodud olendi häda ja viletsus ning et tema hell arm ei avaldunud enne, kui ta nägi oma veatut Poega verisena Kolgatal ristisurma suremas!

4:5.7 (60.6) Ent Urantia asukad suudavad veel vabaneda nendest muistsetest vigadest ja paganlikust ebausust Kõikse Isa olemuse mõistmisel. Jumala kohta käiva tõe ilmutus on tulekul ning inimkonnale on määratud tunda Kõikset Isa kogu tema olemuse ilus ja omaduste kauniduses — nii, nagu teda on võrratult kirjeldanud Looja-Poeg, kes viibis mõnda aega Urantial kui Inimese Poeg ja kui Jumala Poeg.

4:5.8 (61.1) [Esitanud üks Uversa Jumalikest Nõuandjatest.]

5 Kiri - Jumala suhe üksikisikuga

Urantia raamat

5. Kiri

Jumala suhe üksikisikuga

5:0.1 (62.1) KUI inimese piiritletud meel ei ole võimeline aru saama, kuidas nii suur ja nii majesteetlik Jumal nagu Kõikne Isa suudab laskuda alla oma asupaiga lõpmatust täiuslikkusest, et vennalikul moel suhelda iga üksiku inimolendiga, siis peab see piiritletud intellekt leidma niisugusele jumalikule osadusele kinnitust tõsiasjas, et normaalse mõistusega ja moraaliteadliku Urantia sureliku sisimas asub osake elavast Jumalast. Inimese sisimas elavad Mõttekohandajad on osa Paradiisi-Isa igavesest Jumalusest. Et leida Jumalat ja üritada temaga sidet saada, pole inimesel tarvis midagi muud kui oma hinge sisekaemust selle vaimse reaalsuse kohalolust.

5:0.2 (62.2) Jumal on jaotanud oma igavese olemuse lõpmatuse oma kuue absoluutse, kooskõlastatud olendi kogemuslike reaalsuste vahel, kuid ta võib suvalisel ajal astuda vahetusse isiklikku kontakti loodu ükskõik millise osa, faasi või liigiga, tehes seda oma eelisikuliste fragmentide vahendusel. Ning Igavene Jumal on jätnud endale eesõiguse annetada isiksus jumalikele Loojatele ja universumite universumi elavatele olenditele, olles samas jätnud endale õiguse isiksusringluse kaudu olla kõikide nende isikuliste olenditega otseses ja isalikus kontaktis.

1. Lähenemine Jumalale

5:1.1 (62.3) Piiritletud olendi suutmatus lõpmatule Isale läheneda ei johtu mitte Isa ükskõiksusest, vaid loodud-olendite piiritletusest ja ainelistest piirangutest. Vaimse erinevuse suurust universumieksistentsi kõrgeima isiksuse ning loodud meele alamate liikide vahel pole võimalik aduda. Kui olekski võimalik viia madalamaid intellektirühmi silmapilkselt Isa enese ligidusse, ei teaks nood ometi, et nad on seal. Nad märkaksid Kõikse Isa kohalolekut täpselt sama vähe kui siin, kus nad on praegu. Surelikul inimesel seisab ees pikk-pikk tee, enne kui ta saab olukorrale vastavalt ja võimalikkust arvestades paluda, et ta juhitaks Kõikse Isa paradiislikku ligidusse. Inimene peab palju kordi vaimselt teisenema, enne kui jõuab vaimse nägemise tasandile, mis lubab tal näha kas või ühte Seitsmest Meistervaimust.

5:1.2 (62.4) Meie Isa ei peida ennast, ta ei ole vabatahtlikus eraldatuses. Ta on rakendanud jumaliku tarkuse varud oma lõpmatus püüdes ilmutada ennast oma universumivaldade lastele. Tema majesteetliku armastusega seostub lõputu ülevus ja sõnulseletamatu heldus, mis paneb teda igatsema ühendust iga loodud-olendiga, kes suudab teda mõista, armastada või talle läheneda. Seepärast määravadki teie piiritletud isiksusest ja ainelisest eksistentsist lahutamatud loomuomased piirangud ära selle aja ja koha ning olukorra, kus te võite jõuda oma sureliku tõusutee eesmärgile ja seista Isa ees kõige oleva keskuses.

5:1.3 (63.1) Ehkki Paradiisis olevale Isale lähenemisega peab ootama, kuni olete saavutanud vaimse edenemise kõrgeimad piiritletud tasandid, peaksite rõõmustama teadmise üle, et alati on võimalus vahetuks kontaktiks Isa annetatud vaimuga, kes on nõnda tihedasti seotud teie sisima hinge ja vaimsustuva minaga.

5:1.4 (63.2) Oma kaasasündinud võimetelt ja vaimuannetelt võivad aja ja ruumi maailmade surelikud üksteisest suuresti erineda. On neid, kes elavad sotsiaalseks arenemiseks ja moraalseks progressiks eriti soodsas keskkonnas, ja teisi, kel puuduvad peaaegu igasugused inimlikud võimalused kultuurini jõuda ja tsivilisatsiooni vallas edeneda. Kuid vaimse progressi võimalused on kõrgemale tõusul kõikide jaoks võrdsed, vaimse mõistmise ja kosmiliste tähenduste üha kõrgemaid tasandeid saavutatakse sõltumata arengumaailmade erinevate aineliste keskkondade ühiskondlikust või kõlbelisest eripärast.

5:1.5 (63.3) Pidage meeles, et ehkki Urantia surelikud võivad üksteisest erineda oma meelelt, ühiskondlikelt, majanduslikelt ja isegi kõlbelistelt võimalustelt ning annetelt, on nende vaimsed võimed ühesugused ja ainulaadsed. Neis kõigis on Isa kingituse jumalik kohalolek ning neil kõigil on võrdsed võimalused otsida lähedast isiklikku kontakti selle jumalikku päritolu vaimuga oma sisimas, nad kõik võivad võrdselt valida võimaluse järgida nende Saladuslike Järelevaatajate võrdset vaimset juhtimist.

5:1.6 (63.4) Kui surelik inimene on kogu südamest vaimselt motiveeritud ja jäägitult pühendunud Isa tahte täitmisele, siis on ta kindlalt ja tõhusalt varustatud tema sisimas elava jumaliku Kohandaja toetusega, siis ei saa jääda avaldumata ülev Jumala-tundmine ja taevalik veendumus oma ellujäämises, ning ta muutub Jumalat leides ikka enam ja enam temasarnaseks.

5:1.7 (63.5) Vaimselt elab inimese sisimas ellujääv Mõttekohandaja. Kui inimese meel on siiralt vaimselt virgunud, kui inimese hing ihaldab tunda Jumalat ja saada temataoliseks, kui ta tahab ausalt täita Isa tahet, siis ei ole olemas mitte mingit surelikule omaste puuduste negatiivset mõju, mitte mingit võimalikku reaalselt segavat jõudu, mis võiks takistada niisugusel jumalikult ergastunud hingel kindlalt Paradiisi väravatele tõusta.

5:1.8 (63.6) Isa soovib, et kõik tema olendid suhtleksid temaga isiklikult. Tal on Paradiisis paik, kus ta võtab vastu kõik need, kelle ellujäämisseisund ja vaimne olemus seda võimaldavad. Seepärast võtke oma filosoofiasse nüüd ja igaveseks tõdemus: igaühel teie seast ja kõigil meist on võimalik Jumalale läheneda, Isa juurde jõuda — tee on valla, jumaliku armastuse jõud ning jumaliku juhtimise teed ja vahendid teevad ühiseid jõupingutusi, et aidata iga universumi igal seda väärival meelel jõuda Kõikse Isa paradiislikku ligidusse.

5:1.9 (63.7) Tõik, et Jumala juurde jõudmine võtab väga palju aega, ei kahanda Lõpmatu kohaloleku ja isiksuse reaalsust. Teie kõrgemale tõusmine on üks osa seitsme superuniversumi ringlusest, ja ehkki te liigute mööda seda ringi loendamatuid kordi, võite eeldada, et vaimult ja seisundilt liigute keskpunktile aina lähemale. Võite kindlad olla, et teid viiakse ühest sfäärist teise, välisringidest ikka lähemale sisimale keskusele. Ärge kahelge, et ühel päeval seisate jumaliku ja keskse juures ning näete teda piltlikult öeldes silmast silma. Küsimus on tegelike ja tõeliste vaimsete tasandite saavutamises. Need vaimsed tasandid on kättesaadavad igale olendile, kelles kunagi on asunud Saladuslik Järelevaataja ja kes on hiljem selle Mõttekohandajaga igaveseks ühte sulanud.

5:1.10 (64.1) Isa ei ole ennast vaimselt peitnud, ent nii paljud tema olendid on peidus omaenese tahtlike otsustuste udus, olles end praegu lahutanud ühendusest tema vaimuga ja tema Poja vaimuga, ning valinud väära tee, rahuldades oma sallimatu meele ning mittevaimse loomuse enesekehtestamistarvet.

5:1.11 (64.2) Surelik võib Jumalale läheneda ja ta võib ka korduvalt hüljata jumalikku tahet, kuni püsib valikuvõimalus. Inimese lõplik häving saab kindlaks siis, kui ta kaotab võime valida Isa tahet. Isa ei sule eal südant oma laste vajaduste ja palvete ees. Tema järeltulijad sulevad alles siis südamed Isa poole tõmbava jõu ees, kui nad lõpuks alatiseks minetavad soovi täita tema jumalikku tahet — teda tunda saada ja temasarnane olla. Samal kombel on inimese igavene saatus kindel siis, kui Kohandajaga ühtesulamine teadustab universumile: see tõusuteeline on teinud lõpliku ja vääramatu valiku elada Isa tahte kohaselt.

5:1.12 (64.3) Suur Jumal astub sureliku inimesega otsesesse kontakti ja annab talle osa oma lõpmatust, igavesest ning mõistetamatust minast, et see elaks ja asuks temas. Jumal on inimesega ette võtnud igavese avastusretke. Kui allute vaimsete jõudude juhtimisele endas ja enda ümber, ei saa teil jääda saavutamata see suur saatus, mille armastav Jumal on kindlaks määranud kui oma kosmose evolutsioonimaailmadest pärit tõusuolendite eesmärgi universumis.

2. Jumala kohalolek

5:2.1 (64.4) Lõpmatu füüsiline kohalolek on ainelise universumi reaalsus. Jumaluse meele kohalolek tuleb kindlaks määrata isikliku meele kogemuse sügavuse ja isiksuse arengutasandi põhjal. Jumalikkuse vaimne kohalolek peab universumis vältimatult olema erinev. Selle määrab ära vaimse vastuvõtlikkuse maht ja see, kuivõrd ulatuslikult on olendi tahe pühendunud jumaliku tahte täitmisele.

5:2.2 (64.5) Jumal elab kõigis tema vaimust sündinud poegades. Paradiisi-Poegadel on alati pääs Jumala juurde „Isa paremale käele” ja kõikidel tema loodud isiksustel on ligipääs „Isa sülele”. See viitab isiksusringlusele — ükskõik millal, ükskõik kus ja ükskõik kuidas sellega ühendus saadakse — või hõlmab isiklikku teadlikku kontakti ja suhtlemist Kõikse Isaga kas keskses asupaigas või mõnes muus selleks mõeldud kohas, näiteks ühes Paradiisi seitsmest pühast sfäärist.

5:2.3 (64.6) Kuid siiski pole jumalikku kohalolekut mitte kuskilt loodusmaailmast ega isegi Jumalat tundvate surelike elust võimalik nii täielikult ja nii kindlalt leida kui teie katsetest suhelda oma sisimas asuva Saladusliku Järelevaatajaga, Paradiisi Mõttekohandajaga. Missugune viga on unistada kõrgel taevas asuvast Jumalast, kui Kõikse Isa vaim elab teie enda meeles!

5:2.4 (64.7) Tänu teis asuvale Jumala fragmendile võite siis, kui kooskõlastute paremini Kohandaja vaimse juhtimisega, täielikumalt näha nende teiste vaimsete mõjude kohalolekut ja ümberkujundamisvõimet, mis küll teid ümbritsevad ja mõjutavad, aga ei toimi lahutamatu osana teist. Tõik, et te pole mõistuslikult teadlikud tihedast ja lähedasest ühendusest sisimas elava Kohandajaga, ei muuda seda ülevat kogemust mingil moel olematuks. Täielikuks tõendiks vennalikust suhtlemisest jumaliku Kohandajaga on nende vaimuviljade olemus ja ulatus, mida iga üksiku uskliku elukogemus toob. „Nende viljast te tunnete nad ära.”

5:2.5 (65.1) Sureliku inimese kasina vaimsusega ainelisel meelel on äärmiselt raske endale selgelt teadvustada selliste jumalike olemusvormide vaimutegevust, nagu seda on Paradiisi Kohandajad. Kui meele ja Kohandaja koostööna loodud hinge olemasolu saab üha selgemaks, järgneb ka hingeteadlikkuse uus faas, milles on võimalik kogeda Saladuslike Järelevaatajate kohalolekut ning ära tunda nende vaimset juhtimist ja muud mateeriaülest tegevust.

5:2.6 (65.2) Kohandajaga suhtlemise kogemus hõlmab kõlbelist seisundit, psüühilist motivatsiooni ja vaimset kogemust. Sellise saavutuse mõistmine piirdub peamiselt hingeteadlikkuse valdkondadega, aga see ei ole reegel: üha enam saadakse mitmesuguseid tõendeid vaimuviljade avaldumise kohta kõikide niisuguste sisima vaimuga kontakteerunute elus.

3. Tõeline palveldamine

5:3.1 (65.3) Ehkki kõiksuse vaatepunktist on Paradiisi Jumalused otsekui üks, on nad oma vaimsetes suhetes niisuguste olenditega nagu Urantia elanikud üksiti ka kolm üksteisest eristuvat ja erinevat isikut. Isikliku võlu, suhtlemise ja muude lähedaste suhete vallas erinevad Jumalused üksteisest. Kõige kõrgemas tähenduses me palveldame Kõikset Isa ja ainult teda. On tõsi, et me võime palveldada ja palveldamegi Isa nõnda, nagu ta avaldub oma Loojates-Poegades, aga see, keda palveldatakse ja jumaldatakse, kas siis otseselt või kaudselt, on ikkagi Isa.

5:3.2 (65.4) Kõik hardad palved kuuluvad Igavese Poja tegevussfääri ja Poja vaimsesse haldusalasse. Palve, kogu ametlik suhtlemine — kõik peale Kõikse Isa jumaldamise ja palveldamise — puudutab kohalikku universumit; harilikult ei välju see Looja-Poja tegevuspiirkonnast. Palveldamine aga jõuab Isa isiksusringluse kaudu Looja isikule. Usume ka, et Kohandajat omava olendi selliste austusavalduste registreerimist hõlbustab Isa vaimuligidus. Selle seisukoha toetuseks leidub tohutult tõendeid ning ma tean, et kõigil Isa fragmentidel, olenemata nende klassist, on võime Kõikse Isa läheduses registreerida oma hoolealuse bona fide jumalaülistused teretulnud ilminguna. Kahtlemata kasutavad Kohandajad ühenduseks Jumalaga ka otseseid eelisikulisi sidekanaleid ja samuti suudavad nad kasutada Igavese Poja vaimugravitatsiooniringlust.

5:3.3 (65.5) Palveldamine toimub palveldamise enda pärast; palves sisaldub isikliku ehk loodud-olendi huvi element — see ongi palveldamise ja palve suur vahe. Tõeline palveldamine on täiesti omakasupüüdmatu ega sisalda mingeid isikliku huvi osiseid, me palveldame Jumalat lihtsalt selle pärast, et peame teda selliseks, nagu peame. Palveldamine ei tähenda millegi palumist või millegi ootamist. Me ei palvelda Isa, sest loodame sellise harduse eest midagi vastu saada. Me osutame niisugust kiindumust ja kummardame teda sellises palvelduses, sest see on loomulik ja iseeneslik reaktsioon, mis johtub Isa võrratu isiksuse, tema armastusest kantud olemuse ja imetlusväärsete omaduste äratundmisest.

5:3.4 (65.6) Samal hetkel, kui palveldusse sekkub oma huvi element, asendub palveldamine palvega ning oleks õigem, kui see suunataks Igavese Poja või Looja-Poja isikule. Ent tegeliku religioosse kogemuse puhul ei leidu põhjust, miks ei võiks palve olla suunatud Jumal-Isale osana tõelisest palveldamisest.

5:3.5 (66.1) Kui teil on tegu oma igapäevaelu praktiliste küsimustega, olete Kolmandast Allikast ja Keskmest lähtuvate vaimisiksuste kätes, te tegutsete koos Ühist Toimijat esindavate jõududega. Ja nii on: te palveldate Jumalat, palvetate Poja poole ja suhtlete temaga, töötate välja oma maise eksistentsi üksikasjad ühenduses Lõpmatu Vaimu intellektiolenditega, kes tegutsevad teie maailmas ja kogu teie universumis.

5:3.6 (66.2) Kohalike universumite saatusi määravad Loojad-Pojad ehk Suveräänsed Pojad astuvad nii Kõikse Isa kui ka Paradiisi Igavese Poja kohale. Neile Universumi Poegadele saab Isa nimel osaks palveldamises sisalduv imetlus ning nad kuulevad neile alluvas loodus kõigi oma palvetavate alamate palveid. Praktiliste kavatsuste ja eesmärkide osas on Miikael-Poeg kohaliku universumi laste Jumal. Ta on Kõikse Isa ja Igavese Poja kehastus kohalikus universumis. Lõpmatu Vaim hoiab nende maailmade lastega isiklikku sidet Universumi Vaimude vahendusel, kes on Paradiisi Loojate-Poegade haldavad ja loovad kaaslased.

5:3.7 (66.3) Siiras palveldamine näitab, et inimisiksuse kõik jõud koonduvad kujuneva hinge valitsemise alla sellega ühenduva Mõttekohandaja jumalikul juhtimisel. Aineliste piirangutega meel ei suuda mitte kunagi täiesti teadlikuks saada tõelise palveldamise tegelikust tähendusest. Palveldamiskogemuse mõistmine sõltub eeskätt inimese kujuneva surematu hinge arengutasemest. Hinge vaimne kasv toimub täiesti sõltumatult intellektuaalsest eneseteadvusest.

5:3.8 (66.4) Palveldamiskogemus seisneb kaaslaseks antud Kohandaja ülevas katses teatada jumalikule Isale Jumalat otsiva sureliku meele ja Jumalat ilmutava surematu Kohandaja ühisloomingu — inimhinge — väljendamatuist igatsusist ja sõnuks vormimata püüdlusist. Järelikult on palveldamine tegu, millega aineline meel soostub oma vaimsustuva mina katsega võtta Kõikse Isa usupojana temaga ühineva vaimu juhatusel ühendust Jumalaga. Surelik meel nõustub palveldama; surematu hing igatseb palveldamist ja teeb sellega algust; sureliku meele ja areneva surematu hinge eest juhib sellist palveldamist jumaliku Kohandaja kohalolek. Lõppkokkuvõttes saab tõeline palveldamine kogemuseks, mis on teostunud neljal kosmilisel tasandil: intellektuaalsel, morontialikul, vaimsel ja isiksuslikul — meele, hinge ja vaimu teadvuse tasandil ning nende ühinemistasandil isiksuses.

4. Jumal religioonis

5:4.1 (66.5) Arenevate religioonide moraal kihutab inimesi Jumala otsinguil tagant, kusjuures motiveerivaks jõuks on hirm. Ilmutuslikud religioonid meelitavad inimesi armastuse Jumalat otsima sellelt pinnalt, et nad ihaldavad saada temasarnaseks. Kuid religioon pole pelk „absoluutse sõltuvuse” ja „ellujäämiskindluse” passiivne tunne, see on elav ja dünaamiline jumalikkuse saavutamise kogemus, mis põhineb inimkonna teenimisel.

5:4.2 (66.6) Tõelise religiooni suur ja vahetu teene on kestva ühtsuse loomine inimkogemuses, kestva rahu ja sügava kindlusetunde rajamine. Algelise inimese puhul on isegi polüteism areneva jumalusekäsituse suhteline ühtsustumine, polüteism on tekkiv monoteism. Varem või hiljem hakatakse Jumalat paratamatult mõistma väärtuste reaalsusena, tähenduste substantsina ja elutõena.

5:4.3 (67.1) Jumal pole pelgalt saatuse määraja, ta on inimese igavene saatus. Kogu mittereligioosne inimtegevus üritab painutada ja moonutada universumit oma mina teenimiseks. Tõeliselt usklik isik püüab oma mina universumiga samastada ning seejärel pühendada selle ühendatud mina toimingud nii inimlike kui ka üleinimlike kaasolendite universumiperekonna teenimisele.

5:4.4 (67.2) Inimese mina mittereligioossete ja religioossete tegevuste vahele jääb filosoofia ja kunsti valdkond. Kunst ja filosoofia ahvatlevad ainelise meelega inimest mõtisklema igavikulise tähendusega vaimsete reaalsuste ja universumiväärtuste üle.

5:4.5 (67.3) Kõik usundid õpetavad Jumaluse palveldamist ja annavad mingisuguse doktriini inimese päästmise kohta. Budism tõotab pääsemist kannatustest ja lõpmatut rahu; judaism pääsemist raskustest, õiglasest meelest johtuvat heaolu; Kreeka religioon lubas pääsemist ebakõladest ja inetusest ilu abil; ristiusk lubab päästmist patust, pühadust; islam pakub vabanemist judaismi ja ristiusu karmidest moraalireeglitest. Jeesuse religioon on pääsemine egost, vabanemine loodud-olendi isolatsiooni ikkest nii ajas kui ka igavikus.

5:4.6 (67.4) Heebrealased rajasid oma religiooni headusele, kreeklased ilule; nii üks kui ka teine usund otsis tõde. Jeesus ilmutas armastuse Jumalat ning armastus hõlmab kogu tõde, ilu ja headust.

5:4.7 (67.5) Zarathustra järgijatel oli moraalireligioon, hindudel metafüüsikareligioon, konfutsiaanlastel eetikareligioon. Jeesus esitas oma elu kaudu teenimise religiooni. Kõik need usundid on väärtuslikud seetõttu, et nad kujutavad endast usaldusväärset lähenemisteed Jeesuse religioonile. Religiooni eesmärk on saada reaalsuseks, mis vaimselt ühendab kõik inimkogemuses leiduva hea, ilusa ja tõelise.

5:4.8 (67.6) Kreeka religiooni tunnuslauseks oli „Tunne iseennast”, heebrealaste õpetuse tuumaks aga „Tunne oma Jumalat”; kristlased kuulutavad evangeeliumi, mis on suunatud „Issanda Jeesuse Kristuse tundmisele”; Jeesuse rõõmusõnum oli „Tunne Jumalat ja ennast kui Jumala poega”. Need erinevad arusaamad religiooni eesmärgist määravad ära üksikisiku suhtumise paljudes olukordades, annavad aimu palveldamise sügavusest ja isiklike palvetavade olemusest. Iga religiooni vaimse staatuse saab kindlaks määrata sellele omaste palvete iseloomu põhjal.

5:4.9 (67.7) Arusaam pooleldi inimesesarnasest ja ägedaloomulisest Jumalast on vältimatu üleminekuaste polüteismilt ülevale monoteismile. Väljakujunenud antropomorfism kujutab endast kõrgeimat tasandit, mille puhtakujuline arenev religioon võib saavutada. Ristiusk on tõstnud antropomorfistliku arusaama inimese ideaalist transtsendentseks ja jumalikuks kontseptsiooniks kirgastunud Kristuse isikust. Ja see on kõrgeim antropomorfism, mida inimene suudab eales luua.

5:4.10 (67.8) Kristlik arusaam Jumalast on katse kokku viia kolm iseseisvat õpetust:

5:4.11 (67.9) 1. heebrea arusaam—Jumal kui kõlbeliste väärtuste kaitsja, õiglase meelega Jumal;

5:4.12 (67.10) 2. kreeka arusaam—Jumal kui ühendaja, tarkuse Jumal;

5:4.13 (68.1) 3. Jeesuse arusaam—Jumal kui elav sõber, armastav Isa, jumalik kohalolek.

5:4.14 (68.2) Järelikult peab olema ilmne, et üksikosadest kokkusobitatud kristlik teoloogia satub järjepidevust taotlema hakates suurtesse raskustesse. Neid süvendab omakorda tõsiasi, et varakristlikud doktriinid toetusid põhiliselt kolme erineva inimese isiklikule usukogemusele: need olid Philon Aleksandriast, Jeesus Naatsaretist ja Paulus Tarsosest.

5:4.15 (68.3) Jeesuse usuelu tundma õppides vaadelge teda positiivselt. Mõtelge vähem sellele, et ta ei olnud patune, ja rohkem tema õiglasele meelele ning armastusest kantud teenimisele. Passiivse armastuse, mis sisaldus heebrealaste arusaamas taevasest Isast, tõstis Jeesus kõrgemale astmele: niisuguse Jumala aktiivseks ja loodud-olendeid armastavaks kiindumuseks, kes on iga inimese, isegi eksija Isa.

5. Teadlikkus Jumalast

5:5.1 (68.4) Moraali juured on eneseteadlikkusega intellektis; see seisab loomariigist kõrgemal, aga on siiski täiesti evolutsiooniline nähtus. Inimese evolutsioon toob välja kõik need anded ja võimed, mis eelnevad Kohandajate annetamisele ja Tõe Vaimu väljavalami sele. Kuid moraalitasandite saavutamine ei säästa veel inimest sureliku elu tõelistest võitlustest. Inimese füüsiline keskkond muudab paratamatuks olelusvõitluse; ühiskondlikud tingimused teevad vajalikuks eetilise kohandumise; kõlbelised olukorrad nõuavad otsustusi intellekti kõrgeimail astmeil; vaimne kogemus (see, kui Jumal on ära tuntud) nõuab, et inimene leiaks ta ning püüaks siiralt temasarnane olla.

5:5.2 (68.5) Religiooni aluspõhjaks ei ole teaduslikud faktid, ühiskondlikud kohustused, filosoofia seisukohad ega moraalist johtuv kohustus. Selles, kuidas inimesed reageerivad elus ettetulevatele erinevatele olukordadele, on religioon täiesti omaette maailm, mis ilmneb eranditult kõikidel inimese elu moraalijärgsetel arenguastmetel. Religiooni võib kohata igal neljal väärtuste äratundmise ja universumiosaduse tasandil: enesesäilitamise füüsilisel ehk ainelisel tasandil, osaduse ühiskondlikul või emotsionaalsel tasandil, mõistuse kõlbelisel või kohusetasandil, jumaliku palveldamisena universumiosaduse teadvustamise vaimsel tasandil.

5:5.3 (68.6) Fakte otsiv teadlane näeb Jumalat Esimese Põhjusena, jõu Jumalana. Emotsionaalne kunstnik näeb Jumalat kui ilu ideaali, esteetika Jumalat. Arutlev filosoof kaldub mõnikord rääkima kõikse ühtsuse Jumalast, koguni panteistlikust Jumalusest. Usuinimene usub Jumalasse, kes hoolitseb ellujäämise eest, taevasesse Isasse, armastuse Jumalasse.

5:5.4 (68.7) Kõlbeline käitumine eelneb alati arenevale religioonile ja on koguni osake ilmutuslikust religioonist, kuid see pole kunagi kogu usukogemus. Ühiskondlik teenimine on moraalse mõtlemise ja religioosse elu tagajärg. Moraal ei vii kedagi automaatselt usukogemuse kõrgematele vaimsetele tasanditele. Abstraktse ilu imetlemine ei ole Jumala palveldamine, seda pole ka looduse ülistamine ega ühtsuse austamine.

5:5.5 (68.8) Arenev religioon on teaduse, kunsti ja filosoofia ema; need tõstsid inimese niisugusele astmele, kus ta sai vastu võtta ilmutatud religiooni, kaasa arvatud Kohandajate annetamise ja Tõe Vaimu tulemise. Inimese eksistentsi arengupilt algab ja lõpeb religiooniga, ehkki selle kvaliteet on väga erinev: üks on arenev ja bioloogiline, teine ilmutuslik ja perioodiline. Ning ehkki religioon on inimese jaoks normaalne ja loomulik, on ta ühtlasi vabatahtlik. Inimene ei pea olema usklik vastu tahtmist.

5:5.6 (69.1) Et usukogemus on ennekõike vaimne, ei saa aineline meel seda ealeski täielikult aduda; siit ka teoloogia kui religioonipsühholoogia ülesanne. Põhidoktriin Jumala äratundmisest inimese poolt sünnitab piiritletud mõistmise jaoks paradoksi. Inimese loogikal ja piiritletud meelel on peaaegu võimatu omavahel kooskõlla viia arusaama jumalikust immanentsusest — sellest, et Jumal on igas üksikisikus — ja seisukohta Jumala transtsendentsusest, tema jumalikust valitsemisest universumite universumi üle. Et õigustada arukat palveldamist ja kinnitada isiksuse ellujäämise lootust, tuleb need kaks ülaltoodud Jumaluse põhikontseptsiooni omavahel usuliseks arusaamaks siduda. Selleks on tarvis arusaama isikulise Jumala transtsendentsusest ning samuti äratundmist, et sellesama Jumala fragmendi kohalolek on inimese sisimas. Religiooni raskused ja paradoksid saavad alguse tõigast, et selle reaalsused on kaugel väljaspool sureliku mõistmisvõime piire.

5:5.7 (69.2) Surelik inimene saab suurt rahuldust usukogemusest kolmel viisil — ja seda juba oma ajutistel maa peal viibimise päevadel:

5:5.8 (69.3) 1. intellektuaalses mõttes tajub ta rahuldust sellest, et kogeb aina ühtsemat inimteadvust;

5:5.9 (69.4) 2. filosoofilisest seisukohast naudib ta seda, et tema moraaliväärtuste ideaalid on põhjendatud;

5:5.10 (69.5) 3. vaimselt edeneb ta hästi, kogedes jumalikku osadust tõelisest palveldamisest saadud vaimses rahulduses.

5:5.11 (69.6) Sel kujul, nagu maailmade arenev surelik jumalateadvust kogeb, peab see endas sisaldama kolme erinevat tegurit, kolme üksteisest eristuvat reaalsuse mõistmise tasandit. Esimene on meele teadlikkus — arusaamine Jumala ideest. Järgneb hinge-line teadlikkus — Jumala ideaali äratundmine. Viimaks ärkab vaimne teadlikkus — Jumala vaimureaalsuse äratundmine. Kui surelik ühendab omavahel need jumalikkuse adumise faktorid, ükskõik kui ebatäielikud need siis ka poleks, levib tema isiksuse kõikidele teadvustasanditele alati arusaam Jumala isiksusest. Aja jooksul viib see Lõplikkuse Korpusse jõudnud surelikud Jumala ülimuslikkuse äratundmisele ning võib ilmneda nõnda, et adutakse Jumala lõplikkust, mis märgib mõnda faasi absoniitsest üliteadvusest Paradiisi-Isa suhtes.

5:5.12 (69.7) Jumalateadvuse kogemus jääb põlvest põlve samaks, kuid inimteadmiste iga uue epohhiga peavad Jumalat puudutavad filosoofilised arusaamad ning teoloogilised määrangud muutuma. Jumala tundmine ehk religioosne teadvus on küll universumireaalsus, aga ükskõik kui kindel (reaalne) usukogemus ka ei oleks, peab see alluma intelligentsele kriitikale ja arukale filosoofilisele tõlgendamisele; inimkogemuses kui tervikus ei tohi ta nõuelda endale mingit erandlikku kohta.

5:5.13 (69.8) Isiksuse igavene ellujäämine sõltub täielikult sureliku meele valikust, meele langetatud otsused määravad kindlaks surematu hinge ellujäämispotentsiaali. Kui meel usub Jumalasse ja hing tunneb Jumalat ning kui nad koos edendava Kohandajaga ihaldavad Jumalat, siis on ellujäämine tagatud. Piiratud intellekt, napp haridus, kultuurist ilmajätmine, madal ühiskondlik seisund, isegi vajakajäämised inimesele omaste moraalinormide osas, mis johtuvad hariduslike, kultuuriliste ja ühiskondlike eeliste õnnetust puudumisest, ei saa olematuks teha jumaliku vaimu kohalolekut niisugustes õnnetutes ja inimlikust vaatepunktist võttes piiratud, aga siiski usklikes inimestes. Sellest, et Saladuslik Järelevaataja asub inimese sisimas, saab surematu hinge algus ning see tagab tema kasvu ja ellujäämise võimalikkuse.

5:5.14 (70.1) Surelike vanemate suutlikkus järglasi soetada ei ole kindlaks määratud nende haridusliku, kultuurilise, ühiskondliku ega majandusliku seisundiga. Vanemlike tegurite liitumine loomulikes tingimustes on järeltulijate saamiseks täiesti piisav. Inimmeel, mis oskaks õige ja väära vahel vahet teha ning oleks suuteline koos jumaliku Kohandajaga Jumalat palveldama — see ongi kõik, mida surelikult nõutakse ellujäämisvõimelise surematu hinge saavutamiseks ja arendamiseks; seda siis, kui niisugune hingega varustatud inimene otsib Jumalat, soovib siiralt temasarnaseks saada ja otsustab ausalt teha taevase Isa tahtmist mööda.

6. Isiksuse Jumal

5:6.1 (70.2) Kõikne Isa on isiksuste Jumal. Nii kõige alamatest isiksuse staatusega surelikest ja ainelistest olenditest kui ka kõrgeimatest, looja väärikuse ja jumaliku staatusega isikutest koosneva isiksuste universumi keskus ja ääreala on Kõikses Isas. Jumal-Isa on iga isiksuse annetaja ja säilitaja. Samuti on Paradiisi-Isa kõikide nende piiritletud isiksuste saatus, kes kogu südamest heidavad end jumaliku tahte alla, kes armastavad Jumalat ja igatsevad olla temataolised.

5:6.2 (70.3) Isiksus on üks universumi lahendamata mõistatusi. Me suudame küll luua adekvaatseid käsitusi neist tegureist, mis kuuluvad eri klasside ja tasandite isiksuste koos tisse, aga me ei mõista täielikult isiksuse enda tegelikku olemust. Me tajume selgesti neid arvukaid mõjureid, mis ühtekokku koondatuna moodustavad inimisiksuse kesta, ent me ei adu täiel määral niisuguse piiritletud isiksuse olemust ja tähendust.

5:6.3 (70.4) Isiksus on potentsiaalina olemas kõikides meelega olendites: intellekti alampiiriks on eneseteadvus, ülempiiriks jumalateadvus. Kuid meele annetamine üksi ei loo veel isiksust, seda ei tee ka vaim ega füüsiline energia. Isiksus on see kosmilise reaalsuse kvaliteet ja väärtus, mille annetab ainult Jumal-Isa ning mille ta annetab seostunud ja kooskõlastunud aine-, meele- ja vaimuenergia elavatele süsteemidele. Ka pole isiksust võimalik saavutada järk-järgult arenedes. Isiksus võib olla kas aineline või vaimne, ta kas on või teda ei ole. See, mis on isiksuseta, ei jõua kunagi isiksustasandile muidu kui Paradiisi-Isa otsese abiga.

5:6.4 (70.5) Isiksuse annetamine on ainult Kõikse Isa ülesanne; tema isiksustab elavad energiasüsteemid ja varustab need omadustega, mis on iseloomulikud suhteliselt loovale teadvusele ja vabal tahtel põhinevale teadvuse juhtimisele. Jumal-Isast sõltumatult ei ole olemas ainsatki isiksust ning ilma Jumal-Isata isiksust ei eksisteeriks. Inimindividuaalsuse põhiomadused nagu ka inimisiksuse absoluutne tuum — Kohandaja — on ainuliselt talle kuuluvas kosmilises tegutsemisvaldkonnas toimiva Kõikse Isa annetused.

5:6.5 (70.6) Eelisikulise seisundiga Kohandajad asuvad mitut tüüpi surelikes olendites ning tagavad, et need olendid võiksid pärast keha surma ellu jääda ning isikustuda ülima vaimse saavutuse potentsiaaliga morontiaolenditena. Kui sellise, isiksusega varustatud olendi meeles elab igavese Jumala vaimu fragment — isikulise Isa eelisikuline annetus —, siis on sel piiritletud isiksusel tõepoolest jumalik ja igavene potentsiaal ning ta pürib niisuguse saatuse poole, mis seisab lähedal Viimasele, ja püüdleb koguni Absoluutse äratundmisele.

5:6.6 (71.1) Jumaliku isiksuse saavutamise võime on lahutamatu eelisikulisest Kohandajast, inimisiksuseks saamise võime on potentsiaalina olemas inimolendi kosmilis-meelelises võimetepagasis. Kuid sureliku inimese kogemuslikku isiksust pole aktiivse ja toimiva reaalsusena võimalik hoomata enne, kui sureliku olendi ainelise elu kesta on puudutanud Kõikse Isa vabastav jumalikkus, mis laseb ta eneseteadliku ja (suhteliselt) isemäärava ning iseloova isiksusena valla kogemuste merele. Aineline mina on nüüd tõeliselt ja määratlematult isikuline.

5:6.7 (71.2) Ainelisel minal on olemas isiksus ja identiteet, ajalik identiteet; eelisikulisel vaim-Kohandajal on samuti identiteet — igavene identiteet. Aineline isiksus ja vaimne eelisiksus suudavad oma loovad omadused ühendada nõnda, et surematu hinge ellujääv identiteet saab tõelisuseks.

5:6.8 (71.3) Hoolitsenud surematu hinge kasvu eest sel viisil ning vabastanud inimese sisima mina ahelaist, mis olid muutnud ta täielikult sõltuvaks aprioorsest põhjuslikkusest, astub Isa kõrvale. Nüüd, kui inimene on sel kombel vabastatud põhjusliku reageerimise köidikuist — vähemalt selles osas, mis puutub igavesse saatusse — ning on tehtud kõik tarvilik surematu mina, hinge kasvuks, peab inimene ise otsustama, kas ta tahab luua selle ellujääva ja igavese mina, kelle ta võib takistusteta enda osaks arvata, või hoopis selle loomist takistada. Mitte ükski teine olend, jõud, looja ega faktor terves laias universumite universumis ei suuda mingilgi määral sureliku vaba tahte absoluutset iseseisvust ahistada, kui too tegutseb nendes valikuvaldkondades, mis seostuvad valikut langetava sureliku isiksuse igavese saatusega. Kui kõne all on igavene ellujäämine, on Jumal määranud ainelise ja sureliku tahte suveräänseks ning see otsus on absoluutne.

5:6.9 (71.4) Isiksuse annetamine olenditele toob endaga kaasa suhtelise vabastamise orjalikust reageerimisest aprioorsele põhjuslikkusele ning kõikide nende moraaliolendite — olgu arenevate või mõnede teiste — isiksuste keskus on Kõikse Isa isiksuses. Tema Paradiisi-kohaloleku poole tõmbab neid lakkamatult see olemuslik sugulus, mis on aluseks igavese Jumala hiiglaslikule ja universaalsele perekonnaringile ning vennalikule ringlusele. Isiksuslikkuses valitseb jumalik spontaanne sugulus.

5:6.10 (71.5) Universumite universumi isiksusringlus koondub Kõikse Isa isikusse ning eneseteadliku eksistentsi kõikide tasandite kõikidest isiksustest on Paradiisi-Isa isiklikult teadlik, olles nendega isiklikult ühenduses. Ning see terve loodu isiksusteadlikkus on olemas sõltumatult Mõttekohandajate tegevusest.

5:6.11 (71.6) Nii nagu kogu gravitatsiooni ringluskeskuseks on Paradiisisaar, kogu meele ringluskeskuseks Ühine Toimija ning kogu vaimu keskuseks Igavene Poeg, keskendub kogu isiksus Kõikse Isa isiklikus kohalolekus; see ringlus kannab kõikidelt isiksustelt lähtuva palveldamise eksimatult Algsele ja Igavesele Isiksusele.

5:6.12 (71.7) Mis puutub neisse isiksustesse, kelle sisimas Kohandajat ei ole — Kõikne Isa annetab ka valikuvabaduse —, siis nemad hõlmatakse samuti jumaliku armastuse suurde ringlusse, Kõikse Isa isiksusringlusse. Jumal pakub sõltumatu valiku kõikidele tõelistele isiksustele. Mitte ühtegi isikulist olendit ei saa igavesele avastusretkele sundida; igaviku värav avaneb ainult vastuseks vaba tahte Jumala vaba tahtega poegade vabast tahtest tehtud valikule.

5:6.13 (72.1) Ning see võtabki kokku minu katsed näidata elava Jumala suhtumist aja lastesse. Ning kõike seda öelnud, võin veel vaid korrata, et Jumal on teie universumi-Isa ning teie kõik olete tema planeedilapsed.

5:6.14 (72.2) [See on viies ja viimane Uversa Jumaliku Nõuandja jutustustest Kõikset Isa käsitlevas sarjas.]

6 Kiri - Igavene Poeg

Urantia raamat

6. Kiri

Igavene Poeg

6:0.1 (73.1) IGAVENE Poeg on Kõikse Isa „esimese” isikulise ja absoluutse idee täiuslik ja lõplik väljendus. Seepärast on nii, et ükskõik millal ja ükskõik kuidas Isa ennast isikuliselt ja absoluutselt avaldab, teeb ta seda oma Igavese Poja kaudu, kes on alati olnud, on nüüd ja jääb igaveseks elavaks ja jumalikuks Sõnaks. Ja see Igavene Poeg asub kõikide asjade keskmes, olles ühenduses ja otseselt põimudes Igavese ja Kõikse Isa isikulise kohalolekuga.

6:0.2 (73.2) Põhjuseks, miks räägime Jumala „esimesest” mõttest ning viitame Igavese Poja tekkele ajas, mis on tegelikult võimatu, on soov pääseda inimintellekti mõttelainele. Niisugused keelelised moonutused märgivad meie kõrgeimaid pingutusi saamaks kompromisside kaudu ühendust surelike olendite ajakammitsais meelega. Ajalise järgnevuse seisukohalt ei saanud Kõiksel Isal kunagi olla mingit esimest mõtet ega Igavesel Pojal algust. Kuid mulle on tehtud ülesandeks kirjeldada igavikureaalsusi surelike ajapiirangutes meelele just niisuguste mõtteliste sümbolite kaudu ning tähistada igavikulisi suhteid selliste arusaamadega ajalisest järgnevusest.

6:0.3 (73.3) Igavene Poeg on Paradiisi-Isa jumaliku reaalsuse, määratlematu vaimu ja absoluutse isiksuse kõikse ja lõpmatu idee vaimne isikustumine. Ja nii ongi Poeg Kõikse Isa loojaidentiteedi jumalik ilmutus. Poja täiuslik isiksus näitab, et Isa on tõepoolest kõikide vaimsete, tahteliste, eesmärgiliste ja isikuliste tähenduste ning väärtuste igavene ja kõikne allikas.

6:0.4 (73.4) Üritades aidata ajapiirangutega meelel Paradiisi-Kolmsuse igaveste ja lõpmatute olendite suhete järgnevuslikkusest mingit arusaama luua, kasutame sellist kontseptuaalset vabadust, et räägime „Isa esimesest isiklikust, kõiksest ja lõpmatust ideest”. Mul pole võimalik inimmõistusele edastada ühtki tõele vastavat arusaama Jumaluste igavikuliste suhete kohta. Seepärast kasutangi niisuguseid termineid, mis võimaldavad piiritletud meelel mingit aimu saada nende igaveste olendite omavahelistest suhetest üksteisele järgnevate ajastute vältel. Me usume, et Poeg tuli Isast: meile õpetatakse, et nad mõlemad on määratlematult igavesed. Järelikult on selge, et mitte ükski ajalik olend ei suuda eales aru saada sellest saladusest, kuidas võib Poeg pärineda Isast ja olla samal ajal Isa endaga võrdselt igavene.

1. Igavese Poja identiteet

6:1.1 (73.5) Igavene Poeg on algne ja ainusündinud Jumala Poeg. Ta on Jumal-Poeg, Jumaluse Teine Isik ja kõige olemasoleva kaaslooja. Nagu Isa on Esimene Suur Allikas ja Kese, nii on Poeg Teine Suur Allikas ja Kese.

6:1.2 (74.1) Igavene Poeg on universumite universumi vaimse valitsuse kese ja jumalik haldur. Kõikne Isa on esmalt looja ja siis juhtija. Igavene Poeg on esmalt kaaslooja ja siis vaimne haldur. „Jumal on vaim” ning Poeg on selle vaimu isikuline ilmutus. Esimene Allikas ja Kese on Tahteabsoluut, Teine Allikas ja Kese on Isiksusabsoluut.

6:1.3 (74.2) Kõikne Isa kui looja ei tegutse kunagi ainuisikuliselt, vaid üksnes liidus Pojaga või kooskõlas Poja tegevusega. Uue Testamendi kirjutajal olnuks õigus, kui ta oleks järgnevat öelnud Igavese Poja kohta: „Alguses oli Sõna, ja Sõna oli koos Jumalaga, ja Sõna oli Jumal. Kõik on loodud tema läbi, ja ilma temata ei ole loodud midagi, mis on loodud.”

6:1.4 (74.3) Kui Urantiale ilmus Igavese Poja Poeg, siis kõnelesid selle inimkuju võtnud jumaliku olendi lähedased temast nõnda: „Mis algusest oli, mis me oleme kuulnud, mis me oma silmaga oleme näinud, mida me oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud, seda me räägime elu Sõnast.” Ja see annetunud Poeg ilmus Isast niisama kindlasti nagu Algne Poegki, mida annab mõista üks tema Maa peal lausutud palvetest: „Ja nüüd kirgasta mind, oo mu Isa, enese juures selle kirkusega, mis mul oli sinu juures enne selle maailma rajamist.”

6:1.5 (74.4) Erinevates universumites tuntakse Igavest Poega erinevate nimede all. Keskses universumis teatakse teda kui Kooskõlastatud Allikat, Kaasloojat ja Kaasabsoluuti. Superuniversumi keskuses Uversal nimetame Poega Kooskõlastatud Vaimukeskuseks ja Igaveseks Vaimuhalduriks. Salvingtonil, teie kohaliku universumi keskuses, tuntakse seda Poega Teise Igavese Allika ja Keskmena. Melkisedekid räägivad temast kui Pojast, kellest pärinevad Pojad. Teie maailmas, aga mitte kogu teie asustatud sfääride süsteemis, on see Algne Poeg segi aetud kooskõlastatud Looja-Pojaga, Nebadoni Miikaeliga, kes annetas ennast Urantia surelikele rassidele.

6:1.6 (74.5) Ehkki iga Paradiisi-Poega sobib kutsuda Jumala Pojaks, on meil kombeks kasutada nimetust „Igavene Poeg” ainult Algse Poja, Teise Allika ja Keskme puhul, kes Kõikse Isa kõrval on võimsa ja täiusliku keskse universumi kaaslooja ning kõikide teiste lõpmatutest Jumalustest pärinevate jumalike Poegade kaaslooja.

2. Igavese Poja olemus

6:2.1 (74.6) Igavene Poeg on niisama muutumatu ja lõpmatult usaldusväärne nagu Kõikne Isagi. Ta on niisama vaimne kui Isa, niisama tõeliselt piiramatu vaim. Teile, kes te olete alamat päritolu, võib Poeg näida isikulisemana, sest ta on teile Kõiksest Isast sammukese võrra lähemal.

6:2.2 (74.7) Igavene Poeg on Jumala igavene Sõna. Ta on täpselt samasugune nagu Isa, tegelikult ongi Igavene Poeg Jumal-Isa isikuline avaldumine universumite universumile. Ja nõnda oli ning on nüüd ja alati õige öelda Igavese Poja ja kõikide teiste kooskõlastatud Loojate-Poegade kohta: „Kes teda on näinud, see on näinud Isa.”

6:2.3 (74.8) Olemuselt on Poeg täpselt vaim-Isa sarnane. Kui palveldame Jumal-Isa, palveldame tegelikult samal ajal ka Jumal-Poega ja Jumal-Vaimu. Jumal-Poeg on loomuldasa niisama jumalikult tõeline ja igavene nagu Jumal-Isagi.

6:2.4 (75.1) Pojal pole mitte ainult Isa kogu lõpmatu ja transtsendentne õiglane meel, vaid Pojas peegeldub ka Isa iseloomu kogu pühadus. Poeg jagab Isa täiuslikkust ning vastutab koos temaga kõigi ebatäiuslike olendite abistamise eest nende vaimsetes püüdlustes jumaliku täiuse saavutamisel.

6:2.5 (75.2) Igavesel Pojal on Isa kogu jumalik iseloom ja kõik vaimuomadused. Poeg on Jumala absoluutsuse täius isiksuses ja vaimus ning ta ilmutab neid omadusi, juhtides isiklikult universumite universumi vaimset valitsust.

6:2.6 (75.3) Jumal on tõesti kõikne vaim. Jumal on vaim ning see Isa vaimne olemus koondub ja isikustub Igavese Poja Jumaluses. Esimese Allika ja Keskme universaalsusest eraldumine tugevdab ilmselt suuresti Poja kõiki iseloomulikke jooni. Ja nii nagu Isa jagab oma vaimset olemust Pojaga, jagavad nad üheskoos — täielikult ja piiranguteta — jumalikku vaimu Ühise Toimijaga, Lõpmatu Vaimuga.

6:2.7 (75.4) Tõearmastuselt ja ilu loomise poolest on Isa ja Poeg võrdsed, ehkki Poeg näib pühendavat ennast rohkem universumiväärtustes sisalduva eranditult vaimse ilu teokstegemisele.

6:2.8 (75.5) Jumaliku headuse osas ei näe ma Isa ja Poja vahel mitte mingit vahet. Isa armastab oma universumilapsi nagu Isa, Igavene Poeg vaatab kõikide loodud-olendite peale kui isa ja kui vend.

3. Isa armastuse osutamine

6:3.1 (75.6) Poeg jagab küll Kolmsuse õiglust ja õiglast meelt, kuid Isa armastuse ja armu lõpmatu isikustamine jätab need jumalikud jooned varju. Poeg on jumaliku armastuse ilmutus universumitele. Nagu Jumal on armastus, nii on Poeg arm. Poeg ei saa armastada rohkem kui Isa, ent ta võib olendite vastu armu üles näidata ühel lisakombel, sest ta pole mitte ainult esmane looja nagu Isa, vaid ka sellesama Isa Igavene Poeg, jagades nõnda koos Kõikse Isa kõikide teiste poegadega nende poja-kogemust.

6:3.2 (75.7) Igavene Poeg on kõigele loodule suur armujagaja. Arm on Poja vaimse iseloomu tuum. Kui Igavese Poja korraldused Teise Allika ja Keskme vaimuringluse kaudu liikvele lähevad, on nad kantud armust.

6:3.3 (75.8) Et mõista Igavese Poja armastust, peate esmalt mõistma selle jumalikku allikat — Isa, kes on armastus — ning jälgima siis tolle lõpmatu kiindumuse avaldumist kaugustesse küündivas abis, mida osutavad Lõpmatu Vaim ja peaaegu arvutu hulk tema hoolitsevaid isiksusi.

6:3.4 (75.9) Igavese Poja hoolitsus on pühendatud armastuse Jumala ilmutamisele universumite universumile. Jumalik Poeg ei lasku nii madalale, et püüaks veenda head Isa armastama oma alamaid olendeid ja näitama üles armu ajalike eksijate vastu. Kui väär on maalida pilt Igavesest Pojast, kes palub Kõikset Isa heita armu oma alamatele loodud-olenditele kosmose ainelistes maailmades! Niisugused jumalakäsitused on tahumatud ja kentsakad. Pigemini tuleks teil mõista, et Jumala Poegade kogu armuküllane hoolitsus on Isa kõiksest armastusest ja lõpmatust kaastundest tulvil südame otsene ilmutus. Poja armu tõeline ja igavene allikas on Isa armastus.

6:3.5 (75.10) Jumal on armastus, Poeg on arm. Arm on ülesnäidatud armastus, Isa armastus, mis toimib tema Igavese Poja isikus. Kõikse Poja armastus on samuti kõikne. Selles mõttes, kuidas sugu omavate olenditega asustatud planeedil armastust mõistetakse, annab Jumala armastust võrrelda isa omaga, kuna Igavese Poja armastus meenutab pigem ema kiindumust. Seesugused näited on tõepoolest kohmakad, kuid kasutan neid lootusega viia inimmõistusse arusaam, et Isa armastuse ja Poja armastuse vahe pole mitte armastuse jumalikus sisus, vaid selles, millisena ja kuidas seda armastust väljendatakse.

4. Igavese Poja omadused

6:4.1 (76.1) Igavene Poeg on kosmilise reaalsuse vaimutasandi liikumapanev jõud: Poja vaimne jõud on kõikide universumitingimuste suhtes absoluutne. Et vaimugravitatsioon on Igavese Poja absoluutses valduses, juhib ta täiuslikult kogu eristumata vaimuenergia vastastikust ühendust ja tervet tegelikustunud vaimureaalsust. Kogu puhas, osadeks jagamata vaim ning kõik vaimsed olendid ja väärtused reageerivad esmase Paradiisi-Poja lõpmatule tõmbejõule. Ja kui igavikuline tulevik peaks saama tunnistajaks ääretu universumi tekkimisele, osutuksid Algse Poja vaimugravitatsioon ja vaimujõud täiesti piisavaks, et niisugust piiritut loodut vaimselt juhtida ja tõhusalt hallata.

6:4.2 (76.2) Poeg on kõikvõimas ainult vaimses vallas. Universumi haldamise igaveses korraldatuses ei kohta kunagi mõne funktsiooni pillavat ja tarbetut kordamist, sest Jumalustel pole kombeks universumi eest hoolitsemist kasutult dubleerida.

6:4.3 (76.3) Algse Poja kõikjalolek moodustab universumite universumi vaimse ühtsuse. Kogu loodu vaimne koospüsimine põhineb Igavese Poja jumaliku vaimu aktiivsel kohalolekul kõikjal. Kui kujutame endale ette Isa vaimset kohalolekut, leiame raske olevat lahutada seda Igavese Poja vaimsest kohalolekust. Isa vaim asub igavesti Poja vaimus.

6:4.4 (76.4) Isa peab olema vaimselt kõikjal olev, aga samasugune kõikjale küündivus näib olevat lahutamatu Igavese Poja kõikjal toimuvast vaimutegevusest. Siiski usume, et igas olukorras, kus on tegu Isa-Poja kahese vaimu kohalolekuga, on Poja vaim kooskõlastatud Isa omaga.

6:4.5 (76.5) Isiksustega ühenduses olles toimib Isa isiksusringluse kaudu. Oma isiklikus ja märgatavas ühenduses vaimse looduga ilmub ta oma Jumaluse täielikkuse fragmentides ning ükskõik kus ja ükskõik millal need Isa fragmendid ka universumites ilmuvad, on neil täita ainukordne, erandlik ja eriline ülesanne. Kõikides seesugustes olukordades on Poja vaim kooskõlastatud Kõikse Isa osadeks jaotunud kohaloleku vaimse toimimisega.

6:4.6 (76.6) Vaimselt on Igavene Poeg kõikjal olev. Igavese Poja vaim on täiesti kindlasti sinuga ja sinu ümber, kuid mitte sinus ega osakesena sinust, nagu on Saladuslik Järelevaataja. Inimese sisimas elav Isa fragment kohandab tema mõtteviisi üha jumalikumaks ning see ülenev meel muutub järk-järgult vastuvõtlikumaks Teise Allika ja Keskme kõikvõimsa vaimugravitatsiooniringluse vaimsele tõmbejõule.

6:4.7 (76.7) Algne Poeg on universaalselt ja vaimselt eneseteadlik. Tarkuse poolest on Poeg Isaga täielikult võrdne. Me ei saa Esimesel ja Teisel Allikal vahet teha ka teadmise, kõiketeadmise vallas: Poeg teab kõike nagu Isagi, eales ei tule ükski universumisündmus talle üllatusena, lõppu teab ta juba alguses ette.

6:4.8 (77.1) Isa ja Poeg teavad tõepoolest kõikide vaimude ning vaimsustatud olendite arvu ja asukohta kogu universumite universumis. Poeg teab kõike nii tänu oma kõikjal olevale vaimule kui ka tõigale, et nagu Isa ja Ühine Toimijagi teab ta seda, mis sisaldub Ülima Olendi tohutus peegeldusintellektis. See intellekt teab igal ajahetkel kõike, mis sünnib seitsme superuniversumi kõikides maailmades. Ja leidub veel teisigi võimalusi, kuidas Paradiisi-Poeg suudab kõike teada.

6:4.9 (77.2) Igavene Poeg on armastava, armurikka ja hoolitseva vaimse isiksusena täielikult ja lõpmatult võrdne Kõikse Isaga; kõikides oma armuküllastes ja kiindumuslikes kokkupuudetes alamate ilmade tõusuolenditega on Igavene Poeg just niisama lahke ja tähelepanelik, niisama kannatlik ja pika meelega nagu tema kohalike universumite Paradiisi-Pojad, kes nii sageli annetavad ennast ajalikele arengumaailmadele.

6:4.10 (77.3) Igavese Poja omadusi pole tarvis enam põhjalikumalt käsitleda. Jättes eespool toodud erandid kõrvale, piisab Jumal-Poja omaduste mõistmiseks ja õigeks hindamiseks sellest, kui õpitakse tundma Jumal-Isa vaimseid omadusi.

5. Igavest Poega puudutavad kitsendused

6:5.1 (77.4) Igavene Poeg ei ole isiklikult tegev füüsilises vallas ega osale ka loodud-olenditele osakssaava meeleteenistuse tasandeil muidu kui ainult Ühise Toimija kaudu. Need kitsendused aga ei sega Igavesel Pojal vähimalgi määral rakendamast täies ulatuses ja vabalt vaimse kõiketeadmise, kõikjale küündiva ligiduse ja kõikvõimsuse jumalikke omadusi.

6:5.2 (77.5) Igavene Poeg ei tungi isikuliselt nendesse vaimupotentsiaalidesse, mis on olemuslikult omased Jumalus-Absoluudi lõpmatusele, ent vastavalt sellele, kuidas need potentsiaalid tegelikustuvad, satuvad nad Poja vaimugravitatsiooniringluse kõikvõimsasse mõjuvälja.

6:5.3 (77.6) Isiksus on kingitus, mille annab ainult Kõikne Isa. Igavene Poeg saab isiksuse Isalt, aga ta ei kingi seda ilma Isata. Pojast lähtub hiigelhulk vaime, kuid need tuletatud olendid ei ole isiksused. Kui Poeg loob isiksuse, teeb ta seda koos Isaga või Ühise Loojaga, kes võib sellisel juhul tegutseda Isa asemel. Niisiis on Igavene Poeg isiksuste kaaslooja, ent ta ei kingi isiksust mitte kellelegi ega loo isikulisi olendeid eales üksinda, omal käel. See tegevuspiirang aga ei välista Poja võimet luua ükskõik missugust ühte liiki mitteisikulist reaalsust või siis mitut liiki mitteisikulisi reaalsusi.

6:5.4 (77.7) Igavest Poega piirab kitsendus loojaõiguste edasiandmisel. Igavikustades Algse Poja, annetas Isa talle võimu ja eesõiguse ühineda Isaga loovate omadustega varustatud uute Poegade loomise jumalikus töös, mida nad on teinud ja teevad ka praegu. On aga need kooskõlastatud Pojad loodud, pole loomisõigust ilmselt enam võimalik kaugemale edasi anda. Igavene Poeg annab loomisvõime ainult esimesele ehk otseselt isikustatule. Niisiis, kui Isa ja Poeg ühinevad, et isikustada Looja-Poeg, jõuavad nad sihile. Kuid sel kombel loodud Looja-Poeg ei suuda mitte kunagi loomisõigusi üle kanda või edasi suunata neile arvukatele Poegade rühmadele, keda ta seejärel ise luua võib — ehkki kõrgeimates kohalike universumite Poegades võib tõepoolest täheldada Looja-Poja loomisomaduste väga piiratud peegeldust.

6:5.5 (78.1) Lõpmatu ja üksnes isikulise olendina pole Igavesel Pojal võimalik oma olemust osadeks jaotada. Ta ei saa jagada ja annetada oma mina individualiseeritud osakesi teistele olemusvormidele või isikutele, nagu seda teevad Kõikne Isa ja Lõpmatu Vaim. Kuid Poeg saab annetada ja annetabki ennast piiramatu vaimuna, kes hõlmab kõike loodut ning tõmbab lakkamatult enda poole kõiki vaimisiksusi ja vaimseid reaalsusi.

6:5.6 (78.2) Pidage ikka meeles, et kogu loodu jaoks on Igavene Poeg vaim-Isa isikuline pilt. Jumaluse mõttes on Poeg isikuline ja ainult isikuline, sellist jumalikku ja absoluutset isiksust ei saa osadeks lahutada ega fragmentideks jagada. Jumal-Isa ja Jumal-Vaim on samuti tõeliselt isikulised, ent lisaks sellele, et nad on niisugused Jumalus-isiksused, on nad ka kõike muud.

6:5.7 (78.3) Ehkki Igavene Poeg ei saa Mõttekohandajate annetamises isiklikult osaleda, pidas ta igavikulises minevikus koos Kõikse Isaga nõu, kiitis Isa plaani heaks ja tõotas igavest koostööd, kui Mõttekohandajate annetamist kavandav Isa pani Pojale ette: „Tehkem surelik inimene oma näo järgi, meie sarnaseks.” Ja nii nagu teie sisimas asub Isa vaimu fragment, nii ümbritseb teid Poja vaimuligidus; samal ajal tegutsevad nad mõlemad otsekui üksainus lakkamatult teie vaimse edenemise hüvanguks.

6. Vaimumeel

6:6.1 (78.4) Igavene Poeg on vaim ja tal on meel, kuid mitte seesugune meel või selline vaim, mida surelik meel aduda suudaks. Surelik inimene tajub meelt piiritletud, kosmilisel, ainelisel ja isikulisel tasandil. Inimene hoomab meeleilminguid ka elusorganismides, kes toimivad allisikulisel (looma) tasandil, ent tal on meele olemust raske taibata siis, kui jutt käib aineülestest olenditest või ainukordsetest vaimisiksustest. Eksistentsi vaimutasandi puhul peab meelt defineerima teisiti — ja ka siis, kui seda terminit kasutatakse vaimu intellektitegevuse märkimiseks. Niisugust otseselt vaimuga liituvat meelt pole võimalik võrrelda ei selle meelega, mis kooskõlastab vaimu ja mateeriat, ega ka mitte sellega, mis seostub ainult mateeriaga.

6:6.2 (78.5) Vaim on pidevalt teadvuslik, meelt omav ja tal on mitmesugused identiteedi faasid. Kui ükskõik missuguses faasis meel puuduks, ei oleks vaimolendite vendluses vaimset teadvust. Jumalustele on omane meele ekvivalent ehk võime tunda ja olla tuntud. Jumalus võib olla kas isikuline, eelisikuline, üleisikuline või mitteisikuline, ent Jumalus pole ealeski ilma meeleta, see tähendab — tal ei puudu kunagi võime vähemalt suhelda endasarnaste olemusvormide, olendite või isiksustega.

6:6.3 (78.6) Igavese Poja meel on Isa oma sarnane, kuid erineb kõikidest teistest meeltest kogu universumis: koos Isa meelega on ta Ühise Looja erinevate ja ulatuslike meelte esivanem. Isa ja Poja meelt, seda mõistust, mis on Kolmanda Allika ja Keskme absoluutse meele esivanemaks, illustreerib ehk kõige paremini Mõttekohandaja eelmeel. Ehkki need Isa fragmendid asuvad täielikult väljaspool Ühise Toimija meeleringlust, on neil olemas mingi eelmeele vorm: nad tunnevad ja neid tuntakse ning neil on olemas teatud inimomase mõtlemise vaste.

6:6.4 (78.7) Igavene Poeg on täielikult vaimne, inimene on peaaegu täiesti aineline. Seepärast peab paljugi sellest, mis puudutab Igavese Poja vaimisiksust, tema seitset Paradiisi ümbritsevat vaimset sfääri ning Paradiisi-Poja mitteisikuliste loodute olemust, jääma ootama aega, mil te olete lõpetanud oma morontiatõusu kohalikus Nebadoni universumis ning saavutanud vaimu seisundi. Ja seejärel, kui te liigute läbi superuniversumi edasi Havona poole, saavad paljud neist vaimust varjatud saladustest selgeks tänu sellele, et teis hakkab idanema „vaimumeel” — vaimne taip.

7. Igavese Poja isiksus

6:7.1 (79.1) Igavene Poeg on see lõpmatu isiksus, kelle määratlematuist isiksusköidikuist Kõikne Isa end kolmsustamismenetluse läbi vabastas ning tänu kellele ta on ennast sellest peale lakkamatult, lõputus külluses annetanud oma igavesti avarduva universumi Loojatele ja loodud-olenditele. Poeg on absoluutne isiksus; Jumal on isaisiksus—isiksuse allikas, isiksuse annetaja, isiksuse põhjus. Iga isikuline olend saab oma isiksuse Kõikselt Isalt täpselt nõnda, nagu Algne Poeg saab oma isiksuse igavesti Kõikselt Isalt.

6:7.2 (79.2) Paradiisi-Poja isiksus on absoluutselt ja ehedalt vaimne ning see absoluutne isiksus on ühtaegu jumalik ja igavene algkuju, mille järgi Isa annetas isiksuse esmalt Ühisele Toimijale ning seejärel musttuhandele olendile kogu ääretus universumis.

6:7.3 (79.3) Igavene Poeg on tõesti armuküllane hoolitseja, jumalik vaim, vaimne võim ja ehe isiksus. Poeg on universumitele avaldatud Jumala vaimne ja isikuline olemus — Esimese Allika ja Keskme sügavaim algolemus, milles ei leidu midagi mitteisikulist, jumalikkusevälist, ebavaimset või puhtalt potentsiaalset. Paraku on võimatu inimmeelele sõnadega edasi anda Igavese Poja taevaliku isiksuse ilu ja suursugusust. Kõik see, mis kipub ähmastama Kõikset Isa, takistab peaaegu niisama segavalt Igavese Poja kontseptuaalset äratundmist. Te peate ootama, kuni olete jõudnud Paradiisi — siis mõistate, miks mul ei õnnestunud portreteerida selle absoluutse isiksuse olemust nii, et piiritletud meel sellest aru saaks.

8. Igavese Poja äratundmine

6:8.1 (79.4) Kõiges, mis puudutab identiteeti, loomust ja muid isiksusomadusi, on Igavene Poeg Kõikse Isaga täielikult võrdne, tema täiuslik täiendus ja igavene teisik. Samas tähenduses, nagu Jumal on Kõikne Isa, on Poeg Kõikne Ema. Ning meie kõik, nii alamad kui ülemad, moodustame nende kõikse perekonna.

6:8.2 (79.5) Et osata õigesti hinnata Poja iseloomu, peaksite uurima ilmutust Isa jumalikust iseloomust — need mõlemad on igavesti ning lahutamatult üks ja seesama. Intellektiolendite alamad rühmad ei suuda nendel jumalikel isiksustel tegelikult mingit vahet teha. Neil, kes on pärit Jumaluste eneste loomisaktidest, polegi neid nii raske eristada. Olendid, kelle sünnikoduks on keskne universum või Paradiis, näevad Isa ja Poega nii universumijuhtimise ühe isikulise tervikuna kui ka kahe eraldi isiksusena, kes tegutsevad universumi haldamise kindlates valdkondades.

6:8.3 (79.6) Isikutena võite te Kõikset Isa ja Igavest Poega endale ette kujutada kui eraldi seisvaid üksikisikuid, sest seda nad tõepoolest ka on, universumite haldamises aga on nad teineteisega sedavõrd liitunud ja läbi põimunud, et alati polegi võimalik nende vahel vahet teha. Kui universumitesse puutuvais asjades tuleb ette Isa ja Poja üllatavaid vastastikuseid ühendusi, siis ei olegi iga kord kasulik püüda nende tegevust eristada; meenutage lihtsalt, et Jumal on algatav mõte ja Poeg väljendusrikas sõna. See lahutamatus isikustub igas kohalikus universumis Looja-Poja jumalikkuses, kes esindab kümne miljoni asustatud maailma loodud-olenditele nii Isa kui ka Poega.

6:8.4 (80.1) Igavene Poeg on lõpmatu, aga talle saab läheneda tema Paradiisi-Poegade isikute läbi ning Lõpmatu Vaimu kannatliku hoolitsuse kaudu. Ilma Paradiisi-Poegade annetusteenistuseta ning Lõpmatu Vaimu olendeid armastava hoolitsuseta oleks ainelist päritolu olendeil vähe lootust jõuda Igavese Pojani. Ja samavõrra tõsi on see, et nende taevaste jõudude abil ja juhatusel saab Jumalat tundev surelik kindlasti Paradiisi ning seisab ükskord majesteetliku Poegade Poja isiku ligiduses.

6:8.5 (80.2) Ehkki Igavene Poeg on sureliku isiksuse algkuju, leiate olevat kergema mõista nii Isa kui ka Vaimu reaalsust, sest Isa on see, kes teile tegelikult teie inimisiksuse annetas, Lõpmatu Vaim aga on teie sureliku meele absoluutne allikas. Ent kui te Paradiisi viival vaimse edenemise rajal kõrgemale tõusete, muutub Igavese Poja isiksus teie jaoks üha reaalsemaks ning tema lõpmatult vaimse meele tõelisus saab teie jätkuvalt vaimsustuva meele jaoks üha selgemaks.

6:8.6 (80.3) Igavese Poja idee ei saa teie ainelises meeles eales kirkana särada, ka sellele järgnevas morontiameeles mitte. Alles siis, kui vaimsustute ning alustate vaimu tõusuteed, hakkab arusaam Igavese Poja isiksusest oma kirkuselt järele jõudma arusaamale, mis teil on Paradiisist pärit Looja-Poja isiksusest, kes kunagi isiklikult ja isiksusena kehastus ning elas Urantial, inimesena inimeste seas.

6:8.7 (80.4) Kogu teie kohaliku universumi kogemuses peab Looja-Poeg, kelle isiksust inimene mõistab, korvama teie suutmatust aduda märksa enam vaimse, kuid mitte põrmugi vähem isikulise Paradiisi Igavese Poja täit tähendust. Kui teie areng kulgeb läbi Orvontoni ja Havona, kui te jätate seljataha elava pildi ja sügavad mälestused oma kohaliku universumi Loojast-Pojast, siis hüvitavad seda ainelise ja morontiakogemuse möödumist lakkamatult avarduvad arusaamad Paradiisi Igavesest Pojast ja tema süvenev mõistmine, tema reaalsus ja kohalolek tugevnevad sedamööda, mida lähemale Paradiisile te oma arengus jõuate.

6:8.8 (80.5) Igavene Poeg on suur ja hiilgav isiksus. Ehkki surelikul ja ainelisel meelel pole jõudu niisuguse lõpmatu olendi isiku tegelikkust mõista, ärge kahelge tema isikuli suses. Ma tean, millest räägin. Lugematuid kordi olen ma seisnud selle Igavese Poja jumalikus ligiduses ning seejärel võtnud ette teekonna läbi kõiksuse, et täita tema armastusest kantud palvet.

6:8.9 (80.6) [Esitanud Jumalik Nõuandja, kellele tehti ülesandeks sõnastada see Paradiisi Igavest Poega kirjeldav ettekanne.]

7 Kiri - Igavese Poja suhe universumiga

Urantia raamat

7. Kiri

Igavese Poja suhe universumiga

7:0.1 (81.1) ALGNE Poeg hoolitseb lakkamatult selle eest, et Isa igavikulise eesmärgi vaimsed küljed teostuksid vastavalt sellele, kuidas too siht erisuguste olenditerühmadega asustatud arenevate universumite erinevates ilmingutes ikka selgemini ja selgemini avaldub. Meie ei mõista seda igavest plaani täielikult, küll aga mõistab seda kahtlemata Paradiisi-Poeg.

7:0.2 (81.2) Poeg sarnaneb Isaga selles suhtes, et ta püüab annetada endast kõikvõimaliku oma kooskõlastatud Poegadele ja nendele alluvatele Poegadele. Poeg jagab Isa ennast jaotavat olemust ka selles, et ta annetab end piiritult Lõpmatule Vaimule, nende ühisele teostajale.

7:0.3 (81.3) Vaimureaalsuste toetajana on Teine Allikas ja Kese igavene vastukaal Paradiisisaarele, mis nii suurejooneliselt toetab kõike ainelist. Esimene Allikas ja Kese ilmutub nõnda igaveseks ajaks keskse Saare võrratute algkujude ainelises ilus ning Igavese Poja jumaliku isiksuse vaimsetes väärtustes.

7:0.4 (81.4) Igavene Poeg on tohutu hulga loodud vaimureaalsuste ja vaimolendite tegelik alalhoidja. Vaimumaailm on Poja eluhoiak, tema isikulise käitumise viis ning vaimuolemusega ebaisikulised reaalsused reageerivad alati Absoluutse Poja tahtele ja kavatsustele.

7:0.5 (81.5) Poeg ei ole siiski isiklikult vastutav kõikide vaimisiksuste käitumise eest. Isikulise loodud-olendi tahe on suhteliselt vaba ning määrab seetõttu ära niisuguste tahteolendite tegevuse. Seepärast ei esitlegi vaba tahtega vaimumaailm alati tõepäraselt Igavese Poja iseloomu — täpselt nii nagu Urantia loodus ei ilmuta tõeselt Paradiisi ning Jumaluse täiuslikkust ja muutumatust. Kuid ükskõik mis ka ei iseloomustaks inimese või ingli vabatahtelist toimimist, püsib Poja igavene võim kõikide vaimureaalsuste universaalse gravitatsioonijuhtimise üle ikkagi absoluutsena.

1. Vaimugravitatsiooniringlus

7:1.1 (81.6) Kõik, mida õpetatakse Jumala immanentsuse kohta, tema kõikse kohaloleku, kõikvõimsuse ja kõiketeadmise kohta, kehtib vaimses vallas võrdsel määral ka Poja suhtes. Kogu loodu ehe ja universaalne vaimugravitatsioon, see puhtakujuline vaimuringlus viib otseselt Paradiisi, Teise Allika ja Keskme juurde tagasi. Tema suunab seda alati olemasolevat ja eksimatut vaimset võimu, mis toimib kõikide tõeliste vaimsete väärtuste hulgas ja juhib neid. Nõnda on Igavesel Pojal absoluutne vaimne sõltumatus. Kujundlikult võiks öelda, et kõik vaimureaalsused ja vaimsustatud väärtused on tema peos. Kõikse vaimugravitatsiooni juhtimine on kõikne vaimne suveräänsus.

7:1.2 (82.1) See vaimsete asjade gravitatsiooni juhtimine toimib ajast ja ruumist sõltumatult ning seepärast ülekande käigus vaimuenergia ei vähene. Vaimugravitatsioon ei tunne ajalisi viivitusi ega nõrgene ruumis. Tema jõud ei vähene võrdeliselt ülekandekauguse ruuduga, puhta vaimujõu ringlust ei takista ainelise loodu mass. Ja see, et ehedad vaimuenergiad ületavad aja ja ruumi tõkked, kuulub loomuomaselt Poja absoluutsusse; see ei sõltu Kolmanda Allika ja Keskme antigravitatsioonijõudude vahelesegamisest.

7:1.3 (82.2) Vaimureaalsused reageerivad vaimse gravitatsioonikeskme tõmbejõule vastavalt oma kvalitatiivsele väärtusele, oma vaimuolemuse tegelikule astmele. Vaimuollus (kvaliteet) allub täpselt niisamuti vaimugravitatsioonile nagu füüsilise aine korrastatud energia (kvantiteet) füüsilisele gravitatsioonile. Vaimsed väärtused ja vaimujõud on reaalsed. Isikulisest vaatepunktist on vaim loodu hing, mateeria aga on varjutaoline füüsiline keha.

7:1.4 (82.3) Vaimugravitatsiooni reageeringud ja kõikumised vastavad alati vaimsete väärtuste sisule, üksikisiku või maailma kvalitatiivsele vaimsele staatusele. See tõmbejõud reageerib silmapilkselt ükskõik millise universumiolukorra või planetaarse situatsiooni vaimuvahelistele ja -sisestele väärtustele. Iga kord, kui universumites tegelikustub vaimne reaalsus, teeb selline muutus tarvilikuks vaimugravitatsiooni vahetu ja silmapilkse ümberkorraldumise. Selline uus vaim on tegelikult Teise Allika ja Keskme osa: täpselt niisama kindlasti, kui surelikust inimesest saab vaimsustatud olend, jõuab ta ka vaimse Pojani, vaimugravitatsiooni keskme ja lätteni.

7:1.5 (82.4) Nõrgemal kujul on Poja vaimne tõmbejõud omane paljudele Poegade Paradiisirühmadele, sest absoluutses vaimugravitatsiooniringluses on tõepoolest olemas need kohalikud vaimse külgetõmbe süsteemid, mis toimivad loodu väiksemates üksustes. Niisugused vaimugravitatsiooni alamad absoluutsed koondumised kujutavad endast osa aja ja ruumi Looja-isiksuste jumalikkusest, seostudes Ülima Olendi areneva kogemusliku ülemjuhtimisega.

7:1.6 (82.5) Vaimugravitatsiooni tõmme ja reaktsioon sellele ei toimi mitte ainult universumis kui tervikus, vaid ka üksikisikute ja isikurühmade vahel. Iga maailma, rassi, rahvuse või usklikerühma vaimsete ja vaimsustatud isiksuste vahel valitseb vaimne ühtekuuluvus. Sarnaste eelistuste ja soovidega, vaimselt meelestatud isikute vahel toimib vahetu vaimne külgetõmbejõud. Mõiste sugulashing ei ole pelk kõnekujund.

7:1.7 (82.6) Igavese Poja vaimne gravitatsioon on absoluutne nagu Paradiisi aineline gravitatsioongi. Patt ja vastuhakk võivad kohaliku universumi ringluse toimimist häirida, ent miski ei saa katkestada Igavese Poja vaimugravitatsiooni. Luciferi mäss põhjustas teie süsteemi asustatud maailmades ja Urantialgi palju muudatusi, aga me ei tähelda, et teie planeedi vaimne karantiin, mis sellele järgnes, oleks vähimalgi määral mõjutanud kas Igavese Poja kõikjal olevat vaimu või temaga seotud vaimugravitatsiooniringluse kohalolekut ja toimimist.

7:1.8 (82.7) Kõiki suuruniversumi vaimugravitatsiooniringluse reaktsioone saab ennustada. Me tunneme ära Igavese Poja kõikjal oleva vaimu kõik toimingud ja reaktsioonid ning leiame, et neid võib usaldada. Oskame tuntud seaduste alusel mõõta vaimugravitatsiooni ja teemegi seda — täpselt nii, nagu inimene üritab välja arvutada piiritletud füüsilise gravitatsiooni toimet. Poja vaim reageerib kõigele vaimsele, kõigile vaimolenditele ja -isikutele ikka ühtemoodi ning see reaktsioon vastab alati kõikide selliste vaimsete väärtuste tegelikkuse määrale (tegelikkuse kvaliteedile).

7:1.9 (83.1) Ent kõrvuti Igavese Poja vaimse kohaloleku niisuguse väga kindla ja etteaimatava toimimisega võib kohata nähtusi, mille reaktsioone pole võimalik täpselt ennus tada. Arvatavasti märgivad niisugused ilmingud kooskõlastatud Jumalus-Absoluudi samaaegset tegutsemist avarduvate vaimsete potentsiaalide vallas. Teame, et Igavese Poja vaimne kohalolek kujutab endast majesteetliku ja lõpmatu isiksuse mõju, ent vaevalt me peame isikulisteks Jumalus-Absoluudi oletatava toimimisega seostuvaid reaktsioone.

7:1.10 (83.2) Kui isikud vaatlevad Igavest Poega ja Jumalus-Absoluuti isiksuslikust vaatevinklist, tunduvad need olevat seotud järgmiselt: Igavene Poeg valitseb tegelike vaimsete väärtuste vallas, samal ajal kui Jumalus-Absoluut näib hõlmavat potentsiaalsete vaimuväärtuste hiiglaslikku ala. Iga tegelik vaimuolemusega väärtus leiab oma koha Igavese Poja gravitatsiooni mõjuväljas, kui aga on tegu potentsiaalsete väärtustega, siis jääb see ilmselt Jumalus-Absoluudi hooleks.

7:1.11 (83.3) Vaim näib esile kerkivat Jumalus-Absoluudi potentsiaalide seast, areneva vaimu suhteseoseid määrab Ülima ja Viimase kogemuslik ja ebatäielik mõjujõud ning lõpuks saavutab vaim oma saatuse Igavese Poja vaimugravitatsiooni absoluutses mõjujõus. Niisugune näib olevat kogemusliku vaimu tsükkel, ent eksistentsiaalne vaim kuulub olemuslikult Teise Allika ja Keskme lõpmatusse.

2. Igavese Poja haldus

7:2.1 (83.4) Paradiisis on Algse Poja kohalolek ja isikuline toimimine täiuslik ja vaimses mõttes absoluutne. Kui kaugeneme Paradiisist, läbime Havona ja jõuame seitsme superuniversumi maailmadesse, hoomame Igavese Poja isiklikku toimimist ikka nõrgemalt ja nõrgemalt. Havona-järgsetes universumites isikustub Igavese Poja kohalolek Paradiisi-Poegades, seda sätestavad Ülima ja Viimase kogemuslikud reaalsused ja kooskõlastab Jumalus-Absoluudi piiramatu vaimupotentsiaal.

7:2.2 (83.5) Keskses universumis võib Algse Poja isikulist tegutsemist täheldada igavese loodu võrratus vaimses kooskõlas. Havona on nii imetlusväärselt täiuslik, et selle etalonuniversumi vaimne staatus ja energiaolukorrad on täiuslikus ja püsivas tasakaalus.

7:2.3 (83.6) Superuniversumites ei saa kogeda Poja isiklikku kohalolekut ega ole tal seal ka kindlat kohta, selles loodu osas on ta esindatud üleisikuliselt. Need Poja vaimuavaldused ei ole isikulised, nad ei kuulu Kõikse Isa isiksusringlusse. Parim termin, mida oskame nende tähistamiseks kasutada, oleks üliisiksused. Nad on piiritletud olendid, kes pole ei absoniitsed ega absoluutsed.

7:2.4 (83.7) Et Igavese Poja superuniversumite haldamine on eranditult vaimne ja üleisikuline, siis loodud isiksused seda ei märka. Siiski võib Poja isikliku mõju kõikjale tungivat vaimset stiimulit hoomata Päevilt Vanade valdkonna kõikide sektorite tegevuse igas faasis. Kohalikes universumites märkame Igavese Poja isikulist kohalolekut Paradiisi-Poegade isikutes. Siin toimib lõpmatu Poeg vaimselt ja loovalt, tehes seda kooskõlastatud Looja-Poegade majesteetlikku korpust moodustavate isikute kaudu.

3. Igavese Poja suhe üksikisikuga

7:3.1 (84.1) Kohaliku universumi tõusuteel mõistavad aja surelikud Loojat-Poega kui Igavese Poja isiklikku esindajat. Ent alustades tõusu superuniversumi koolitussüsteemis, tajuvad aja-palverändurid ikka selgemini Igavese Poja innustava vaimu taevalikku kohalolekut ning saavad kasu selle vaimujõudu andva hoolitsuse vastuvõtmisest. Havonas saavad tõusuteelised veelgi enam teadlikuks Algse Poja kõikjale küündiva vaimu armastusküllasest embusest. Sureliku tõusu ühelgi astmel ei asu aja-palveränduri meeles või hinges Igavese Poja vaim, kuid tema õnnistus on pidevalt lähedal, lakkamatult hoolitsemas arenevate aja laste heaolu ja vaimse turvalisuse eest.

7:3.2 (84.2) Igavese Poja vaimugravitatsiooni tõmme kujutab endast ellujäävate surelike hingede Paradiisi tõusmise saladust. Kõik tõelised vaimuväärtused ja bona fide isiksused alluvad Igavese Poja vaimugravitatsiooni raugematule mõjuväljale. Nii näiteks algab sureliku meele elukaar kui aineline masinavärk, aga Lõplikkuse Korpusse võetakse ta lõpuks vastu peaaegu täiusliku vaimeksistentsina. Kogu selle kogemuse vältel on ta muutunud üha sõltumatumaks ainelisest gravitatsioonist ning hakanud vastavalt tundlikumalt reageerima vaimugravitatsiooni jõule, mis tõmbab teda üha sissepoole. Vaimugravitatsiooniringlus sõna otseses mõttes tõmbab inimese hinge Paradiisi poole.

7:3.3 (84.3) Vaimugravitatsiooniringlus on põhiline kanal, mida mööda uskliku inimsüdame tõelised palved kanduvad inimteadvuse tasandilt Jumaluse tegelikku teadvusse. Selle, mis teie palumises sisaldab tõelist vaimset väärtust, haarab endaga kaasa vaimugravitatsiooni kõikne ringlus ja kannab selle silmapilkselt ning üheaegselt kõikide asjaomaste jumalike isiksusteni. Igaüks neist tegeleb sellega, mis kuulub tema isiklikku toimevalda. Järelikult pole teie praktilises usukogemuses oluline, kas saadate mõttes palve oma kohaliku universumi Loojale-Pojale või Igavesele Pojale kõikide asjade keskpunktis.

7:3.4 (84.4) Vaimugravitatsiooniringluse eristusvõimelist tegutsemist annaks ehk võrrelda närvisüsteemi toimimisega ainelises inimkehas: mööda närvikiudusid antakse edasi ärritusi; mõned ärritused lõpevad varakult seljaaju keskustes, mis siis neile ka automaatselt reageerivad; teised jõuavad vähem automaatsetesse, aga kogemuste põhjal reageerivatesse keskustesse aju madalamatel astmetel, aga kõige olulisemad ning eluliselt tähtsad ärritused mööduvad ainsa hetkega neist alamatest keskustest ja need registreeritakse silmapilkselt inimteadvuse kõrgeimatel tasanditel.

7:3.5 (84.5) Ent kui palju-palju täiuslikum on vaimse maailma võrratu tehnika! Kui teie teadvuses sünnib midagi, mis on tulvil ülimat vaimset väärtust, ning kui te olete seda ka väljendanud, ei suuda mitte ükski jõud universumis takistada seda silmapilkselt jõudmast kogu loodu Absoluutse Vaimisiksuseni.

7:3.6 (84.6) Ja vastupidi, kui teie harras palumine on läbi ja lõhki aineline ning täielikult keskendunud teie enda isikule, ei leidu ühtegi võimalust, kuidas niisugune vääritu palve võiks leida paiga Igavese Poja vaimuringluses. Ühelgi palve sisul, mis pole „vaimu sõnastatud”, ei ole kohta kõikses vaimuringluses: niisugused puhtalt egoistlikud ja ainelised palved surevad ega tõuse tõeliste vaimsete väärtuste ringluses ülespoole. Sellised sõnad on otsekui „kumisev vasknõu ja kõlisev kuljus”.

7:3.7 (85.1) Sureliku palvele annab tähenduse seda ajendav mõte, vaimne sisu. Sõnadel ei ole tähtsust.

4. Jumalikud täiustamisplaanid

7:4.1 (85.2) Lõppematus liidus Isaga teostab Igavene Poeg edukalt jumalikku progressiplaani: tahteolendite loomise, evolutsiooni, tõusu ja täiustamise kõikset kava. Ning jumalikult ustavuselt on Poeg Isaga igavesti võrdne.

7:4.2 (85.3) Koostades ja teostades seda suurejoonelist arengukava aineliste ajaolendite igavikulisele täiusele viimiseks, toimivad Isa ja Poeg otsekui üks. See tõusvate kosmosehingede vaimse arendamise plaan on Isa ja Poja ühislooming ning koos Lõpmatu Vaimuga on nad hõivatud oma jumaliku eesmärgi ühisest teostamisest.

7:4.3 (85.4) Jumalik täiuse saavutamise plaan kätkeb endas kolme ainukordset, aga omavahel hästi kooskõlastatud ettevõtmist, mis kõik moodustavad osa kõiksest avastusretkest.

7:4.4 (85.5) 1. Samm-sammult edendavate saavutuste plaan. See on arengul põhinev tõusukava, millega Igavene Poeg tingimusteta nõustus siis, kui ta soostus Isa ettepanekuga: „Tehkem surelikud loodud-olendid meie näo järgi.” See arenevate ajaolendite ülendamise kava sisaldab endas Mõttekohandajate annetamist ja aineliste loodud-olendite varustamist isiksuse õigustega.

7:4.5 (85.6) 2. Annetusplaan. Järgmine Igavese Poja ja temaga kooskõlastatud Poegade kõikne plaan on suur Isa-ilmutamise üritus. See Igavese Poja ettepanek sisaldab temapoolset kava annetada arenevatele loodud-olenditele Jumala Pojad, kes peavad nende seas isikustama ja tegelikustama, kehastama ja reaalseks muutma Isa armastuse ja Poja armu kõikide universumite loodud-olendite vastu. Annetusplaanis sisalduva põhijoonena ning lisaks niisugusele armastushoolitsusele taastavad ja kindlustavad Paradiisi-Pojad seda, mille loodud-olendi hälbinud tahe on vaimses mõttes hädaohtu seadnud. Kui ükskõik millal ja ükskõik kus tuleb ette viivitusi saavutuste plaani elluviimises või häirib ja komplitseerib seda vastuhakk, rakenduvad kohe tegevusse annetusplaani eriolukorraks kavandatud meetmed. Paradiisi-Pojad on tõotanud tegutseda päästjatena ning on valmis minema otse mässulistesse maailmadesse ja taastama seal nende sfääride vaimse staatuse. Just sellise kangelasliku teene osutaski üks kooskõlastatud Loojatest-Poegadest Urantial, kui ta suveräänsuse saavutamiseks astus oma kogemuslikku annetusmiselujärku.

7:4.6 (85.7) 3. Armuosutamise plaan. Kui saavutuste plaan ja annetusplaan olid koostatud ja teatavaks tehtud, seadis Lõpmatu Vaim üksinda ja iseseisvalt kokku hiiglasliku kõikse armuosutamise plaani ning hakkas seda ka teostama. Selle abi on väga oluline nii saavutuste kui ka annetusplaaniga seostuvate ettevõtmiste praktilises ja tõhusas elluviimises ning kõik Kolmanda Allika ja Keskme vaimsed isiksused on kantud armuosutamise vaimust, mis on nii selgesti osa Jumaluse Kolmanda Isiku olemusest. Lõpmatu Vaim tegutseb kaheldamatult ja sõna-sõnalt koos Isa ja Pojaga mitte ainult loomise, vaid ka haldamise vallas.

7:4.7 (86.1) Kõikse plaani suhtes, mille Isa kavandas olendite tõusuks, on Igavene Poeg tema isiklik usaldusisik ja selle kava jumalik hoolekandja. Olles andnud kõikse käsu „Olge täiuslikud, nii nagu mina olen täiuslik”, usaldas Isa selle suurejoonelise mõtte teostamise Igavesele Pojale. Selle jumaliku ülesande täitmise eest hoolitseb Igavene Poeg koos oma jumaliku kooskõlastatud kaaslase Lõpmatu Vaimuga. Nõnda tegutsevadki Jumalused tõhusalt üheskoos loomistöö, juhtimise, evolutsiooni, ilmutuse ja hoolekande alal, ja kui olukord seda nõuab, siis ka õigluse ja korra jaluleseadmisel.

5. Annetumise vaim

7:5.1 (86.2) Igavene Poeg ühines jäägitult Kõikse Isaga, et kuulutada kogu loodule seda võimast käsku: „Olge täiuslikud, nii nagu on täiuslik teie Isa Havonas.” Ning sellest hetkest peale on too kutsuv käsk ajendanud Igavese Poja ning temaga kooskõlastatud ning seostatud Poegade hiigelperekonna kõiki ellujäämisplaane ja annetumiskavasid. Just nende annetumiskavade tõttu ongi Jumala Poegadest saanud „tee, tõde ja elu” kõikide arenevate loodud-olendite jaoks.

7:5.2 (86.3) Inimolenditega otseselt ühendust võtta — nii nagu seda teeb Isa enda kingitud eelisikuliste Mõttekohandajate kaudu — Igavene Poeg ei saa, ent ta läheneb loodud isiksustele aste-astmelt madalamale laskuvate jumalike Poegade kaudu niikaua, kuni ta saab seista inimese ligiduses ja mõnikord ka ise inimene olla.

7:5.3 (86.4) Igavese Poja puhtisikulist olemust ei saa osadeks jaotada. Igavene Poeg toimib vaimse mõjurina või isikuna ja ainult nõnda. Pojal ei ole võimalik saada osakeseks loodud-olendi kogemusest nii, nagu see sünnib Isa-Kohandaja puhul, aga Igavene Poeg korvab selle piirangu annetumistehnika abil. Seda, mida Kõikse Isa jaoks märgib fragmenteeritud olemusvormide kogemus, tähendavad Igavese Poja jaoks Paradiisi-Poegade kehastumiskogemused.

7:5.4 (86.5) Igavene Poeg ei tule sureliku inimese juurde jumaliku tahte kujul, inimmeeles asuva Mõttekohandajana, kuid Igavene Poeg tuli sureliku inimese juurde Urantiale, kui tema Poja, Nebadoni Miikaeli jumalik isiksus kehastus Jeesus Naatsaretlase inimolemuses. Saamaks osa loodud isiksuste kogemustest, peavad Jumala Paradiisi-Pojad võtma endale loodud-olendite olemuse ning nende jumalik isiksus peab kehastuma täpselt nendesamade olendite kujul. Kehastumine, see Sonaringtoni saladus, on menetlus, mille abil Poeg väldib isiksuse absoluutsuse köidikuid, mis vastasel juhul osutuksid kõikehaaravaks.

7:5.5 (86.6) Kaua-kaua aega tagasi annetas Igavene Poeg ennast keskse loodu igale ringlusele, et Havona elanikke ning palverändureid valgustada ja arendada, kaasa arvatud ka tõusuteele asunud aja-palverändureid. Mitte üheski neist seitsmest annetumisest ei tegutsenud ta ei tõusuteelise ega havonalasena. Ta oli olemas iseendana. Tema kogemus oli ainulaadne: see polnud kogemus koos inimeste või teiste palveränduritega, ka mitte nagu inimene või palverändur, vaid mingis mõttes seostuv üleisikulise tähendusega.

7:5.6 (86.7) Ka ei teinud ta läbi seda puhkust, mis on ette nähtud Havona siseringluse ja Paradiisi kallaste vahel. Tema kui absoluutse olendi jaoks on võimatu katkestada oma isiksusteadvust, sest temas keskenduvad kõik vaimse gravitatsiooni jõujooned. Ja nendel annetumiste aegadel püsis Paradiis kui vaimse sära keskne asupaik ühteviisi kirkana ning Poja võim universaalse vaimugravitatsiooni üle ei nõrgenenud.

7:5.7 (87.1) Igavese Poja annetumised Havonas ei mahu inimliku kujutlusvõime raamidesse: need olid transtsendentsed. Siis ja hiljem lisas Igavene Poeg mõndagi Havona kogemusse, kuid me ei tea, kas ta sai midagi lisaks omaenese eksistentsiaalse olemuse eeldatavasse kogemustepagasisse. See kuulub Paradiisi-Poegade annetumissaladuse valdkonda. Usume aga siiski, et ükskõik mida Igavene Poeg nende annetumisülesannete täitmise käigus ka ei omandanud, on ta selle ka alal hoidnud, kuid me ei tea, mis see on.

7:5.8 (87.2) Ükskõik kui raske meil poleks ka mõista Jumaluse Teise Isiku annetumisi, saame hästi aru Igavese Poja ühe Poja Havona-annetumisest, sest sõna otseses mõttes läbis Poeg kõik keskse universumi ringlused ja sai tegelikult osa neist kogemustest, mis moodustavad tõusuteelise ettevalmistumise Jumaluseni jõudmiseks. See oli Algne Miikael, esmasündinud Looja-Poeg; ring-ringilt jagas ta tõusutee palverändurite elukogemust, käies isiklikult koos nendega läbi kõikide ringide astmed Grandfanda, esimese Havonasse jõudnud sureliku päevil.

7:5.9 (87.3) Mida muud ka see Algne Miikael ei ilmutanud, muutis ta Algse Ema-Poja transtsendentse annetumise Havona olendite jaoks tõeliseks. Nii tõeliseks, et iga aja-palverändur, kes pingutab jõudu Havona ringlustesse jõudmise retkel, saab abi ja tuge kindlast teadmisest: Igavene Jumala Poeg loobus seitse korda Paradiisi võimust ja hiilgusest, saamaks osa aegruumi palverändurite kogemustest seitsmes järk-järgult arenevas ringluses Havona saavutamisel.

7:5.10 (87.4) Igavene Poeg on eeskujuks ja innustuseks kõikidele Jumala Poegadele nende aja ja ruumi universumites sooritatud annetumistes. Kooskõlastatud Loojad-Pojad ja nendega seostuvad Kohtumõistjad-Pojad koos teiste siin esile toomata Poegade rühmadega osalevad kõik innukalt selles imelises annetumises mitmesugustele loodud elu rühmadele ja loodud-olendite enestena. Seepärast saab olemusliku suguluse ja päritolu tõttu vaimus tõeks, et iga Jumala Poja annetumises kosmosemaailmadele — nendes annetumistes, nende läbi ja tänu nendele — on Igavene Poeg annetanud end universumi arukatele tahteolenditele.

7:5.11 (87.5) Kui ka mitte päris kõikidelt omadustelt, siis vaimult ja olemuselt on iga Paradiisi-Poeg Algse Poja jumalikult täiuslik portree. On sõna-sõnalt tõsi, et kes iganes on näinud Paradiisi-Poega, on näinud ka Igavest Jumala Poega.

6. Jumala Paradiisi-Pojad

7:6.1 (87.6) Urantial sünnitab suurt segadust see, et ei teata, et Jumala Poegi on palju. Ja see võhiklikkus püsib, hoolimata isegi sellisest tõdemusest, nagu seda on ülestähendus nende jumalike isiksuste konklaavist: „Kui Koidutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala Pojad tõstsid rõõmukisa.” Iga tuhande aasta tagant — sektori standardaja järgi — kogunevad jumalike Poegade eri klassid oma korrapäraselt toimuvatele kokkutulekutele.

7:6.2 (87.7) Igavene Poeg on isikuline läte, kust saavad alguse need imetlusväärsed halastus- ja teenimisomadused, mis nii külluslikult iseloomustavad Jumala Poegade kõikide üha alanevate rühmade toimimist kogu loodu seas. Igavene Poeg annab eksimatult terve jumaliku olemuse — kui mitte oma omaduste kogu lõpmatuse — edasi Paradiisi-Poegadele, kes asuvad igaveselt Saarelt teele, et universumite universumile tema jumalikku iseloomu ilmutada.

7:6.3 (88.1) Algne ja Igavene Poeg on Kõikse Isa „esimese” lõpetatud ja lõpmatu mõtte isikuline vili. Iga kord, kui Kõikne Isa ja Igavene Poeg kavandavad mõne uue, algupärase, identse, ainukordse ja absoluutse isikulise idee, isikustub see loov mõte silmapilkselt täiuslikul ja lõplikul kujul uues ja algupärases Loojas-Pojas, tema olemises ja isiksuses. Vaimolemuselt, jumalikult tarkuselt ja kooskõlastatud loomisvõimelt on need Loojad-Pojad potentsiaalselt võrdsed Jumal-Isaga ja Jumal-Pojaga.

7:6.4 (88.2) Loojad-Pojad suunduvad Paradiisist aja universumitesse ning viivad lõpule kohalike arenevate universumite organiseerimise, selles on neile abiks Kolmanda Allika ja Keskme juhtivad ja loovad jõud. Need Pojad ei ole seotud aine, meele ega vaimu keskse ja kõikse suunamisega ning see neid ei puuduta. Järelikult piirab neid loometegevuses Esimese Allika ja Keskme ning temaga kooskõlastatud Absoluutide varasema olemasolu identiteet ja eesõigus. Need Pojad suudavad hallata ainult seda, mille nad ise olemasolevaks muudavad. Absoluutne haldamine kuulub olemasolu esmasusest johtuvate õiguste hulka ja on lahutamatu kohaloleku igavikulisusest. Isa jääb universumites esmaseks.

7:6.5 (88.3) Nii nagu Isa ja Poeg isikustavad Loojaid-Poegi, isikustavad Poeg ja Vaim Kohtumõistjaid-Poegi. Loodud-olendi kehastumiskogemuses teenivad just nimelt need Pojad ära õiguse olla kohtunikeks ajas ja ruumis loodute ellujäämise üle otsustamisel.

7:6.6 (88.4) Isa, Poeg ja Vaim ühinevad ka selleks, et isikustada mitmekülgseid Kolmsuse Õpetajaid-Poegi, kes suuruniversumis rännates on kõikide, nii inimlike kui ka jumalike isiksuste võrratud õpetajad. Leidub ohtrasti muidki Paradiisi-Poegade klasse, aga neist pole veel Urantia surelikele teada antud.

7:6.7 (88.5) Algse Ema-Poja ning kogu loodut hõlmavate Paradiisi-Poegade vägede vahel on olemas otsene ja ainult neile kuuluv sidekanal, mille toimimine tuleneb loomu päraselt neid ühendavast tunnusomasest vaimsest sugulusest; see seob nad peaaegu absoluutsesse vaimsesse liitu. Selline Jumala Poegade vaheline ringlus erineb täielikult universaalsest vaimugravitatsiooniringlusest, mis samuti keskendub Teise Allika ja Keskme isikus. Kõik Paradiisi Jumaluste isikutest lähtuvad Jumala Pojad on Igavese Ema-Pojaga otseses ja pidevas ühenduses. Niisugune ühendus on silmapilkne, ta ei sõltu ajast, kuid mõnikord mõjutab seda ruum.

7:6.8 (88.6) Igavene Poeg teab igal hetkel täiuslikult nii Paradiisi-Poegade iga klassi seisundit, mõtteid ja kõiki tegusid kui ka kõike vaimselt väärtuslikku, mis on igavikulise, esmase, keskse loodu, samuti kooskõlastatud Loojate-Poegade teisese, ajaliku loodu — kõikide loodud-olendite südameis.

7. Isa ülim ilmutamine

7:7.1 (88.7) Igavene Poeg on Kõikse Isa vaimu ja isiksuse täielik, ainuline, kõikne ja lõplik ilmutus. Kõik teadmised Isa kohta ja kogu teave temast peab tulema Igaveselt Pojalt ja tema Paradiisi-Poegadelt. Igavene Poeg on igavikust, ta on täielikult ja ilma vaimsete piiranguteta Isaga üks. Jumaliku isiksuse mõttes on nad üheväärsed, vaimselt olemuselt on nad võrdsed; jumalikkuse poolest on nad identsed.

7:7.2 (89.1) Tegelikult pole Jumala iseloomul kuidagi võimalik tema Poja isikus olemuslikult paremaks muutuda, sest jumalik Isa on lõpmatult täiuslik, aga loodud-olenditele ilmutumisel võimenduvad tema iseloom ja isiksus, sest siis jäetakse kõrvale kõik mitteisikuline ja mittevaimne. Esimene Allikas ja Kese on palju enamat kui isiksus, kuid Esimese Allika ja Keskme isa-isiksuse kõik vaimuomadused on Igavese Poja absoluutses isiksuses vaimselt olemas.

7:7.3 (89.2) Esmane Poeg ja tema Pojad on hõivatud Isa vaimse ja isikulise olemuse kõiksest ilmutamisest kõigele loodule. Nii keskses universumis, superuniversumites, kohalikes universumites kui ka asustatud planeetidel on Paradiisi-Poeg see, kes ilmutab inimestele ja inglitele Kõikset Isa. Igavene Poeg ja tema Pojad ilmutavad loodud-olendite lähenemistee Kõiksele Isale. Ja isegi meie, kes me oleme kõrget päritolu, mõistame Isa palju täielikumalt siis, kui õpime tundma tema iseloomu ja isiksuse ilmutust Igaveses Pojas ja tema Poegades.

7:7.4 (89.3) Isa laskub isiksusena alla teie juurde ainult Igavese Poja jumalike Poegade kaudu. Ja teie jõuate Isani sedasama elavat teed pidi, te tõusete Isani selle jumalike Poegade rühma juhatusel. Ning see on ikka ja alati tõsi — sellest hoolimata, et teie oma isiksus on Kõikse Isa otsene annetus.

7:7.5 (89.4) Ärge unustage, et kõikides nendes Igavese Poja kaugustesse küündiva vaimse haldamise ulatuslikes tegemistes on Poeg niisama tõeselt ja tegelikult isik nagu Isagi. Varem inimese kujul elanud olenditel on Igavesele Pojale tõepoolest lihtsam läheneda kui Kõiksele Isale. Arenedes aja-palverändurina läbi Havona ringluste, omandate Pojani jõudmise võime kaua aega enne seda, kui olete ette valmistatud Isa tajuma.

7:7.6 (89.5) Te peaksite sügavamalt mõistma armu tähistava Igavese Poja iseloomu ja armuküllast olemust siis, kui mõtlete nende jumalike omaduste ilmutusele, mida armastavas teenimises näitas teie Looja-Poeg, kes kunagi maa peal oli Inimese Poeg, nüüd aga on teie kohaliku universumi ülev suverään — Inimese Poeg ja Jumala Poeg.

7:7.7 (89.6) [Esitanud Jumalik Nõuandja, kellele tehti ülesandeks sõnastada see Igavest Poega kirjeldav ettekanne.]

8 Kiri - Lõpmatu Vaim

Urantia raamat

8. Kiri

Lõpmatu Vaim

8:0.1 (90.1) KAUGEL igavikus, mil Kõikse Isa „esimene” lõpmatu ja absoluutne mõte leiab Igaveses Pojas sedavõrd täiusliku ja sobiva sõna enese jumalikuks väljendamiseks, järgneb sellele nii Mõte-Jumala kui ka Sõna-Jumala ülim soov sellise kõikse ja lõpmatu esindaja järele, kes väljendaks neid mõlemaid ja tegutseks koos nendega.

8:0.2 (90.2) Igaviku koidikul saavad nii Isa kui ka Poeg lõpmatult teadlikuks oma vastastikusest sõltuvusest, oma igavesest ja absoluutsest ühtsusest: seetõttu sõlmivadki nad lõpmatu ja igikestva jumaliku partnerluslepingu. See lõppematu kokkulepe kehtestatakse nende ühiste ideede teostamiseks kogu igaviku ringis ning sellest igavikusündmusest peale toimivad Isa ja Poeg jätkuvalt niisuguses jumalikus liidus.

8:0.3 (90.3) Nüüd olemegi silmitsi Lõpmatu Vaimu, Jumaluse Kolmanda Isiku igavikulise päritoluga. Täpselt samal hetkel, mil Jumal-Isa ja Jumal-Poeg algatavad ühiselt mingi identse ja lõpmatu tegevuse — absoluutse mõtteplaani teostamise — tuleb Lõpmatu Vaimu eksistents täiel määral ilmsiks.

8:0.4 (90.4) Kui selgitan Jumaluste päritolu ajalist järgnevust just niisugusel moel, siis ainult selle nimel, et teil oleks hõlpsam mõelda nende omavahelistest suhetest. Tegelikult on nad kõik kolm olemas läbi kogu igaviku: nad on eksistentsiaalsed. Nende päevadel ei ole algust ega lõppu; nad on kooskõlastatud, ülimad, viimased, absoluutsed ja lõpmatud. Nad on praegu, on alati olnud ning jäävad igaveseks ajaks. Ning nad on kolm selgesti isikupäraste joontega, kuid omavahel igavesti seotud isiksust: Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Vaim.

1. Tegutsev Jumal

8:1.1 (90.5) Igavikulises minevikus muutub jumalik isiksustsükkel Lõpmatu Vaimu isikustumisega täiuslikuks ja täielikuks. Tegutsev Jumal eksisteerib ja hiiglaslik kosmoselava on valmis rabavaks loomisdraamaks, kõikseks avastusretkeks, igaveste ajastute jumalikuks panoraamiks.

8:1.2 (90.6) Esimene asi, mida Lõpmatu Vaim teeb, on see, et ta vaatleb lähemalt oma jumalikke vanemaid: Isa-Isa ja Ema-Poega ning tunneb nad ära. Tema, Vaim, tunneb tingimatult ära nad mõlemad. Ta on täielikult teadlik nende erinevatest isiksustest ja lõpmatutest omadustest, samuti nende seotud olemusest ja ühisest tegutsemisest. Järgmise sammuna vannub Jumaluse Kolmas Isik transtsendentse innu ja virgutava spontaansusega igavest truudust Jumal-Isale ja tunnistab igikestvat sõltuvust Jumal-Pojast — hoolimata sellest, et ta on Esimese ja Teise Isikuga võrdväärne.

8:1.3 (90.7) Selle toimingu, aga samuti igaühe isikliku iseseisvuse ja kõigi kolme täidesaatva liidu lahutamatu osana kehtestub igavikutsükkel. Paradiisi-Kolmsus on eksistentsiaalne. Kõikse kosmose näitelava on valmis, et avada Kõikse Isa eesmärk paljutahulise ja lõppematu panoraamina, mis loovalt avaneb Igavese Poja isiksuses ning mida teostab Tegutsev Jumal — Isa ja Poja loova partnerluse reaalsuses toimuvate ülesastumiste täidesaatev jõud.

8:1.4 (91.1) Tegutsev Jumal toimib ja kosmose elutud võlvid on liikumises. Olemisse sähvatab miljard täiuslikku sfääri. Enne seda hüpoteetilist igavikuhetke Paradiisile omased kosmoseenergiad küll eksisteerivad ja võiksid potentsiaalselt ka toimida, kuid neil puudub olemise tegelikkus; nii pole ka füüsilist gravitatsiooni võimalik mõõta muidu kui ainult selle kaudu, kuidas ainelised reaalsused reageerivad tema lakkamatule tõmbele. Sel (eeldatavalt) igavikuliselt kaugel hetkel, kui materialiseerub miljard maailma, võib täheldada gravitatsiooni, millest piisab täpselt nende maailmade hoidmiseks Paradiisi igikestvas mõjuväljas.

8:1.5 (91.2) Nüüd sähvatab läbi Jumalate loodu teine energiavorm ja selle väljavoolava vaimu haarab silmapilkselt oma mõjuvälja Igavese Poja vaimugravitatsioon. Nõnda puudutab kahekordsele gravitatsioonile allutatud universumit lõpmatuse energia ja hõlmab jumalikkuse vaim. Sel moel on elu pinnas ette valmistatud meele teadvuseks, mis on ilmsiks saanud Lõpmatu Vaimu seostuvates meeleringlustes.

8:1.6 (91.3) Nende potentsiaalse eksistentsi seemnetega, mis on üle Jumalate keskse loodu laiali pillutatud, tegeleb nüüd Isa — ja ilmub loodud-olendi isiksus. Seejärel täidabki Paradiisi Jumaluste kohalolek kogu korrastunud kosmose ning hakkab mõjusalt tõmbama kõiki asju ja kõiki olendeid Paradiisi poole.

8:1.7 (91.4) Lõpmatu Vaim igavikustub üheaegselt Havona maailmade sünniga, sest see keskne universum on loodud tema poolt, temaga ja temas ning kuulekas vastavuses Isa ja Poja ühitatud ideede ja ühendatud tahtega. Kolmas Isik jumalustub just selle ühise loomeakti kaudu ning temast saab igaveseks ajaks Ühine Looja.

8:1.8 (91.5) Need on hiilgavad ja suursugused ajad, mil Isa ja Poeg loovalt avarduvad oma ühise kaaslase ja ainukordse teostaja, Kolmanda Allika ja Keskme tegutsemises ning selle tegutsemise kaudu. Nende murranguliste aegade kohta ei ole olemas mitte mingeid ülestähendusi. Meie käsutuses on ainult Lõpmatu Vaimu napid avalikustamised, mis toetavad käsitust neist võimsatest sündmustest, ja ta lihtsalt sedastab tõika, et keskne universum ja kõik sinna juurde kuuluv igavikustus samaaegselt tema isiksuse ja teadvustatud eksistentsi saavutamisega.

8:1.9 (91.6) Lühidalt öeldes tunnistab Lõpmatu Vaim, et kuna tema on igavene, siis on igavene ka keskne universum. Ja see ongi universumite universumi ajaloo traditsiooniline alguspunkt. Absoluutselt mitte midagi pole teada ühegi sündmuse või toimingu kohta enne seda loova energia ja valitsemistarkuse vapustavat purset, ka puuduvad nende kohta igasugused ülestähendused. See purse andis kindla kuju tohutule universumile, mis on olemas ja toimib nii hunnitult kõikide asjade keskmes. Kõik sellele sündmusele eelnev on absoluutne saladus, mis varjab igaviku uurimatuid juhtumisi ja lõpmatuse sügavusi.

8:1.10 (91.7) Ja nii esitamegi Kolmanda Allika ja Keskme päritolu sellisel viisil, ajaliselt järgnevate sündmuste reana; see on selgitava iseloomuga mööndus surelike olendite ajas aheldatud ja ruumis kindlaks määratud mõistusele. Et luua endale pilti universumi ajaloost, peab inimmeelel olema mingi alguspunkt ning mul soovitati igaviku ajaloolise käsituse puhul kasutada seesugust lähenemisviisi. Aineline meel nõuab järjepidevuse huvides Esimest Põhjust; seepärast loemegi tõestamatult kehtivaks, et Kõikne Isa on kogu loodu Esimene Allikas ja Absoluutne Kese, ning õpetame samal ajal kõikidele loodud mõistustele, et Poeg ja Vaim on universumi kõikides faasides ja igas loova tegevuse vallas kaas-igavesed. Nõnda talitades ei eira me põrmugi Paradiisisaare ega Määratlematu Absoluudi, Kõikse Absoluudi ja Jumalus-Absoluudi reaalsust ja igavikulisust.

8:1.11 (92.1) Aja laste ainelise meele ulatuse jaoks on piisav, kui nad igavikus aduvad Isa. Teame, et iga laps suudab oma suhet reaalsusega kõige paremini määratleda nii, et õpib esmalt mõistma lapse ja vanema suhteid, seejärel aga laiendab seda arusaama, hõlmates perekonda kui tervikut. Hiljem suudab lapse avarduv meel hoomata perekonnasiseseid suhteid ning neidki, mis valitsevad kollektiivis, inimühiskonnas ja maailmas; seejärel hakkab ta mõistma universumis, superuniversumis ja koguni universumite universumis avalduvaid suhteseoseid.

2. Lõpmatu Vaimu olemus

8:2.1 (92.2) Ühine Looja pärineb igavikust ning on täielikult ja ilma mingite piiranguteta Kõikse Isa ja Igavese Pojaga üks. Lõpmatu Vaim peegeldab täiuslikult nii Paradiisi-Isa kui ka Algse Poja olemust.

8:2.2 (92.3) Kolmandat Allikat ja Keset tuntakse paljude erinevate nimede all: Kõikne Vaim, Ülim Teejuht, Ühine Looja, Jumalik Teostaja, Lõpmatu Meel, Vaimude Vaim, Paradiisi-Emavaim, Ühine Toimija, Lõplik Kooskõlastaja, Kõikjalolev Vaim, Absoluutne Intellekt, Jumalik Tegutsemine. Urantial aetakse ta mõnikord segi kosmilise meelega.

8:2.3 (92.4) On igati kohane nimetada Jumaluse Kolmandat Isikut Lõpmatuks Vaimuks, sest Jumal on vaim. Kuid ainelised olendid, kes tavatsevad teha selle vea, et peavad põhiliseks reaalsuseks mateeriat ning meelt koos vaimuga mateeriast johtuvaiks postulaatideks, mõistaksid Kolmandat Allikat ja Keset paremini, kui teda kutsutaks Lõpmatuks Reaalsuseks, Kõikseks Korraldajaks või Isiksuse Kooskõlastajaks.

8:2.4 (92.5) Jumalikkuse kõikse ilmutusena on Lõpmatu Vaim käsitamatu ja täielikult väljaspool inimlikke mõistmispiire. Tajumaks Vaimu absoluutsust, tuleb teil ainult mõelda Kõikse Isa lõpmatusest ja tunda aukartust Algse Poja igavikulisuse ees.

8:2.5 (92.6) Lõpmatu Vaimu isik kätkeb endas tõepoolest salapära, ent mitte sel määral nagu Isa ja Poeg. Isa olemuse kõikidest tahkudest avab Ühine Looja kõige mõjusamalt tema lõpmatuse. Isegi kui tervikuniversum peaks kunagi lõpmatult avarduma, piisaks Ühise Toimija vaimu kohalolekust, energiajuhtimisest ning meele potentsiaalidest täielikult selleks, et niisuguse ääretu loodu vajadusi rahuldada.

8:2.6 (92.7) Olgugi et Lõpmatu Vaim jagab igas suhtes Kõikse Isa täiuslikkust, õiglast meelt ja armastust, kaldub ta rohkem Igavese Poja armuomaduste poole, muutudes nõnda Paradiisi Jumaluste armujagajaks kogu suuruniversumile. Ikka ja alati — universaalselt ja igavesti — on Vaim armujagaja, sest nii nagu jumalikud Pojad ilmutavad Jumala armastust, märgib Jumalik Vaim Jumala armu.

8:2.7 (93.1) Pole võimalik, et Vaimus leiduks rohkem headust kui Isas, sest kogu headus on pärit Isast. Vaimu tegude kaudu aga saame niisugust headust hõlpsamini mõista. Isa usaldusväärsuse ja Poja muutumatuse teeb sfääride vaimolendite ja aineliste loodudolendite jaoks väga reaalseks Lõpmatu Vaimu armastav hoolitsus isiksuste eest ja nende lakkamatu teenimine.

8:2.8 (93.2) Ühine Looja pärib kogu Isa mõtte ilu ja tõe iseloomu. Ja need jumalikkuse ülevad jooned kooskõlastuvad kosmilise meele peaaegu ülimatel tasanditel, alludes Kolmanda Allika ja Keskme määratlematu ning ääretu meele lõpmatule ja igavesele tarkusele.

3. Vaimu suhe Isa ja Pojaga

8:3.1 (93.3) Nii nagu Igavene Poeg on Kõikse Isa „esimese” absoluutse ja lõpmatu mõtte väljendus sõna kujul, on Ühine Toimija Isa ning Poja mõtte ja sõna absoluutset liitu tähistava isiksuskaasluse „esimene” lõpuleviidud loov mõte ehk ühise tegutsemiskava täiuslik väljendus. Kolmas Allikas ja Kese igavikustub üheaegselt keskse ehk võimsa looduga ning universumite seas on ainult see keskne loodu oma eksistentsilt igavene.

8:3.2 (93.4) Kolmanda Allika isikustumisest alates ei osale Esimene Allikas enam isiklikult universumi loomises. Kõik, mis võimalik, usaldab Kõikne Isa oma Igavese Poja hooleks; samuti annetab Igavene Poeg kogu mõeldava mõjujõu ja võimu Ühisele Loojale.

8:3.3 (93.5) Partneritena ning oma kooskõlastatud isiksuste kaudu on Igavene Poeg ja Ühine Looja kavandanud ning vorminud kõik Havona-järgselt olevaks muudetud universumid. Kogu hilisemas loodus sarnaneb Vaimu suhe Pojaga selle suhtega, mis valitseb Poja ja Isa vahel esimeses ja keskses loodus.

8:3.4 (93.6) Igavese Poja Looja-Poeg ja Lõpmatu Vaimu Loov Vaim lõid teid ja teie universumi ning ehkki Isa toetab ustavalt kõike nende tehtut, langeb sellele Universumi-Pojale ning sellele Universumi-Vaimule osaks kohustus hoolitseda oma tööga loodu eest ning seda toetada, aga samuti kanda hoolt enda loodud-olendite eest.

8:3.5 (93.7) Lõpmatu Vaim on täielikult armastava Isa ja täielikult armuküllase Poja toimekas esindaja nende ühise plaani teostamisel. Kava eesmärgiks on tõmmata kõikide aja ja ruumi maailmade kõiki tõearmastajaid hingi enese juurde. Sel hetkel, kui Igavene Poeg nõustus Isa plaaniga, mis nägi ette universumite loodud-olendite täiusele viimist, samal silmapilgul, kui tõusukavast sai Isa ja Poja ühine plaan, muutus Lõpmatu Vaim Isa ja Poja ühiseks halduriks, kelle juhtida jäi nende ühendatud ja igavese eesmärgi teostamine. Niiviisi talitades kohustus Lõpmatu Vaim andma kogu oma jumaliku kohaloleku ja vaimisiksuste varud Isa ja Poja käsutusse. Ta on pühendanud kõik selle tohutu plaani heaks, mis näeb ette ellujäävate tahteolendite tõstmise Paradiisi täiuse jumalikesse kõrgustesse.

8:3.6 (93.8) Lõpmatu Vaim on Kõikse Isa ja tema Igavese Poja täielik, ainuline ja kõikne ilmutus. Kõik teadmised Isa ja Poja kaaslusest peavad tulema Lõpmatu Vaimu läbi, kes on mõtte ja sõna jumaliku liidu ühine esindaja.

8:3.7 (93.9) Igavene Poeg on ainus tee, mida mööda saab Kõiksele Isale läheneda, ning Lõpmatu Vaim on ainuke võimalus jõuda Igavese Pojani. Ainult Vaimu kannatliku hoolitsuse läbi suudavad tõusuteele asunud olendid leida Poja.

8:3.8 (94.1) Kõikide asjade keskmes on Lõpmatu Vaim esimene Paradiisi Jumalus, kelle juurde tõusuteelised palverändurid tõusevad. Kolmas Isik varjutab Teise ja Esimese Isiku ning seetõttu peavad kõik need, kes taotlevad, et neid esitletaks Pojale ja tema Isale, esmalt ära tundma nimelt Lõpmatu Vaimu.

8:3.9 (94.2) Ja veel nii mitmeski muus suhtes esindab Vaim võrdselt Isa ja Poega ning ka teenib neid samamoodi.

4. Jumaliku hoolitsuse Vaim

8:4.1 (94.3) Füüsilise universumi kõrval, kus kõike olevat hoiab koos Paradiisi gravitatsioon, on olemas ka vaimne universum, kus Poja sõna tõlgendab Jumala mõtet ja näitab „lihaks saanuna” armuküllust, mida kannab omavahel seotud Loojate ühitatud olemuse armastus. Aga kogu selles hiiglaslikus ainelises ja vaimses loodus ning läbi selle ilmutavad Lõpmatu Vaim ja tema vaimujärglased jumalike vanemate ühendatud armu, pikka meelt ja igavest kiindumust oma ühiselt kavandatud ning loodud arukate laste vastu. Vaimu jumaliku iseloomu tuumaks on igikestev hoolitsus meele eest. Ja kõik Ühise Toimija vaimujärglased ühinevad selles innukas soovis hoolitseda, selles jumalikus tungis teenida.

8:4.2 (94.4) Jumal on armastus, Poeg on arm, Vaim on hoolitsemine — jumaliku armastuse ja lõpmatu armu osutamine kogu mõistuslikule loodule. Vaim on Isa armastus ja Poja arm isikustunud kujul, temas on nad kõikse teenimise eesmärgiga igaveseks ajaks ühinenud. Vaim on loodud-olenditele osutatud armastus, Isa ja Poja ühendatud armastus.

8:4.3 (94.5) Urantial tuntakse Lõpmatut Vaimu kui kõikjal olevat mõju, kõikset kohalolekut, kuid Havonasse jõudes õpite teda tundma tegeliku hoolitsuse isikulise kohalolekuna. Siin on Paradiisi Vaimu hoolitsus näitlikuks ja virgutavaks eeskujuks kõikidele temaga kooskõlastatud vaimudele ja talle alluvatele isiksustele, kes hoolitsevad aja ja ruumi maailmades loodud-olendite eest. Selles jumalikus universumis osales Lõpmatu Vaim jäägitult Igavese Poja seitsmes transtsendentses tulemises, samuti võttis ta koos algse Miikael-Pojaga osa seitsmest annetumisest Havona ringlustele, muutudes seeläbi osavõtlikuks ja mõistvaks vaimhoolitsejaks iga aja-palveränduri jaoks, kes kulgeb neis täiuslikes ringides seal ülal kõrgel.

8:4.4 (94.6) Kui Jumala Looja-Poeg võtab enda kanda loojale langeva vastutuskoorma kavandatud kohaliku universumi eest, saavad Lõpmatu Vaimu isiksustest selle Miikael-Poja väsimatud, hoolitsevad abistajad, kui ta läheb täitma oma loovat, avastuslikku ülesannet. Eriti kirkalt avaldub Lõpmatu Vaim Loovates Tütardes ehk kohaliku universumi Emavaimudes, kelle kaudu ta on pühendunud sellele, et abistada ainelisi loodud-olendeid nende tõusmisel üha kõrgematele ja kõrgematele vaimsetele saavutustasanditele. Ning kogu see hoolekanne toimub tihedas koostöös nende kohalike universumite Loojate-Poegade isiksustega ja täiuslikus kooskõlas nende eesmärkidega.

8:4.5 (94.7) Nii nagu Jumala Pojad on hõivatud Isa armastusest kantud isiksuse universumitele ilmutamise hiigelülesandest, on ka Lõpmatu Vaim pühendunud lõppematule hoolitsemisele selle eest, et iga universumi kõikide laste individuaalsele meelele ilmutuks Isa ja Poja ühine armastus. Niisuguses kohalikus loodus ei lasku Vaim aineliste rasside juurde sureliku olendi lihalikus kujus, nagu teevad teatud Jumala Pojad, kuid Lõpmatu Vaim ja temaga kooskõlastatud Vaimud laskuvad allapoole: nad võtavad rõõmuga ette hämmastava rea jumalikkuse vähendamisi, kuni ilmuvad inglitena, et seista teie kõrval ja juhtida teid alamatel, maise eksistentsi radadel.

8:4.6 (95.1) Just nimelt selle kahaneva rea kaudu pääsebki Lõpmatu Vaim loomse põlvnemise sfääride igale olendile tegelikult ja isikuna väga lähedale. Ja Vaim teeb seda kõike, ilma et see vähimalgi määral nõrgestaks tema eksistentsi Jumaluse Kolmanda Isikuna kõikide asjade keskmes.

8:4.7 (95.2) Ühine Looja on tõesti ja igavesti suur, hoolitsev isiksus, kõikne armuosutaja. Et Vaimu hoolitsust mõista, tuleb teil mõttes vaagida järgmist tõde: ta on Isa lõppematu armastuse ja Poja igavese armu koondportree. Muidugi pole Vaimu hoolitsus piiratud pelgalt Igavese Poja ja Kõikse Isa esindamisega. Lõpmatul Vaimul on jõudu hoolitseda maailma olendite eest ka iseenese nimel ning talle kuuluvate õiguste põhjal. Kolmas Isik on jumalikult väärikas ning tegeleb kõikse armujagamisega ka iseseisvalt.

8:4.8 (95.3) Kui inimene saab rohkem teada selle Lõpmatu Vaimu olenditeperekonna alamate rühmade armastavast ja väsimatust hoolitsusest, imetleb ja jumaldab ta Kõikse Isa ja Igavese Poja ühendatud tegutsemise transtsendentset olemust ja võrratut iseloomu veelgi enam. See Vaim on tõepoolest „Issanda silmad, mis on alati õigete poole” ja „kõrvad, mis on ikka valla nende palvetamise poole”.

5. Jumala kohalolek

8:5.1 (95.4) Lõpmatu Vaimu silmapaistev omadus on tema kõikjalolek. Kogu universumite universumis on see kõikeläbistav vaim igal pool ligi ning see meenutab nii väga kõikse ja jumaliku meele kohalolekut. Nii Jumaluse Teine kui ka Kolmas Isik on kõikides maailmades esindatud oma alati kohalviibivate vaimude kaudu.

8:5.2 (95.5) Isa on lõpmatu ning seepärast piirab teda ainult tema oma vaba tahe. Kohandajate annetamisel ja isiksusringluse puhul tegutseb Isa üksinda, kuid vaimujõudude kokkupuudetes mõistuslike olenditega kasutab ta ära Igavese Poja ja Lõpmatu Vaimu vaime ja isiksusi. Vastavalt oma soovile võib ta olla vaimselt ligi, täpselt nii nagu Poeg või Ühine Toimija — ta on ligi Pojaga ja Vaimus. Isa on täiesti kindlasti kõikjal ligi ja me märkame tema kohalolekut tänu kõigile nendele erisugustele, kuid omavahel seostuvatele jõududele, mõjudele ja kohalolekutele ning nende kaudu.

8:5.3 (95.6) Näib, et teie pühakirjades märgib termin Jumala Vaim kord Paradiisi Lõpmatut Vaimu, kord teie kohaliku universumi Loovat Vaimu. Püha Vaim on Paradiisi Lõpmatu Vaimu äsjamainitud Loova Tütre vaimuringlus. Püha Vaim on iga kohaliku universumi pärisomane ringlus, mis ei välju selle loodu vaimsest ilmast; Lõpmatut Vaimu aga iseloomustab kõikjalolek.

8:5.4 (95.7) Vaimseid mõjutajaid on hulganisti ning nad kõik on otsekui üks. Isegi Mõttekohandajate kõikidest teistest mõjutustest sõltumatu tegevus langeb alati ja ilma eranditeta kokku Lõpmatu Vaimu ja kohaliku universumi Emavaimu ühendatud mõju vaimuhoolitsusega. Sellisel kujul, nagu need vaimsed kohalolekud tegutsevad urantialaste elus, ei ole nende vahel võimalik vahet teha. Oma erinevast päritolust hoolimata toimivad nad teie meeles ja mõjuvad hingele nagu üks vaim. Kui kogete seda ühendatud vaimset hoolitsemist, muutub see teie jaoks Ülima mõjuks — see on Ülim, „kes suudab teid hoida komistamast ja seada laitmatuna teie Isa palge ette”.

8:5.5 (96.1) Pidage alati meeles, et Lõpmatu Vaim on Ühine Toimija; temas ja tema kaudu toimivad mõlemad, Isa ja Poeg; ta pole ligi mitte ainult iseendana, vaid ka Isana ja Pojana ning Isana-Pojana. Möönmaks seda tõika ja veel paljudel muudelgi põhjustel viidatakse Lõpmatu Vaimu vaimsele kohalolekule sageli kui „Jumala vaimule”.

8:5.6 (96.2) Järjekindel oleks kõnelda ka kogu vaimset hoolitsust ühendavast sidemest kui Jumala vaimust, sest niisugune side kujutab endast tõepoolest Jumal-Isa, Jumal-Poja, Jumal-Vaimu ja Seitsmekordse Jumala ning isegi Ülima Jumala vaimu liitu.

6. Lõpmatu Vaimu isiksus

8:6.1 (96.3) Ärge lubage Kolmanda Allika ja Keskme ulatuslikel annetustel ning kaugustesse küündival enesejagamisel ähmastada tõsiasja, et ta on isiksus, või kahandada mõnel muul moel selle fakti tähendust. Lõpmatu Vaim on universumi kohalolek, igavene tegutsemine, kosmiline jõud, püha mõju ja kõikne meel; ta on kõike seda ja veel lõpmata palju rohkem, aga ta on ka ehe ja jumalik isiksus.

8:6.2 (96.4) Lõpmatu Vaim on täielik ja täiuslik isiksus, Kõikse Isaga ja Igavese Pojaga jumalikult võrdväärne ja kooskõlaline. Ühine Looja on universumite kõrgemate mõistuslike olendite jaoks niisama reaalne ja nähtav nagu Isa ja Poeg — tegelikult enamgi, sest kõik tõusuteelised peavad esmalt jõudma Vaimuni ning alles siis lähenema Poja kaudu Isale.

8:6.3 (96.5) Lõpmatul Vaimul, sel Jumaluse Kolmandal Isikul, on olemas kõik need omadused, mida isiksusega seostatakse. Vaim on varustatud absoluutse meelega: „Vaim uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused.” Vaimul pole mitte ainult meel, vaid ka tahe. Tema andide jagamise kohta on kirjutatud: „Ent kõike seda teeb üks ja seesama Vaim, jagades igaühele eraldi, nõnda nagu tema tahab.”

8:6.4 (96.6) „Vaimu armastus” on tõeline nagu tema kurbuski, seepärast „ärge kurvastage Jumala Vaimu”. Ükskõik, kas vaatleme Lõpmatut Vaimu Paradiisi Jumalusena või siis kohaliku universumi Loova Vaimuna, leiame ikka, et Ühine Looja on nii Kolmas Allikas ja Kese kui ka jumalik isik. See jumalik isik reageerib universumilegi isikulisel moel. Vaim räägib teiega: „Kel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim ütleb.” „Vaim ise kostab teie eest.” Vaim avaldab loodud-olenditele otsest ja isiklikku mõju: „Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala pojad.”

8:6.5 (96.7) Olgugi et kohtame Lõpmatu Vaimu hoolitsust universumite universumi kaugemateski maailmades, ehkki näeme sedasama kooskõlastavat Jumalust toimimas Kolmandast Allikast ja Keskmest pärit olendite loendamatutes leegionides ja nende kaudu, kuigi tunneme ära Vaimu kõikjaloleku, kinnitame siiski, et seesama Kolmas Allikas ja Kese on isik — kõikide asjade, kõikide olendite ja kõikide universumite Ühine Looja.

8:6.6 (96.8) Universumite haldamisel on Isa, Poeg ja Vaim täiuslikult ja igavikuliselt omavahel seotud. Ehkki igaüks neist on hõivatud isikliku hoolitsemisega kogu loodu eest, on kõik kolm jumalikult ja absoluutselt vastastikku põimunud selle loodu teenimiseks ja tema juhtimiseks — ning see muudab nad igavesti üheks.

8:6.7 (97.1) Lõpmatu Vaimu isikus on olemas Isa ja Poja ühine kohalolek, on olemas alati ja määratlematus täiuses, sest Vaim on nagu Isa ja nagu Poeg ning samal ajal nagu Isa ja Poeg, kui need kaks on igavesti üks.

8:6.8 (97.2) [Urantial esitanud Uversa Jumalik Nõuandja, kellele Päevilt Vanad tegid ülesandeks kirjeldada Lõpmatu Vaimu olemust ja tegevust.]

9 Kiri - Lõpmatu Vaimu suhe universumiga

Urantia raamat

9. Kiri

Lõpmatu Vaimu suhe universumiga

9:0.1 (98.1) MIDAGI kummalist sündis, kui Kõikne Isa ja Igavene Poeg Paradiisi kohalolekus enese isikustamiseks ühinesid. Selles igavikuolukorras ei ennusta mitte miski, et isikustub ka Ühine Toimija — piiramatu vaimsus, kooskõlastatuna absoluutse meelega ja varustatuna energia suunamise ainukordsete eesõigustega. Tema olevaks muutumine viib lõpule Isa vabanemise koondunud täiuslikkuse köidikuist ja isiksusliku absoluutsuse ahelaist. See vabanemine avaldub Ühise Looja vapustavas võimes luua olendeid, kes hoolitsevate vaimudena sobivad hästi teenima isegi hiljem tekkivate universumite ainelisi loodud-olendeid.

9:0.2 (98.2) Armastuse ja tahte poolest on Isa lõpmatu, nii nagu oma vaimsetelt võimetelt ja eesmärkideltki: ta on kõikne toetaja. Poeg on lõpmatu tarkuselt ja tõelt, vaimse väljenduslikkuse ja tõlgendamise poolest: ta on kõikne ilmutaja. Paradiis on lõpmatu oma jõuga varustamise potentsiaalilt ja suutlikkuselt energiat valitseda, kuna tegu on kõikse tasakaalustajaga. Ühisele Toimijale kuuluvad sünteesi ainuõigused, lõpmatu võime kooskõlastada omavahel kõiki olemasolevaid universumienergiaid, kõiki universumites toimivaid vaime ja kõiki reaalseid universumiintellekte. Kolmas Allikas ja Kese on mitmekesiste energiate ja kogu loodu kõikne ühtlustaja, kes on olevaks saanud Kõikse Isa jumaliku plaani ja igavese eesmärgi tagajärjena.

9:0.3 (98.3) Lõpmatu Vaim, see Ühine Looja, on kõikne ja jumalik hoolekandja. Lakkamatult osutab Vaim Poja armu ja Isa armastust ning alati on see kõik kooskõlas Paradiisi-Kolmsuse kindla, muutumatu ja õiglasest meelest kantud õigusemõistmisega. Tema mõju on alati teie läheduses nagu ta isiksusedki, nad tunnevad ja mõistavad teid tegelikult ja tõeliselt.

9:0.4 (98.4) Ühise Toimija jõud valitsevad kõikides universumites lakkamatult kõiki kosmilisi jõudusid ja energiaid. Nagu Esimene Allikas ja Kese, nii reageerib Kolmaski nii vaimsele kui ka ainelisele. Ühine Toimija on ilmutus Jumala ühtsusest, kelles sisaldub kõik olemasolev: asjad, tähendused ja väärtused; energiad, meeled ja vaimud.

9:0.5 (98.5) Lõpmatu Vaim läbistab kogu kosmose, sest ta asub igaviku ringis, ning nii nagu Isa ja Poeg on ka Vaim täiuslik ning muutumatu — absoluutne.

1. Kolmanda Allika ja Keskme omadused

9:1.1 (98.6) Kolmandat Allikat ja Keset tuntakse paljude nimede all, mis kõik märgivad tema suhteseoseid ja rõhutavad ta tegevust. Jumal-Vaimuna on ta isiksuslikult üheväärne ja jumalikult võrdne Jumal-Poja ja Jumal-Isaga. Lõpmatu Vaimuna on ta kõikjal olev vaimne mõju. Kõikse Korraldajana on ta universumi jõudu valitsevate olendite esiisa ja maailmaruumi kosmiliste jõudude käivitaja. Ühise Toimijana on ta Isa ja Poja ühine esindaja ja nende partnerluse vastutav korraldaja. Absoluutse Meelena on ta intellektiga varustamise läte kõikides universumites. Tegutsemise Jumalana on ta see, kes täiesti ilmselt pani aluse liikumisele, muutumisele ja suhetele.

9:1.2 (99.1) Ühed Kolmanda Allika ja Keskme lahutamatud omadused pärinevad Isalt, teised Pojalt, kuid mõnda pole aktiivsel ja isikulisel kujul võimalik hoomata ei Isas ega Pojas. Viimasel juhul on tegu lahutamatute omadustega, mida ei saa seletada teisiti kui vaid eeldades, et Isa ja Poja kaaslus, mis igavikustab Kolmanda Allika ja Keskme, toimib järjepidevas kooskõlas Paradiisi absoluutsuse igavese faktiga ja tunnistab seda tõika. Ühine Looja kehastab täiust, mis iseloomustab ühendatud ja lõpmatuid ideid Jumaluse Esimesest ja Teisest Isikust.

9:1.3 (99.2) Kui vaatlete Isa esmase loojana ja Poega vaimse haldurina, tuleks teil Kolmandast Allikast ja Keskmest mõelda kui kõiksest kooskõlastajast, hoolitsejast, kelle koostöövalmidus on piiritu. Ühine Toimija kooskõlastab kogu tegeliku reaalsuse: ta on Isa mõtte ja Poja sõna jumaluslik varaait ning oma toimingutes peab ta igavesti silmas keskse Saare ainelist absoluutsust. Paradiisi-Kolmsus on ette kirjutanud kõikse progressi korra ning Jumala ettehooldus on Ühise Looja ja areneva Ülima Olendi valdkond. Mitte ükski tegelik või tegelikustuv reaalsus ei saa vältida seda, et ta lõpuks astub suhetesse Kolmanda Allika ja Keskmega.

9:1.4 (99.3) Kõikne Isa valitseb eelenergia, eelvaimu ja isiksuse vallas, Igavene Poeg on ülekaalus vaimse tegevuse sfäärides, Paradiisisaare kohalolek ühendab füüsilise energia valdkonna ja materialiseeruva võimsuse. Ühine Toimija ei tegutse mitte ainult Poega esindava lõpmatu vaimuna, vaid on ka Paradiisi jõudude ja energiate kõikne korraldaja, kes muudab sel moel olevaks kõikse ja absoluutse meele. Ühine Toimija tegutseb kogu suuruniversumis kindla ja selgepiirilise isiksusena, eeskätt aga vaimsete väärtuste, füüsilis-energeetiliste suhete ja tõeliste mõistuslike tähenduste kõrgemates sfäärides. Iseäranis selgesti võib tema tegutsemist hoomata siis, kui energia ja vaim ükskõik kus ja ükskõik millal seostuvad ja vastastikku teineteist mõjutavad: ta valitseb kõikide meelega seostuvate reaktsioonide üle, hoiab enda käes suurt võimu vaimses maailmas ning avaldab hiiglaslikku mõju energiale ja mateeriale. Lakkamatult väljendab Kolmas Allikas Esimese Allika ja Keskme olemust.

9:1.5 (99.4) Täiuslikult ja ilma mingite piiranguteta jagab Kolmas Allikas ja Kese Esimese Allika ja Keskme kõikjalolekut ning teinekord nimetatakse teda Kõikjalolevaks Vaimuks. Kummalisel ja väga isiklikul moel jagab meele Jumal Kõikse Isa ja tema Igavese Poja kõiketeadmist, kusjuures Vaimu teadmised on põhjalikud ja täielikud. Ühises Loojas tulevad ilmsiks Kõikse Isa kõikvõimsuse mõned faasid, kuid tegelikult on ta kõikvõimas ainult meele vallas. Jumaluse Kolmas Isik on meele vallas intellektuaalne keskus ja kõikne haldur, siin on ta absoluutne — tema suveräänsus on täielik.

9:1.6 (99.5) Ühise Toimija liikumapanevaks jõuks näib olevat Isa ja Poja partnerlus, kuid tundub, et kogu oma tegevuses arvestab ta Isa ja Paradiisi vahelist suhet. Ajuti ja teatud kindlates tegevusvaldkondades näib ta korvavat kogemuslike Jumaluste — Ülima Jumala ja Viimase Jumala — veel lõpule jõudmata arengut.

9:1.7 (100.1) Ja siin ongi meil tegu lõpmatu saladusega: Lõpmatu ilmutas oma lõpmatuse üheaegselt nii Pojas kui ka Paradiisina, ja siis aga tärkab olemisse olend, kes oma jumalikkuse poolest on Jumalaga võrdne, peegeldab Poja vaimset olemust ja suudab tegevusse rakendada Paradiisi algkuju. See olend on oma suveräänsuse poolest ajutiselt küll alluva osas, kuid on selgesti ülisuutlik tegutsemises. Ja see ilmne ülemvõim tegutsemise vallas avaldub Kolmanda Allika ja Keskme omaduses, mis on kõrgemgi kui Paradiisisaare kõikne ilming ehk füüsiline gravitatsioon.

9:1.8 (100.2) Lisaks energia ja füüsiliste asjade kõrgeimale juhtimisele on Lõpmatu Vaim võrratul kombel varustatud nende kannatlikkuse, armu ja armastusomadustega, mis nii oivaliselt saavad ilmsiks tema vaimses hoolitsemises. Vaim on ülimalt pädev osutama armastust ja põimima õiglust armuga. Jumal-Vaimule kuulub Algse ja Igavese Poja kogu taevalik lahkus ja armuküllane kiindumus. Seda universumit, kust teie pärinete, sepistatakse kannatuste haamri ja õigluse alasi vahel, kuid haamer on armu laste, Lõpmatu Vaimu vaimujärglaste käes.

2. Kõikjalolev Vaim

9:2.1 (100.3) Jumal on vaim kolmes mõttes: ta on ise vaim ning avaldub oma Pojas määratlematu vaimuna, Ühises Toimijas aga meelega liitunud vaimuna. Ja lisaks neile vaimsetele reaalsustele usume suutvat eristada ka kogemuslike vaimunähtuste tasandeid — Ülima Olendi, Viimase Jumaluse ja Jumalus-Absoluudi vaimu.

9:2.2 (100.4) Lõpmatu Vaim on täpselt niisama suurel määral Igavese Poja täiendus, nagu Poeg on Kõikse Isa täiendus. Igavene Poeg on Isa vaimsustunud isikustumine, Lõpmatu Vaim on Igavese Poja ja Kõikse Isa isikustunud vaimsustumine.

9:2.3 (100.5) Leidub ohtrasti vabu vaimse jõu kanaleid ja üleainelise jõu allikaid, mis ühendavad Urantia inimesi otseselt Paradiisi Jumalustega. Nii on näiteks olemas Mõttekohandajate otsene side Kõikse Isaga, Igavese Poja vaimugravitatsiooni kaugeleküündiv mõju ning Ühise Looja vaimne kohalolek. Poja vaim ja Vaimu vaim toimivad erinevalt. Kolmas Isik võib oma vaimse hoolitsuse käigus tegutseda kui meel pluss vaim või kui ainult vaim.

9:2.4 (100.6) Lisaks mainitud Paradiisi-kohalolekutele toovad urantialastele kasu nii kohaliku kui ka superuniversumi mõju ja tegevus, kus peaaegu arvutud armastavate isiksuste hulgad juhivad eesmärgile ustavaid ja südamelt ausaid ikka kõrgemale ja üha sissepoole — jumalike ideaalide ning ülima täiuse suunas.

9:2.5 (100.7) Igavese Poja kõikse vaimu kohalolekut me tunneme, oskame seda eksimatult ära tunda. Isegi surelik inimene võib tunda Lõpmatu Vaimu, Jumaluse Kolmanda Isiku kohalolekut, sest ainelised olendid saavad tegelikkuses kogeda selle jumaliku mõju heategusid, kes toimib Püha Vaimu annetamise kaudu kohaliku universumi inimrassidele. Mõningal määral võivad inimesed teadlikuks saada ka Kohandajast, Kõikse Isa mitteisikulisest kohalolekust. Kõik need jumalikud vaimud, kes tegutsevad inimese tõusuks ja vaimsustamiseks, teevad seda täielikus kooskõlas ning täiuslikus koostöös. Surelike kõrgemale tõusmist ja täiusele jõudmist ettenägevate plaanide elluviimisel on nad otsekui üks.

3. Kõikne Korraldaja

9:3.1 (101.1) Füüsilise gravitatsiooni allikaks ja algolemuseks on Paradiisisaar; sellest peaks piisama, et näidata: kogu füüsilises universumite universumis on gravitatsioon üks kõige reaalsemaid asju ja sellele võib igavesti kindel olla. Gravitatsiooni ei ole võimalik muuta või olematuks teha muidu, kui ainult nende jõudude abil, mida Isa ja Poeg ühiselt kontrollivad, mis on usaldatud Kolmanda Allika ja Keskme hooleks ja mis temaga funktsionaalselt seostuvad.

9:3.2 (101.2) Lõpmatu Vaim valdab ainulaadset ja hämmastavat jõudu — antigravitatsiooni. Niisugust võimu ei ole talituslikult (märgatavalt) olemas ei Isas ega Pojas. See Kolmanda Allika loomuomane võime seista vastu ainelise gravitatsiooni toimele saab ilmsiks Ühise Toimija reageerimises universumisuhete teatud arengufaasidele. Ja see ainukordne omadus on ülekantav Lõpmatu Vaimu mõnedele kõrgematele isiksustele.

9:3.3 (101.3) Antigravitatsioon saab raskusjõu olematuks muuta kohalikes piirides, see sünnib võrdse jõu rakendamise abil. Ta toimib ainult ainelise gravitatsiooni suhtes ega ole meele tegevus. Güroskoobi puhul avalduvad vastutoime ilmingud gravitatsioonile sobivad hästi illustreerima antigravitatsiooni kui tagajärge, kuid temast ei ole mitte mingit kasu antigravitatsiooni põhjuse selgitamisel.

9:3.4 (101.4) Ühises Toimijas avalduvad teisedki võimed, mille abil ta suudab ületada jõudu ja neutraliseerida energiat. Need võimed toimivad energia aeglustamise kaudu kuni selle materialiseerumispunktini ja muude teile tundmatute menetluste läbi.

9:3.5 (101.5) Ühine Looja pole ei energia, energiaallikas ega energia saatus: ta on energia korraldaja. Ühine Looja on tegutsemine — liikumine, muutumine, teisenemine, kooskõlastamine, stabiliseerimine ja tasakaal. Oma iseloomust tingituna reageerivad Paradiisi otsesele või kaudsele juhtimisele alluvad energiad Kolmanda Allika ja Keskme ning tema mitmesuguste esindajate tegevusele.

9:3.6 (101.6) Universumite universum on tulvil Kolmanda Allika ja Keskme olendeid, kes juhivad võimsust: seal on füüsilised juhtijad, võimsusesuunajad, võimsuskeskused ja muud Tegutseva Jumala esindajad, kes tegelevad füüsiliste energiate reguleerimise ja tasakaalustamisega. Kõikidel neil füüsiliselt toimivatel, unikaalsetel loodud-olenditel on mitmesuguseid võimalusi juhtida jõudu, näiteks antigravitatsiooni; kõiki neid võimalusi nad ka kasutavad, püüdes suuruniversumis leiduvat ainet ja energiat hoida füüsilises tasakaalus.

9:3.7 (101.7) Kogu see Toimiva Jumala aineline tegevus näitab, et tema toimimine on seotud Paradiisisaarega ning tõepoolest arvestavad kõik jõuvaldkonna esindajad igavese Saare absoluutsust ja koguni sõltuvad sellest. Kuid Ühine Toimija ei tegutse Paradiisi nimel ega vastuseks sellele. Ta tegutseb isikuliselt Isa ja Poja nimel. Paradiis ei ole isik. Kõik Kolmanda Allika ja Keskme mitteisikulised, ebaisikulised ja muul moel isikulisusega mitteseostuvad ettevõtmised on Ühise Toimija enda tahte väljendus — nad ei ole millegi ega kellegi peegeldus, tuletis või tagajärg.

9:3.8 (101.8) Paradiis on lõpmatuse mudel ja selle mudeli käivitab Tegutsev Jumal. Paradiis on lõpmatuse aineline toetuspunkt ning Kolmanda Allika ja Keskme toimejõud on need arukusehoovad, mis annavad ainelisele tasandile käivitava tõuke ning muudavad füüsilise loodu masinavärgi iseliikuvaks.

4. Absoluutne meel

9:4.1 (102.1) Kolmanda Allika ja Keskme mõistuslik olemus eristub selgesti tema füüsilistest ja vaimsetest omadustest. Niisuguse olemusega ei ole võimalik kontakti saada, aga ta on mõtteliselt assotsieeritav — mõistuslikult, kuigi mitte isikuliselt. Meele toimimistasanditel saab teda eristada Kolmanda Isiku füüsilistest omadustest ja vaimsest iseloomust, ent isiksused ei suuda eales mõista selle olemuse iseseisvat toimimist lahus füüsilistest või vaimsetest ilmingutest.

9:4.2 (102.2) Absoluutne meel on Kolmanda Isiku meel, ta on Jumal-Vaimu isiksusest lahutamatu. Toimivates olendites pole meel eraldi ei energiast ega vaimust, mitte kummastki neist. Meel ei kuulu olemuslikult energia juurde. Energia on meelele avatud ja reageerib sellele ning meele võib energiale lisada, kuid puhtalt ainelisele tasandile pole teadvus loomuomane. Meelt pole tarvis lisada ehedale vaimule, sest vaim on juba oma olemuslikult teadvuslik ja identifitseeriv. Vaim on alati arukas, ta on mingis mõttes mõistuslik. Tegu võib olla üht või teist liiki meelega, eelmeelega või ülemeelega, isegi vaimumeelega, aga tal on alati olemas mõtlemise ja teadmise vasted. Vaimu taip ületab meele teadvuse ja möödub sellest ning teoreetiliselt eelneb sellele.

9:4.3 (102.3) Ühine Looja on absoluutne ainult meele vallas, kõikse arukuse maailmas. Kolmanda Allika ja Keskme meel on lõpmatu, ületades täielikult universumite universumi aktiivsed ja toimivad meeleringlused. Seitsmele superuniversumile annetatud meel tuleb Seitsmelt Meistervaimult, Ühise Looja algsetelt isiksustelt. Meelt jaotavad need Meistervaimud suuruniversumile kosmilise meele kujul ning teie kohalikku universumit läbistab kosmilise meele Orvontoni tüübi Nebadoni variant.

9:4.4 (102.4) Lõpmatu meel eirab aega, lõplik meel ületab aja, kosmiline meel sõltub ajast. Ning sama kehtib ka ruumi suhtes: Lõpmatu Meel on ruumist sõltumatu, aga kui laskuda meele lõpmatult tasandilt madalamale, abistavatele tasanditele, peab intellekt ikka rohkem arvestama ruumi olemasolu ja piiranguid.

9:4.5 (102.5) Kosmiline jõud reageerib meelele samamoodi nagu kosmiline meel vaimule. Vaim on jumalik siht ning vaimumeel on tegutsev jumalik siht. Energia on asi, meel on tähendus, vaim on väärtus. Isegi ajas ja ruumis kehtestab meel need suhteseosed energia ja vaimu vahel, mis viitavad nende vastastikusele sugulusele igavikus.

9:4.6 (102.6) Meel teisendab vaimuomased väärtused intellektuaalseteks tähendusteks, ent tahe suudab panna mõistuslikud tähendused vilja kandma nii ainelises kui ka vaimses maailmas. Paradiisi poole tõusmine sisaldab endas nii vaimu, meele kui ka energia suhtelist ja erilist kasvu. Isiksus on see, mis ühendab neid kogemusliku individuaalsuse osiseid.

5. Meele hoolekanne

9:5.1 (102.7) Kolmas Allikas ja Kese on meele poolest lõpmatu. Kui kõiksus peaks kasvama kord lõpmatult suureks, piisaks tema meelepotentsiaalist ikkagi täiesti, et varustada arvutuid olendeid sobiva meelega ja intellekti teiste eeldustega.

9:5.2 (102.8) Loodud meele valdkonda valitseb Kolmas Isik koos nii oma kooskõlastatud kui ka alluvate kaaslastega ülimuslikult. Loodud-olendi meele vallad saavad kõik eranditult alguse Kolmandast Allikast ja Keskmest — see on meele annetaja. Isegi Isa fragmentidel ei ole võimalik asuda inimmeelesse enne, kui Lõpmatu Vaimu meeletegevus ja vaimne toimimine on neile tee korralikult ette valmistanud.

9:5.3 (103.1) See, et meelt saab annetada nii paljudele eluvormidele, kujutab endast tema ainulaadset omadust. Loovate ja loodud-olenditest kaaslaste kaudu hoolitseb Kolmas Allikas ja Kese kogu meele eest kõikides sfäärides. Ta hooldab inimomast ja eelinimlikku intellekti kohalikes universumites toimivate abiliste kaudu ning hoolitseb füüsiliste juhtijate vahendusel isegi kõige algelisemate elusolevuste madalaimate, mittekogemuslike olemusvormide eest. Ning meele juhtimine on alati meel-vaimu või meel-energia isiksuste hooleks.

9:5.4 (103.2) Kuna Jumaluse Kolmas Isik on meele allikas, on täiesti loomulik, et arenevad tahteolendid leiavad olevat kergema luua arusaadavaid mõisteid Lõpmatust Vaimust kui Igavesest Pojast või Kõiksest Isast. Ebatäiuslikult avaldub Ühise Looja reaalsus selleski, et inimmeel üldse olemas on. Ühine Looja on kosmilise meele esiisa, inimmeel aga kujutab endast Kolmanda Allika ja Keskme Loova Tütre poolt kohalikus univer sumis annetatud kosmilise meele individualiseeritud ringlust, mitteisikulist osa sellest kosmilisest meelest.

9:5.5 (103.3) Ehkki Kolmas Isik on meele läte, ei maksa arvata, et kõik meele ilmingud on jumalikud. Inimintellekti juured on loomaliikide ainelises olemuses. Universumi arukus ei ilmuta Jumalat, kes on meel, ehedamalt kui füüsiline loodusmaailm Paradiisi ilu ja harmooniat. Loodusmaailmas leidub täiuslikkust, aga loodusmaailm ei ole täiuslik. Ühine Looja on meele läte, aga meel ei ole Ühine Looja.

9:5.6 (103.4) Urantial kujutab meel endast kompromissi mõttetäiuse tuuma ja teie ebaküpse inimloomuse areneva vaimulaadi vahel. Teie intellektuaalse evolutsiooni kava on tõepoolest ülimalt täiuslik, ent lihalikus kehas tegutsedes jääb teil sellest jumalikust eesmärgist paljugi puudu. On tõsi, et meel on jumalikku päritolu ning et tal on oma jumalik saatus, kuid teie surelik meel ei ole veel jumalikult väärikas.

9:5.7 (103.5) Sageli, liiga sageli rikute te oma meelt ebasiirusega ja muudate kalgiks ebaõiglusega, allutate teda loomalikule hirmule või moonutate kasutu muretsemise tõttu. Järelikult on nii, et ehkki meele allikas on jumalik, võib meel — nii nagu teie seda oma tõusumaailmas tunnete — küll vaevu erilise imetluse, veelgi vähem jumaldamise või austamise objektiks saada. Mõtisklemine peaks ebaküpses ja loius inimintellektis tekitama ainult alandlikkusetunnet.

6. Meelegravitatsiooniringlus

9:6.1 (103.6) Kolmas Allikas ja Kese, see kõikne arukus, on isiklikult teadlik igast meelest, igast intellektist, ta peab isiklikku ja täiuslikku ühendust kõikide mõistuslike füüsiliste, morontialike ja vaimsete olenditega kogu loodus ning kaugele küündivates universumites. Kogu selline meele tegevus haaratakse absoluutsesse meelegravitatsiooniringlusse, mis keskendub Kolmandas Allikas ja Keskmes ning mis on osa Lõpmatu Vaimu isiklikust teadvusest.

9:6.2 (103.7) Nii nagu Isa tõmbab enda juurde kogu isiksuse ja nagu Poeg tõmbab ligi kogu vaimse reaalsuse, rakendab Ühine Toimija tõmbejõudu kõikide meelte suhtes; ta valitseb täielikult kõikse meeleringluse üle ja juhib seda. Kõik ehedad ja tõelised intellektuaalsed väärtused, kõik jumalikud mõtted ja täiuslikud ideed tõmmatakse eksimatult sellesse absoluutsesse meeleringlusse.

9:6.3 (104.1) Meelegravitatsioon võib toimida ainelisest ja vaimsest gravitatsioonist sõltumatult, ent ükskõik kus ja ükskõik millal viimased kaks ka mõjuvad, toimib ikka ja alati ka meelegravitatsioon. Kui kõik kolm toimivad üheskoos, võib isiksusegravitatsioon haarata endasse ainelise olendi — kas siis füüsilise või morontialiku, piiritletud või absoniitse. Kuid sellest sõltumatult muudab meele olemasolu isegi mitteisikulistes olendites nad mõtlemisvõimeliseks ja annab neile teadvuse, ehkki isiksus puudub täielikult.

9:6.4 (104.2) Isiksusliku väärtusega individuaalsus — kas siis inimlik või jumalik, surematu või potentsiaalselt surematu — pole aga pärit ei vaimust, meelest ega mateeriast, see on Kõikse Isa annetus. Samuti pole vaimu-, meele- ega ainegravitatsioon mingiks eelduseks isiksusegravitatsiooni ilmumisele. Isa ringlus võib endasse haarata meelt omava ainelise olendi, kes ei reageeri vaimugravitatsioonile, või siis kaasa tõmmata meelt omava vaimse olendi, kellele ei avalda mõju ainegravitatsioon. Isiksusegravitatsiooni toimimine on alati Kõikse Isa tahteakt.

9:6.5 (104.3) Täielikult ainelistes olendites seostub meel energiaga ning täiesti vaimsetes isiksustes vaimuga, aga leidub arvutult ka isiksuste klasse, inimesed kaasa arvatud, kelle meel seostub nii energia kui ka vaimuga. Loodud-olendi meele vaimne külg reageerib eksimatult Igavese Poja vaimugravitatsiooni tõmbele, aineline tahk aga ainelises universumis valitsevale tõmbejõule.

9:6.6 (104.4) Siis, kui kosmiline meel pole seotud ei energia ega vaimuga, ei kuuletu ta ei ainelise ega vaimse ringluse gravitatsioonijõule. Puhas meel allub ainult Ühise Toimija gravitatsiooni kõiksele mõjuväljale. Puhas meel on lähedalt suguluses lõpmatu meelega, aga lõpmatu meel (teoreetiliselt samaväärne vaimu ja energia absoluutidega) ei arvesta ilmselt mitte millegagi peale iseenda.

9:6.7 (104.5) Mida suurem on vaimu ja energia lahknevus, seda ulatuslikumalt võib jälgida meele toimimist; mida väiksem erinevus valitseb energia ja vaimu vahel, seda vähem on jälgitav meele toimimine. Ilmselt tegutseb kosmiline meel kõige ulatuslikumalt kosmose ajauniversumites. Siin näib meel tegutsevat energia ja vaimu vahelises kesktsoonis, ent see ei kehti kõrgemate meeletasandite kohta: Paradiisis on energia ja vaim põhimõtteliselt üks ja seesama.

9:6.8 (104.6) Meelegravitatsiooniringlus on usaldusväärne: ta lähtub Paradiisis asuvast Jumaluse Kolmandast Isikust, kuid mitte kogu meele jälgitavat toimimist pole võimalik ennustada. Terves teada olevas loodus on selle meeleringluse kõrval olemas mingi teatud kohalolek, mida pole õnnestunud kuigi hästi mõista ja mille toime ei ole prognoositav. Usutavasti tuleneb selline ettearvamatus osaliselt Kõikse Absoluudi toimimisest. Me ei tea, milles see toimimine avaldub, ja oskame ainult oletada, mis selle käivitab; mainitud toimimise ja loodud-olendite suhete kohta mõistame püstitada ainult hüpoteese.

9:6.9 (104.7) Piiritletud meele prognoosimatuse teatud faasid võivad johtuda Ülima Olendi ebatäielikkusest, ka on olemas hiiglaslik tegevuspiirkond, kus Ühine Toimija ja Kõikne Absoluut võivad tõenäoliselt kokku puutuda. Paljutki meelega seostuvat ei tunta, aga ühes asjas võime olla kindlad: Lõpmatu Vaim on kõikide loodud-olendite jaoks Looja meele täiuslik väljendus, Ülim Olend aga on kõikide loodud-olendite meele arenev väljendus nende Looja jaoks.

7. Universumi peegelduvus

9:7.1 (105.1) Ühine Toimija suudab kõiki universumitegelikkuse tasandeid omavahel kooskõlla viia nõnda, et osutub võimalikuks üheaegselt ära tunda nii mõttelist, ainelist kui ka vaimset. See nähtus on universumi peegelduvus, see ainulaadne ja seletamatu võime näha, kuulda, aistida ja teada kõiki asju superuniversumis nende toimumishetkel ning koondada peegelduvuse abil kogu see teave ja teadmine ükskõik millisesse soovitud punkti. Peegelduvuse toime avaldub täiuslikult seitsme superuniversumi igas keskusmaailmas. Samuti kehtib ta superuniversumi kõikides sektorites ja kohalike universumite piires. Lõplikult keskendub peegelduvus Paradiisis.

9:7.2 (105.2) Sellisena, nagu peegelduvusnähtus avaldub superuniversumite keskusmaailmadesse paigutatud peegeldavate isiksuste hämmastavas tegutsemises, kujutab ta endast kogu loodus leiduvate olemisfaaside ülikeerukat vastastikust ühendust. Vaimsed jõujooned ulatuvad tagasi Pojani, füüsiline energia Paradiisi ja meel Kolmanda Allikani, aga universumi ebatavaline peegelduvusnähtus kätkeb endas kõigi kolme kordumatut ja erandlikku liitumist; nad on seostunud sellisel kombel, et universumite valitsejatel osutub võimalikuks teada kaugeid sündmusi silmapilkselt, otsekohe, kui need juhtuvad.

9:7.3 (105.3) Me mõistame peegelduvusnähtusest nii mõndagi, kuid mitmed selle faasid on meile täielikuks mõistatuseks. Teame, et Ühine Toimija on meeleringluse universumikeskpunkt, et ta on kosmilise meele esiisa ning et kosmilise meele toimimise üle valitseb Kolmanda Allika ja Keskme absoluutne meelegravitatsioon. Teame ka, et kosmilise meele ringlused mõjutavad kogu teadaoleva eksistentsi intellektitasandeid ning sisaldavad üldisi teateid kosmose kohta; kindlalt on teada, et nad keskenduvad Seitsmes Meistervaimus ning koonduvad Kolmandas Allikas ja Keskmes.

9:7.4 (105.4) Piiritletud kosmilise meele ja jumaliku absoluutse meele suhted tunduvad arenevat Ülima kogemuslikus meeles. Meile on õpetatud, et Ülimale annetas aegade koidikul selle kogemusliku meele Lõpmatu Vaim, ning me oletame, et peegelduvusnähtuse teatud jooni saab seletada ainult siis, kui lugeda Ülima Meele tegevus tõestamatult kehtivaks. Kui Ülim ei ole peegelduvusega seotud, ei oska me selle kosmoseteadvuse keerukaid toiminguid ja eksimatut tegutsemist seletada.

9:7.5 (105.5) Ilmselt kujutab peegelduvus endast kõiketeadmist kogemuslike piiride raames ja ta võib märkida Ülima Olendi kohalolekuteadvuse esiletulekut. Kui see oletus on õige, võrdub suvalise peegelduvusfaasi kasutamine osalise kontaktiga, mis on loodud Ülima teadvusega.

8. Lõpmatu Vaimu isiksused

9:8.1 (105.6) Lõpmatul Vaimul on täielik voli kanda paljusid oma võimeid ja eesõigusi üle nii oma kooskõlastatud kui ka alluvatele isiksustele ja esindajatele.

9:8.2 (105.7) Kolmsusest lahus toimiva, kuid mingil varjatud moel siiski Isa ja Pojaga seotud Lõpmatu Vaimu kui Jumaluse esimene loov tegu isikustus Paradiisi Seitsmes Meistervaimus, kes jagavad universumitele Lõpmatut Vaimu.

9:8.3 (106.1) Superuniversumite keskustes ei ole Kolmandal Allikal ja Keskmel otsest esindajat. Igaüks neist seitsmest loodust sõltub ühest Paradiisi Meistervaimust, kes toimib superuniversumi keskusmaailmas asuva seitsme Peegeldava Vaimu kaudu.

9:8.4 (106.2) Aeg-ajalt avaldub Lõpmatu Vaimu järgmine ja pidevalt kestev loovuslik tegu Loovate Vaimude olevaks muutmises. Iga kord, kui Kõikne Isa ja Igavene Poeg saavad Looja-Poja vanemateks, saab Lõpmatust Vaimust kohaliku universumi Loova Vaimu esiisa ning sellest Loovast Vaimust saab uue Looja-Poja ustav kaaslane kogu järgnevas universumikogemuses.

9:8.5 (106.3) Niisamuti, nagu on vaja vahet teha Igavesel Pojal ja Loojatel-Poegadel, tuleb Lõpmatut Vaimu eristada Loovatest Vaimudest, kes on kohalikes universumites Loojate-Poegadega kooskõlastatud. Mida Lõpmatu Vaim tähendab kõige loodu jaoks, seda on Loov Vaim kohalikule universumile.

9:8.6 (106.4) Suuruniversumis esindab Kolmandat Allikat ja Keset hiigelvägi teenivaid vaime, sõnumitoojaid, õpetajaid, kohtumõistjaid, abilisi ja nõuandjaid koos mõningate füüsiliste, morontialike ja vaimsete ringluste ülevaatajatega. Mitte kõik need olendid ei ole isiksused selle sõna otseses tähenduses. Piiritletud loodud-olendi isiksust iseloomustab:

9:8.7 (106.5) 1. subjektiivne eneseteadvus;

9:8.8 (106.6) 2. objektiivne reageerimine Isa isiksusringlusele.

9:8.9 (106.7) On olemas looja isiksus ja loodud-olendi isiksus ning lisaks neile kahele põhitüübile veel Kolmanda Allika ja Keskme isiksused—olendid, kes on küll isikulised Lõpmatu Vaimu jaoks, aga pole tingimata isikulised loodud-olendite jaoks. Need Kolmanda Allika isiksused ei moodusta osa Isa isiksusringlusest. Esimese Allika isiksus ja Kolmanda Allika isiksus suudavad omavahel suhelda, kuna kõik isiksused on omavahel suhtlemisvõimelised.

9:8.10 (106.8) Isa annetab isiksust oma vabast tahtest. Miks ta nii teeb, seda võime ainult oletada; kuidas ta seda teeb, seda me ei tea. Ka ei tea me, miks Kolmas Allikas annetab isiksust, mis ei ole Isale omane, kuid Lõpmatu Vaim teeb seda oma kindla eesmärgiga, üheskoos Igavese Pojaga ning mitmel erineval moel, mida te ei tunne. Samuti võib Lõpmatu Vaim tegutseda Isa nimel Esimese Allika isiksuse annetamisel.

9:8.11 (106.9) Kolmanda Allika isiksuseliike leidub ohtrasti. Lõpmatu Vaim annab isiksuse arvukatele rühmadele, keda Isa isiksuseringlus ei hõlma — näiteks mõnedele võimsusesuunajatele. Samuti kohtleb Lõpmatu Vaim isiksustena mitmeid olendite rühmi, nagu näiteks Loovaid Vaime, kes seisavad Isa isiksusringlusse hõlmatud loodud-olenditega võrreldes sootuks omaette.

9:8.12 (106.10) Nii Esimese Allika kui ka Kolmanda Allika isiksused on varustatud kõigega, mida inimene seostab isiksuse mõistega, ja veel enamagagi: neil on olemas meel, milles sisaldub mälu, mõistus, hindamisvõime, loov fantaasia, mõistete seostamisoskus, suutlikkus otsuseid langetada ja valikut teha ning veel hulganisti teisi intellektuaalseid võimeid, millest surelikud üldse mitte midagi ei tea. Väheste eranditega on teile ilmutatud klasside liikmetel kuju ja oma kindel individuaalsus, nad on reaalsed olendid. Enamik neist on nähtavad kõikidele vaimueksistentsiga olendiklassidele.

9:8.13 (107.1) Isegi teil on võimalik näha oma madalamatesse klassidesse kuuluvaid vaimseid kaaslasi niipea, kui olete vabanenud oma praeguste aineliste silmade piiratud nägemisvõimest ning saanud morontialiku kuju, mille juurde kuulub suurem tundlikkus vaimse reaalsuse suhtes.

9:8.14 (107.2) Nii nagu Kolmanda Allika ja Keskme perekonda neis jutustustes toimimisvaldkondade alusel ilmutatakse, jaguneb see kolmeks suureks rühmaks:

9:8.15 (107.3) I. Ülimad Vaimud. Sellesse segapäritolu rühma kuuluvad teiste kõrval järgmised klassid:

9:8.16 (107.4) 1. Paradiisi Seitse Meistervaimu;

9:8.17 (107.5) 2. Superuniversumite Peegeldavad Vaimud;

9:8.18 (107.6) 3. Kohalike Universumite Loovad Vaimud.

9:8.19 (107.7) II. Võimsusesuunajad. Rühm juhtolendeid ja -jõudusid, kes tegutsevad kõikjal korrastatud kosmoses.

9:8.20 (107.8) III. Lõpmatu Vaimu Isiksused. Niisugune määrang ei tarvitse tingimata tähendada, et need olendid on Kolmanda Allika isiksused, ehkki mõned neist on tahteolenditena ainulaadsed. Harilikult rühmitatakse nad kolme põhiklassi:

9:8.21 (107.9) 1. Lõpmatu Vaimu Kõrgemad Isiksused;

9:8.22 (107.10) 2. Kosmose Sõnumitoojate Väed;

9:8.23 (107.11) 3. Aja Hoolekande Vaimud.

9:8.24 (107.12) Need rühmad teenivad Paradiisis, keskses ehk koduuniversumis ja superuniversumites ning nad hõlmavad kõik klassid, mis toimivad kohalikes universumites — kuni tähtkujude, süsteemide ja planeetideni välja.

9:8.25 (107.13) Jumaliku ja Lõpmatu Vaimu hiiglaslikku perekonda kuuluvad vaimisiksused on igaveseks pühendunud Jumala armastuse ja Poja armu osutamise teenistusele, jagades mõlemat aja ja ruumi kõikidele mõistuslikele olenditele. Need vaimolendid moodustavad elava redeli, mida mööda surelik inimene jõuab kaosest aulisusse.

9:8.26 (107.14) [Urantial ilmutanud Uversa Jumalik Nõuandja, kellele Päevilt Vanad tegid ülesandeks kirjeldada Lõpmatu Vaimu olemust ja tegevust.]

10 Kiri - Paradiisi-Kolmsus

Urantia raamat

10. Kiri

Paradiisi-Kolmsus

10:0.1 (108.1) IGAVESTE Jumaluste Paradiisi-Kolmsus võimaldab Isal vabaks saada isiklikust ainuvõimust. Kolmsus seob täiuslikul moel Jumala lõpmatu isikliku tahte piiritu väljendumise Jumaluse absoluutsusega. Igavene Poeg ja erinevad jumalikkupäritolu Pojad koos Ühise Toimija ja tema universumilastega aitavad tõhusalt kaasa Isa vabanemisele neist piiranguist, mis muidu oleksid lahutamatult omased esmasusele, täiuslikkusele, muutumatusele, igavikulisusele, kõiksuslikkusele, absoluutsusele ja lõpmatusele.

10:0.2 (108.2) Paradiisi-Kolmsus kannab mõjusalt hoolt Jumaluse igavese olemuse täieliku avaldamise ja täiusliku ilmutamise eest. Kolmsuse Alalised Pojad pakuvad samal moel täielikku ja täiuslikku ilmutust jumalikust õiglusest. Kolmsus on jumalusühtsus ning see ühtsus toetub igavesti kolme algse, kooskõlastatud ja kaaseksisteeriva isiksuse — Jumal-Isa, Jumal-Poja ja Jumal-Vaimu — jumaliku ühtsuse absoluutsele alusele.

10:0.3 (108.3) Igavikuringis praegu valitsevast olukorrast lõputusse minevikku tagasi vaadates võime universumi seikade seast leida vaid ühe vältimatu paratamatuse — ja see on Paradiisi-Kolmsus. Minu meelest oli Kolmsus möödapääsmatu. Kui vaatlen ajalikku minevikku, tulevikku ja olevikku, leian, et kogu universumite universumis ei olnud vältimatu mitte miski muu. Praegune tervikuniversum on ilma Kolmsuseta mõeldamatu — ükskõik, kas vaadata siis ajas ette- või tahapoole. Kui lähtekohaks on Paradiisi-Kolmsus, siis võime tõestamatult õigeks lugeda alternatiivseid või isegi mitmeid võimalusi teha kõike, mida vaja; ilma Isa, Poja ja Vaimu Kolmsuseta aga ei suuda me mõista, kuidas Jumaluse absoluutset ainulisust arvestades suutis Lõpmatu jõuda kolmese ja võrdse isikustumiseni. Ükski teine idee loodu kohta ei küüni Kolmsuse standardini, mis mõõdab Jumalusele omase absoluutsuse täiust ning Jumaluse kolmekordsest isikustumisest lahutamatut tahte vabanemise küllust.

1. Esimese Allika ja Keskme enesejaotamine

10:1.1 (108.4) Tundub, et kaugel igavikus pani Isa aluse põhjaliku enesejaotamise põhimõttele. Kõikse Isa omakasupüüdmatule, armastavale ja armastust väärivale olemusele on loomupäraselt omane miski, mis paneb teda endale hoidma ainult nende võimete ja ainult selle mõjuvõimu kasutamist, mida ta näib leidvat võimatu edasi anda või annetada.

10:1.2 (108.5) Kõikne Isa on lakkamatult loobunud igast enda osast, mida oli vähegi võimalik annetada ükskõik missugusele teisele Loojale või loodud-olendile. Oma jumalikke Poegi ja nendega üheskoos tegutsevaid arukaid olendeid on ta volitanud kasutama kogu oma võimu ja mõjuvõimu, mida on üldse võimalik edasi anda. Ta on oma Suveräänsetele Poegadele — igale neist tolle isiklikus universumis — siiranud tegelikult kõik valitseja eesõigused, mida on üldse võimalik siirata. Ta on teinud iga Suveräänse Looja-Poja niisama täiuslikuks, pädevaks ja mõjuvõimsaks kohalikus universumis, nagu seda on Igavene Poeg algses ja keskses universumis. Isiksusele omase väärikuse ja pühadusega on ta ära andnud — tegelikult annetanud — iseendast ja enda omadustest kõik selle, millest tal oli võimalik loobuda; annetanud igal kombel, igal ajastul, igas paigas ja igale isikule igas universumis, välja arvatud oma keskses asupaigas.

10:1.3 (109.1) Jumalik isiksus ei ole enesekeskne: enesejaotamine ja oma isiksuse jagamine on iseloomulikud jumalikule, vabal tahtel rajanevale individuaalsusele. Loodud-olendid ihkavad lävida teiste isikuliste olenditega, Loojad igatsevad jagada jumalikkust oma universumilastega ning Lõpmatu isiksus avaldub Kõikse Isana, kes jagab olemise reaalsust ja oma mina võrdsust kahe kooskõlastatud isiku, Igavese Poja ja Ühise Toimijaga.

10:1.4 (109.2) Isa isiksust ja tema jumalikke omadusi puudutavate teadmiste osas jääme alati sõltuvaks Igavese Poja ilmutustest, sest siis, kui toimus ühine loomisakt, kui Jumaluse Kolmas Isik sai isiklikult olevaks ja teostas oma jumalike vanemate ühised plaanid, lakkas Isa määratlematu isiksusena olemast. Kui Ühine Toimija olevaks muutus ning ainestus loodu keskne tuum, toimusid teatud igavikulised muudatused. Absoluutse isiksusena andis Jumal end oma Igavesele Pojale. Nõnda annetabki Isa „lõpmatuse isiksust” oma ainsale Pojale ning samal ajal annetavad nad mõlemad oma igavese ühenduse „ühist isiksust” Lõpmatule Vaimule.

10:1.5 (109.3) Nendel ja teistelgi põhjustel, mis ei mahu piiritletud meele arusaamade raamidesse, on inimolendil ääretult raske mõista Jumala lõpmatut isa-isiksust teisiti kui kõikselt ilmutatuna Igaveses Pojas ja koos Pojaga kõikselt toimivana Lõpmatus Vaimus.

10:1.6 (109.4) Kuna Jumala Paradiisi-Pojad külastavad arenevaid maailmu ja mõnikord koguni elavad seal surelikul, lihalikul kujul, ning et need annetumised võimaldavad surelikul inimesel jumaliku isiksuse olemuse ja iseloomu kohta tõepoolest üht-teist teada saada, peavad planeedisfääride olendid tõest ja usaldusväärset teavet Isa, Poja ja Vaimu kohta otsima Paradiisi-Poegade annetumistest.

2. Jumaluse isikustumine

10:2.1 (109.5) Kolmsustumismenetluse kaudu vabastab Isa end Pojast, sellest määratlematust vaimisiksusest, kuid nõnda talitades sätestab ta ennast sellesama Poja Isana ning omandab seeläbi piiramatu võime saada jumalikuks Isaks kõikidele järgnevalt loodud, ilmnenud või mõnda teist liiki isikustunud mõistuslikele tahteolenditele. Absoluutse ja määratlematu isiksusena saab Isa tegutseda ainult Pojana ja Pojaga, isikulise Isana jätkab ta isiksuse andmist erisuguste tasandite mõistuslike tahteolendite mitmepalgelistele hulkadele ning hoiab igavesti ta isiklikust armastusest kantud liitu märkivat sidet selle universumilaste hiidperekonnaga.

10:2.2 (109.6) Pärast seda, kui Isa on oma Poja isiksusele annetanud omaenese täiuse ning kui see annetumisakt on lõpule viidud ja täiuslik, annetavad need igavesed kaaslased ühiselt sellest Isa ja Poja liidus sisalduvast lõpmatust võimust ja olemusest neid väärtusi ja omadusi, mis kokku moodustavad veel ühe nendesarnase olendi. See ühine isiksus on Lõpmatu Vaim, kes lõpetab Jumaluse eksistentsiaalse isikustumise.

10:2.3 (110.1) Jumala isaduse jaoks on Poeg asendamatu. Vaim on hädatarvilik Teise ja Kolmanda Isiku vahel valitseva vendluse jaoks. Kolm isikut moodustavad väikseima võimaliku sotsiaalse rühma, ent see on kõige ebaolulisem neist paljudest põhjustest, miks uskuda Ühise Toimija olemise möödapääsmatusse.

10:2.4 (110.2) Esimene Allikas ja Kese on lõpmatu isa-isiksus, piiramatu allik-isiksus. Igavene Poeg on määratlematu isiksusabsoluut, see jumalik olend, kes püsib läbi aja ja igaviku kui Jumala isikulise olemuse täiuslik ilmutus. Lõpmatu Vaim on ühine isiksus, Isa ja Poja igikestva liidu ainulaadne isikuline tagajärg.

10:2.5 (110.3) Esimese Allika ja Keskme isiksus on lõpmatu isiksus, kellest on lahutatud Igavese Poja absoluutne isiksus. Kolmanda Allika ja Keskme isiksus on vabanenud Isa-isiksuse ja absoluutse Poja-isiksuse liidu ülisummaarne tulemus.

10:2.6 (110.4) Kõikne Isa, Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim on ainulaadsed isikud ning mitte ükski neist ei korda kedagi teist, igaüks neist on algupärane ja kõik nad on ühinenud.

10:2.7 (110.5) Ainult Igavene Poeg kogeb jumaliku isiksussuhte täiust, olles teadlik eksistentsist nii Isa pojana kui ka Vaimu isana ning samuti jumalikust võrdsusest nii Isaga-eellasega kui ka Vaimuga-kaaslasega. Isa teab, mida tähendab kooskõlastatud Poja omamise kogemus, ent Isa ei tunne ühtegi endale eelnevat esivanemat. Igavene Poeg valdab nii pojaduse kui ka isikliku põlvnemise kogemust, kuid teab samal ajal, et ta on üks Lõpmatu Vaimu vanematest. Lõpmatu Vaim on teadlik oma isiksuse kahekordsest põlvnemisest, aga tal pole täita vanemlikku osa mitte ühegi kooskõlastatud Jumalusisiksuse suhtes. Vaimuga jõuab Jumaluse isikustumise eksistentsiaalne tsükkel lõpule — Kolmanda Allika ja Keskme esmased isiksused on kogemuslikud ja kokku on neid seitse.

10:2.8 (110.6) Mina pärinen Paradiisi-Kolmsusest. Tunnen Kolmsust kui ühinenud Jumalust ning tean ka seda, et Isa, Poeg ja Vaim on olemas ja et igaüks neist tegutseb teatud kindlas, just tema võimetele sobivas vallas. Tean täiesti täpselt, et nad mitte ainult ei tegutse isikuliselt ja ühiselt, vaid ka kooskõlastavad oma toimimise erinevate kooslustena nii, et lõpuks on nad tegevad seitsmel erineval, ainsuslikul ja mitmuslikul moel. Ja kuna need seitse ühinemist ammendavad niisuguste jumalikkuskombinatsioonide kõik erinevad võimalused, osutub paratamatuks, et universumi reaalsused nähtuvad väärtuste, tähenduste ja isiksuste seitsmes variatsioonis.

3. Jumaluse kolm isikut

10:3.1 (110.7) Sellest hoolimata, et on vaid üks Jumalus, on olemas Jumaluse kolm tegelikku ja jumalikku isikustumist. Inimeste varustamise kohta jumalike Kohandajatega ütles Isa: „Tehkem inimese oma näo järgi, meie sarnaseks.” Korduvalt esineb kõikides Urantia kirjutistes see viide mitmusliku Jumaluse toimimisele ja tegutsemisele, mis näitab selgesti kolme Allika ja Keskme eksistentsi ja tegevuse äratundmist.

10:3.2 (110.8) Meile õpetatakse, et Kolmsusliidus hoiavad Poeg ja Vaim Isaga ühesuguseid ja võrdseid suhteid. Igavikus ja Jumalustena talitavad nad kahtlemata nõnda — ent ajalikult ja isiksustena on nende suhted Isaga muidugi väga erinevad. Kui vaadata Paradiisist universumitesse, näivad need suhted tõepoolest üpris ühesugused, kuid kosmosemaailmade poolt vaadatuna paistavad nad sootuks erinevad.

10:3.3 (111.1) Jumalikud Pojad on tõepoolest „Jumala Sõna”, aga Vaimu lapsed on tõesti „Jumala Tegu”. Jumal räägib Poja kaudu ja koos Pojaga, tegutseb Lõpmatu Vaimu läbi ning kõigis universumi toiminguis on Poeg ja Vaim oivaliselt vennalikud, töötades otsekui kaks võrdset venda, kes imetlevad ja armastavad ühist, lugupeetud ja jumalikku austust pälvinud Isa.

10:3.4 (111.2) Kahtlemata on Isa, Poeg ja Vaim olemuslikult võrdsed ja olemiselt üheväärsed, aga nende universumitoimimises võib eksimatult täheldada erinevusi ning kui nad tegutsevad üksinda, on Jumaluse iga isik oma absoluutsuses selgesti piiratud.

10:3.5 (111.3) Enne kui Kõikne Isa ennast oma tahte kohaselt ilma jättis sellest isiksusest ning nendest võimetest ja omadustest, millest moodustusid Poeg ja Vaim, näib ta olevat olnud (filosoofilises mõttes) määratlematu, absoluutne ja lõpmatu Jumalus. Aga niisugust teoreetilist Esimest Allikat ja Keset, kellel ei ole Poega, ei saa kuidagi pidada Kõikseks Isaks selle sõna mingiski mõttes: isadus ei ole tegelik ilma poja olemasoluta. Liiatigi selleks, et Isa oleks olnud absoluutne täielikus mõttes, pidanuks ta olema mingil igavikuliselt kaugel ajahetkel üksinda olemas olnud. Ent tal polnud iialgi niisuguse üksildase olemasolu võimalust: Poeg ja Vaim on mõlemad Isaga kaas-igavikulised. Esimene Allikas ja Kese on alati olemas olnud ja on igaveseks ajaks Algse Poja igavene Isa ja koos Pojaga Lõpmatu Vaimu igavene eellane.

10:3.6 (111.4) Me näeme, et Isa on loobunud kõikidest absoluutsuse otsestest ilmingutest, välja arvatud absoluutne isadus ja absoluutne tahe. Me ei tea, kas tahe on Isa võõrandamatu omadus ning võime vaid täheldada, et ta ei jätnud ennast tahtest ilma. Tahte niisugune lõpmatu ulatus pidi olema Esimesele Allikale ja Keskmele igavesti omane.

10:3.7 (111.5) Igavesele Pojale isiksuse absoluutsust annetades vabaneb Kõikne Isa isiksuse absoluutsuse ahelaist, kuid nõnda toimides astub ta sammu, mis teeb tema jaoks igaveseks ajaks võimatuks tegutseda isiksusabsoluudina üksinda. Ja kaaseksisteeriva Jumaluse — Ühise Toimija — lõplikust isikustumisest johtub kolme jumaliku isiksuse omavaheline kriitiline kolmsuslik sõltuvus Jumaluse toimimise terviklikkuse suhtes absoluudis.

10:3.8 (111.6) Jumal on universumite universumi kõikide isiksuste Isa-Absoluut. Isa on isikuliselt absoluutne tegevusvabaduse vallas, ent valminud ning praegu ja tulevikus valmivates universumites ei ole Isa märgatavalt täieliku Jumalusena absoluutne muidu, kui ainult Paradiisi-Kolmsuses.

10:3.9 (111.7) Esimene Allikas ja Kese toimib väljaspool Havonat, nähtuvates universumites järgmisel moel:

10:3.10 (111.8) 1. loojana Loojate-Poegade, oma lastelaste kaudu;

10:3.11 (111.9) 2. juhtijana Paradiisi gravitatsioonikeskme kaudu;

10:3.12 (111.10) 3. vaimuna Igavese Poja kaudu;

10:3.13 (111.11) 4. meelena Ühise Looja kaudu;

10:3.14 (111.12) 5. Isana hoiab ta kõikide loodud-olenditega vanemlikku ühendust oma isiksusringluse kaudu;

10:3.15 (111.13) 6. isikuna tegutseb ta otseselt kõiges loodus oma fragmentide kaudu, mis kuuluvad ainult temale: surelikus inimeses on nendeks Mõttekohandajad;

10:3.16 (111.14) 7. täieliku Jumalusena toimib ta ainult Paradiisi-Kolmsuses.

10:3.17 (112.1) Kõik see toimimisõigustest loobumine ja nende edasiandmine teistele isikutele sünnib täielikult Kõikse Isa vabast tahtest ja tema enda soovil. Kõikvõimas Isa piirab oma universumivõimu tahtlikult.

10:3.18 (112.2) Igavene Poeg näib toimivat koos Isaga igas vaimses suhtes otsekui üks, kui välja arvata Jumala fragmentide annetamine ja muu eelisikuline tegevus. Ka ei seostu Poeg kuigi olulisel määral aineliste olendite mõistusliku tegevusega ega energiaga seotud tegutsemisega ainelistes universumites. Absoluutsena toimib Poeg isikulisel kujul ning ainult vaimse universumi vallas.

10:3.19 (112.3) Lõpmatu Vaim on kõigis oma tegemistes hämmastavalt kõikne ja uskumatult mitmekülgne. Ta on tegev meele, aine ja vaimu vallas. Ühine Toimija esindab Isa ja Poja ühendust, ent ta toimib ka iseenda nimel. Ta ei tegele otseselt ei füüsilise gravitatsiooni, vaimugravitatsiooni ega isiksusringlusega, võtab aga suuremal või vähemal määral osa kõikidest teistest universumi toimingutest. Olles ilmselt sõltuv kolmest eksistentsiaalsest ja absoluutsest gravitatsioonijuhtimisest, näib Lõpmatu Vaim rakendavat kolme ülimat juhtimist. Selline kolmekordne varustatus leiab mitmekülgset kasutamist, selleks et ületada ja näiliselt neutraliseerida isegi ürgjõudude ja -energiate ilminguid, koguni absoluutsuse üliviimaste piirideni välja. Teatud olukordades ületavad need ülimad juhtimised absoluutselt koguni kosmilise reaalsuse esmaseid avaldusi.

4. Jumaluse kolmsusliit

10:4.1 (112.4) Paradiisi-Kolmsus (esimene kolmühtsus) on kõikide absoluutsete ühenduste seas ainukordne selle poolest, et ta on isikulise Jumaluse ainuline liit. Jumal toimib Jumalana ainult Jumala suhtes ning nende suhtes, kes suudavad Jumalat tunda, aga absoluutse Jumalusena vaid Paradiisi-Kolmsuses ning universumitervikluse suhtes.

10:4.2 (112.5) Igavene Jumalus on täiuslikult ühinenud, ent sellegipoolest on olemas Jumaluse kolm täiuslikult individualiseerunud isikut. Paradiisi-Kolmsus muudab võimalikuks üheaegselt väljendada Esimese Allika ja Keskme ning tema igaveste kooskõlastatud olendite iseloomujoonte erinevusi, lõpmatuid võimeid ning jagamatu Jumaluse universumitoimimise kogu jumalikku ühtsust.

10:4.3 (112.6) Kolmsus on lõpmatute isikute liit, kes tegutsevad küll ebaisikulisel kombel, ent mitte isiksusele vastukäivalt. Näide on küll kohmakas, kuid isa, poeg ja pojapoeg võivad moodustada ühenduse, mis on mitteisikuline, kuid allub nende igaühe isikulisele tahtele.

10:4.4 (112.7) Paradiisi-Kolmsus on reaalne. Ta eksisteerib Isa, Poja ja Vaimu jumalusliiduna, aga siiski võivad Isa, Poeg või Vaim ehk siis ükskõik millised kaks neist toimida sellesama Paradiisi-Kolmsuse suhtes. Isa, Poeg ja Vaim võivad koos töötada ka mitte-kolmsuslikul moel — ent siis mitte kolme Jumalusena. Isikutena võivad nad koos tegutseda, kuidas aga iganes soovivad, aga see ei ole Kolmsus.

10:4.5 (112.8) Pidage ikka meeles, et Lõpmatu Vaimu tegemistes väljendub Ühise Toimija tegutsemine. Nii Isa kui ka Poeg toimivad temas, tema kaudu ja koos temaga. Asjatu aga oleks püüda ära seletada Kolmsuse saladust: kolm otsekui üks ja ühes ning üks nagu kaks, kes tegutseb kahe nimel.

10:4.6 (112.9) Kolmsus on nii tihedasti seotud kogu universumi sündmustega, et kui üritame ära seletada ükskõik millist kosmosesündmust või isiksusliku suhte terviklikkust, tuleb meil sellega kindlasti arvestada. Kolmsus toimib kosmose kõikidel tasanditel, surelikku inimest aga seob piiritletud tasand ja seepärast tulebki inimesel rahulduda piiritletud arusaamaga, et Kolmsus on Kolmsus.

10:4.7 (113.1) Lihaliku surelikuna peaksite vaatlema Kolmsust vastavalt oma isiklikule valgustatusele ning kooskõlas oma meele ja hinge reaktsioonidega. Kolmsuse absoluutsu sest suudate teada saada üsnagi vähe, ent kui te Paradiisi poole tõusete, kogete nii mõnigi kord hämmeldust üksteisele järgnevatest ilmutustest ja ootamatutest avastustest Kolmsuse ülimuslikkuse ja lõplikkuse, kui mitte lausa absoluutsuse kohta.

5. Kolmsuse funktsioonid

10:5.1 (113.2) Isikulistel Jumalustel on omadused, kuid vaevalt küll oleks õige rääkida Kolmsuse omadustest. Täpsem oleks öelda, et sel jumalike olendite liidul on funktsioonid—näiteks õigusemõistmine, terviklussuhted, kooskõlaline tegutsemine ja kogu kosmose ülemjuhtimine. Need toimingud on aktiivselt ülimad, lõplikud ja (Jumaluse piirides) absoluutsed selles, mis puutub kõikidesse isiksusliku väärtusega elusatesse reaalsustesse.

10:5.2 (113.3) Isas ilmneva jumalikkuse määra ning Poja ja Vaimu isikulisse eksistentsi kuuluvate ainukordsete, kindlaotstarbeliste omaduste pelk summa ei anna veel kokku Paradiisi-Kolmsuse funktsioone. Kolme Paradiisi Jumaluse kolmsusliidu tulemuseks on kõikse ilmutumise, tegutsemise ja haldamise uute tähenduste, väärtuste, võimete ja suutlikkuse evolutsioon, ilmnemine ja jumalustamine. Elavad ühendused, inimperekonnad, sotsiaalsed grupid ning Paradiisi-Kolmsus ei kasva lihtsalt aritmeetilise summeerimise tulemusena. Rühma potentsiaal ületab alati kaugelt seda moodustavate üksikisikute omaduste lihtsa summa.

10:5.3 (113.4) Kolmsusena säilitab Kolmsus oma ainulise suhte kogu mineviku, oleviku ja tuleviku universumiga. Ja kõige parem on Kolmsuse funktsioonidest mõelda Kolmsuse suhtest universumisse. Need toimivad üheaegselt ning võivad iga üksiku olukorra või sündmuse puhul olla mitmesed:

10:5.4 (113.5) 1. suhe piiritletusse. Kolmsuse suhe piiritletusse on tema suurim võimalik enesepiirang. Kolmsus pole isik ega ole ka Ülim Olend Kolmsuse ainuke isikustumine, ent Ülim on Kolmsuse võimsuse-isiksuse koondumise parim lähend, mida piiritletud loodud-olendid mõista suudavad. Seepärast räägitaksegi mõnikord piiritletuga seostuvast Kolmsusest kui Ülimuslikkuse Kolmsusest;

10:5.5 (113.6) 2. suhe absoniitsesse. Paradiisi-Kolmsus puutub neisse eksistentsitasandeisse, mis on piiritletust kõrgemad, aga absoluutsest madalamad, ning seda suhet nimetatakse mõnikord Viimaseks Kolmsuseks. Ei Viimane ega Ülim ole kumbki täielikult Paradiisi-Kolmsuse esindaja, kuid piiratud tähenduses ja oma vastavate tasandite jaoks näivad mõlemad esindavat Kolmsust kogemusliku võimsuse arengu eelisikulistel ajastutel;

10:5.6 (113.7) 3. Paradiisi-Kolmsuse absoluutne suhe seostub absoluutsete eksistentsidega ja saavutab haripunkti tervikliku Jumaluse tegevuses.

10:5.7 (113.8) Kolmsuse Lõpmatusse kuulub Esimese Allika ja Keskme kõikide kolmühtsuslike suhete — nii jumalustamata kui ka jumalustatud suhete — võrdne toimimine ja seetõttu on isiksustel temast väga raske aru saada. Kolmsusest kui lõpmatust mõeldes ärge eirake seitset kolmühtsust — see aitab vältida teatud mõistmisraskusi ja osaliselt lahendada mõningaid paradokse.

10:5.8 (114.1) Aga paraku ei valda ma keelt, mis võimaldaks mul piiratud inimmeelele edasi anda täit tõde Paradiisi-Kolmsusest ja tema igavesest tähtsusest, aga samuti kolme lõpmatult täiusliku olendi igikestvast vastastikusest ühtsusest.

6. Kolmsuse Alalised Pojad

10:6.1 (114.2) Kõik seadused saavad alguse Esimesest Allikast ja Keskmest: tema ongi seadus. Vaimsete seaduste andmine on loomuomane Teisele Allikale ja Keskmele. Seaduste ilmutamine, jumalike määruste väljakuulutamine ja tõlgendamine on Kolmanda Allika ja Keskme funktsioon. Seaduste rakendamine ehk õigusemõistmine on Paradiisi-Kolmsuse valdkond ja seda teostavad teatud kindlad Kolmsuse Pojad.

10:6.2 (114.3) Õigusemõistmine kuulub olemuslikult Paradiisi-Kolmsuse universaalsesse suveräänsusse, kuid headust, armu ja tõde jagavad universumitele jumalikud isiksused, kelle jumalusliit moodustabki Kolmsuse. Isa, Poja või Vaimu mõtteviis ei eelda õiglust. Seda teeb nende armastusest, armust ja hoolitsusest kantud isiksuste Kolmsus. Õigusemõistmist ei juhi ükski Paradiisi Jumalustest ning see pole mitte kunagi ainuisikuline, vaid alati mitmuslik funktsioon.

10:6.3 (114.4) Asitõendeid, seda erapooletu õigluse (õigluse ja armu kooskõla) alust esitavad Kolmanda Allika ja Keskme isiksused: Kolmanda Allika ja Keskme, kes on Isa ja Poja ühine esindaja kõikides maailmades ja kogu loodu arukate olendite meele jaoks.

10:6.4 (114.5) Kohtumõistmine, õigluse lõplik rakendamine vastavalt asitõenditele, mida esitavad Lõpmatu Vaimu isiksused, on Kolmsuse Alaliste Poegade töö; need olendid saavad osa ühinenud Isa, Poja ja Vaimu kolmsuslikust olemusest.

10:6.5 (114.6) Sellesse Kolmsuse Poegade rühma kuuluvad järgmised isiksused:

10:6.6 (114.7) 1. Ülimuslikkuse Kolmsustatud Saladused;

10:6.7 (114.8) 2. Päevilt Igavesed;

10:6.8 (114.9) 3. Päevilt Vanad;

10:6.9 (114.10) 4. Päevilt Täiuslikud;

10:6.10 (114.11) 5. Päevilt Uued;

10:6.11 (114.12) 6. Päevilt Ühtsed;

10:6.12 (114.13) 7. Päevilt Ustavad;

10:6.13 (114.14) 8. Tarkuse Täiustajad;

10:6.14 (114.15) 9. Jumalikud Nõuandjad;

10:6.15 (114.16) 10. Kõiksed Hindajad.

10:6.16 (114.17) Me oleme kolme, Kolmsusena tegutseva Paradiisi Jumaluse lapsed, sest minagi kuulun selle rühma kümnendasse, Kõiksete Hindajate klassi. Universaalses mõttes ei esinda need klassid Kolmsuse mõtteviisi, vaid märgivad ainult Jumaluse kollektiivse mõtteviisi seda külge, mis avaldub praktilise kohtumõistmise, õigusemõistmise vallas. Kolmsus kavandas nad just täpselt nende ülesannete jaoks, mida nad on määratud lahendama, ning nad esindavad Kolmsust ainult nendes funktsioonides, mille tarvis nad isikustati.

10:6.17 (115.1) Päevilt Vanad ja nende Kolmsus-päritolu kaaslased mõistavad seitsmes superuniversumis ülima erapooletu õiglusega ausalt kohut. Keskses universumis jäävad niisu gused funktsioonid ainult teoreetilisteks, sest sealses täiuslikkuses on erapooletu õiglus endastmõistetav ning Havona täius välistab kõik ebakõlade tekkimise võimalused.

10:6.18 (115.2) Õigusemõistmine on kollektiivne mõte õiglusest ning arm selle isikuline väljendus. Arm on armastusest kantud mõtteviis, täpsus iseloomustab seaduse toimimist ning jumalik kohtumõistmine on erapooletu õigluse hing, mis ikka ja alati vastab Kolmsuse õiglusele ning kinnitab Jumala jumalikku armastust. Täielikult tajutud ja lõpuni mõistetud kujul langevad Kolmsuse õiglasest meelest kantud õigusemõistmine ja Kõikse Isa armuküllane armastus kokku. Ent inimene ei adu jumalikku õigusemõistmist nii täielikult. Inimene võib leida, et Kolmsuses on Isa, Poja ja Vaimu isiksused kohandunud kooskõlastama armastust ja seadust kogemuslikes ajauniversumites.

7. Ülimuslikkuse ülemjuhtimine

10:7.1 (115.3) Jumaluse Esimene, Teine ja Kolmas Isik on omavahel võrdsed ja nad on üks. „Issand, meie Jumal, on üks Jumal.” Igaveste Jumaluste jumalikus Kolmsuses on varjul eesmärgi täius ja toimimise ühtsus. Isa, Poeg ja Ühine Toimija on tõeliselt ja jumalikult üks. Tõsi on kirjakoht, mis ütleb: „Mina olen esimene ja mina olen viimane ja peale minu ei ole ühtegi teist Jumalat.”

10:7.2 (115.4) Piiritletud tasandil oleva sureliku meelest on Paradiisi-Kolmsuse ja ka Ülima Olendi hooleks ainult tervikasjad: kogu planeet, kogu universum, kogu superuniversum, kogu suuruniversum. Selle terviklust pooldava mõtteviisi aluseks on tõik, et Kolmsus on kogu Jumalus-tervik ning leidub veel mitmeid teisigi põhjusi.

10:7.3 (115.5) Ülim Olend on midagi vähemat ja midagi muud kui piiritletud universumites toimiv Kolmsus, aga teatud piirides ja praegusel ebatäieliku võimsus-isiksustumise ajastul näib see arenev Jumalus tõepoolest peegeldavat Ülimuslikkuse Kolmsuse mõtteviisi. Ei Isa, Poeg ega Vaim toimi isikuliselt koos Ülima Olendiga, kuid praegusel universumiajastul tegutsevad nad Kolmsuse kujul ühes temaga. Meie meelest on neil samasugune suhe Viimasega. Sageli teeme oletusi selle kohta, milliseks kujuneb isikuline suhe Paradiisi Jumaluste ja Ülima Jumala vahel, kui viimane on kord lõplikult välja arenenud, aga täpselt me seda ei tea.

10:7.4 (115.6) Meie meelest ei ole Ülimuslikkuse ülemjuhtimine täiel määral prognoositav. Lisaks näib seesugust ettearvamatust iseloomustavat teatud arenguline ebatäielikkus, mis kahtlemata viitab Ülima ebatäielikkusele, ent samuti mittetäielikkusele, mis iseloomustab piiritletud reageerimist Paradiisi-Kolmsusele.

10:7.5 (115.7) Surelik meel võib otsekohe välja pakkuda tuhat ja üks asja — füüsilised katastroofid, kohutavad õnnetused, õudsed hävingud, piinarikkad haigused ja tervet maailma rooskavad hädad — ning küsida, kas sellised nuhtlused seostuvad tolle Ülima Olendi tõenäolist toimimist iseloomustava arusaamatu plaanipärase tegutsemisega. Ausalt öeldes me ei tea seda, me pole asjas päris kindlad. Kuid me täheldame tõepoolest, järgmist: ajapikku soodustavad kõik need rasked ning enam või vähem saladuslikud olukorrad ja asjaolud alati universumite hüvangut ja progressi. Võib osutuda tõeks, et Ülima toimimine ja Kolmsuse ülemjuhtimine seostavad kõik eksistentsiolukorrad ning seletamatud elumuutused väga väärtuslikuks ja tähendusrikkaks pildiks.

10:7.6 (116.1) Jumala pojana suudate igas Jumal-Isa teos näha armastusest kantud isikulist suhtumist. Ent mitte alati ei suuda te hoomata, kui suur osa Paradiisi-Kolmsuse universumitegevusest aitab kaasa kosmose arengumaailmade iga üksiku sureliku hüvangule. Igaviku progressi käigus ilmutuvad Kolmsuse teod täiesti tähenduslike ja läbimõeldutena, kuigi ajalikele olenditele ei tundu nad igakord niisugused olevat.

8. Kolmsus teispool piiritletut

10:8.1 (116.2) Paljusid Paradiisi-Kolmsust puudutavaid tõdesid ja fakte saab kas või ainult osaliselt aduda vaid siis, kui tunda funktsiooni, mis ületab piiritletule seatud rajad.

10:8.2 (116.3) Ei ole soovitav käsitleda Lõplikkuse Kolmsuse funktsioone, ent öelgem, et Viimane Jumal kujutab endast Kolmsuse avaldusi, mida mõistavad Transtsendentaalid. Kaldume uskuma, et tervikuniversumi ühendamine on Viimase ilmnev tegu, mis arvatavasti peegeldab teatud, kuid mitte kõiki Paradiisi-Kolmsuse absoniitse ülemjuhtimise faase. Absoniitse suhtes kujutab Viimane endast Kolmsuse määratletud avaldumist ainult selles mõttes, et Ülim esindab piiritletule sel moel osaliselt Kolmsust.

10:8.3 (116.4) Teatud mõttes on Kõikne Isa, Igavene Poeg ja Lõpmatu Vaim tervikliku Jumaluse koostisisiksused. Nende ühendus Paradiisi-Kolmsuses ja Kolmsuse absoluutne toimimine vastavad tervikliku Jumaluse funktsioonile. Ja Jumaluse niisugune lõpetatus ületab nii piiritletule kui ka absoniitsele seatud raja.

10:8.4 (116.5) Ehkki ükski Paradiisi Jumaluste isikutest omaette võetuna ei täida tegelikult Jumaluse kogu potentsiaali, teevad nad seda kolmekesi koos. Näib, et kolm lõpmatut isikut on vähim olendite arv, mida läheb tarvis tervikliku Jumaluse ehk Jumalus-Absoluudi eelisikulise ja eksistentsiaalse potentsiaali käivitamiseks.

10:8.5 (116.6) Me tunneme Kõikset Isa, Igavest Poega ja Lõpmatut Vaimu kui isikuid, kuid Jumalus-Absoluuti ma isikuliselt ei tunne. Ma armastan ja palveldan Jumal-Isa, aga austan Jumalus-Absoluuti ja tunnen tema ees aukartust.

10:8.6 (116.7) Viibisin kunagi universumis, kus rühm olendeid õpetas, et igavikus saavad lõpetanutest ükskord Jumalus-Absoluudi lapsed. Ent ma tõrgun toetamast sellist lahendust saladusele, mis looritab lõpetanute tulevikku.

10:8.7 (116.8) Teiste kõrval kuuluvad Lõplikkuse Korpusesse need aja ja ruumi surelikud, kes on saavutanud täiuslikkuse kõiges Jumala tahtesse puutuvas. Loodud-olenditena ja loodud-olendite võimaluste piires tunnevad nad Jumalat täielikult ja tõeliselt. Olles leidnud Jumala kui kõikide loodud-olendite Isa, peavad need lõpetanud asuma kunagi otsima piiritletust ületavat Isa. Niisugune otsing eeldab aga Paradiisi-Isa lõplike omaduste ja iseloomu absoniitse olemuse adumist. Igavik näitab, kas see saavutus on võimalik või mitte, kuid oleme veendunud, et kui lõpetanud peaksidki tõepoolest jumalikkuse lõplikkust mõistma, ei suuda nad eeldatavasti eales jõuda absoluutse Jumaluse viimaseülestele tasanditele.

10:8.8 (116.9) Võib juhtuda, et osaliselt jõuavad lõpetanud tõepoolest Jumalus-Absoluudini, ent isegi siis, kui see peaks sündima, jääb igavike igavikus jätkuvalt püsima Kõikse Absoluudi probleem, mis tõusvaid ja arenevaid lõpetanuid pidevalt kimbatusse viib, saladuslikkusega looritab, nõutuks teeb ja neile väljakutse heidab; näeme ju, et Kõikse Absoluudi kosmiliste suhete äraarvamatusel on kalduvus süveneda vastavalt sellele, kuidas ainelised universumid ja nende vaimne valitsemine jätkuvalt avarduvad.

10:8.9 (117.1) Isa-Lõpmatut saab vaid lõpmatus ilmutada.

10:8.10 (117.2) [Esitanud Kõikne Hindaja, kes tegutseb Uversal asuvate Päevilt Vanade volitusel.]

11 Kiri - Igavene Paradiisisaar

Urantia raamat

11. Kiri

Igavene Paradiisisaar

11:0.1 (118.1) PARADIIS on universumite universumi igavene keskus ning Kõikse Isa, Igavese Poja, Lõpmatu Vaimu ja nendega kooskõlastatud olendite ning kaaslaste asupaik. See keskne Saar on kogu tervikuniversumi kõige hiiglaslikum organiseeritud tervik. Paradiis on niihästi aineline sfäär kui ka vaimne asuala. Kõikse Isa kogu arukas loodu paikneb materiaalsetes asualades ning järelikult peab absoluutne juhtimiskeskus olema samuti materiaalne, konkreetne. Ning taas kord tuleb tõdeda, et vaimolendid ja vaimsed asjad on reaalsed.

11:0.2 (118.2) Paradiisi aineline ilu seisneb tema füüsilise täiuse suuruses. Jumala Saare hiilgus nähtub tema asukate suurepärastest intellektuaalsetest saavutustest ja meele arengust ning keskse Saare võrratu toredus saab ilmsiks jumaliku vaim-isiksuse — elu valguse — lõpmatus kinkimises. Ent selle hiilgava ansambli vaimse ilu sügavused ja imed jäävad täielikult väljapoole aineliste loodud-olendite piiritletud meele adumisvõimet. Surelikul on täiesti võimatu mõista jumaliku asupaiga aulisust ja vaimset hiilgust. Ning Paradiis on igavikuline: pole olemas ei ülestähendusi ega mingeid pärimusi selle, kõige tuumaks oleva Valguse ja Elu Saare päritolu kohta.

1. Jumalik asupaik

11:1.1 (118.3) Universumimaailmade haldamisel on Paradiisil mitmeid ülesandeid täita, loodudolendite jaoks aga on ta olemas eeskätt kui Jumaluse asukoht. Kõikse Isa isikuline kohalolek paikneb selle peaaegu ringikujulise, kuid mitte sfäärilise Jumaluste asuala ülemise pinna täpses keskpunktis. Seda Kõikse Isa Paradiisi-kohalolekut ümbritseb vahetult Igavese Poja isikuline kohalolek ning need mõlemad on hõlmatud Lõpmatu Vaimu sõnulväljendamatusse aupaistesse.

11:1.2 (118.4) Jumal elab, on elanud ja elab igavesti ikka sellessamas keskses ja igaveses asupaigas. Alati oleme tema sealt eest leidnud ja leiame ka tulevikus. Kõikne Isa on kosmiliselt koondunud, vaimselt isikustunud ja geograafiliselt kohalolev selles universumite universumi keskmes.

11:1.3 (118.5) Kõik me tunneme seda otsest teed, mida mööda tuleb Kõikse Isa leidmiseks minna. Paljutki jumaliku asupaiga kohta käivat ei suuda te mõista, sest see asub teist niivõrd kaugel ja teid lahutav ruum on tohutu. Need aga, kes suudavad aduda selliste hiiglaslike vahemaade tähendust, teavad Jumala asukohta ja elupaika niisama kindlalt ja konkreetselt, nagu teie teate New Yorgi, Londoni, Rooma või Singapuri asukohta, sest need linnad on Urantial geograafiliselt määratletud paikades. Kui oleksite võimekad meresõitjad, kelle käsutuses on laevad, kaardid ja kompassid, oleks teil neid linnu lihtne leida. Oleks teil aega ja liikumisvahendeid, kui te vastaksite vaimselt kõikidele esitatavatele nõudmistele ja kui teid vajalikul kombel juhatataks, siis saaks teid samal moel suunata läbi loendamatute universumite ühest ringist teise, läbi tähemaailmade ikka lähemale keskpunktile, kuni seisaksite lõpuks Kõikse Isa vaimse hiilguse keskses säras. Kui teekonna jaoks on olemas kõik hädatarvilik, osutub Jumala isikulise kohaloleku leidmine kõikide asjade keskmes täpselt niisama võimalikuks nagu kaugete linnade ülesleidmine teie oma planeedil. Nende paikade reaalsust ja tegelikku eksistentsi ei lükka ümber tõik, et te ei ole neid külastanud. See, et vaid nii vähesed universumiolendid on leidnud Paradiisi ja Jumala, ei kummuta mitte sugugi ei tema eksistentsi tõelisust ega tema vaimse isiku tegelikkust kõikide asjade keskmes.

11:1.4 (119.1) Isa võib sellest kesksest asupaigast alati leida. Kui ta liiguks, kutsuks see esile kohutava segaduse, sest seal, selles keskses asukohas koonduvad temas loodu igast äärest lähtuvad kõiksed gravitatsiooni jõujooned. Ükskõik, kas järgime isiksusringlust läbi universumite tagasi selle algusesse või siis jälgime tõusuteele asunud isiksusi nende teekonnal sissepoole, Isa juurde; kas viime ainelise gravitatsiooni jõujooned tagasi ala-Paradiisi või jälgime mäsleva kosmilise jõu tsükleid; kas järgime Igavese Pojani viiva vaimugravitatsiooni jõujooni või vaatleme Jumala Paradiisi-Poegade sissepoole suunduvat kulgu; kas järgime meeleringlust ehk siis jälgime triljoneid ja triljoneid Lõpmatust Vaimust pärinevaid taevaolendeid — ükskõik missugune neist vaatlustest ja kõik need kokku juhivad meid otse Isa kohalolekusse, tema kesksesse asupaika. Siin on Jumal isikuliselt, sõna otseses mõttes ja tegelikult ligi. Ja tema lõpmatust kohalviibimisest tulvavad kõikidesse universumitesse elu, energia ja isiksuse vood.

2. Igavese Saare olemus

11:2.1 (119.2) Nüüd, mil te olete hakanud vähehaaval aimu saama ainelise universumi hiiglaslikkusest, mida on võimalik hoomata isegi teie astronoomilisest asupaigast, teie ruumilisest asetusest tähesüsteemides, peaksite hakkama taipama, et sellisel tohutu suurel ja väärikal universumil peab olema sobiv ning vääriline pealinn — keskus, mis vastaks kogu selle ainelist maailma ja elusolendeid hõlmava, hiigelsuure ja kaugustesse küündiva loodu universaalse Valitseja väärikusele ja lõpmatusele.

11:2.2 (119.3) Kujult erineb Paradiis asustatud ruumikehadest — ta ei ole sfääriline. Vaieldamatult on ta ellipsoid ning tema läbimõõt põhja-lõuna suunas on kuuendiku võrra suurem kui ida-lääne suunas. Keskne Saar on olulises osas lame ning ta ülemise ja alumise pinna vaheline kaugus on üks kümnendik tema ida-läänesuunalisest diameetrist.

11:2.3 (119.4) See mõõtmete erinevus, millega liitub Saare püsiv asend ning tema põhjaosas ilmnev jõu ja energia tugevam väljapoole suunatud surve, teeb tervikuniversumis võimalikuks absoluutse suuna määramise.

11:2.4 (119.5) Geograafiliselt jaguneb keskne Saar kolmeks tegevusvaldkonnaks:

11:2.5 (119.6) 1. Üla-Paradiis;

11:2.6 (119.7) 2. Paradiisi ääreala;

11:2.7 (119.8) 3. Ala-Paradiis.

11:2.8 (119.9) Paradiisi ülemisest pinnast kõneldes peame silmas tema seda külge, kus toimub isiksuslik tegevus, vastaspinda nimetame aga alumiseks küljeks. Paradiisi äärealas leiab aset tegevus, mis pole ei puhtakujuliselt isikuline ega ka mitte täiesti mitteisikuline. Isikulisel ehk ülatasandil näib domineerivat Kolmsus, ala- ehk ebaisikulisel tasandil aga Määratlematu Absoluut. Vaevalt küll oskame Määratlematut Absoluuti endale isikuna ette kujutada, kuid selle Absoluudi toimivat ruumilist kohalolekut kujutleme siiski koondununa ala-Paradiisis.

11:2.9 (120.1) Igavene Saar koosneb vaid ainestumise ühest kujust: püsivatest reaalsussüsteemidest. Konkreetselt kujutab Paradiisi aines endast ruumivõimsuse ühtlast organiseeritust, mida ei kohta mitte kuskil mujal kogu ääretus universumite universumis. Erinevates universumites tuntakse seda erinevate nimede all ning Nebadoni Melkisedekid andsid sellele ammu nimeks absolutum. Paradiisi lähteaines pole ei surnud ega elav: tegu on Esimese Allika ja Keskme algse mittevaimse väljendusega — see on Paradiis ning Paradiisist ei ole olemas koopiaid.

11:2.10 (120.2) Meile näib, et Esimene Allikas ja Kese on keskendanud Paradiisi kogu kosmilise reaalsuse potentsiaali ning et see kujutab endast osa tollest menetlusest, millega ta vabastab end lõpmatuse piiranguist — vahendit, mis muudab võimalikuks alamlõpmatu, koguni aegruumilise loomistegevuse. Ent siit ei tulene, nagu oleks Paradiis ajas ja ruumis piiratud, kuigi universumite universumis niisugused omadused avalduvad. Paradiis eksisteerib väljaspool aega ning tal ei ole oma kindlat asukohta ruumis.

11:2.11 (120.3) Ligilähedaselt on nõnda: ruum näib alguse saavat kohe ala-Paradiisist madalamal, aeg vahetult üla-Paradiisist kõrgemal. Sellisel kujul, nagu teie aega mõistate, ei ole see Paradiisi eksistentsi iseloomulik joon, ehkki keskse Saare asukad on täiesti teadlikud sündmuste mitteajalisest järgnevusest. Liikumine ei ole Paradiisile loomuomane, vaid on tahteline. Kuid kauguse, koguni absoluutse kauguse mõistel, on oluline tähendus, sest seda saab rakendada suhtelise paiknemise kohta Paradiisis. Paradiis ei ole ruumiline ning järelikult on tema piirkonnad absoluutsed ja sobivad kasutamiseks mitmel eri moel, mida surelik meel haarata ei suuda.

3. Üla-Paradiis

11:3.1 (120.4) Üla-Paradiisis paikneb kolm ulatuslikku tegutsemissfääri: Jumaluse kohalolek, Ülipüha Sfäär ja Püha Ala. Vahetult Jumaluste kohalolekut ümbritsev hiigelpiirkond on eraldatud Ülipühaks Sfääriks ja varutud palveldamise, kolmsustamise ning kõrgete vaimsete saavutustega seonduvaiks toiminguiks. Tolles tsoonis ei leidu ainelisi struktuure ega puhtintellektuaalset loodut, sest nad ei saaks seal eksisteerida. Kui üritaksin maalida inimmeele jaoks pilti Paradiisi Ülipüha Sfääri jumalikust olemusest ning imelisest hiilgusest, osutuks see täiesti kasutuks. See on tervenisti vaimne valdkond, teie aga olete peaaegu täielikult materiaalsed. Puhtainelise olendi jaoks ei ole puhtvaimset reaalsust praktiliselt olemas.

11:3.2 (120.5) Ehkki Ülipüha piirkonnas ei leidu mitte midagi füüsiliselt materialiseerunut, võib Püha Maa sektorites kohata ohtrasti märke teie ainelistest elupäevadest, veelgi enam leiab neid aga Paradiisi ääreala mälestusi virgutavates ajaloolistes piirkondades.

11:3.3 (120.6) Püha Ala kujutab endast välimist ehk elupiirkonda, mis on jagatud seitsmeks ühise keskme ümber koondatud tsooniks. Mõnikord kutsutakse Paradiisi „Isa majaks”, sest see on tema igavene asupaik, neid seitset tsooni aga nimetatakse sageli „Isa Paradiisieluasemeteks”. Sisemist ehk esimest tsooni asustavad Paradiisi kodanikud ning need Havona asukad, kes võivad juhtumisi elada Paradiisis. Järgmine ehk teine tsoon on aja ja ruumi seitsmest superuniversumist põlvnejate asuala. Osa sellest teisest tsoonist jaguneb seitsmeks hiigelsuureks all-osaks, mis moodustavad areneva edasiliikumise universumitest pärit vaimolendite ja tõusvate loodud-olendite Paradiisi-kodu. Igaüks neist sektoritest on pühendatud ainult ühe kindla superuniversumi isiksuste heaolule ja nende arendamisele, kuid nood alajaotuslikud rajatised ületavad peaaegu lõpmatult praeguse seitsme superuniversumi nõudeid.

11:3.4 (121.1) Kõik Paradiisi seitse sektorit jagunevad omakorda eluasemeüksusteks, millest igaüks sobib majutuskeskuseks ühele miljardile aupaistest ümbritsetud individuaalsele töörühmale. Tuhat niisugust üksust moodustavad osakonna. Sada tuhat osakonda võrdub ühe kogudusega. Kümme miljonit kogudust moodustavad täiskogu. Miljard täiskogu annavad kokku ühe suurüksuse. Ning see üha kasvav jada jätkub läbi teise suurüksuse, läbi kolmanda ja nii edasi kuni seitsmenda suurüksuseni. Seitse suurüksust moodustavad meisterüksuse, seitse meisterüksust kõrgema üksuse — nii, seitsmekaupa, küünib see kasvav rida läbi kõrgemate, ülikõrgemate, taevalike ja ülitaevalike üksuste kuni ülimate üksusteni välja. Aga isegi see ei kasuta veel ära kogu vaba ruumi. See Paradiisi eluasemete vapustav arv — arv, mis ületab teie mõistmise piirid — on tunduvalt vähem kui üks protsent vastavaks otstarbeks määratud Püha Maa alast. Küllaga jagub veel ruumi neile, kes on teel sissepoole, ning isegi nendele, kes alles igaveses tulevikus alustavad Paradiisi tõusmist.

4. Paradiisi ääreala

11:4.1 (121.2) Oma välispiiril lõpeb keskne Saar järsult, ent tema mõõtmed on nii hiiglaslikud, et see rajajoon on igas piiritletud alas suhteliselt vähemärgatav. Osal Paradiisi ääreala pinnast asuvad vaimisiksuste mitmesugustele rühmadele mõeldud laskumis- ja tõusuväljakud. Et läbimatu kosmose tsoonid puutuvad äärealadega peaaegu kokku, laskub kogu Paradiisi suunduv isiksustransport just nendes piirkondades. Ei transpordisupernavid ega ühtki teist liiki ruumiläbijad pääse otse üla- või ala-Paradiisi.

11:4.2 (121.3) Seitsmele Meistervaimule kuuluvad nende isiklikud võimu- ja mõjuvõimupaigad Vaimu seitsmes sfääris, mis tiirlevad ümber Poja hiilgavate ringide ning Havona maailmade siseringi vahele jäävas ruumis —, aga nende jõukoondumiskeskus asub Paradiisi äärealal. Seal annab Seitsme Ülima Võimsusesuunaja aeglaselt ringlev kohalolek märku seitsme välkjaama asukohast, mille kaudu sööstavad seitsmesse superuniversumisse teatud Paradiisi-energiad.

11:4.3 (121.4) Siin, perifeerses Paradiisis asuvad Loojatele-Poegadele määratud hiigelsuured ajaloolised ja prohvetlikud näitusepiirkonnad, mis on pühendatud kohalikele aja ja ruumi universumitele. Neid praeguseks püstitatud või veel varuks olevaid ajaloolisi reservaate on kokku täpselt seitse triljonit, kuid kõik need seadised kokku võtavad enda alla vaid umbes neli protsenti selleks otstarbeks määratud ääreala osast. Sellest järeldame, et need tohutud reservaadid on ette nähtud loodule, mis hakkab ükskord paiknema väljaspool praegu tuntud ja asustatud seitsme superuniversumi piire.

11:4.4 (121.5) See Paradiisi osa, mis on ette nähtud olemasolevate universumite tarbeks, on asustatud vaid ühe kuni nelja protsendi ulatuses; samal ajal on vastavaks tegevuseks ette nähtud ala vähemalt miljon korda suurem, kui selleks tegelikult vaja. Paradiis on küllalt suur, mahutamaks kogu peaaegu lõpmatu loodu tegevust.

11:4.5 (121.6) Ent kasutu oleks püüda teile Paradiisi hiilgusest veelgi selgemat pilti luua. Teil tuleb oodata ning oodates kõrgemale tõusta, sest tõsi on, et „Silm ei ole näinud ja kõrv pole kuulnud ja mis inimese meelde ei ole jõudnud, mis Kõikne Isa on valmistanud neile, kes teda armastavad ja jäävad ellu pärast lihalikku elu aja ja ruumi maailmades”.

5. Ala-Paradiis

11:5.1 (122.1) Ala-Paradiisi kohta teame vaid seda, mida on ilmutatud: isiksused seal ei asu. Ala-Paradiisil pole vähimatki seost vaimintellekti tegemistega ega toimi seal ka Jumalus-Absoluut. Meile on öeldud, et kõik füüsilise energia ja kosmilise jõu ringlused saavad alguse ala-Paradiisist ning see on sätestatud järgmisel moel:

11:5.2 (122.2) 1. otse Kolmsuse asupaiga all, ala-Paradiisi keskosas asub tundmatu ja ilmutamata Lõpmatuse Tsoon;

11:5.3 (122.3) 2. vahetult ümber selle Tsooni paikneb nimetu ala;

11:5.4 (122.4) 3. alapinna välimise serva hõlmab piirkond, mis on seotud peamiselt kosmose võimsusvarude ning jõu ja energiaga. Selle hiiglasliku ellipsikujulise jõukeskme toimimist ei ole võimalik seostada mitte ainsagi kolmühtsuse teadaoleva tegevusega, kuid sinna piirkonda näib olevat koondunud kosmose ürgjõulaeng. Too kese koosneb kolmest ühise keskpunkti ümber paiknevast ellipsikujulisest tsoonist: neist kõige sisemine on Paradiisi enda jõu- ja energiategevuse koondumispunkt, kõige välimist võib arvatavasti seostada Määratlematu Absoluudi toimimisega, keskmise tsooni ruumifunktsioonide suhtes aga pole meil täit kindlust.

11:5.5 (122.5) Selle võimsuskeskuse sisemine tsoon näib toimivat otsekui hiiglaslik süda, mille tuksed suunavad voogusid füüsilise kosmose kõige kaugematesse nurkadesse. Ta juhib ja muundab jõudusid-energiaid, kuid pole vist võimalik öelda, et ta paneb need liikuma. Tolle ürgjõu reaalselt tajutav rõhu-kohalolek on Paradiisi-keskme põhjapoolses osas märksa suurem kui selle lõunapiirkondades ning toda erinevust võib hoomata kõikjal. Näib, otsekui voolaks kosmose algjõud sisse lõuna suunast ja välja põhja poolt ning seda mingi tundmatu ringlussüsteemi tegevuse tulemusena, mille sihiks on tolle jõud-energia põhivormi hajutamine. Aeg-ajalt tuleb märgatavaid erinevusi ette ka ida-läänesuunalises rõhus. Sellest tsoonist lähtuvad jõud ei reageeri märgatavale füüsilisele gravitatsioonile, kuid alluvad seevastu alati Paradiisi gravitatsioonile.

11:5.6 (122.6) Vahetult ümbritseb mainitud ala jõukeskme keskmine tsoon. See näib olevat liikumatu, kui välja arvata, et ta kolme tegevustsükli vältel paisub ning tõmbub taas kokku. Neist tukslemistest kõige nõrgem esineb ida-lääne, ulatuselt järgmine põhja-lõuna suunas, tugevaim kõikumine aga toimib igas suunas; viimasel juhul on tegemist üldise paisumise ja kokkutõmbumisega. Selle keskmise ala toimet pole kunagi õnnestunud täpselt kindlaks teha, kuid tal peab leiduma mingi seos jõukeskme sisemise ja välimise tsooni vastastikuse regulatsiooniga. Paljud usuvad, et keskmine tsoon on keskkosmose ehk vaikusetsoonide juhtimismehhanism — need tsoonid lahutavad üksteisest tervikuniversumi üksteisele järgnevaid kosmosetasandeid — kuid seda seisukohta ei kinnita mitte ainuski tõend ega ilmutus. Niisugune järeldus tuleneb teadmisest, et kõnealune keskmine ala on mingil moel seotud tervikuniversumi läbimatu kosmose mehhanismi toimimisega.

11:5.7 (122.7) Välimine tsoon on tundmatu kosmosepotentsiaali kolmest kontsentrilisest, ellipsikujulisest vööndist kõige suurem ja kõige aktiivsem. See piirkond on kujuteldamatult aktiivne, kosmoses igasse suunda kuni seitsme superuniversumi kaugeimate piirideni ning sealt edasi terve väliskosmose hiiglaslikus ja käsitamatus vallas ringlevate jõuvoogude keskne sõlmpunkt. See kosmiline kohalolek on täiesti mitteisikuline, hoolimata sellest, et mingil varjatud moel näib ta kaudselt reageerivat lõpmatute Jumaluste tahtele ja korraldustele siis, kui need toimivad Kolmsusena. Usutakse, et see on Määratlematu Absoluudi kosmilise kohaloleku keskne koondumine ning Paradiisi-kese.

11:5.8 (123.1) Kõik jõuvormid ja kõik energiafaasid näivad asuvat ringluses. Nad ringlevad läbi universumite ja pöörduvad kindlat teed mööda tagasi. Ent Määratlematu Absoluudi aktiveeritud tsooni voogude puhul võib täheldada kas ainult välja- või siis ainult sissevoogamist — mitte iial mõlemaid ühel ja samal ajal. See välimine tsoon pulseerib hiiglaslike tsüklite kaupa, mida mõõdetakse ajastutega. Pisut rohkem kui üks miljard Urantia aastat voogab tolle keskme kosmiline jõud välja, seejärel aga samapikka aega sisse tagasi. Ning selle keskme kosmilise jõu ilmingud on universaalsed: läbitavas kosmoses küündivad nad kõikjale.

11:5.9 (123.2) Kogu füüsiline jõud, energia ja aine on üks. Kogu jõud-energia lähtus algselt ala-Paradiisist ning lõpuks, olles oma kosmoseringluse sooritanud, pöördub sinna tagasi. Kuid mitte kõik universumite universumi energiad ja ainelised struktuurid ei tulnud ala-Paradiisist seesugusel kujul, nagu nad praegu nähtuvad: on ju kosmos nii mõnegi mateeria ja eelmateeria kuju sünnikodu. Ehkki Paradiisi võimsuskeskuse välimine tsoon on kosmose energiate allikas, ei saa kosmos ise sealt algust. Kosmos pole ei jõud, energia ega võimsus. Ka ei põhjusta selle tsooni pulseerimine ruumihingamist, kuid nimetatud tsooni sisse- ja väljavoolufaasid on sünkroonsed kosmose kaks aastamiljardit kestvate paisumis- ja kokkutõmbumistsüklitega.

6. Ruumihingamine

11:6.1 (123.3) Ruumihingamise tegelikku mehhanismi me ei tunne, vaid tõdeme lihtsalt, et kogu kosmos tõmbub kord kokku, kord aga paisub. Niisugune hingamine mõjutab nii läbitava kosmose horisontaalulatust kui ka läbimatu kosmose vertikaalulatusi, mis on tallel hiiglaslikes ruumimahutites Paradiisi kohal ja all. Püüdes endale ette kujutada nende ruumimahutite väliskuju, võiksite neid võrrelda liivakellaga.

11:6.2 (123.4) Kui läbitava kosmose horisontaalse ulatusega universumid paisuvad, tõmbuvad läbimatu kosmose vertikaalulatuse mahutid kokku ja vastupidi. Otse ala-Paradiisi all paikneb läbitava ja läbimatu kosmose ühenduskoht. Seal voolab mõlemat liiki kosmos läbi teisendavate seadistuskanalite; asetleidvad muutused teevad kosmose kokkutõmbumis-ja paisumistsüklites läbitava ruumi läbimatuks ja vastupidi.

11:6.3 (123.5) „Läbimatu” kosmos tähendab, et seda ei läbista need jõud, energiad, võimsused ega kohalolekud, mis teadaolevalt on olemas läbitavas kosmoses. Me ei tea, kas vertikaalne (mahuti-) kosmos on alati määratud toimima vastukaaluna horisontaalsele (universumi-) kosmosele; me ei tea, kas läbimatu kosmosega seostub loovuslikke kavatsusi või mitte. Tegelikult teame üsnagi vähe ka ruumimahutite kohta ja vaid seda, et nad on olemas ning et nad näivad tasakaalustavat universumite universumi kosmose paisumise ja kokkutõmbumise tsükleid.

11:6.4 (123.6) Kummaski faasis vältavad ruumihingamistsüklid veidi rohkem kui üks miljard Urantia aastat. Ühe faasi kestel universumid paisuvad, järgmise jooksul aga tõmbuvad kokku. Läbitav kosmos läheneb käesoleval ajal paisumisfaasi keskpaigale, läbimatu kosmos aga kokkutõmbumisfaasi keskpaigale ning meile on teatatud, et kummagi ruumiulatuse kaugeimad piirid on teoreetiliselt praegu Paradiisist ligilähedaselt võrdsel kaugusel. Läbimatu kosmose mahutid üla-Paradiisi kohal ja ala-Paradiisi all küünivad vertikaalsuunas täpselt niisama kaugele, nagu ulatub horisontaalsuunas läbitav universumiruum, mis laiub Paradiisi äärealadelt neljanda väliskosmose tasandile ja kaugemalegi.

11:6.5 (124.1) Miljard Urantia aastat tõmbuvad ruumimahutid kokku, samal ajal kui tervikuniversum ja kogu horisontaalse kosmose jõutegevus paisub. Nõnda kulubki pisut enam kui kaks miljardit Urantia aastat, et terve paisumise-kokkutõmbumise tsükkel lõpule jõuaks.

7. Paradiisi ruumifunktsioonid

11:7.1 (124.2) Mitte ühelgi Paradiisi pinnal pole olemas ruumi. Kui keegi „vaataks” Paradiisi ülemiselt pinnalt otse üles, ei „näeks” ta midagi muud kui vaid välja- või sissevoolavat läbimatut kosmost — praegusel juhul sissevoolavat. Kosmos ei puutu Paradiisi ning keskne Saar on ühenduses ainult vaiksete keskkosmose tsoonidega.

11:7.2 (124.3) Paradiis kujutab endast läbitava ja läbimatu kosmose vahel olevate suhteliselt vaiksete tsoonide praktiliselt liikumatut tuuma. Geograafiliselt näivad mainitud piirkonnad olevat otsekui Paradiisi laiendus, kuid ilmselt on neile omane teatud liikumine. Meile on neist väga vähe teada, kuid oleme täheldanud, et nood kahanenud ruumiliikumisega tsoonid lahutavad läbitavat kosmost läbimatust kosmosest. Ükskord olid samasugused tsoonid olemas läbitava kosmose eri tasandite vahel, ent praegu pole nad enam nii vaiksed.

11:7.3 (124.4) Vertikaalne ristlõige kogu kosmosest meenutaks pisut Malta risti, mille horisontaalharud tähistavad läbitavat (universumi-) kosmost, vertikaalharud aga läbimatut (mahuti-) kosmost. Risti nelja haru vahele jäävad piirkonnad lahutavad neid umbes samamoodi, nagu keskkosmose tsoonid lahutavad läbitavat ja läbimatut kosmost. Mida kaugemale Paradiisist, seda suuremaks muutuvad need liikumatu vaheruumi tsoonid, hõlmates lõpuks kogu kosmose piirid ja sulgedes jäägitult endasse nii ruumimahutid kui ka läbitava kosmose kogu horisontaalsuunalise ulatuse.

11:7.4 (124.5) Kosmos pole ei Määratlematus Absoluudis sisalduv alamabsoluutne olukord ega tema kohalolek, ka pole see Ülima funktsioon. Tegemist on Paradiisi annetusega ning arvatakse, et suuruniversumi ja kõikide kaugemate piirkondade ruumi läbistab tegelikult Määratlematu Absoluudi eellaslik ruumivõimsus. See läbitav kosmos ulatub horisontaalsuunaliselt Paradiisi ääreala lähedusest kaugemale, läbi neljanda kosmosetasandi tervikuniversumi piiride taha — aga me ei tea, kui kaugele täpselt.

11:7.5 (124.6) Kui kujutate ette piiritletud, ent käsitamatult suurt V-tähe kujulist tasapinda, mis asub täisnurgi nii Paradiisi ülemise kui ka alumise pinna suhtes ning mille tipp peaaegu puudutab Paradiisi ääreala, ja seejärel kujutlete seda tasapinda elliptiliselt ümber Paradiisi pöörlemas, siis annaks ta pöörlemine ligikaudse pildi läbitava kosmose ulatusest.

11:7.6 (124.7) Ükskõik millises paigas universumites on horisontaalsel kosmosel olemas nii ülemine kui ka alumine piir. Kui osutuks võimalikuks liikuda Orvontoni tasapinna suhtes täisnurga all kas siis üles või alla ning piisavalt kaugele, tuleks lõpuks ette läbitava kosmose ülemine või alumine piir. Mida kaugemale Paradiisist, seda suurem on tervikuniversumi teadaolevates mõõtmetes nende piiride vaheline kaugus — kosmos tiheneb, ja tiheneb sama kiiresti kui loodu tasand ehk universumid.

11:7.7 (125.1) Kosmosetasandite vahel asetsevad suhtelise vaikuse tsoonid — nagu seegi, mis eraldab seitset superuniversumit väliskosmose esimesest tasandist —, on hiiglaslikud elliptilised piirkonnad, kus toimub vaikne kosmiline tegevus. Niisugused alad lahutavad üksteisest määratu suuri galaktikaid, mis hästikorrastatud protsessioonis ümber Paradiisi kulgevad. Esimest väliskosmose tasandit, kus praegu on kujunemas loendamatud universumid, võite endale ette kujutada kui ümber Paradiisi liikuvate galaktikate hiiglaslikku protsessiooni, mida piiravad alt ja ülalt keskkosmose liikumatud tsoonid, aga sise- ja välisküljelt suhteliselt vaiksed ruumitsoonid.

11:7.8 (125.2) Niisiis toimib ruumitasand otsekui ellipsikujuline liikumispiirkond, mida igast küljest piirab suhteline liikumatus. Liikumise ja liikumatuse niisugused suhted moodustavad kaarduva ruumiraja, mida iseloomustab kahanenud vastupanu liikumisele ja mida universaalselt järgivad nii kosmiline jõud kui ka esilekerkiv energia oma igaveses tiirlemises ümber Paradiisisaare.

11:7.9 (125.3) Tervikuniversumi jagunemine vahelduvateks tsoonideks ning see, et galaktikad liiguvad vaheldumisi — ühed päri-, teised aga vastupäeva —, kujutab endast üht tegurit füüsilise energia stabiliseerimisel, mis on ette nähtud takistamaks gravitatsioonisurvel tõusta nii kõrgele, et ta muutuks lõhkuvaks ja hajutavaks jõuks. Asjade niisuguses korralduses on rakendatud antigravitatsiooni ning see toimib pidurdavalt kiiruste suhtes, mis muidu võiksid ohtlikuks muutuda.

8. Paradiisi gravitatsioon

11:8.1 (125.4) Kogu kosmose kõikide universumite igale maailmale mõjub tuntavalt gravitatsiooni vältimatu tõmbejõud. Gravitatsioon on Paradiisi füüsilise kohaloleku kõikvõimas mõjuväli. Gravitatsioon on see kõikvõimas kee, kuhu on ritta seatud säravad tähed, hiilgavad päikesed ja pöörlevad sfäärid, mis moodustavad selle igavese Jumala universaalse füüsilise kaunistuse, kes on kõik, täidab kõike ning kelles kõik sisaldub.

11:8.2 (125.5) Absoluutse ainelise gravitatsiooni kese ja koondumispunkt on Paradiisisaar, mida täiendavad ümber Havona tiirlevad tumedad gravitatsioonikehad ja tasakaalustavad ülemine ning alumine ruumimahuti. Kõik ala-Paradiisist väljuvad tuntud jõuvood reageerivad eksimatult ja ilma erandita kesksele gravitatsioonitõmbele, mis avaldab oma toimet tervikuniversumi ellipsikujuliste kosmosetasandite lõpmatutele ringlustele. Kosmilise reaalsuse kõikidele tuntud vormidele on omane kalduvus ajalikkusesse, soodumus moodustada ring ja ühtlane kulgemine mööda suurt ellipsit.

11:8.3 (125.6) Ruum gravitatsioonile ei reageeri, kuid toimib viimase suhtes tasakaalustajana. Ilma ruumipadjata raputaksid universumis toimuvad plahvatused ümbritsevaid kosmilisi kehi. Läbitav kosmos võib osutada füüsilisele või lineaargravitatsioonile ka antigravitatsioonilist mõju, suutes gravitatsiooni toimet praktiliselt neutraliseerida, kuigi mitte selle mõju edasi lükata. Absoluutne gravitatsioon on Paradiisi gravitatsioon. Kohalik ehk lineaargravitatsioon seostub energia või mateeria elektriolekuga, toimides keskses-, super- ja väliskosmose universumites — ikka seal, kus sobiv materialiseerumine on toimunud.

11:8.4 (125.7) Kosmilise jõu, füüsilise energia, universumivõimsuse ning erinevate ainestumiste arvukad erikujud annavad tunnistust kolmest üldisest, ehkki mitte täiesti selgepiirilisest reageerimisolekust Paradiisi gravitatsioonile:

11:8.5 (126.1) 1. Gravitatsioonieelsed olekud (jõud). See on esimene samm kosmose potentsiaali individualiseerumisel kosmilise jõu energiaeelseteks vormideks. Seda astet võib võrrelda kosmose ürgjõulaenguga, mida mõnikord nimetatakse ka puhtaks energiaks ehk segregata'ks.

11:8.6 (126.2) 2. Gravitatsioonilised olekud (energia). See kosmose jõulaengu muundumine saab teoks Paradiisi jõukorraldajate abiga. Ta annab märku Paradiisi gravitatsioonitõmbele reageerivate energiasüsteemide ilmumisest. Too esilekerkiv energia on algselt neutraalne, ent järgnevatest muundumistest sõltuvalt näitab ta niinimetatud negatiivseid ja positiivseid omadusi. Neid olekuid märgime sõnaga ultimata.

11:8.7 (126.3) 3. Gravitatsioonijärgsed olekud (universumivõimsus). Selles staadiumis reageerib energia-mateeria lineaargravitatsiooni juhtimisele. Keskses universumis kujutavad niisugused füüsilised süsteemid endast kolmeseid moodustisi ning neid tuntakse triata'na. Tegu on aegruumilise loodu ülivõimsate algsüsteemidega. Universumi Võimsusesuunajad koos oma abilistega panevad liikuma superuniversumite füüsilisi süsteeme. Need ainelised moodustised, mida tuntakse gravita'na, on oma ülesehituselt kahesed. Ümber Havona tiirlevate tumedate gravitatsioonikehade puhul pole tegemist ei triata ega gravitaga ning nende külgetõmbejõus avalduvad mõlemad füüsilise gravitatsiooni vormid, nii lineaarne kui ka absoluutne.

11:8.8 (126.4) Kosmosevõimsus ei allu mitte ühegi gravitatsioonivormi mõjule. See Paradiisi algne annetus ei ole tegelik reaalsustasand, ent ta on kõikide suhteliste ja toimivate mitte-vaimreaalsuste eellane — kõikide jõu-energia ilmingute ning võimsuse ja aine moodustiste eellane. Kosmosevõimsus on raskesti defineeritav mõiste. Ta ei märgi mitte midagi kosmose-eelset; tema tähendus peaks hõlmama kosmoses leiduvate võimsuste ja potentsiaalide ideed. Üldjoontes hõlmab kosmosevõimsus kõik need absoluutsed mõjud ja potentsiaalid, mis lähtuvad Paradiisist ja moodustavad Määratlematu Absoluudi kosmosekohaloleku.

11:8.9 (126.5) Paradiis on kogu universumite universumis leiduva energia-mateeria absoluutne läte ja igavene koondumispunkt. Määratlematu Absoluut on selle kõige ilmutaja, reguleerija ning hoidja, mille allikas ja lähtekoht on Paradiis. Määratlematu Absoluudi kõikne kohalolek näib olevat võrdväärne vaste arusaamale gravitatsiooniulatuse potentsiaalsest lõpmatusest, Paradiisi kohalolekut märkivast elastsest pingest. Niisugune käsitus aitab meil sedastada tõika, et kõike tõmmatakse sissepoole, Paradiisi suunas. Toodud näide võib olla küll kohmakas, aga temast on siiski abi. See seletab ka, miks gravitatsioon toimib alati eelistatult massiga risti olevas tasapinnas — nähtus viitab Paradiisi ja seda ümbritseva loodu erinevatele dimensioonidele.

9. Paradiisi ainulaadsus

11:9.1 (126.6) Paradiisi ainulaadsus avaldub selles, et ta on kõikide vaimisiksuste algse päritolu maailm ning ka nende saatust kajastav eesmärk. Ehkki on tõsi, et mitte kõik kohalike universumite alamad vaimolendid ei satu kohe Paradiisi, jääb Paradiis siiski kõikide aineüleste isiksuste ihalduste sihiks.

11:9.2 (126.7) Paradiis on lõpmatuse geograafiline keskpunkt: ta pole ei universaalse loodu osa ega isegi mitte tegelik osa igavesest Havona universumist. Harilikult kõneleme kesksest Saarest nõnda, nagu kuuluks see jumalikku universumisse, kuid tegelikult ei ole see nii. Paradiis on igavene ja ainuline eksistents.

11:9.3 (127.1) Minevikulises igavikus, mil Kõikne Isa andis oma vaim-minale igavese isiksusväljenduse olendis, keda tunneme Igavese Pojana, ilmutas ta samal ajal — Paradiisina — ka oma mitteisikulise mina lõpmatuspotentiaali. Ebaisikuline ja mittevaimne Paradiis näib olevat Isa tahte ja teo vältimatu tagajärg, mis igavikustas Algse Poja. Sel moel projitseeris Isa reaalsuse kahes tegelikus faasis: isikulises ja mitteisikulises, vaimses ja mittevaimses. Isa ja Poja toimimistahtega kokku puutudes nende kahe faasi vaheline pinge andis eksistentsi Ühisele Toimijale ning kesksele universumile koos selle aineliste maailmade ja vaimolenditega.

11:9.4 (127.2) Kui reaalsus jaguneb isikuliseks ja mitteisikuliseks (Igaveseks Pojaks ja Paradiisiks), pole kuigi sobilik kutsuda mitteisikulist „Jumaluseks” muidu, kui vaid teatud mööndustega. Jumaluste tegevuse energiat ja ainelist tulemust võib vaevalt Jumaluseks nimetada. Jumalus võib korda saata paljugi sellist, mis ei ole Jumalus, ning Paradiis pole Jumalus ja tal pole teadvust niisuguses tähenduses, nagu maine inimene üldse kunagi seda mõistet aduda võib.

11:9.5 (127.3) Paradiis pole ühegi olendi ega elava olemusvormi eellane — ta ei ole looja. Isiksus ning meele ja vaimu vahelised suhted on ülekantavad, kuid algkuju ei ole seda. Mitte kunagi pole algkujud peegeldused, nad on duplikaadid — jäljendused. Paradiis on algkujude absoluut ning Havona üks näide nendest potentsiaalidest tegelikkuses.

11:9.6 (127.4) Jumala asupaik on keskne ja igavene, auline ja ideaalne. Tema kodu on iga universumi keskusmaailma jaoks imekauniks algkujuks ning tema vahetu elu-universum on algkujuks kõikidele universumitele nende ideaalide, korralduse ja saatuse osas.

11:9.7 (127.5) Paradiis on kogu isiksusliku tegevuse universaalne keskus ning kõikide jõu-, kosmose- ja energiailmingute läte ja kese. Kõik olnu, olev ja tulev on saanud ning saab praegu ja ka tulevikus alguse igaveste Jumalate kesksest asupaigast. Paradiis on terve loodu kese, kõikide energiate allikas ning kõikide isiksuste algne lähtekoht.

11:9.8 (127.6) Lõpuks on surelike tarvis kõige tähtsam teada igavese Paradiisi kohta tõika, et see Kõikse Isa täiuslik asupaik kujutab endast ehedat ja kauget saatust Jumala surelike ja aineliste poegade, aja ja ruumi arengumaailmade tõusvate loodud-olendite surematu hinge jaoks. Iga Jumalat tundev surelik, kes on elu eesmärgiks võtnud täita Isa tahet, on sellega juba asunud pikale-pikale Paradiisi teele. See tee märgib püüdlemist jumalikkuse ja täiuse saavutamise poole. Ning kui niisugune loomast põlvnev olend seisab ükskord tõesti Paradiisi-Jumalate ees, nagu praegu arvutu hulk olendeid seda teeb, olles kosmose alamatest sfääridest kõrgemale tõusnud, kujutab selline saavutus endast vaimse muundumise reaalsust, mis küünib peaaegu ülimuslikkuse piirini.

11:9.9 (127.7) [Esitanud Tarkuse Täiustaja, kellele Uversa Päevilt Vanad tegid ülesandeks nõnda talitada.]

12 Kiri - Universumite universum

Urantia raamat

12. Kiri

Universumite universum

12:0.1 (128.1) KÕIKSE Isa kaugustesse küündiva loodu hiiglaslikkus jääb täielikult väljapoole piiritletud kujutlusvõime ulatust ning tervikuniversumi tohutud mõõtmed vapustavad koguni minu klassi kuuluva isiku arusaamu. Kuid surelikule meelele saab õpetada nii mõndagi selle kohta, kuidas universumid on planeeritud ja korraldatud. Te võite teada saada üht-teist universumite füüsilisest korraldusest ja eeskujulikust haldamisest ning õppida paljutki nende arukate olendite arvukate rühmade kohta, kes asustavad seitset ajalikku superuniversumit ning igavikulist keskset universumit.

12:0.2 (128.2) Põhimõtteliselt ehk igaveselt potentsiaalilt mõistame ainelist loodut kui lõpmatut, sest Kõikne Isa on tegelikult lõpmatu. Kui aga uurime ja vaatleme tervet ainelist loodut lähemalt, siis mõistame, et ta on igal ajahetkel piiratud, ehkki teie piiritletud meelele tundub ta suhteliselt piiramatuna, koguni ääretuna.

12:0.3 (128.3) Füüsikaseaduste tundmaõppimise ja tähemaailmade vaatlemise põhjal oleme jõudnud veendumusele, et lõpmatu Looja ei avaldu veel täiuselejõudnud kosmilise väljendusena ning et suur osa Lõpmatu kosmilisest potentsiaalist on praegu varjatud ja ilmutamata. Loodud-olenditele võib tervikuniversum näida peaaegu lõpmatuna, ent paljuski on see veel pooleli: ainelist loodut seovad ikka veel füüsilised piirid ning igavese eesmärgi kogemuslik ilmutamine kestab.

1. Tervikuniversumi kosmosetasandid

12:1.1 (128.4) Universumite universum ei kujuta endast ei lõpmatut tasandit, ääretut kuupi ega piiritut ringi, vaid tal on loomulikult oma kindlad mõõtmed. Füüsilise korrastamise ja haldamise seadused tõestavad lõplikult, et terve see jõu ja energia ning mateeria ja võimsuse hiiglaslik kogum toimib lõppkokkuvõttes ühe kosmilise üksusena, kujundatud ja kooskõlastatud tervikuna. Ainelise loodu jälgitav käitumine annab tunnistust füüsilise universumi kindlatest piiridest. Lõpliku tõendi ringikujulise ja piiristatud universumi kohta pakub fakt, mis meile on väga tuttav: põhienergia kõik vormid liiguvad lakkamatult tervikuniversumi kosmosetasandite kaarduvat rada mööda ning alluvad sealjuures Paradiisi gravitatsiooni lakkamatule ja absoluutsele tõmbele.

12:1.2 (128.5) Tervikuniversumi üksteisele järgnevatest kosmilistest tasanditest moodustuvad läbitava kosmose põhijaotused — kogu loodu, korraldatud ja osaliselt asustatud või tulevikus veel korraldatav ja asustatav kosmos. Kui tervikuniversum ei sisaldaks paljusid ellipsikujulisi kosmosetasandeid, milles liikumistakistus on väiksem ning mis vahelduvad suhtelise liikumatuse tsoonidega, siis peaks meie käsituse kohaselt osutuma võimalikuks hoomata, kuidas mõned kosmilised energiad sööstavad lõpmatutesse kaugustesse, mööda sirgjoonelist rada otse tundmatusse ruumi. Kuid eales ei kohta me sel moel käituvat jõudu, energiat või mateeriat; ikka ja alati tuhisevad nad edasi suurte kosmoseringluste moodustatud radu mööda.

12:1.3 (129.1) Kui kaugeneda Paradiisist horisontaalsuunalist läbitava kosmose ulatust mööda, võib tõdeda, et tervikuniversum eksisteerib kuue ühise keskpunkti ümber paikneva ellipsina ehk keskset Saart ümbritseva kosmosetasandina:

12:1.4 (129.2) 1. keskne universum — Havona;

12:1.5 (129.3) 2. seitse superuniversumit;

12:1.6 (129.4) 3. väliskosmose esimene tasand;

12:1.7 (129.5) 4. väliskosmose teine tasand;

12:1.8 (129.6) 5. väliskosmose kolmas tasand;

12:1.9 (129.7) 6. neljas, kõige välisem kosmosetasand.

12:1.10 (129.8) Havona ehk keskne universum ei ole ajalik loodu, tema eksistents on igavene. See ilma alguse ja lõputa universum koosneb miljardist ülima täiuslikkuse sfäärist ning teda ümbritsevad hiiglaslikud tumedad gravitatsioonikehad. Havona keskmes paikneb liikumatu ja absoluutselt tasakaalusolev Paradiisisaar, mida ümbritsevad tema kakskümmend üks satelliiti. Keskset universumit ääristavate tumedate gravitatsioonikehade tohutu massi tõttu ületab selle keskse loodu massisisaldus kaugelt suuruniversumi kõigi seitsme sektori teadaoleva kogumassi.

12:1.11 (129.9) Paradiisi-Havona süsteem - igavene universum, mis ringikujuliselt piirab igavest Saart — moodustab tervikuniversumi täiusliku ja igavese tuuma: kõik seitse superuniversumit ja kõik väliskosmose piirkonnad tiirlevad kindlaksmääratud orbiitidel ümber hiiglasliku keskse kogumi, mille moodustavad Paradiisi-satelliidid ja Havona sfäärid.

12:1.12 (129.10) Seitse superuniversumit ei kujuta endast esmaseid füüsilisi moodustisi, mitte kuskil ei jaota nende piirid osadeks mitte ühtki udukogu ega läbi mitte ühtki kohalikku universumit — neid algseid loomisüksusi. Iga superuniversum on lihtsalt geograafiline ruumirühmitis, mis hõlmab kujundatud ja osaliselt asustatud Havona-järgsest loodust umbes ühe seitsmendiku, ning nendesse kuuluvate kohalike universumite arvult ja hõivatud ruumi ulatuselt on kõik superuniversumid ligikaudu võrdsed. Teie kohalik universum Nebadon on osa uuemast loodust Orvontonis ehk seitsmendas superuniversumis.

12:1.13 (129.11) Suuruniversum on käesolevaks ajaks kujundatud ja asustatud loodu. Ta koosneb seitsmest superuniversumist, mille arenguline kogupotentsiaal küünib ligemale seitsme triljoni asustatud planeedini, keskse loodu igavesi sfääre arvestamata. See katseline määrang ei võta aga arvesse arhitektuurilisi haldussfääre ega sisalda kaugemalasetsevaid, korrastamata universumite rühmi. Suuruniversumi praegune sakiline äär, tema ebaühtlane ja lõpetamata perifeerne osa, millele lisandub kogu astronoomilise olukorra äärmine ebakindlus, paneb meie täheuurijaid uskuma, et isegi seitse superuniversumit on praegu veel lõpetamata. Kui liigume seestpoolt, jumaliku keskme juurest mingis ühes suvalises suunas väljapoole, jõuame lõpuks korrastatud ja asustatud loodu kaugeima piirini — jõuame suuruniversumi kaugeima piirini. Tolle välispiiri lähedal, selle suurejoonelise loodu kauges, kõrvalises nurgas elab teie kohalik universum oma sündmusrikast elu.

12:1.14 (129.12) Väliskosmose tasandid. Eemal kosmoses, tohutul kaugusel seitsmest asustatud superuniversumist, on kujunemas hiiglaslikud ja uskumatult hämmastavad jõu ning ainestuvate energiate ringlused. Seitsme superuniversumi energiaringluste ning tolle jõutoime hiigelsuure välisvööndi vahel paikneb suhteliselt vaikne ruumitsoon, mille läbimõõt kõigub, ulatudes keskmiselt neljasaja tuhande valgusaastani. Nendes tsoonides pole tähetolmu — kosmilist udu. Need meie seast, kes noid nähtusi uurivad, pole kindlad seitset superuniversumit ümbritseva suhtelise vaikuse tsoonis toimivate kosmosejõudude täpses seisundis. Ent praeguse suuruniversumi äärealadest umbes poole miljoni valgusaasta kaugusel võime täheldada tsooni, kus algab lausa uskumatult ulatuslik energiategevus, mille maht ja intensiivsus kasvavad pidevalt rohkem kui kahekümne viie miljoni valgusaasta ulatuses. See energiat andvate jõudude määratu mehhanism paikneb väliskosmose esimesel tasandil, mis kujutab endast kogu tuntud, kujundatud ja asustatud loodut ümbritsevat katkematut kosmilise aktiivsuse vööndit.

12:1.15 (130.1) Nendest piirkondadest kaugemal leiab aset veelgi innukam tegevus, sest Uversa füüsikud on tabanud esimesi märke jõuilmingutest rohkem kui viiekümne miljoni valgusaasta kaugusel väliskosmose esimesel tasandil jälgitavate nähtuste välispiirist. Pole vähimatki kahtlust, et niisugune tegevus ennustab ainelise loodu kujunemist tervikuniversumi teisel väliskosmose tasandil.

12:1.16 (130.2) Keskne universum on igavikuline, seitse superuniversumit aga ajalik loodu. Väliskosmose nelja tasandi osaks on kahtlemata määratud anda oma arengu lõpptulemusena lõplik loodu. Ning leidub neid, kes kinnitavad, nagu ei saaks Lõpmatu eales jõuda täieliku eneseväljendamiseni muidu kui ainult lõpmatuses; seetõttu loevad nad tõestamatult kehtivaks, et neljanda, kõige välimise kosmosetasandi taga asub veel üks, ilmutamata loodu, mis võib endast kujutada lakkamatult avarduvat, otsata ja ääreta lõpmatut universumit. Teoreetiliselt ei mõista me piiritleda ei Looja lõpmatust ega loodu potentsiaalset lõpmatust, ent sellisena, nagu ta eksisteerib ja nagu teda valitsetakse, on tervikuniversumil meie meelest olemas piirangud; kahtlemata piiristab ja piirab tema välisäärt väliskosmos.

2. Määratlematu Absoluudi mõjuvald

12:2.1 (130.3) Kui Urantia astronoomid vaatavad oma üha võimsamate teleskoopide abil kosmose salapärastesse avarustesse ning jälgivad seal peaaegu arvutute füüsiliste universumite hämmastavat arengut, peaksid nad aru saama, et vaatlevad Tervikuniversumi Arhitektide mõistetamatute plaanide suurejoonelist teostumist. Tõsi küll, meil leidub tõendeid, mis viitavad Paradiisi-isiksuste teatud mõjukohalolekule siin ja seal nende määratute energiailmingute juures, mis käesoleval hetkel noid välispiirkondi iseloomustavad, kuid asja laiemalt võttes peetakse seitsme superuniversumi kaugemate piiride taga laiuvaid kosmosepiirkondi üldiselt Määratlematu Absoluudi mõjuvallaks.

12:2.2 (130.4) Ehkki inimene võib palja silmaga näha vaid kahte või kolme Orvontoni superuniversumi piiridest väljaspool paiknevat udukogu, näitavad teie teleskoobid miljoneid ja miljoneid niisuguseid kujunevaid füüsilisi universumeid. Enamik teie teleskoopidele visuaalselt avanevaid täheilmasid asub Orvontonis, aga fotograafiliste menetluste abiga küünivad võimsamad teleskoobid vaatama kaugele suuruniversumi piiride taha — väliskosmose valda, kus on organiseerumas loendamatud universumid. Ning veel miljonid ja miljonid universumid jäävad teie praeguste instrumentide tegevusulatusele kättesaamatuks.

12:2.3 (130.5) Mitte kuigi kauges tulevikus näitavad uued teleskoobid Urantia astronoomide imetlevale pilgule vähemalt 375 miljonit uut galaktikat, mis paiknevad väliskosmose kaugemates piirkondades. Samal ajal avaldavad need võimsamad teleskoobid, et paljud noist universumisaarekestest, mida algselt peeti väliskosmosesse kuuluvaiks, on tegelikult osa Orvontoni galaktikasüsteemist. Seitsme superuniversumi kasvamine kestab ja iga superuniversumi välispiir nihkub järk-järgult kaugemale; uued udukogud stabiliseeruvad ja korrastuvad pidevalt ning mõned neist udukogudest, mida Urantia astronoomid peavad galaktikavälisteks, paiknevad tegelikult Orvontoni ääremail ning liiguvad ühes meiega.

12:2.4 (131.1) Nagu on täheldanud Uversa täheteadlased, ümbritsevad suuruniversumit arvukate tähe- ja planeediparvede eellased, mis loendamatute välisuniversumite kontsentriliste ringidena igast küljest praeguseks asustatud loodut piiravad. Uversa füüsikute arvutused kinnitavad, et nende välimiste, kaardistamata piirkondade energia ja aine hulk ületavad juba mitmekordselt kõigis seitsmes superuniversumis sisalduva ainemassi ja energialaengu koguhulga. Meile on teatatud, et kosmilise jõu muundamine nendel väliskosmose tasanditel on Paradiisi jõukorraldajate ülesanne. Teame ka, et need jõud on praegu suuruniversumit aktiveerivate füüsiliste energiate eellased. Siiski ei ole Orvontoni võimsusesuunajatel mitte midagi tegemist nende kaugete ilmadega ning sealsed energialiikumisedki pole märgatavalt seotud korrastatud ja asustatud loodu võimsusringlustega.

12:2.5 (131.2) Teame väga vähe nende kolossaalsete väliskosmose nähtuste tähendusest. Moodustumas on tulevikuline suurloodu. Võime vaadelda tema hiidmõõtmeid, aduda ta ulatust ning hoomata tema kuninglikke dimensioone, ent üldiselt ei tea me nendest ilmadest kuigi palju rohkem kui Urantia astronoomid. Meie teada ei leidu selles udukogude, päikeste ja planeetide välisringis ei inimesetaolisi ainelisi olendeid, ei ingleid ega muid vaimolendeid. See kauge valdkond jääb superuniversumite valitsuste õigusemõistmis- ja halduspiirkonnast välja.

12:2.6 (131.3) Kogu Orvontonis usutakse, et käimas on uut tüüpi loomisjärk. Usutakse, et sündimas on niisugune universumiteklass, millele on määratud saada kujuneva Lõplikkuse Korpuse tulevase tegevuse näitelavaks, ning kui meie oletused õigeks osutuvad, siis võib lõpmatul tulevikul teie kõikide jaoks varuks olla samasuguseid lummavaid vaatepilte, mida on lõpmatu minevik pakkunud teie vanematele vendadele ja eelkäijatele.

3. Universaalne gravitatsioon

12:3.1 (131.4) Kõik jõu-energia vormid — aineline, mõistuslik ja vaimne — alluvad võrdsel määral nendele mõjuväljadele, nendele universaalsetele kohalolekutele, mida me nimetame gravitatsiooniks. Isiksuski reageerib gravitatsioonile — nimelt Isa ainuomasele ringlusele. Aga kuigi too ringlus kuulub ainuliselt Isale, ei ole ta teistest ringlustest kõrvale jäänud; Kõikne Isa on lõpmatu ja toimib kõigis tervikuniversumi neljas absoluutse gravitatsiooni ringluses:

12:3.2 (131.5) 1. Kõikse Isa isiksusegravitatsioon;

12:3.3 (131.6) 2. Igavese Poja vaimugravitatsioon;

12:3.4 (131.7) 3. Ühise Toimija meelegravitatsioon;

12:3.5 (131.8) 4. Paradiisisaare kosmiline gravitatsioon.

12:3.6 (131.9) Ükski neist neljast ringlusest pole seotud ala-Paradiisi jõukeskmega; nad pole ei jõu-, energia- ega võimsusringlused. Nad on absoluutsed kohalolek-ringlused ning nagu Jumal, nii ei sõltu nemadki ei ajast ega ruumist.

12:3.7 (132.1) Sellega seoses oleks siinkohal huvitav tutvustada mõningaid vaatlusi, mida gravitatsiooniuurijate kogu on Uversal viimaste aastatuhandete vältel teinud. See ekspertide rühm on tervikuniversumi gravitatsioonisüsteemide suhtes tulnud järgmistele järeldustele:

12:3.8 (132.2) 1. Füüsiline gravitatsioon. Olles koostanud summaarhinnangu füüsilise gravitatsiooni kogumahtuvuse kohta suuruniversumis, on nad hoolega võrdlevalt analüüsinud seda tulemust praegu toimiva absoluutse gravitatsioonikohaloleku hinnangulise koguväärtusega. Need arvutused viitavad sellele, et suuruniversumi kogu gravitatsioonitoime moodustab vaid väga väikese osa Paradiisi arvestuslikust gravitatsioonijõust, mille määramisel võeti aluseks universumis leiduva aine põhiliste füüsiliste üksuste reageerimine gravitatsioonile. Need uurijad on jõudnud hämmastavale tulemusele: nimelt kasutab keskne universum koos teda ümbritseva seitsme superuniversumiga praegu ära vaid ligikaudu viis protsenti Paradiisi absoluutset gravitatsiooni märkiva mõjuvälja aktiivsest toimest. Teisisõnu: käesoleval hetkel kulub umbes üheksakümmend viis protsenti Paradiisisaare kosmilise gravitatsiooni toimest — mille suurus arvutati välja tolle summaarteooria põhjal — selleks et juhtida praeguseks korrastatud universumite piiridest kaugemal paiknevaid ainelisi süsteeme. Kõik need arvutused on tehtud absoluutse gravitatsiooni suhtes; lineaargravitatsioon on vastastikmõju, mida saab välja arvutada ainult siis, kui on teada Paradiisi gravitatsiooni tegelik väärtus.

12:3.9 (132.3) 2. Vaimugravitatsioon. Sedasama võrdlevate hinnangute ja arvutuste meetodit kasutades uurisid need teadlased vaimugravitatsiooni praegust reageerimismahtu ning jõudsid Üksikute Sõnumitoojate ja teiste vaimisiksuste abiga niikaugele, et said anda kokkuvõtliku hinnangu Teise Allika ja Keskme aktiivsele vaimugravitatsioonile. On väga õpetlik märkida, et nad said suuruniversumis tegelikult toimiva vaimugravitatsiooni väärtuseks umbes niisama suure näitaja kui see, mille nad postuleerisid märkimaks praegusel ajahetkel toimiva vaimugravitatsiooni koguväärtust. Ehk teisiti: praegu võib suuruniversumis täheldada tegelikult kogu Igavese Poja vaimugravitatsiooni toimimist, selle gravitatsiooni suurus arvutati välja mainitud summaarteooria põhjal. Kui neid tulemusi tohib usaldada, saame teha järelduse, et praegu väliskosmoses arenevad universumid on hetkel täielikult mittevaimsed. Ning kui see tõesti nõnda on, seletub ka, miks vaimuga varustatud olenditel pole piisavalt või üldse mitte teavet nende määratute energiailmingute kohta — nood olendid teavad vaid tõsiasja, et sellised nähtused on olemas.

12:3.10 (132.4) 3. Meelegravitatsioon. Meelegravitatsiooni kohaloleku ja reageeringute probleemile on meie eksperdid lähenenud samadest võrdleva arvutuse põhimõtetest lähtudes. Hindamisel kasutatava meeleühiku väärtus saadi, kui leiti kolme materiaalset ja kolme vaimset liiki mentaliteedi keskmine. Meelegravitatsiooni hindamise põhiühiku leidmise katseid segavaks teguriks osutus see meeleliik, mida täheldati võimsusesuunajate ja nende kaaslaste puhul. Ei leidunud mitte midagi erilist, mis oleks takistanud hinnata Kolmanda Allika ja Keskme meelegravitatsiooni toimimise praegust võimsust mainitud summaarteooriale vastavalt. Ehkki käesoleval juhul pole tulemus nii ühemõtteliselt selge nagu füüsilise ja vaimugravitatsiooni hindamise puhul, osutub see võrdleva analüüsi käigus vägagi õpetlikuks, koguni põnevaks. Nimelt jõudsid need uurijad järeldusele, et olemasolevas suuruniversumis leiab aset umbes kaheksaküm mend viis protsenti meelegravitatsioonilistest reageeringutest Ühise Toimija intellektuaalsele tõmbejõule. See lubab oletada võimalust, et hetkel väliskosmose maailmades toimuva ja jälgitava füüsilise tegevusega seostub ka mõistuslik tegutsemine. Kuigi too arvuline hinnang pole arvatavasti eriti täpne, langeb ta põhimõtteliselt kokku meie arvamusega, et käesoleval ajal juhivad arukad jõukujundajad universumi evolutsiooni nendel kosmosetasanditel, mis jäävad suuruniversumi praegustest piiridest kaugemale.

12:3.11 (133.1) Ent parimal juhul on kõik need arvutused vaid eeldatavatele seadustele toetuvad hinnangud. Kui väliskosmoses peakski leiduma mõni vaimolend, siis ei mõjutaks nende kohalolek nimetamisväärselt nii hiiglaslike mõõtarvudega opereerivaid arvutusi.

12:3.12 (133.2) Isiksusegravitatsiooni ei ole võimalik välja arvutada. Tunneme selle ringluse küll ära, ent me ei saa mõõta ei sellele reageerivaid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid reaalsusi.

4. Ruum ja liikumine

12:4.1 (133.3) Kõik kosmilise energia üksused on haaratud esmasesse tiirlemisse, oma ülesannet täites ringlevad nad mööda universumi orbiite. Kosmoseuniversumid, nende allsüsteemid ja maailmad kujutavad kõik endast tiirlevaid sfääre, mis on lakkamatus liikumises tervikuniversumi kosmosetasanditele omastes lõpututes ringlustes. Tervikuniversumis ei leidu absoluutselt mitte midagi liikumatut, kui välja arvata Havona täpne keskpunkt — igavene Paradiisisaar, gravitatsioonikese.

12:4.2 (133.4) Määratlematu Absoluudi toimimist piirab ruum, ent me pole eriti kindlad selle Absoluudi suhetes liikumisega. Kas liikumine on talle loomuomane? Vastust me ei tea. Teame, et ruumile ei ole liikumine omane; isegi ruumi enda liikumised ei ole kaasasündinud. Kuid Määratlematu ja liikumise suhetes ei ole me nii kindlad. Kes või mis vastutab tegelikult selle jõu-energia teisendumisega seostuva hiigelulatusega tegevuse eest, mis hetkel on käimas praeguse seitsme superuniversumi piiride taga? Liikumise päritolu suhtes on meie seisukohad järgmised:

12:4.3 (133.5) 1. meie arvates algatab Ühine Toimija liikumise ruumis;

12:4.4 (133.6) 2. kui Ühine Toimija peaks panema aluse ruumi liikumistele, ei ole meil võimalik seda tõestada;

12:4.5 (133.7) 3. Kõikne Absoluut ei tekita algliikumist, kuid ta võrdsustab ja kontrollib kõiki liikumise tekitatud pingeid.

12:4.6 (133.8) Ilmselt vastutavad jõukujundajad nende väliskosmoses paiknevate hiiglaslike universumirataste loomise eest, mis on praegu tähelises evolutsioonijärgus. Kuid selle, et nad üldse suudavad nõnda talitada, pidi muutma võimalikuks Määratlematu Absoluudi ruumikohaloleku teatud erikuju.

12:4.7 (133.9) Inimese vaatevinklist on ruum eimiski — negatiivne, ta eksisteerib ainult millegi positiivse ja mitteruumilise suhtes. Tegelikult on ruum siiski reaalne, sisaldades liikumist ja olles selle määravaks tingimuseks. Ta liigub koguni ise. Ruumi liikumisi võib üldjoontes liigitada järgmiselt:

12:4.8 (133.10) 1. esmane liikumine — ruumihingamine, ruumi enese liikumine;

12:4.9 (133.11) 2. teisene liikumine — üksteisele järgnevate kosmosetasandite tiirlemissuundade vaheldumine;

12:4.10 (133.12) 3. suhtelised liikumised — suhtelised selles mõttes, et nende hindamisel ei võeta lähtepunktiks Paradiisi; esmane ja teisene liikumine on absoluutsed, see tähendab liikumised paigalseisva Paradiisi suhtes;

12:4.11 (133.13) 4. kompensatoorne ehk suhteseoses olev liikumine, mis on määratud kooskõlastama kõiki teisi liikumisi.

12:4.12 (134.1) Teie Päikese ja temaga liituvate planeetide praegune omavaheline suhe annab küll aimu paljudest kosmoses toimuvatest suhtelistest ja absoluutsetest liikumistest, ent tavatseb jätta astronoomilistele vaatlejatele mulje, et samal ajal, kui teie olete kosmoses suhteliselt püsivad, liiguvad teid ümbritsevad täheparved ja -hoovused teist kaugemale seda kiiremini, mida kaugema ruumiosa kohta te oma arvutusi teete. Tegelikult ei ole lugu nii. Te ei suuda ära tunda seda üldist, väljapoole suunatud paisumist, mis iseloomustab praegu terve läbitava kosmose füüsilist loodut. Ka teie oma kohalik loodu (Nebadon) osaleb selles kõikehõlmavas, väljapoole suunatud avardumisliikumises. Kõik seitse superuniversumit tervikuna võtavad koos tervikuniversumi välispiirkondadega osa ruumihingamise kahe aastamiljardi pikkustest tsüklitest.

12:4.13 (134.2) Vastavalt sellele, kuidas universumid paisuvad ja kokku tõmbuvad, liiguvad läbitavas kosmoses paiknevad ainemassid Paradiisi gravitatsiooni tõmbejõu suhtes kord päri-, kord vastassuunaliselt. Töö, mida tehakse loodu ainelise energiamassi liigutamiseks, on ruumi töö, kuid mitte võimsuse-energia töö.

12:4.14 (134.3) Kuigi teie spektroskoopilised hinnangud astronoomiliste kiiruste kohta on üsnagi usaldusväärsed sel juhul, kui neid rakendada teie superuniversumi ja naabersuperuniversumite täheilmade suhtes, osutuvad nad täielikult ebausaldatavaks siis, kui tegemist on väliskosmose piirkondadega. Lähenev täht nihutab spektrijooni normaalsest violetse osa poole ning kaugeneva tähe puhul täheldatakse samasugust nihet spektri punase osa suunas. Paljude segavate mõjude tõttu tundub, nagu kasvaks kaugemate universumite eemaldumiskiirus iga miljoni valgusaasta kohta rohkem kui sada kuuskümmend kilomeetrit [sada miili] sekundis. Üha võimsamate teleskoopide loomise järel annaks see arvutusmeetod tulemuseks, et tavatult kauged süsteemid näivad eemalduvat universumi sellest osast lausa uskumatu kiirusega — rohkem kui nelikümmend kaheksa tuhat kilomeetrit sekundis. See näiline eemaldumiskiirus ei ole aga reaalne, vaid johtub arvukatest veateguritest nagu näiteks vaatlusnurgast tulenevatest vigadest ja muudest aegruumilistest moonutustest.

12:4.15 (134.4) Ent suurim niisugustest eksitustest tuleneb sellest, et seitsme superuniversumi piirkonnaga külgnevas kosmoses paiknevad tohutud väliskosmose universumid paistavad pöörlevat suuruniversumiga vastupidises suunas. See tähendab, et udukogude müriaadid koos nende juurde kuuluvate päikeste ja sfääridega tiirlevad käesoleval hetkel ümber keskse loodu päripäeva. Seitse superuniversumit tiirlevad praegu ümber Paradiisi vastupäeva. Teine galaktikate välisuniversum paistab liikuvat Paradiisi ümber vastupäeva nagu seitse superuniversumitki. Ning Uversa astronoomilised vaatlejad arvavad olevat leidnud tõendeid pöörlevate liikumiste kohta tavatult kauge kosmose kolmandas välisvööndis, need liikumised on hakanud ilmutama suundumust kulgeda päripäeva.

12:4.16 (134.5) Tõenäoliselt on neil universumite järjestikustel ning seejuures vahelduvalt erisuunalistel ruumiliikumistel mingisugune seos Kõikse Absoluudi gravitatsioonimenetlustega tervikuniversumis, need menetlused seisnevad jõudude kooskõlastamises ja ruumipingete võrdsustamises. Liikumine nagu ruumgi on gravitatsiooni täiendus ehk tasakaalustaja.

5. Ruum ja aeg

12:5.1 (134.6) Ka aeg on Paradiisi annetus nagu ruumgi, kuid mitte täpselt samas tähenduses, vaid kaudses mõttes. Aeg sünnib liikumise tõttu ning sellepärast, et meel on loomuomaselt teadlik järgnevusest. Praktilisest seisukohast on liikumine ajast lahutamatu, ent siiski ei leidu ainsatki universaalset, liikumisel põhinevat ajaühikut, kui selleks mitte meelevaldselt pidada Paradiisi-Havona standardpäeva. Ruumihingamise kõikjaleküündivus hävitab tema kui kohaliku aja arvestamise allika väärtuse.

12:5.2 (135.1) Ruum ei ole lõpmatu, ehkki ta saab alguse Paradiisist, ega ka mitte absoluutne, sest teda läbistab Määratlematu Absoluut. Meile on tundmata ruumi absoluutsed piirid, kuid teame kindlalt, et aja absoluudiks on igavik.

12:5.3 (135.2) Aeg ja ruum on teineteisest lahutamatud ainult aegruumilises loodus, seitsmes superuniversumis. Teoreetiliselt on olemas ka mittetemporaalne ruum (ruum ilma ajata), ent ainus tõeliselt mittetemporaalne paik on Paradiisi piirkond. Mitteruumiline aeg (aeg ilma ruumita) on olemas Paradiisi tasandil toimivas meeles.

12:5.4 (135.3) Paradiisiga piirnevad suhteliselt liikumatud vahekosmose tsoonid, mis lahutavad läbitavat kosmost mitteläbitavast ning kujutavad endast üleminekutsoone ajast igavikku; seepärast ongi tarvis, et Paradiisi suunduvad palverändurid, kelle kõrgeimaks sihiks on saada Paradiisi kodanikeks, kaotaksid selleks üleminekuajaks teadvuse. Ajateadlikud külalised võivad minna Paradiisi, ilma et nad vahepeal sel kombel uinuksid, ent nad jäävad ajalikeks olenditeks.

12:5.5 (135.4) Liikumiseta ruumis ei ole olemas suhteid ajaga, küll aga on olemas teadlikkus ajast. Järgnevus võib sünnitada ajateadlikkust isegi siis, kui liikumine puudub. Inimmeel ei ole loomuomaselt niivõrd seotud aja kui ruumiga. Isegi maise, lihaliku elu päevil, mil inimese meel on ruumi tugevais kütkeis, jääb tema loov kujutlusvõime ajast suhteliselt sõltumatuks. Geneetiliselt aga ei ole aeg ise meele omadus.

12:5.6 (135.5) Aega tajutakse kolmel eri tasandil:

12:5.7 (135.6) 1. aeg, mida tajub meel — teadlikkus järgnevusest ja liikumisest ning kestvuse tunnetamine;

12:5.8 (135.7) 2. aeg, mida tajub vaim — Jumalale lähemale liikumise adumine ning teadlikkus kõrgemale, üha kasvava jumalikkuse tasanditele suunatud liikumisest;

12:5.9 (135.8) 3. isiksus loob oma kordumatu ajatunnetuse, tuginedes Reaalsuse taipamisele, kohaloleku teadvusele ja teadlikkusele kestvusest.

12:5.10 (135.9) Mittevaimsed loomad teavad ainult minevikku ning elavad olevikus. Sisimas elava vaimuga inimesel on ettenägemisvõime (taipamine), ta võib visualiseerida tulevikku. Vaid tulevikku suunatud ja progressiivsed suhtumised on isikuliselt reaalsed. Kivinenud eetika ja traditsiooniline kõlblus küünivad vaid õige pisut looma tasemest kõrgemale. Ka stoitsism ei esinda eneseteostuse kõrget taset. Eetika ja moraal muutuvad tõeliselt inimomaseiks siis, kui nad on dünaamilised ja progressiivsed ning kui neid elustab universumireaalsus.

12:5.11 (135.10) Inimisiksus ei ole pelgalt midagi niisugust, mis aja- ja ruumisündmustega kaasas käib, inimisiksus võib toimida ka selliste sündmuste kosmilise põhjusena.

6. Kõikne ülemjuhtimine

12:6.1 (135.11) Universum ei ole staatiline. Stabiilsuse põhjuseks pole inertsus, pigemini on ta tasakaalustatud energiate, ühiselt toimivate meelte, kooskõlastatud morontiate, vaimu ülemkontrolli ja isiksuse ühendumise tulemus. Stabiilsus on tervikuna alati võrdeline jumalikkusega.

12:6.2 (135.12) Tervikuniversumi füüsilisel juhtimisel rakendab Kõikne Isa oma eesõigust ja esmasust Paradiisisaare kaudu, kosmose vaimses haldamises on Jumal absoluutne Igavese Poja isikus. Meele vallas tegutsevad Isa ja Poeg kooskõlastatult Ühises Toimijas.

12:6.3 (136.1) Kolmas Allikas ja Kese aitab hoida ühinenud füüsiliste ja vaimsete energiate ning moodustiste tasakaalu ja kooskõlastust oma kosmilise meele mõjuvälja absoluutsuse kaudu ja ka talle loomuomase ning universaalse füüsilise- ja vaimugravitatsiooniga seostuva lisajõu rakendamise abil. Ükskõik millal ja ükskõik kus ka ei ilmneks side ainelise ja vaimse vahel, on sellise meeleilmingu aluseks Lõpmatu Vaimu toimimine. Vaid meel üksi on see, mis suudab seostada ainelise tasandi füüsilisi jõudusid ja energiaid vaimutasandi vaimsete jõudude ja olenditega.

12:6.4 (136.2) Ükskõik millist universaalset ilmingut uurides veenduge, et olete arvesse võtnud füüsilise, intellektuaalse ja vaimse energia vastastikust seost ning teinud ka vajalikke mööndusi ootamatute ilmingute arvel, mis johtuvad nende ühendamisest isiksuse poolt, ning ettearvamatute ilmingute arvel, mis johtuvad kogemuslike Jumaluste ning Absoluutide toimimistest ja reaktsioonidest.

12:6.5 (136.3) Universum on hõlpsasti prognoositav vaid kvantitatiivses ehk gravitatsiooni mõõdetavuse mõttes. Nii nagu füüsilised algjõud ei reageeri lineaargravitatsioonile, ei tee seda ka lõplike universumireaalsuste kõrgemad mõistuslikud tähendused ning ehedad vaimuväärtused. Kui kõne all on kas füüsiliste, mõistuslike või vaimsete jõudude uued ühendused, siis ei ole kõiksus kvalitatiivselt kergesti prognoositav, ehkki energiate või jõudude niisugused kombinatsioonid muutuvad osaliselt prognoositavaiks, kui neid kriitiliselt jälgida. Kui loodud-olendi isiksus ühendab mateeria, meele ja vaimu, ei suuda me päris täpselt ette ennustada niisuguse vaba tahtega olendi otsuseid.

12:6.6 (136.4) Näib, et ürgjõu, tekkiva vaimu ning teiste mitteisikuliste viimaste kõik faasid reageerivad mingite küllalt kindlate, kuid tundmatute põhimõtete kohaselt ning neid iseloomustab toimimise suur ulatus ja paindlik reaktsioon, mis võib piiratud ulatusega üksiknähtuse ilmingute puhul sageli segadussegi viia. Kuidas seletada nende kujunevate universumitegelikkuste puhul avalduvat reageerimisvabadust, mida ei ole võimalik ette ennustada? Need tundmatud ja äraarvamatud prognoosimatused — olgu siis tegemist jõu algüksuse käitumisega, kindlakstegemata meeletasandi reaktsiooniga või kosmoses sündivat hiiglaslikku eeluniversumit iseloomustava ilminguga — annavad arvatavasti aimu Viimase tegutsemisest ning Absoluutide kohaloleku toimimisest, mis ajaliselt eelnevad kõigi universumite Loojate tegevusele.

12:6.7 (136.5) Me ei tea küll päris täpselt, aga kahtlustame, et niisugune hämmastav mitmekülgsus ja selline põhjalik kooskõlastatus näitab Absoluutide kohalolekut ja tegevust ning sedavõrd erinevad reaktsioonid näiliselt ühesugustele põhjustele lubavad järeldada Absoluutidele omaseid reaktsioone ning seda mitte pelgalt vahetutele ja antud olukorrast tulenevatele põhjustele, vaid ka kõikidele teistele nendega seostuvatele põhjustele kogu tervikuniversumis.

12:6.8 (136.6) Üksikisikuil on olemas nende saatuse kaitsjad ning igal planeedil, süsteemil, tähtkujul, universumil ja superuniversumil on vastav valitseja, kes töötab oma valdusala hüvanguks. Havona ja koguni suuruniversumi üle valvavad need, kellele on usaldatud niisugune suur vastutus. Kes aga hoolitseb tervikuniversumi kui terviku eest ja vaatab selle järele, et tema põhivajadused oleksid rahuldatud kõikjal alates Paradiisist ning lõpetades neljanda, kaugeima ruumitasandiga? Eksistentsiaalselt saab niisugust ülimat hoolitsust eeldatavasti Paradiisi-Kolmsuse osaks pidada, kogemuslikult võttes aga sõltub Havona-järgsete universumite ilmumine:

12:6.9 (136.7) 1. potentsiaali osas Absoluutidest;

12:6.10 (136.8) 2. suuna osas Viimasest;

12:6.11 (137.1) 3. evolutsioonilise kooskõlastuse osas Ülimast;

12:6.12 (137.2) 4. haldamise osas enne eriomaste valitsejate ilmumist Tervikuniversumi Arhitektidest.

12:6.13 (137.3) Määratlematu Absoluut läbistab kogu ruumi. Meil pole täit selgust Jumalus-Absoluudi ning Kõikse Absoluudi täpse seisundi kohta, kuid teame hilisemaid funktsioone, kus Jumalus-Absoluut ja Määratlematu Absoluut toimivad. Jumalus-Absoluut võib olla ligi kõikselt, kuid pole kuigi usutav, et ruumiliselt. Viimane on praegu või siis kunagi tulevikus ruumiliselt kohal neljanda ruumitasandi kaugeimas osas. Kahtleme, kas Viimase ruumikohalolek küünib ealeski tervikuniversumi äärealadest kaugemale, neis piirides aga ühendab Viimane jätkuvalt kolme Absoluudi potentsiaalide loovat kujundamist.

7. Osa ja tervik

12:7.1 (137.4) Läbi kogu aja ja ruumi ning kõikide reaalsuste suhtes, olgu need siis missugused tahes, kehtib vääramatu ja mitteisikuline seadus, mis on võrdne kosmilise ettehoolduse toimega. Arm märgib Jumala armastusest kantud suhtumist üksikisikusse, aga Jumala suhtumist tervikusse tähistab erapooletus. Jumala tahe ei tarvitse tingimata peale jääda osa suhtes — üksiku isiksuse südames —, küll aga valitseb tema tahtmine terviku, universumite universumi üle.

12:7.2 (137.5) On tõsi, et terves Jumala suhtlemises kõikide oma olenditega pole tema seadused oma olemuselt suvalised. Teile, kelle nägemisulatus on ahtake ning vaatenurk piiritletud, peavad Jumala teod sageli näima diktaatorlikud ja meelevaldsed. Jumala seadused on lihtsalt Jumala harjumused, tema pidev tegutsemistava, ning kõiki asju teeb ta hästi. Kui märkate, kuidas Jumal teeb ühte ja sedasama asja ikka ühtemoodi, siis on põhjus lihtsalt selles, et antud tingimustes on see parim viis toda teatud asja teha. Parim viis on ka õige viis ning seepärast nõuabki lõpmatu tarkus, et see saaks tehtud tol täpsel ja täiuslikul moel. Peaksite ka meeles pidama, et loodusmaailm ei ole pelgalt Jumaluse looming, vaid neis ilmingutes, mida inimene loodusmaailmaks nimetab, osalevad ka teised mõjud.

12:7.3 (137.6) Ükskõik missugune madaldumine ei sobi jumaliku olemusega kokku ning ta ei saa endale lubada mitte ainsatki puhtisiklikku toimingut halvasti sooritada. Tuleb siiski selgitada: kui mistahes jumalikus olukorras, ükskõik millistes äärmuslikes olukordades või juhul, kui ülima tarkuse kulg võib osutada vajadusele teistmoodi käituda — kui täiuslikkuse nõudmised võivad ühel või teisel põhjusel ette kirjutada mõne muu, parema reageerimisviisi, siis toimib kõiketeadev Jumal kohe sel paremal ja sobilikumal kombel. Sellisel juhul on tegemist kõrgema seaduse väljendumisega, mitte madalama seaduse äramuutmisega.

12:7.4 (137.7) Jumal ei ole oma vabal tahtel põhinevate tegude kroonilise kordamise ori, keda kammitseksid harjumused. Lõpmatu seadused ei ole üksteisega vastuolus, vaid neid kõiki iseloomustab vääramatus ja täiuslikkus; nad kõik on vääramatult õiged teod, mille taga seisavad täiuslikud otsused. Seadus on lõpmatu, täiusliku ja jumaliku meele muutumatu reaktsioon. Kõik Jumala teod on tahtelised, ja seda nende näilisele samasusele vaatamata. Jumalas ei ole „muutlikkust ega muutuste varju”. Ent kõike seda, mis on tõsi Kõikse Isa kohta, ei saa sama kindlalt väita ei temast alamal seisvate intellektiolendite ega ka tema arenguliste loodud-olendite kohta.

12:7.5 (137.8) Et Jumal ei muutu, võite olla täiesti kindlad: tavalistes olukordades teeb ta alati ühte ja sedasama, tehes seda ikka tavalisel, harilikul kombel. Kõikide loodud asjade ning olendite jaoks on Jumal püsivuse kindel tõend. Ta on Jumal ning seepärast ta ei muutu.

12:7.6 (138.1) Kogu see käitumiskindlus ja toimimisühtsus on isikuline, teadvustatud ja ülimalt tahteline, sest suur Jumal ei ole omaenese täiuslikkuse ja lõpmatuse abitu ori. Jumal ei ole iseeneslikult toimiv automaatne jõud ega mingi orjalik, seadustest ahistatud vägi. Jumal pole ei matemaatiline võrrand ega keemiline valem. Ta on vaba tahtega esmane isiksus. Ta on Kõikne Isa — olend, kes on ülimalt tulvil isiksust ning kõikide olendite isiksuse universaalne läte.

12:7.7 (138.2) Jumalat otsivate aineliste surelike südameis ei valitse Jumala tahe sugugi mitte kõikjal alati ühteviisi, ent kui vaadelda ulatuslikumat ajahetke, mis hõlmab praeguse silmapilgu asemel kogu esimest elu, siis hakkab Jumala tahe ikka selgemini ja selgemini paistma nendest vaimuviljadest, mida vaimust juhitud Jumala laste elu kannab. Kui aga inimelu piire veelgi avardada, nii et see hõlmaks ka morontia-kogemuse, siis näeme, kuidas jumalik tahe lööb ajaolendite vaimsustuvates tegudes üha kirkamalt särama; need ajaolendid, kes on hakanud maitsma seda jumalikku naudingut, mille toob kaasa inimisiksust ning Kõikse Isa isiksust ühendava suhte kogemine.

12:7.8 (138.3) Jumala isadus ning inimeste vendlus kujutavad endast osa ja terviku paradoksi isiksuse tasandil. Jumal armastab iga üksikut olendit kui üht taevase perekonna last. Ja ometigi armastab Jumal nõnda kõiki olendeid: ta ei tee isikute vahel vahet ning tema armastuse kõikjalikkus ühendab terviku sugulussuhtesse, universaalsesse vendlusse.

12:7.9 (138.4) Isa armastus muudab iga isiksuse absoluutselt omanäoliseks, Kõikse Isa ainukordseks lapseks — lapseks, kellesarnast lõpmatuses teist ei leidu; tahteolendiks, kelletaolist ei kohta enam terve igaviku vältel. Isa armastus ümbritseb aupaistega iga Jumala last ning valab valgusega üle taevase perekonna iga liikme, joonistades kõikide Isa isalikust ringlusest eemale jäävate mitteisikuliste tasandite taustal eredasti välja iga isikulise olendi ainukordse olemuse. Jumala armastus toob vapustaval moel esile iga tahteolendi transtsendentse väärtuse ning ilmutab eksimatult sedagi, kui hinnaliseks peab Kõikne Isa viimast kui üht oma lastest — alates Paradiisi staatusega kõrgeimast Looja-isiksusest ning lõpetades mõnes aja ja ruumi arengumaailmas inimsoo koidikul metsikute hõimude keskel elava madalaima, ent tahteolendi nime vääriva isiksusega.

12:7.10 (138.5) Just see Jumala armastus üksikisiku vastu loobki kõikide olendite jumaliku perekonna, Paradiisi-Isa vaba tahtega laste universaalse vendluse. Ning et see vendlus on universaalne, siis kujutab ta endast tervikukeskset suhet. Kui vendlus on universaalne, ei väljenda ta mitte suhet igaühega, vaid kõikidega. Vendlus on kogu terviku reaalsus ning väljendab seetõttu terviku omadusi, vastandina osa omadustele.

12:7.11 (138.6) Vendlus kujutab endast kõikide universaalsesse eksistentsi kuuluvate isiksuste vahelise suhte fakti. Mitte keegi ei saa vältida seda tulu ega neid karistusi, mida võib lõpptulemusena kaasa tuua suhe teistega. Osa saab kasu või kannatab koos tervikuga. Iga üksiku inimese hea pürgimus toob kasu kõikidele ning iga üksiku eksimus või kurjus suurendab kõigi inimeste kannatusi. Tervik liigub samamoodi nagu osagi. Osa edeneb samuti nagu tervik. Osa ja terviku suhtelised kiirused määravad ära selle, kas terviku inerts pidurdab osa või kannab teda edasi kosmilise vendluse hoog.

12:7.12 (139.1) Jääb mõistatuseks, kuidas saab Jumal olla ülimalt isikuline, eneseteadvusega olend, kes asub oma keskuses, ning olla samal ajal isiklikult ligi terves hiiglaslikus kõiksuses ning isiklikult ühenduses niisuguse peaaegu lõpmatult suure olenditehulgaga. Teie usku ei tohiks vähimalgi määral kõigutada tõik, et niisugune nähtus kujutab endast müsteeriumi, milleni inimomane arusaamine ei küüni. Ärge laske end vapustada ega heidutada lõpmatuse suurusest, igaviku hõlmamatusest ega Jumala võrratu iseloomu aulisusest ja hiilgusest ning ärge seepärast veel julgust kaotage: Isa ei ole kellestki teist väga kaugel. Ta elab teie sisimas ning temas liigume tõesti meie kõik, elame temas sõna otseses mõttes ning oleme temas tõeliselt olemas.

12:7.13 (139.2) Ehkki Paradiisi-Isa toimib enda kooskõlastatud ning alamate jumalike loojate läbi, hoiab ta teiega ülimalt lähedast, sisimat sidet, mis on nii ülev, nii ülimalt isiklik, et isegi mina ei suuda seda aduda: jutt on Isa fragmendi saladuslikust ühendusest selle inimhingega ja sureliku meelega, kus ta antud hetkel asub. Teades seda kõike, mida on teile teada nende Jumala kingituste kohta, teate te sedagi, et Isa pole ülimalt lähedaselt seotud mitte ainult oma jumalike kaaslastega, vaid ka oma arenguliste ja surelike aja lastega. Isa elab tõepoolest Paradiisis, aga tema jumalik ligidus asub ka inimeste meeles.

12:7.14 (139.3) Kuigi Poja vaimu valatakse välja kõige liha peale, ehkki Poeg elas kunagi teie keskel surelikul, lihalikul kujul ning seeravid valvavad teie üle ja juhivad teid isiklikult — kuidas saakski keegi neist Teise ja Kolmanda Keskme jumalikest olenditest üldse lootagi teile nii lähedale jõuda või teist nõnda hästi aru saada nagu Isa, kes on andnud osakese iseenesest selleks, et see elaks teie sisimas, et see oleks teie ehe ja jumalik, koguni teie igavene mina?

8. Mateeria, meel ja vaim

12:8.1 (139.4) „Jumal on vaim,” aga Paradiis ei ole seda. Materiaalne universum on alati see lava, kus toimub kogu vaimne tegevus; vaimolendid ja vaimsed tõusuteelised elavad ja töötavad ainelise reaalsuse füüsilistel sfääridel.

12:8.2 (139.5) Kosmilise jõu annetamine, kosmilise gravitatsiooni maailm on Paradiisisaare tegevusvaldkond. Kogu algne jõud-energia lähtub Paradiisist ning loendamatute universumite loomiseks vajalik mateeria ringleb praegu üligravitatsiooni kohaloleku kujul läbi kogu tervikuniversumi: see ligidus moodustab läbitava kosmose jõulaengu.

12:8.3 (139.6) Ükskõik missugused jõumuutused kaugemates universumites ka ei toimuks, allub jõuliikumine pärast Paradiisist lähtumist ikka igavese Saare lõppematule, ikka ja alati ligiolevale ning vääramatule tõmbejõule; loomupärase sõnakuulelikkusega tiirleb ta lakkamatult universumite igavesi ruumiradu mööda. Füüsiline energia ongi see ainus reaalsus, mis ausalt ja vankumatult universaalsele seadusele allub. Ainult loodudolendite tahtelise tegutsemise valdkonnas tuleb ette hälbimist jumalikelt radadelt ja esialgsetest plaanidest. Võimsus ning energia kujutavad endast universaalseid tõendeid keskse Paradiisisaare püsivusest, järjepidevusest ja igavikulisusest.

12:8.4 (139.7) Vaimu annetamine ning isiksuste vaimsustamine ehk vaimugravitatsiooni maailm on Igavese Poja valdkond. See lakkamatult kõiki vaimureaalsusi enda poole tõmbav Poja vaimugravitatsioon on niisama tõeline ja absoluutne nagu Paradiisisaare kõikvõimas aineline mõjuväligi. Kuid arusaadavalt on füüsilise iseloomuga materiaalsed ilmingud ainelise meelega inimesele paremini tuttavad kui samavõrra reaalsed ja võimsad vaimse olemusega mõjud, mida saab märgata ainult hinge vaimne taip.

12:8.5 (140.1) Kui universumis muutub ükskõik missuguse isiksuse meel vaimsemaks, rohkem Jumala taoliseks, siis hakkab ta nõrgemini reageerima ainelisele gravitatsioonile. Reaalsus, mida mõõdab reageerimine füüsilisele gravitatsioonile on vastandiks sellele reaalsusele, mida määratletakse temas sisalduva vaimu kvaliteediga. Füüsilise gravitatsiooni toime kujutab endast mittevaimse energia kvantitatiivset mõõdupuud, aga vaimugravitatsiooni toime on jumalikkuse elava energia kvalitatiivne mõõt.

12:8.6 (140.2) Seda, mida füüsilise loodu jaoks on Paradiis ning vaimse universumi jaoks Igavene Poeg, on Ühine Toimija meele valdkondade — aineliste, morontia- ja vaimolendite ning isiksuste aruka universumi jaoks.

12:8.7 (140.3) Ühine Toimija reageerib nii ainelistele kui ka vaimsetele reaalsustele ning seetõttu saab temast täiesti loomulikult universaalne hoolitseja kõikide intellektiolendite eest, kes võivad esindada ka loodu ainelise ja vaimse faasi liitu. Intellekti annetamine ning ainelise ja vaimse eest hoolitsemine meele fenomeni abil on ainuliselt Ühise Toimija valdkond; sel kombel saab temast vaimse meele partner, morontiameele tuum ning aja arenguliste olendite ainelise meele algolemus.

12:8.8 (140.4) Meel kujutab endast menetlust, mille abil vaimureaalsused muutuvad loodud isiksuste jaoks kogemuslikeks. Ning lõppkokkuvõttes on aineülesed isegi inimmeele ühendavad võimed: suutlikkus kooskõlastada erinevaid asju, arvamusi ning väärtusi.

12:8.9 (140.5) Ehkki surelikul meelel on vaevalt võimalik aduda suhtelise kosmilise reaalsuse seitset tasandit, peaks inimintellekt siiski suutma haarata paljutki piiritletud reaalsuse kolme toimiva tasandi tähendusest:

12:8.10 (140.6) 1. mateeria. Organiseeritud energia, mis allub lineaargravitatsioonile, väljaarvatud juhul, kui teda ei teisenda liikumine ega määratle meel;

12:8.11 (140.7) 2. meel. Kujundatud teadvus, mis ei allu täielikult ainelisele gravitatsioonile ning mis saab tõeliselt vabaks siis, kui teda teisendab vaim;

12:8.12 (140.8) 3. vaim. Kõrgeim isikuline reaalsus. Tõeline vaim ei allu füüsilisele gravitatsioonile ning lõpuks saab temast kõikide isiksuse nime väärivate, arenevate energiasüsteemide motiveeriv mõju.

12:8.13 (140.9) Kõikide isiksuste eksistentsi eesmärk on vaim, ainelised ilmingud on suhtelised ning nende kahe universaalse vastandi vahele sekkub kosmiline meel. Meele annetamine ning vaimu hoolekanne on Jumaluse kaas-isikute — Lõpmatu Vaimu ja Igavese Poja ülesanne. Täielik Jumaluse reaalsus ei ole mitte meel, vaid vaim-meel — meelvaim, mida ühendab isiksus. Siiski koonduvad nii vaimu kui ka aine absoluudid Kõikse Isa isikus.

12:8.14 (140.10) Paradiisis on need kolm energiat — füüsiline, mõistuslik ja vaimne — kooskõlastatud. Arenevas kosmoses domineerib kõikjal energia-aine, välja arvatud isiksuses, kus ülemvõimu üritab haarata vaim, tehes seda meele vahendusel. Vaim on kõikide olendite isiksuskogemuse põhiline reaalsus, sest Jumal on vaim. Vaim püsib muutumatuna ning küünib seepärast kõikides isiksussuhetes nii meelest kui ka mateeriast kõrgemale; viimased kaks on edeneva saavutuse kogemuslikud muutujad.

12:8.15 (140.11) Kosmilise evolutsiooni käigus saab mateeriast filosoofiline vari, mida jumaliku valgustatuse vaimusära kohalolekul heidab meel, kuid see ei muuda olematuks aineenergia reaalsust. Meel, mateeria ning vaim on võrdselt reaalsed, ent jumalikkust saavutada üritava isiksuse jaoks ei ole nad ühtviisi väärtuslikud. Jumalikkuseteadvus on edenev vaimne kogemus.

12:8.16 (141.1) Mida kirkamini särab vaimsustunud isiksus (Isa universumis, potentsiaalse vaimisiksuse fragment üksikolendis), seda tugevama varju heidab sekkuv meel oma materiaalsele rüüle. Ajas on inimese keha täpselt niisama reaalne kui ta meel ja vaimgi, ent surmas jäävad nii meel (identiteet) kui ka vaim ellu, keha aga mitte. Isiksuse kogemuses võib kosmiline reaalsus ka olemata olla. Ja nii on teile tuntud kreeka ütlusel mateeriast kui temast reaalsema vaimse algolemuse varjust tõepoolest oma filosoofiline tähendus.

9. Isikulised reaalsused

12:9.1 (141.2) Vaim on universumite põhiline isikuline reaalsus, isiksus aga on põhiline kogu vaimureaalsusega seostuvas, astmeliselt arenevas kogemuses. Universumis edenemise igal uuel tasandil on isiksuskogemuse iga faas tulvil vihjeid ahvatlevate isikuliste reaalsuste avastamiseks. Inimese tegelik saatus tähendab ikka uute ja uute vaimsete sihtmärkide seadmist, seejärel aga reageerimist niisuguste mittemateriaalse väärtusega kõrgete sihtmärkide kosmilisele ahvatlusele.

12:9.2 (141.3) Isiksustevahelise soodsa ühenduse saladuseks on armastus. Üheainsa kokkupuutumise põhjal ei saa te veel inimest tegelikult tundma. Teil ei ole võimalik tunda ja armastada muusikat matemaatilise deduktsiooni kaudu, ehkki muusika on üks matemaatilise rütmi vorme. Telefoniabonendile välja antud number ei määratle mingilgi kombel selle abonendi isiksust ega märgi mitte kui midagi sellist, mis seostuks tema iseloomuga.

12:9.3 (141.4) Matemaatika kui materiaalne teadus on hädatarvilik selleks, et osata intellektuaalsel tasandil arutleda universumi materiaalsete tahkude üle, kuid niisugused teadmised ei tarvitse veel tingimata kujutada endast osakest tõe kõrgemast äratundmisest või vaimsete reaalsuste isiklikust hindamisest. Mitte ainult elavas maailmas, vaid koguni füüsilise energia ilmas on kahe või enama asja summa väga sageli midagi rohkemat või midagi hoopis muud kui seesuguse ühenduse eeldatav, lihtsal kokkuliitmisel saadav tulemus. Ei kogu matemaatikateadus, terve filosoofiamaailm ega kõrgeim füüsika või keemia mõistnud ennustada ega teadnud, et kahe gaasilise vesinikuaatomi ühendus ühe gaasilise hapnikuaatomiga annab tulemuseks uue, lihtsast summeerimistulemusest kvalitatiivselt erineva aine: vedela vee. Juba ainuüksi selle ühe füüsikalis-keemilise nähtuse teadmine ja mõistmine pidanuks tõkestama materialistliku filosoofia ning mehhanistliku kosmoloogia tekkimist.

12:9.4 (141.5) Tehniline analüüs ei anna selgitust, mida üks või teine inimene või asi suudab teha. Nii näiteks saab veega väga hästi tuld kustutada. Tõik, et vesi tuld kustutab, sisaldub igapäevases kogemuses, ent ükskõik kui palju ka vett analüüsida, ei selgu sellest vee niisugune omaduse olemasolu. Analüüs näitab, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust ning nende elementide lähem uurimine kinnitab: hapnik soodustab igati põlemist ning vesinik ise põleb hästi.

12:9.5 (141.6) Teie religioon on muutumas tõeliseks, sest ta on vabanemas hirmu orjusest ning ebausu köidikutest. Teie filosoofia võitleb, saamaks vabaks dogmadest ja traditsioonidest. Teie teadus on haaratud tõe ja vale igikestvast heitlusest, ta võitleb selle nimel, et raputada endalt abstraktsioonide ahelad, matemaatika orjus ning mehhanistliku materialismi suhteline pimedus.

12:9.6 (142.1) Surelikul inimesel on olemas vaimutuum. Meel on jumaliku vaimutuuma ümber koondunud isiklik-energeetiline süsteem, mis toimib ainelises keskkonnas. Selline isikulise meele ja vaimu elav suhe moodustab igavese isiksuse universumipotentsiaali. Tõeline õnnetus, püsiv pettumus, tõsine lüüasaamine või vältimatu surm võivad saabuda ainult siis, kui mina-arusaamad lubavad endale seda, et tõrjuvad keskse vaimutuuma juhtiva jõu täiesti kõrvale, astudes ise selle asemele; see rikub isiksuse identiteedi kosmilist kava.

12:9.7 (142.2) [Esitanud Tarkuse Täiustaja, keda on selleks volitanud Päevilt Vanad.]

13 Kiri - Paradiisi pühad sfäärid

Urantia raamat

13. Kiri

Paradiisi pühad sfäärid

13:0.1 (143.1) KOSMOSES, keskse Paradiisisaare ning Havona kõige seesmisemate planeetide orbiitide vahel, ringlevad kolmel lühemal orbiidil erilised sfäärid. Paradiisile kõige lähemal asuvad Kõikse Isa seitse salasfääri, teine rühm koosneb Igavese Poja seitsmest valgusmaailmast ning kõige välimisemal orbiidil ringlevad Lõpmatu Vaimu seitse hiigelsfääri — Seitsme Meistervaimu toimimise keskusmaailma.

13:0.2 (143.2) Need kolm Isale, Pojale ja Vaimule kuuluvat ringlust, millest igaüks hõlmab seitse maailma, on võrratu hiilguse ja kujuteldamatu kirkuse sfäärid. Isegi nende aineline ehk füüsiline ülesehitus kuulub klassi, mida ei ole teile ilmutatud. Iga ringlus on materiaalses mõttes teistest erinev ning iga ringluse iga maailm erineb ülejäänutest, välja arvatud Poja seitse maailma, mis on füüsiliselt olemuselt sarnased. Kõik kakskümmend üks sfääri on oma mõõtmetelt hiigelsuured ning iga seitsmest maailmast koosnev rühm on erineval kombel igavikustatud. Meie teada on nad ikka ja alati olemas olnud, nad on igavesed nagu Paradiiski. Nende tekkeloo kohta ei leidu mingeid allikmaterjale ega vesta sellest ka ainuski pärimus.

13:0.3 (143.3) Igavese Saare vahetus läheduses ümber Paradiisi tiirlevad Kõikse Isa seitse salasfääri peegeldavad hästi igaveste Jumaluste keskse hiilguse vaimset sära ning heidavad seda jumaliku kirkuse valgust üle kogu Paradiisi ning koguni Havona seitsmele ringlusele.

13:0.4 (143.4) Igavese Poja seitsmest pühast maailmast saavad ilmselt alguse vaimse valguse ebaisikulised energiad. Mitte üheski neist seitsmest säravast maailmast ei saa viibida ainuski isikuline olend. Vaimse säraga valgustavad need maailmad tervet Paradiisi ning Havonat, suunates puhast vaimset helendust seitsmesse superuniversumisse. Need teise ringluse kirkad sfäärid saadavad oma valgust (ilma soojuseta valgust) ka Paradiisile ning seitsme ringlusega keskse universumi miljardile maailmale.

13:0.5 (143.5) Lõpmatu Vaimu seitsmes maailmas asuvad Seitse Meistervaimu, kes juhivad seitsme superuniversumi saatust, saates neile ajas ja ruumis loodutele Jumaluse Kolmanda Isiku vaimset valgust. See vaimsustav mõju hõlmab ka kogu Havona, aga mitte Paradiisisaart.

13:0.6 (143.6) Kuigi Isa maailmad on need sfäärid, kus kõik Isa kingitud isiksusega olendid saavutavad oma lõpliku seisundi, ei ole see mainitud sfääride ainus ülesanne. Neis maailmades asuvad ka paljud olendid ning olemisvormid, kes pole isikulised. Igal Isa ringlusse ning samuti Vaimu ringlusse kuuluval maailmal on oma kindlat liiki pidev elanikkond, ent arvame, et Poja maailmades elavad teatud ühelaadsed, mitteisikulised olendid. Isa fragmendid kuuluvad Diviningtoni põliselanike hulka, teisi pideva elanikkonna klasse aga teile ei ilmutata.

13:0.7 (143.7) Nii keskses universumis kui ka superuniversumites on Paradiisi kahekümne ühel kaaslasel täita palju ülesandeid, mida siinsetes jutustustes ei avaldata. Te suudate mõista nende sfääride elust sedavõrd vähe, et teil pole lootustki saada mingit tegelikkusele vastavat pilti ei nende olemusest ega funktsioonidest: seal sünnib tuhandeid asju, mida teile ei ilmutata. Need kakskümmend üks sfääri hõlmavad tervikuniversumi toimimise potentsiaale. Käesolevad kirjad võimaldavad heita vaid põgusa pilgu mõningatele valitud sündmustele, mis on seotud suuruniversumi käesoleva universumiajastuga — või täpsemini praeguse universumiajastuga ühes suuruniversumi seitsmest sektorist.

1. Isa seitse püha maailma

13:1.1 (144.1) Isa pühade elusfääride ringluses sisalduvad universumite universumi ainsad olemuslikult universumiga liituvad isiksussaladused. Need Paradiisi-satelliidid, mis moodustavad mainitud kolmest ringlusest sisima, on keskses universumis ainsad isiksustele keelatud maailmad. Isiksustele on küll suletud ka ala-Paradiis ning Poja maailmad, ent kumbki neist niikuinii ei seostu isiksustega.

13:1.2 (144.2) Isa Paradiisi-maailmu juhivad Kolmsuse Alaliste Poegade kõrgeima klassi moodustavad Ülimuslikkuse Kolmsustatud Saladused. Nende maailmade kohta oskan ma vähe öelda ning neis toimuvast mitmekülgsest tegevusest tohin ma kõnelda veelgi vähem. Niisugune teave puutub ainult neisse olenditesse, kes neis maailmades toimivad ning sealt teele asuvad. Ja ehkki ma olen mingil määral tuttav kuuega neist erilistest maailmadest, ei ole ma iial laskunud Diviningtonile — see maailm on mulle täielikult keelatud.

13:1.3 (144.3) Üks põhjustest, miks neid maailmu saladuses hoitakse, on järgmine: igaühes neist seitsmest pühast sfäärist on Paradiisi-Kolmsuse moodustavad Jumalused esindatud ehk avaldunud just sellele maailmale eriomasel moel. Tegemist ei ole Jumaluse isiksusega, vaid kordumatu kohalolekuga, mida suudavad õigesti hinnata ja mõista vaid selles sfääris elavad intellektiolendite rühmad või siis need, kel on sellele sfäärile vaba ligipääs. Ülimuslikkuse Kolmsustatud Saladused on niisuguste eriomaste ja ebaisikuliste Jumaluse kohalolekute isikulised esindajad. Ning Ülimuslikkuse Saladused ongi täiesti isikulised olendid, kes on oma üleva ja nõudliku töö tarvis varustatud eriliste võimetega ning selleks tööks suurepäraselt kohanenud.

13:1.4 (144.4) 1. DIVININGTON. See maailm on ainulises mõttes „Isa süli” — Kõikse Isa isiklik suhtlemissfäär, milles ilmneb tema jumalikkuse erisus. Divinington on Mõttekohandajate kohtumispaik Paradiisis, ent ta on koduks veel paljudele teistele olemisvormidele, isiksustele ning muudele Kõiksest Isast lähtuvatele olenditele. Kõikse Isa üksiksammud on lisaks Igavesele Pojale pannud otsese aluse paljudele teistelegi isiksustele. Siin elavad vennalikult koos ning tegutsevad ainult Isa fragmendid ning need isiksused ja muud olendid, kes on saanud alguse otseselt ning ainult Kõiksest Isast.

13:1.5 (144.5) Diviningtoni saladused hõlmavad Mõttekohandajate annetamise ning nende toimimise saladuse. Mõttekohandajate olemus, päritolu ning viis, kuidas nad arenevate maailmade alamate olenditega ühendust võtavad, kujutab endast Paradiisi sellesse sfääri kuuluvat saladust. Need hämmastavad toimingud ei puuduta isiklikult mitte kedagi teist meie hulgast ning sellepärast peavadki Jumalused õigeks mitte lubada meil lõpuni mõista selle suure ja jumaliku hoolekande kõiki erijooni. Vastavalt sellele, mil määral me jumaliku tegevuse tolle faasiga kokku puutume, on meil lubatud mingite konkreetsete toimingute kohta kõike teada saada, kuid meid ei teavitata täielikult kõnealuse suure annetuse lähematest üksikasjadest.

13:1.6 (145.1) Samuti kuuluvad sellesse sfääri Isa fragmentide kõikide teiste kujude, Gravitatsiooni Sõnumitoojate ning arvutu hulga teile ilmutamata olendite olemust, eesmärki ning tegevust kätkevad saladused. Ülimalt tõenäoline, et kui mulle ilmutataks neid Diviningtoni kohta käivaid tõdesid, mis jäävad praegu minu eest varjatuks, siis ajaksid need mind lihtsalt segadusse ning takistaksid mind mu praeguses töös. Aga pole ka võimatu, et minu klassi kuuluvate olendite arusaamisvõime ei küüni nende saladuste mõistmiseni.

13:1.7 (145.2) 2. SONARINGTON. See sfäär on „Poja süli”, Igavese Poja isiklik vastuvõtumaailm. See on tõusvate ja laskuvate Jumala Poegade keskus Paradiisis pärast seda, kui neile on antud täisvolitused ning nad on saanud lõpliku heakskiidu osaliseks. See maailm on kõikide Igavese Poja Poegade, aga samuti temaga kooskõlastatud ning kaas-Poegade Paradiisi-kodu. Sinna taevasele asualale kuulub arvukalt jumalike poegade klasse, mida ei ole surelikele ilmutatud, sest nad ei ole seotud tõusukavadega, mis näevad ette inimese vaimset edasiliikumist läbi universumite Paradiisi poole.

13:1.8 (145.3) Sonaringtoni saladuste hulka kuulub jumalike Poegade lihakssaamise saladus. Kui Jumala Pojast saab Inimese Poeg, kui ta sõna otseses mõttes sünnib naisest, nagu see juhtus teie maailmas tuhande üheksasaja aasta eest, siis on meil tegu universaalse müsteeriumiga. Kehastumine toimub kõikides universumites ning see on Sonaringtoni jumalik pojaksoleku saladus. Kohandajad on Jumal-Isa saladus. Jumalike Poegade kehastumine on Jumal-Poja saladus ning see on varjul Sonaringtoni seitsmendas sektoris, kuhu ei pääse mitte keegi peale nende, kes on selle ainukordse kogemuse ise läbi elanud. Teile on teatavaks tehtud ainult need kehastumise faasid, mis on ühendatud teie tõusuga seostuva elujärguga. Paradiisi-Poegade kehastumissaladusel on veel palju teisigi faase. Need Pojad kuuluvad ilmutamata liikidesse ning täidavad niisuguseid universumiteenistusega seotud ülesandeid, mida ei ole antud teile teada. Ja Sonaringtoni saladusi on veel teisigi.

13:1.9 (145.4) 3. SPIRITINGTON. See maailm on „Vaimu süli”, ainult Lõpmatut Vaimu esindavate kõrgete olendite Paradiisi-kodu. Siin kohtuvad Seitse Meistervaimu ning mõned nende järeltulijaist kõikidest universumitest. Sellel taevasel asualal võib kohata ka arvukalt ilmutamata vaimisiksuste klasse — olendeid, kes on määratud tegema väga mitmesuguseid universumitoiminguid, mis surelike ajaolendite Paradiisi igavikutasanditele viimise kavadega ei seostu.

13:1.10 (145.5) Spiritingtoni saladused hõlmavad ka peegelduvuse lahendamatuid müsteeriume. Kõneleme küll teile ulatuslikust ning universaalsest peegelduvusnähtusest ning lähemalt sellest, kuidas ta toimib seitsme superuniversumi keskusmaailmades, ent me ei seleta seda nähtust mitte kunagi lõpuni ära, sest ka meie ise ei adu seda täielikult. Mõistame paljut, vägagi paljut, mitmed olulised üksikasjad aga jäävad meie jaoks saladuseks. Peegelduvus on Jumal-Vaimu saladus. Teile on selgitatud peegelduvuse toimet vastavalt sellele, kuidas see seostub sureliku ellujäämist käsitleva tõusuplaaniga, ning kahtlemata toimib peegelduvus selleski vallas, kuid ta on ka arvukate teiste universumitegevuse faaside tavalise talitluse lahutamatu osa. Seda Lõpmatu Vaimu annetust kasutatakse ka kanalites, millel on muud ülesanded kui teadmiste kogumine ning teabe levitamine. Ja Spiritingtoni saladusi on teisigi.

13:1.11 (145.6) 4. VICEGERINGTON. See planeet on „Isa ja Poja süli” ning Isa ja Poja tegutsemisest pärinevate ilmutamata olendite salasfäär. Ka asub siin paljude hiilgusega kroonitud ja keerukat algupära olendite Paradiisi-kodu. Niisuguste olendite päritolu on seitsmes superuniversumis toimivate ohtrate erinevuste tõttu keerukas. Selles maailmas saavad kokku paljude niisuguste olendite rühmad, kelle identiteeti ei ole Urantia surelikele ilmutatud.

13:1.12 (146.1) Vicegeringtoni saladuste hulka kuuluvad kolmsustamise saladused, kolmsustamine aga kujutab endast selliste volituste saladust, mis lubab esindada Kolmsust ja toimida Jumalate asevalitsejana. Kuid Kolmsust esindama volitatakse ainult need ilmutatud ning ilmutamata olendid, kelle kolmsustamisel, loomisel, ilmnemisel või igavikustamisel on olnud tegevad ükskõik missugused kaks Paradiisi-Kolmsusest — või siis kõik kolm. Teatud liikidesse kuuluvate kirgastatud loodud-olendite kolmsustamistoimingute läbi olevaks muudetud isiksused ei kujuta endast mitte midagi enamat kui vaid selleks kolmsustamiseks loodud mõistepotentsiaali, ehk küll niisugusedki loodudolendid võivad kõrgemale viivat rada mööda, mis on avatud kõigile nendetaolistele, Jumaluse embusse tõusta.

13:1.13 (146.2) Kolmsustamata olendid ei saa kolmsustamismenetlusest täielikult aru ei siis, kui seda toimetavad kaks või ka kolm Loojat, ega ka siis, kui see sünnib teatud loodudolendite läbi. Teie ei mõista niisugust nähtust eales, kui teil just kunagi kauges tulevikus, oma kirgastunu elujärgus niisugune avastusretk ei õnnestu läbi teha, sest muidu jäävad need Vicegeringtoni saladused teie eest igaveseks ajaks varjatuks. Ent mulle, Kolmsusest pärinevale kõrgele olendile, on kõik Vicegeringtoni sektorid valla. Ma mõistan oma päritolu ja saatuse saladust täielikult ning kaitsen seda niisama täielikult ja pühalt.

13:1.14 (146.3) Kolmsustamisel leidub veel teisigi vorme ning faase, mida pole Urantia rahvastele teada antud, ning nende kogemuste isikulisi aspekte kaitstakse Vicegeringtoni salasektoris nagu kord ja kohus.

13:1.15 (146.4) 5. SOLITARINGTON. See maailm on „Isa ja Vaimu süli”, olles kohtumispaigaks nende ilmutamata olendite hiilgavale hulgale, kes pärinevad Kõikse Isa ning Lõpmatu Vaimu ühistest tegudest, seega leidub neis Vaimult päritule lisaks ka Isa jooni.

13:1.16 (146.5) See on koduks ka Üksildastele Sõnumitoojatele ning teistele sellistele isiksustele, kes kuuluvad inglitest kõrgemasse klassi. Teie tunnete neist olendeist vaid väga väheseid, sest Urantial ilmutamata klasse on olemas üliohtrasti. Et nende elukohaks on viies maailm, ei tarvitse veel tingimata tähendada, nagu olnuks Isal midagi tegemist Üksildaste Sõnumitoojate või nende inglitest kõrgemate kaaslaste loomisega, ehkki käesoleval universumiajastul mõjutab ta tõepoolest nende toimimist. Praegusel universumiajastul on Solitaringtonil kui sfääril ka Universumi Võimsusesuunajate staatusega seos.

13:1.17 (146.6) On olemas hulganisti muid vaimisiksuste klasse, keda surelik inimene ei tunne ning kes kõik peavad just Solitaringtoni oma kodusfääriks Paradiisis. Tuleb meeles pidada, et universumitegevuse kõikides alajaotustes ning igal tasandil leidub vaimseid hoolekandjaid niisama ohtrasti nagu tolles valdkonnas, mille mureks on aidata surelikul inimesel tõusta oma jumaliku Paradiisi-saatuseni.

13:1.18 (146.7) Solitaringtoni saladused. Mõnedele kolmsustamissaladustele lisaks varjab see maailm saladusi, mis seostuvad Lõpmatu Vaimu ning Kolmanda Allika ja Keskme teatud kindlate kõrgemate järeltulijate isiklike suhetega. Solitaringtonil toimuvad arvukate ilmutamata klasside lähedase lävimise müsteeriumid Isa, Poja ning Vaimu vaimudega, Kolmsuse kolmese vaimuga, aga samuti Ülima, Viimase ja Ülim-Viimase vaimudega.

13:1.19 (146.8) 6. SERAPHINGTON. See sfäär — „Poja ja Vaimu süli” — on kodumaailmaks Poja ning Vaimu loodud ilmutamata olendite hiigelhulgale. See sfäär on ka kõikide teenivate inglihulkade (kaasa arvatud supernavide, sekonavide ja seeravite) lõppsiht. Keskses universumis ning kaugemates universumites teenib ohtrasti ka niisuguste suurepäraste vaimude klasse, kes ei ole „teenijad vaimud neile, kes päästmise pärivad”. Kõik need universumitegevuse iga tasandi ja valdkonna vaimsed töötegijad peavad Seraphingtoni oma Paradiisi-koduks.

13:1.20 (147.1) Seraphingtoni saladuste hulka kuulub kolmene müsteerium, millest ma tohin avaldada vaid ühe osa: see on seeravliku transpordi saladus. Seeravite ning nendega liituvate eri liiki vaimolendite võime mähkida oma vaimukujusse ükskõik millisesse mittemateriaalsesse isiksuseklassi kuuluvaid olendeid ning viia neid pikkadele planeetidevahelistele reisidele kujutab endast saladust, mis seisab varjul Seraphingtoni pühades sektorites. Transpordiseeravid mõistavad küll seda saladust, ent ei avalda seda meile, ülejäänutele — võib-olla ei saa nad seda teha. Muud Seraphingtoni saladused seostuvad surelikele veel ilmutamata liikidesse kuuluvate vaimteenijate isiklike kogemustega. Ning me hoidume arutamast niivõrd lähedaste sugulasolendite saladusi, sest nõnda ligidasi eksistentsiklasse on peaaegu et võimalik aduda; kui avaldaksime ka ainult oma osalisi teadmisi neist ilminguist, tunduks see usalduse reetmisena.

13:1.21 (147.2) 7. ASCENDINGTON. Selle ainukordse maailma puhul on tegu „Isa, Poja ja Vaimu sülega”, kosmose tõusuolendite kohtumispaigaga, vastuvõtusfääriga nende aja palverändurite jaoks, kes oma teel Paradiisi on läbimas Havona universumit. Enne kui aja ja ruumi tõusvad hinged Paradiisi-staatuse saavutavad, on Ascendington neile tõeliseks Paradiisi-koduks. Enamiku oma „puhkusest” Havonas veedate teie, surelikud, Ascendingtonil. Teie Havona-elu vältel kujutab Ascendington endast teie jaoks sedasama, mida tähendasid teile meelelahutuste juhtijad, kui olite tõusuteel kohalikus ja superuniversumis. Siin osalete te tuhandetes ettevõtmistes, mis jäävad väljapoole sureliku kujutlusvõime piire. Nagu igal eelnenud sammul sellel Jumala poole tõusmise teel, uuenevad siingi teie inimomase mina ning jumaliku mina suhted.

13:1.22 (147.3) Ascendingtoni saladused hõlmavad ka selle müsteeriumi, kuidas saab ainelises ja surelikus meeles järk-järgult ning kindlalt välja kujuneda iseloomu ja identiteediga vaimne ning potentsiaalselt surematu teisik. Kõnealune ilming kujutab endast üht universumite kõige hämmastavamat saladust: sureliku ning ainelise loodud-olendi meeles areneb välja surematu hing.

13:1.23 (147.4) Enne kui Ascendingtoni jõuate, ei hakka te seda salapärast nähtust mitte kunagi täielikult mõistma. Ning just sellepärast ongi kogu Ascendington teie uudistavale pilgule valla. Minu jaoks on keelatud üks seitsmendik Ascendingtonist ja nimelt see sektor, mis seostub tollesama saladusega — saladusega, mis on (või saab ükskord olema) teie liiki olendite ainuomane kogemus ning omand. See kogemus kuulub teie inimliku eksistentsi juurde. Minu isiksuseklassi niisugused sündmused otseselt ei puuduta. Selle tõttu ongi see mulle keelatud, teile aga lõpuks ilmutatakse. Ent isegi pärast seda, kui see on teile ilmutatud, jääb see miskipärast igaveseks ajaks teie saladuseks. Te ei avalda seda ei meile ega mitte ühelegi teisele olendite klassile. Meie teame küll jumaliku Kohandaja ning inimpäritoluga surematu hinge igavesest ühtesulamisest, tõusutee lõpetanute jaoks aga on see kogemus absoluutne reaalsus.

2. Isa ja maailmade vahelised suhted

13:2.1 (147.5) Need erinevatesse klassidesse kuuluvate vaimolendite kodumaailmad kujutavad endast hiiglaslikke ning hämmastavaid sfääre ja on oma võrratu ilu ning ülima hiilguse poolest sarnased Paradiisiga. Tegu on jällenägemismaailmadega, taaskohtumissfääridega, püsivate kosmiliste aadressidega. Teile kui lõpetanutele antakse asupaik Paradiisis, aga Ascendington jääb pidevalt teie koduseks aadressiks ka siis, kui astute teenistusse väliskosmoses. Kogu igaviku vältel peate te Ascendingtoni oma koduks, millega seostuvad südamlikud mälestused ning mälestusi äratavad meenutused. Võibolla siis, kui saate ükskord seitsmenda astme vaimolenditeks, loobute oma elupaigast Paradiisis.

13:2.2 (148.1) Kui luuakse välisuniversumid ning kui neid kunagi peaksid hakkama asustama tõusupotentsiaaliga ajaolendid, siis meie arvates saab ka nendele tulevikulastele osaks pidada Ascendingtoni oma kodumaailmaks Paradiisis.

13:2.3 (148.2) Kui te jõuate Paradiisi, on Ascendington see ainuke püha sfäär, mida võite ilma mingite piiranguteta lähemalt tundma õppida. Vicegerington on ainus püha sfäär, mis on täielikult ning ilma mingite piiranguteta valla minu uurivale pilgule. Ehkki Vicegeringtoni saladused seostuvad minu põlvnemisega, ei pea ma praegusel universumiajastul seda oma koduks. Kolmsus-päritoluga olendid ja kolmsustatud olendid ei ole identsed.

13:2.4 (148.3) Kolmsus-päritoluga olendite ees ei ole kõik Isa maailmad ühteviisi avali: nende päriskodu on Paradiisisaarel, Ülipüha Sfääri vahetus läheduses. Sageli tulevad nad Ascendingtonile, „Isa, Poja ja Vaimu sülle”, kus suhtlevad oma kosmose alamatest maailmadest saabunud vendadega.

13:2.5 (148.4) Teile võib tunduda, nagu tuleks Isast ja Pojast pärinevatel Loojatel-Poegadel pidada oma koduks Vicegeringtoni, ent Seitsmese Jumala toimimise praegusel universumiajastul ei ole see nõnda. Niisuguseid probleeme, mis teid hämmingusse ajavad, leidub veel ohtrasti, sest on päris kindel: kui üritate aru saada kõigist neist asjust, mis Paradiisile nii lähedal seisavad, põrkate päris kindlasti kokku paljude raskustega. Ka pole teil võimalik loogilise arutluskäigu teel neile küsimustele vastust leida, sest te teate veel nii vähe. Ja kui te ka teaksite Isa maailmadest rohkem, siis kohtaksite üha uusi ja uusi raskusi niikaua, kuni teaksite nende kohta kõike. Teenistuslikud saavutused ja põlvnemise iseloom määravad ära staatuse igas niisuguses salajases maailmas, kusjuures järgnevad universumiajastud võivad mõningaid selliseid isiksusrühmitusi ümber jaotada ning seda nad kindlasti teevadki.

13:2.6 (148.5) Need siseringlusmaailmad ei ole mitte niivõrd ehedad elusfäärid kui pigem vendluse ja staatuse maailmad. Surelikud saavutavad mingi staatuse igas Isa maailmas, välja arvatud ühes. Kui näiteks teie, surelikud, Havonasse jõuate, võimaldatakse teil minna Ascendingtonile, kus olete igati teretulnud, ülejäänud kuut püha maailma aga teil külastada ei lubata. Kui olete läbi käinud Paradiisi astmed ning Lõplikkuse Korpusesse vastu võetud, antakse teile luba minna Sonaringtonile, sest te olete nii Jumala pojad kui ka tõusuteelised ning veel enamatki. Ent alatiseks jääb teile sule tuks üks seitsmendik Sonaringtonist: jumalike Poegade kehastumissaladusi kätkev sektor. Jumala tõusvatele poegadele ei ilmutata neid saladusi mitte kunagi.

13:2.7 (148.6) Lõpuks on teil vaba pääs Ascendingtonile ning ka suhteliselt vaba ligipääs Isa kõikidele teistele sfääridele peale Diviningtoni. Ent isegi siis, kui olete saanud loa laskuda viiele ülejäänud salasfäärile ning kui teist on tulnud lõpetanu, ei lubata teil külastada nende maailmade kõiki sektoreid. Ka ei anta teile luba laskuda Diviningtonile, „Isa sülle”, kuigi teil avaneb korduvalt võimalus seista „Isa paremal käel”. Terve igaviku vältel ei teki kunagi vajadust, et te viibiksite Mõttekohandajate maailmas.

13:2.8 (149.1) Need vaimuelu kohtumismaailmad on sedavõrd keelatud piirkond, et meid on palutud mitte küsidagi luba pääseda nende sfääride niisugustesse faasidesse, mis asetsevad sootuks väljaspool meie kogemusvaldkonda. Võite loodud-olenditena küll saada niisama täiuslikuks, nagu on seda Kõikne Isa jumalusena, ent teile ei ole antud teada universumiisiksuste kõikide teiste klasside kogemuslikke saladusi. Kui Looja jagab oma loodud-olendiga kogemuslikku isiksust puudutavat saladust, siis ei avalda ta seda kunagi.

13:2.9 (149.2) Eeldatavasti teavad kõiki neid saladusi Ülimuslikkuse Kolmsustatud Saladused kui ühtne tervik. Neid olendeid tunnevad täielikult vaid nende eneste rühmad eri maailmades, muud olendite klassid mõistavad neid vähe. Kui olete jõudnud Paradiisi, siis õpite tundma ja kogu südamest armastama kümmet Ascendingtoni juhtivat Ülimuslikkuse Saladust. Teisteski Isa maailmades (välja arvatud Diviningtonil) jõuate te Ülimuslikkuse Saladuste osalise mõistmiseni, ehkki mitte nii täielikult kui Ascendingtonil.

13:2.10 (149.3) Nagu juba nimigi näitab, on Ülimuslikkuse Kolmsustatud Saladused seotud Ülimaga, ent samuti Viimasega ning tulevase Ülim-Viimasega. Need Ülimuslikkuse Saladused kujutavad endast Ülima, aga samuti Viimase saladusi — koguni Ülim-Viimase saladusi.

3. Igavese Poja pühad maailmad

13:3.1 (149.4) Igavese Poja seitse säravat sfääri kujutavad endast puhtvaimse eksistentsi seitsme faasi maailmu. Need hiilgavad taevakehad on Paradiisi ning Havona kolmekordse valguse allikad ning nende mõju avaldub peamiselt keskses universumis, ent mitte ainult seal.

13:3.2 (149.5) Nendel Paradiisi-satelliitidel isiksust ei esine ning järelikult saab surelikule ja ainelisele isiksusele tutvustada vaid väikest osa kõigest nendesse puhta vaimu asualadesse puutuvast. Meid on õpetatud, et need maailmad on tulvil Igavese Poja olendite isiksuslikust vormist erinevat elu. Eeldame, et need olemusvormid koondatakse ühtekokku selleks, et nad hakkaksid tegelema hoolekandega väliskosmose uutes, kavandatavates universumites. Paradiisi filosoofid on seisukohal, et iga Paradiisi tsükkel, mis vältab umbes kaks miljardit Urantia aastat, on tunnistajaks sellele, kuidas Igavese Poja salamaailmades luuakse nendesse klassidesse kuuluvate olendite uusi reserve.

13:3.3 (149.6) Minu teada ei ole ühelgi neist Igavese Poja sfääridest kunagi käinud mitte ainsatki isiksust. Ehkki olen kogenud vägagi paljusid erinevaid asju nii Paradiisis kui ka väljaspool seda, ei ole mulle iialgi tehtud ülesandeks külastada mõnda neist maailmadest. Nendesse maailmadesse pole asja isegi mitte neil isiksustel, kelle puhul Igavene Poeg on kaasloojaks olnud. Me oleme jõudnud järeldusele, et nendesse vaimukodudesse võetakse vastu iga liiki ebaisikulisi vaime ning seda nende päritolule vaatamata. Et ma olen isik, kellel on vaimu kuju, tunduks niisugune maailm mulle tühja ja mahajäe tuna isegi siis, kui mul lubataks seda külastada. Kõrgetel vaimisiksustel ei ole kombeks rahuldada tühja uudishimu ega soosida absoluutselt kasutuid seiklusi. On ju pidevalt võimalik ette võtta nii palju põnevat ning mõtestatut, et selliste kasutute või ebareaalsete plaanide vastu ei teki tõenäoliselt üldse mingit tõsisemat huvi.

4. Lõpmatu Vaimu maailmad

13:4.1 (149.7) Havona sisemise ringluse ning Igavese Poja hiilgavate sfääride vahel tiirlevad Lõpmatu Vaimu seitse maailma ning neid asustavad Lõpmatu Vaimu järeltulijad, kirgastatud loodud isiksuste kolmsustatud pojad ning muud liiki ilmutamata olendid, kelle hooleks on eri universumitegevuse valdkondadesse kuuluvate mitmesuguste ettevõtmiste tõhus korraldamine.

13:4.2 (150.1) Seitse Meistervaimu on Lõpmatu Vaimu ülimad ja lõplikud esindajad. Nende isiklikud peatuspaigad — nende jõufookused — paiknevad Paradiisi äärealal, kuid kõiki nende suuruniversumi juhtimise ning suunamisega seotud operatsioone juhatatakse Lõpmatu Vaimu seitsmest erilisest täidesaatmissfäärist. Tegelikult on Seitse Meistervaimu universumite universumis meele ja vaimu tasakaalustajaks: nad on see kõige keskel asuv, kõikehõlmav, kõikehaarav ning kõike kooskõlastav jõud.

13:4.3 (150.2) Nendest seitsmest erisfäärist ühtlustavad ning tasakaalustavad Seitse Meistervaimu suuruniversumi kosmilise meele ringlusi. Ka on neil tegemist Jumaluste erineva vaimse suhtumise ning kohalolekuga kogu suuruniversumis. Füüsilised reaktsioonid on ühesugused, muutumatud ning alati silmapilksed ja automaatsed. Kogemuslik vaimne kohalolek aga on kooskõlas maailmade individuaalsetele meeltele loomuomaste tingimuste või seisunditega, mis moodustavad vaimse vastuvõtlikkuse aluspõhja.

13:4.4 (150.3) Füüsiline mõjuvõim, kohalolek ning toime püsivad muutumatuna kõikides universumites, olgu need siis suured või väikesed. Vaimse kohaloleku või reageerimise seisukohalt aga on erinev see, kuidas tahteolendid seda kohalolekut ära tunnevad ja vastu võtavad. Kuigi absoluutse ning eksistentsiaalse Jumaluse vaimset kohalolekut ei mõjuta mitte vähimalgi määral see, kas loodud-olendid on talle truud ja ustavad või mitte, on siiski tõsi, et alamabsoluutse ja kogemusliku Jumaluse kohaloleku toimimisele avaldavad kindlat ja otsest mõju piiritletud loodud-olendite otsused, valikud ning tahtlikud suhtumised — iga üksiku olendi, planeedi, süsteemi, tähtkuju või universumi truudus ja kiindumus. Ent Jumaluse niisugune vaimne kohalolek pole ei meelevaldne ega suvaline, selle kohaloleku kogemuslik varieerumine oleneb isikuliste loodud-olendite vabast tahtest.

13:4.5 (150.4) Vaimses kohalolekus esineva muutlikkuse määraja on olemas teie eneste südames ja meeles: määrajaks on see, missuguse valiku te teete, milliseid otsuseid langetab teie meel ning mida määrab teie tahe. Niisugune muutlikkus tuleneb loomuomaselt isikuliste intellektiolendite vabal tahtel sündivatest reageeringutest; on ju Kõikne Isa nõnda seadnud, et need olendid sellist valikuvabadust kasutaksid. Ja olendite seesugustest valikuerinevustest johtuvate soovide ning nõudmiste täitmisel ja rahuldamisel jäävad Jumalused alati kindlaks oma vaimu läheduse suurendamisele ja vähendamisele: kui olend siiralt soovib nende suuremat ligidust, siis Jumalused ka võimaldavad talle seda; eemale tõmbuvad nad aga siis, kui nende loodud-olendid enda jumalikku kingitust — valikuvabadust — kasutades seda ei soovi. Nõnda kuuletubki jumalikkuse vaim alandlikult maailmades valikut tegevatele loodud-olenditele.

13:4.6 (150.5) Asualad, millest lähtub Seitsme Meistervaimu tegutsemine, kujutavad endast tegelikult seitsme superuniversumi ja neile vastavate väliskosmose segmentide Paradiisi keskusi. Iga Meistervaim juhib ühte superuniversumit ning igaüks neist seitsmest maailmast on ette nähtud vaid ühe Meistervaimu jaoks. Seitsme superuniversumi haldamises Paradiisi tasandist madalamal ei leidu sõna otseses mõttes ainsatki faasi, mille järele nendes toimimismaailmades ei valvataks. Nad ei ole sedavõrd ligipääsmatud kui Isa või Poja sfäärid ning ehkki neis maailmades võivad pidevalt elada vaid sealset sünnipära olendid ning need, kes seal töötavad, on need seitse haldusplaneeti alati avali kõikidele olenditele, kes tahaksid neid külastada ning kel õnnestub saada oma käsutusse vajalik ülekandevahend.

13:4.7 (151.1) Minu jaoks on need toimimismaailmad kõige huvitavamad ja põnevamad paigad väljaspool Paradiisi. Mitte kuskil mujal universumis ei avane võimalust jälgida nõnda ohtrasti mitmesugust tegutsemist, millest on haaratud nii erinevad elusolendite klassid ning mis koosneb nii tohutult paljudel eri astmetel sooritatavatest toimingutest, ega nõnda ohtrasti ameteid, mis on ühtaegu nii materiaalsed, intellektuaalsed kui ka vaimsed. Kui mulle ülesannete täitmisest puhkust võimaldatakse ning ma juhtun olema Paradiisis või Havonas, siis siirdun tavaliselt ühte Seitsme Meistervaimu töökatest maailmadest, et saada loomingulist innustust kõigist neist ettevõtlikkusest, pühendumusest, ustavusest, tarkusest ning tõhususest kantud vaatepiltidest. Mitte kuskil mujal ei õnnestu mul jälgida seda, et isikuline toimimine oleks kõigil seitsmel universumireaalsuse tasandil nõnda hämmastaval kombel seesmiselt ühtne. Ning alati innustab mind nende olendite tegutsemine, kes teavad hästi, kuidas oma tööd teha, ning kes töötegemist nii väga naudivad.

13:4.8 (151.2) [Esitanud Tarkuse Täiustaja, kellele Uversa Päevilt Vanad tegid ülesandeks nõnda toimida.]

14 Kiri - Keskne ja jumalik universum

Urantia raamat

14. Kiri

Keskne ja jumalik universum

14:0.1 (152.1) TÄIUSLIK ja jumalik universum asetseb kõige loodu keskmes ning on see igavene tuum, mille ümber kogu hiiglaslik ajas ja ruumis loodu tiirleb. Paradiis on too absoluutselt püsiv hiigelsuur Keskussaar, mis puhkab liikumatult otse suurejoonelise igavese universumi südames. Selle keskse planeetideperekonna nimeks on Havona ning see jääb kohalikust Nebadoni universumist väga kaugele. Tema mõõtmed on hiiglaslikud ning mass peaaegu uskumatult suur. Havona koosneb ühest miljardist kujuteldamatult kaunist ning võrratult suurejoonelisest sfäärist, ent selle hiiglasliku loodu tõeline suurus jääb väljapoole inimmeele adumisulatust.

14:0.2 (152.2) Tegemist on ainsa püsivalt paigale asetunud, täiusliku ja kindlakskujunenud maailmadekogumikuga. See on algusest lõpuni loodud ning täiuslik universum, mitte evolutsiooni tulemus. See on täiuse igavene tuum ning selle ümber tiirlevad lakkamatus ringkäigus universumid, mis kujutavad endast gigantset evolutsioonilist eksperimenti — nende Jumala Loojate-Poegade kartmatut avastusretke, kes üritavad ajas ja ruumis taasluua neile eeskujuks olevat universumit, seda jumaliku terviklikkuse, ülima lõpetatuse, lõpliku reaalsuse ning igavese täiuse ideaali.

1. Paradiisi-Havona süsteem

14:1.1 (152.3) Paradiisi äärealadelt küünivad seitsme superuniversumi seespoolsete piirideni järgmised seitse ruumiolukorda ning -liikumist:

14:1.2 (152.4) 1. Paradiisiga külgnevad liikumatud keskruumi tsoonid;

14:1.3 (152.5) 2. Paradiisi kolme ning Havona seitsme ringluse päripäeva suunatud liikumine;

14:1.4 (152.6) 3. Havona ringlusi keskse universumi tumedatest gravitatsioonikehadest lahutavad suhtelise vaikuse ruumitsoonid;

14:1.5 (152.7) 4. tumedate gravitatsioonikehade sisemine, vastupäeva liikuv vöönd;

14:1.6 (152.8) 5. teine ainulaadne ruumitsoon, mis eraldab tumedate gravitatsioonikehade kaks ruumirada teineteisest;

14:1.7 (152.9) 6. tumedate gravitatsioonikehade välimine vöönd, mis liigub ümber Paradiisi päripäeva;

14:1.8 (152.10) 7. kolmas, suhteliselt vaikne ruumitsoon, mis eraldab tumedate gravitatsioonikehade välimist vööndit seitsme superuniversumi kõige seespoolsematest ringlustest.

14:1.9 (152.11) Havona üks miljard maailma on seatud seitsmesse kontsentrilisse ringlusse, mis vahetult ümbritsevad Paradiisi-satelliitide kolme ringlust. Havona kõige seesmisem ringlus hõlmab rohkem kui kolmkümmend viis miljonit maailma, kõige välisem aga enam kui kakssada nelikümmend viis miljonit; vahepealsetesse jagub neid eelmistega proportsionaalselt. Iga ringlus erineb teistest, kuid kõik nad on täiuslikult tasakaalus ja oivaliselt korraldatud ning igaüht neist läbistab Lõpmatu Vaimu eriline esindatus — üks Seitsmest Ringluste Vaimust. Muudele ülesannetele lisaks kooskõlastab iga selline mitteisikuline Vaim taevaste probleemide lahendamist kõikjal oma ringluses.

14:1.10 (153.1) Havona planetaarsed ringlused ei asetse üksteise kohal või all, vaid nende maailmad järgnevad üksteisele korrapärases lineaarses järjestuses. Keskne universum tiirleb ümber liikumatu Paradiisisaare otsekui üks mõõtmatult suur tasand, mis koosneb kümnest kontsentrilisest püsikindlaks muutunud üksusest — Paradiisi sfääride kolmest ringlusest ning seitsmest Havona maailmade ringlusest. Füüsilises mõttes kujutavad kõik Havona ja Paradiisi ringlused endast ühte ja sedasama süsteemi, see aga, et nende vahel vahet tehakse, johtub toime- ning haldamiserinevustest.

14:1.11 (153.2) Aega Paradiisis ei arvestata, keskse Saare põlisasukad hoomavad järjestikuste sündmuste kulgu loomupäraselt. Ent aja kulgemine liitub Havona ringlustega ning sealviibivate arvukate taevast ja maist päritolu olenditega. Igas Havona maailmas kehtib oma, kohalikust ringlusest määratud aeg. Mingi teatava ringluse kõikides maailmades on aasta ühepikkune, sest kõik nad tiirlevad ümber Paradiisi ühteviisi ning nende planeediaastate pikkus kahaneb, kui liikuda välisematest ringlustest seespoolsemate suunas.

14:1.12 (153.3) Lisaks Havona ringluste ajale on olemas Paradiisi-Havona standardpäev ning kehtivad veel muudki ajamäärangud, mille üle otsustatakse seitsmel Lõpmatule Vaimule kuuluval Paradiisi-satelliidil, kust need ka üldiselt teatavaks tehakse. Paradiisi-Havona standardpäev põhineb ajal, mis kulub Havona kõige sisemisemal ehk esimesel ringlusel ühe tiiru sooritamiseks ümber Paradiisisaare. Sellesse ringlusse kuuluvad sfäärid liiguvad tohutult kiiresti, siiski kulub neil oma asendi tõttu tumedate gravitatsioonikehade ning gigantse Paradiisisaare vahel orbiidi läbimiseks ligemale tuhat aastat. Kui teie silmad on kunagi jäänud peatuma ridadele: „Sest üks päev on Jumala juures nagu tuhat aastat, ja nagu vahikord öösel,” olete ise seda teadmata lugenud tõde. Paradiisi-Havona päev on täpselt seitse minutit ning kolm ja üks kaheksandik sekundit pikem kui tuhat aastat praegu Urantial kehtiva liigaasta-kalendri järgi.

14:1.13 (153.4) Kõigis seitsmes superuniversumis on see Paradiisi-Havona päev aja mõõtmise standardiks, ehkki igaühes neist kehtivad omaenese sisemised ajastandardid.

14:1.14 (153.5) Selle hiiglasliku keskse universumi äärealadel, Havona maailmade seitsmendast vööndist sootuks kaugemal, tiirleb uskumatu hulk tohutu suuri tumedaid gravitatsioonikehi. Need rohkearvulised tumedad massid on paljude omaduste poolest muudest kosmilistest kehadest sootuks erinevad, koguni nende kuju on hoopis teistsugune. Need tumedad gravitatsioonikehad ei peegelda ega neela valgust; nad ei reageeri valguse füüsilisele energiale, vaid ümbritsevad ja varjavad Havonat nii täielikult, et peidavad ta koguni kõige lähemate ajas ja ruumis asustatud universumite pilgu eest.

14:1.15 (153.6) Tumedate gravitatsioonikehade ulatusliku vööndi jagab kaheks võrdseks ellipsitaoliseks ringluseks eriline kosmose sekkumine. Sisemine vöönd tiirleb vastupäeva, väline aga päripäeva. Niisugune vastassuunaline liikumine koos tumedate kehade ebaharilikult suure massiga tasakaalustab Havona gravitatsioonivälja jõujooned sedavõrd tõhusalt, et muudab keskse universumi füüsikalises mõttes tasakaalustatud ning täiuslikult stabiliseeritud looduks.

14:1.16 (153.7) Tumedate gravitatsioonikehade sisemine ringlus on ehituselt torujas ning koosneb kolmest ringikujulisest grupeeringust. Selle ringluse ristlõige näitaks meile kolme kontsentrilist ringi, mis kõik on enam-vähem võrdse tihedusega. Tumedate gravitatsioonikehade välimine ringlus on korraldatud ristloodselt ning küünib sisemisest ringlusest kümme tuhat korda kõrgemale. Välimise ringluse vertikaalläbimõõt on tema põiksuunalisest diameetrist viiskümmend tuhat korda suurem.

14:1.17 (154.1) Nende gravitatsioonikehadest moodustuva kahe ringluse vahele jääv ruum on ainukordne—kogu ääretus kosmoses ei leidu kusagil midagi sellesarnast. Seda tsooni iseloomustab hiiglaslik üles-alla suunatud laineliikumine ning seda läbistab tundmatut liiki tohutu ulatusega energiategevus.

14:1.18 (154.2) Meie arvates ei hakka väliskosmose tasandite tulevast evolutsiooni iseloomustama mitte midagi niisugust, nagu seda on tumedad gravitatsioonikehad. Me peame seda gravitatsioonijõudusid tasakaalustavate määratute kehade vahelduva suunaga ringlevat liikumist unikaalseks kogu tervikuniversumis.

2. Havona ülesehitus

14:2.1 (154.3) Vaimolendid ei asu pilvedega täidetud ruumis ega ela eeterlikes maailmades, vaid nende asukohaks on reaalsed materiaalsed sfäärid — täpselt niisama reaalsed maailmad kui need, kus elavad surelikud. Havona maailmad on tõelised ja konkreetsed, kuigi nende konkreetne aines erineb seitsme superuniversumi planeetide materiaalsest korrastatusest.

14:2.2 (154.4) Havona füüsilised reaalsused kujutavad endast erilist energiakorrastatuse liiki; see erineb tublisti kõikidest nendest, mis domineerivad kosmose arenevates universumites. Havona energiad on kolmesed: superuniversumi energia-mateeriaüksused sisaldavad kahest energialaengut, ehkki nii negatiivses kui ka positiivses faasis on tegu ühe ja sellesama energiavormiga. Keskne universum on loodud kolmeselt (Kolmsus), kohaliku universumi aga on (otseselt) kaheselt loonud Looja-Poeg ning Loov Vaim.

14:2.3 (154.5) Havona mateeria koosneb täpselt tuhandest korrastatud keemilisest põhielemendist ning Havona energia seitsme vormi tasakaalustatud toimimisest. Igal neist seitsmest põhienergiast on olemas seitse ergastusfaasi, niisiis reageerivad Havona pärisasukad neljakümne üheksale eri tajumismeelt mõjutavale ärritajale. Teisisõnu, puhtfüüsilisest seisukohast on keskse universumi põlisasukail olemas nelikümmend üheksa spetsiifilist tajumismeelt. Morontia tajumismeeli on seitsekümmend ning kõrgemaid vaimseid reaktsioone eri ärritajatele on olendi liigist sõltuvalt seitsekümmend kuni kakssada kümme.

14:2.4 (154.6) Urantialased ei suudaks näha mitte ainsatki keskse universumi füüsilistest olenditest ning mitte ükski nendes kaugetes maailmades toimivatest füüsilistest ärritajatest ei kutsuks teie tahumatutes tajumisorganites esile vähimatki reaktsiooni. Kui Urantia surelikku õnnestukski Havonasse viia, oleks ta seal kurt ja pime ning ka tema teised meeled ei toimiks. Ta suudaks tegutseda vaid kui piiratud ja kartlik loodud-olend, kes on ilma jäetud kõikidest keskkonnaärritajatest ning järelikult ka kõikidest oma võimalikest reageeringutest niisugustele ärritajatele.

14:2.5 (154.7) Keskses universumis esineb arvukalt niisuguseid füüsilisi ilminguid ja vaimseid reaktsioone, mida Urantia-taolistes maailmades ei tunta. Kolmese loodu põhikorraldus erineb täielikult loodud aja- ja ruumiuniversumite kahesest ülesehitusest.

14:2.6 (154.8) Kõik loodusseadused on omavahel kooskõlla viidud hoopis teistel alustel kui need, mis toimivad areneva loodu kahese energia süsteemides. Kogu keskne universum on korrastatud vastavalt täiusliku ja sümmeetrilise juhtimise kolmesele süsteemile. Kogu Paradiisi-Havona süsteemis hoitakse püsivalt täiuslikku tasakaalu kõikide kosmiliste reaalsuste ning kõikide vaimsete jõudude vahel. Paradiis, mille mõjuväli materiaalse loodu üle on absoluutne, hoiab alal keskse universumi füüsilisi energiaid ning korrastab neid täiuslikul moel. Oma kõikehõlmava vaimu-mõjuvälja osana toetab Igavene Poeg ülitäiuslikult kõikide Havona asukate staatust. Katse korras ei sünni Paradiisis mitte kui midagi, Paradiisi-Havona süsteem on loometäiusest kantud terviküksus.

14:2.7 (155.1) Kogu keskses universumis on Igavese Poja kõikne vaimugravitatsioon hämmastavalt aktiivne. Kõiki vaimuväärtusi ja vaimseid isiksusi tõmmatakse lakkamatult sissepoole, Jumalate asuala suunas. See tung Jumala poole on jõuline ning seda ei saa eirata. Taotlus jõuda Jumalani on tugevam keskses universumis — mitte sellepärast, et seal oleks vaimugravitatsioon tugevam kui kaugemates universumites, vaid seetõttu, et Havonasse jõudnud olendid on täielikumalt vaimsustatud ning järelikult ka vastuvõtlikumad Igavese Poja vaimugravitatsiooni kõikse tõmbejõu igipüsivale toimele.

14:2.8 (155.2) Samal kombel tõmbab Lõpmatu Vaimgi kõiki intellektuaalseid väärtusi Paradiisi poole. Kogu keskses universumis toimib Lõpmatu Vaimu meelegravitatsioon ühes Igavese Poja vaimugravitatsiooniga ning need kaks üheskoos moodustavadki tõusvatele hingedele nii iseloomuliku tungiva soovi leida Jumal, jõuda Jumaluseni, saada Paradiisi ning tunda Isa.

14:2.9 (155.3) Havona on vaimselt täiuslik ja füüsiliselt stabiilne universum. Keskse universumi juhtimine ning tasakaalustatud püsivus näivad olevat täiuslikud. Kõike füüsilist või vaimset saab täiesti täpselt prognoosida, ent meeleilmingute ning isiksuse tahte puhul see ei õnnestu. Me järeldame küll, et patu esinemist võib pidada võimatuks, kuid teeme sellise järelduse eeldusel, et Havona vaba tahtega olenditest põliselanikud ei ole veel kunagi olnud süüdi selles, et nad Jumaluse tahtest üle astuvad. Kogu igaviku vältel on need taevalikud olendid püsinud pidevalt ustavaina Päevilt Igavestele. Ka pole pattu täheldatud mitte ainsaski olendis, kes on tulnud Havonasse palverändurina. Mitte ühegi keskses Havona universumis loodud või sellesse universumisse lubatud isiksusterühma ainsagi liikme puhul ei ole kunagi täheldatud mingit väära käitumist. Ajauniversumites toimiva valiku vahendid ja meetodid on nii täiuslikud ning sel määral jumalikud, et kogu Havona ajaloo vältel ei ole veel mingit eksitust juhtunud; iialgi pole tehtud ainsatki viga; kesksesse universumisse ei ole kunagi ühtegi tõusvat hinge enne vastu võetud, kui selleks on käes õige aeg.

3. Havona maailmad

14:3.1 (155.4) Mis keskse universumi valitsusse puutub, siis seda ei olegi. Havona on nii võrratult täiuslik, et mingit intellektuaalset valitsemissüsteemi ei ole tarvis. Seal pole seaduste alusel toimivaid kohtuid ega seadusandlikke kogusid — Havona vajab vaid haldusjuhtimist. Keskses universumis võib jälgida tõelise omavalitsuse ideaalide teostumist.

14:3.2 (155.5) Sedavõrd täiuslikel ning peaaegu täiuslikel intellektiolenditel ei ole valitsust tarviski. Nad ei vaja mingeid eeskirju ega juhiseid, sest nende puhul on tegu juba sünnipäraselt täiuslike olenditega; nende sekka on toodud loodud arenguolendeid, kes juba ammu on läbi käinud superuniversumite ülimate tribunalide valvsa pilgu alt ja heakskiitu leidnud.

14:3.3 (155.6) Havona haldamine ei ole automaatne, ent ta on võrratult täiuslik ning jumalikult tõhus. Peamiselt tegeldakse sellega planeedi tasandil ning vastavaks halduriks on sellel planeedil elav Päevilt Igavene, igat Havona sfääri juhib üks neist Kolmsus-päritolu isiksusest. Päevilt Igavesed ei ole loojad, küll aga on nad täiuslikud haldurid. Ülimalt kogenult jagavad nad õpetusi ning toetavad oma planeedilapsi, juhtides absoluutsuseni küündiva tarkuse täiusele.

14:3.4 (156.1) Keskse universumi üks miljard sfääri kujutavad endast Paradiisist ning Havonast pärinevate kõrgete isiksuste koolitusmaailmu, olles ühtlasi ka selleks piirkonnaks, kus aja arenevatest maailmadest tõusuteele asunud loodud-olendid lõplikult näitavad, mida nad väärt on. Kõikse Isa suur plaan näeb ette loodud-olendite tõusutee ning seda plaani teostades tuuakse aja palverändurid kõige välisema ehk seitsmenda ringluse vastuvõtumaailmadesse. Vastavalt sellele, kuidas nende koolitus tõhustub ning kogemus avardub, suunatakse neid järk-järgult, planeethaaval ja ringluste kaupa, ikka sissepoole, kuni nad lõpuks jõuavad Jumaluste juurde ning saavad endale elupaiga Paradiisis.

14:3.5 (156.2) Ehkki praegu hoitakse kõiki seitsme ringluse sfääre pidevalt nende võrratus taevalikus hiilguses, on surelike kõikse tõusuplaani teostamise käigus ära kasutatud vaid umbes üks protsent Havona planeetide kogumahutavusest. Nende gigantsete maailmade pindalast on ligemale üks kümnendik protsenti mõeldud Lõplikkuse Korpuse elu-ja tegutsemisalaks. Need igavesti valguses ja elus asuvad olendid paiknevad ning teenivad Havona maailmades sageli. Nende ülevate olendite kodu on Paradiisis.

14:3.6 (156.3) Havona sfääride planetaarne ülesehitus erineb täielikult kosmose arenevate maailmade ning süsteemide omast. Suuruniversumis ei ole mitte kuskil mujal otstarbekas nii hiiglaslikke sfääre kasutada asustatud maailmadena. Triata füüsiline ülesehitus, millega liitub tohutute tumedate gravitatsioonikehade tasakaalustav mõju, muudabki võimalikuks selle, et gigantse loodu füüsilised jõud on nii täiuslikult võrdsustatud ning tema erinevad külgetõmbejõud sedavõrd täiuslikult tasakaalustatud. Nende tohutu suurte maailmade ainelise toimimise ning vaimse tegutsemise korraldamisel kasutatakse ka antigravitatsiooni.

14:3.7 (156.4) Inimese kujutlusvõime lennukaimalegi ulatusele jääb kättesaamatuks Havona sfääride ülesehitus, valgus ja soojus, samuti nende bioloogiline ja kunstiline kaunidus. Havonat pole võimalik sõnades kirjeldada — adumaks tema ilu ja suursugust hiilgust tuleb teil seda ise näha. Ent neis täiuslikes maailmades on olemas tõelised jõed ja järved.

14:3.8 (156.5) Vaimses mõttes on need maailmad ideaalselt varustatud, sfäärid on eeskujulikult kohandatud peavarju pakkumiseks keskses universumis tegutsevate paljude erinevate olendite arvukatele liikidele. Neis imekaunites maailmades toimub palju niisugust, mis jääb väljapoole inimesele omast arusaamist.

4. Keskse universumi olendid

14:4.1 (156.6) Kõik Havona maailmade elusasjad ning elavad olendid jagunevad seitsmesse põhiliiki ja igaüks neist põhiliikidest eksisteerib kolmes kindlas faasis. Iga niisugune faas jaguneb seitsmekümneks suuremaks alajaotuseks, millest igaüks koosneb ühest tuhandest väiksemast jaotusest ning igal väiksemal jaotusel on omakorda olemas alajaotused ja nii edasi. Neid peamisi elurühmi võib jagada järgmiselt:

14:4.2 (156.7) 1. materiaalsed;

14:4.3 (156.8) 2. morontialikud;

14:4.4 (156.9) 3. vaimsed;

14:4.5 (156.10) 4. absoniitsed;

14:4.6 (156.11) 5. viimased;

14:4.7 (156.12) 6. kaasabsoluutsed;

14:4.8 (156.13) 7. absoluutsed.

14:4.9 (157.1) Kõdunemine ega surm ei ole osa Havona maailmade elutsüklist. Keskses universumis alluvad ainestumise muutumistele madalamad elusorganismid. On tõsi, et nende kuju ning avaldumine muutuvad, ent neid ei lahuta osadeks kõdunemise ega rakkude surm.

14:4.10 (157.2) Kõik Havona põlisasukad põlvnevad Paradiisi-Kolmsusest. Neil olenditel ei ole loojaid vanemaid ega saa nad ka järglasi. Me ei suuda ette kujutada nende keskse universumi kodanike loomist, sest tegu on olenditega, keda ei ole mitte kunagi loodud. Kogu Havona loomislugu kujutab endast katset aegruumistada igavikulist fakti, mil pole mitte mingit seost aja ega ruumiga, nii nagu surelik inimene neid mõistab. Ent selle lähtepunkti puhul tuleb meil inimlikule filosoofiale vastav mööndus teha, sest isegi inimesest palju kõrgemad isiksused ei tule toime ilma „alguse” mõisteta. Siiski on Paradiisi-Havona süsteem igavene.

14:4.11 (157.3) Havona põliselanikud elavad keskse universumi miljardil sfääril samuti, nagu muud pideva elanikkonna klassid asuvad kõik oma sünnimaailmades. Nõnda nagu Jumala aineliste poegade klass hoolitseb selle eest, et jääks ellu superuniversumi miljardi kohaliku süsteemi aineline, mõistuslik ja vaimne toimimine, nii elavad ja tegutsevad — laiemas tähenduses — ka Havona põliselanikud keskse universumi miljardis maailmas. Teil oleks võimalik pidada havonalasi ainelisteks olenditeks eeldusel, et sõna „aineline” saaks laiendada, kirjeldamaks jumaliku universumi füüsilisi reaalsusi.

14:4.12 (157.4) On olemas niisugune elu, mis on pärisomane vaid Havonale ning millel on oma tähendus. Havonalased hoolitsevad väga mitmel moel nende eest, kes Paradiisist madalamale laskuvad ning superuniversumitest kõrgemale tõusevad, kuid nad elavad ka oma isiklikku elu ning igaüks neist eludest on keskses universumis kordumatu ning sel on oma suhteline tähendus, millel on üsna vähe tegemist Paradiisi või superuniversumitega.

14:4.13 (157.5) Nii nagu arenevate maailmade usupoegade palveldamine aitab paremini tunda Kõikse Isa armastust, vastab ka Havona olendite ülev jumaldamine jumaliku ilu ning tõe täiuslikele ideaalidele. Samuti nagu surelik inimene püüab täita Jumala tahet, elavad ka need keskse universumi olendid selle nimel, et teostada Paradiisi-Kolmsuse ideaale. Oma olemuselt ongi nad Jumala tahe. Inimesele valmistab rõõmu Jumala headus, havonalane joovastub jumalikust ilust ning samal ajal saab teile mõlemale osaks elava tõe loodud vabaduse läbi ilmnev hoolitsus.

14:4.14 (157.6) Havonalaste jaoks eksisteerib nii vabalt valitav olevik kui ka veel ilmutamata tulevikuline lõppsiht. Neil põliselanikel on olemas ka kesksele universumile ainuomane edenemine, mis ei hõlma ei tõusu Paradiisi ega superuniversumite läbimist. Edenemist kõrgema Havona-staatuse saavutamiseks võib visandada järgmiselt:

14:4.15 (157.7) 1. kogemuslik, väljapoole suunatud progress — esimesest ringlusest seitsmendasse;

14:4.16 (157.8) 2. sissepoole suunatud progress — seitsmendast ringlusest esimesse;

14:4.17 (157.9) 3. ringlusesisene progress ehk ühe kindla ringluse maailmu hõlmav edenemine.

14:4.18 (157.10) Lisaks Havona päriselanikele kuulub keskse universumi asukate hulka kogu loodus arvukalt eri universumirühmade etalonolendeid — omataolistele nõuandjaid, juhendajaid ning õpetajaid. Iga universumi iga olend on kujundatud ühte kindlat liiki etalonolendi põhjal, kes elab ühes kindlas maailmas Havona miljardist maailmast. Isegi ajas surelike loodud-olendite eksistentsi eesmärk ning ideaalid leiduvad neis kõrgustes tiirlevate etalonsfääride välimistes ringlustes.

14:4.19 (157.11) Havonas on kohta ka neile olenditele, kes on juba jõudnud Kõikse Isani ning kellel on voli tulla ja minna; nemad on määratud mitmel pool universumites eriülesandeid täitma. Ning igas Havona maailmas võib kohata päralejõudmiskandidaate ehk neid olendeid, kes on füüsiliselt küll juba kesksesse universumisse jõudnud, aga pole veel saavutanud seda vaimset arengutaset, mis annaks neile õiguse taotleda eluaset Paradiisis.

14:4.20 (158.1) Lõpmatut Vaimu esindavad Havona maailmades paljud isiksused ning nende armuliste ja hiilgusega kroonitud olendite ülesandeks on keskse universumi keerukate mõistuslike ning vaimsete toimingute üksikasjalik haldamine. Seal, jumaliku täiuse maailmades, on nende osaks ära teha hädatarvilik töö tolle hiiglasliku loodu normaalseks toimimiseks, aga lisaks ka täita mitmesuguseid ülesandeid tõusvate olendite hiigelhulga õpetamisel, koolitamisel ning kõikide nende tõusuteel viibijate eest hoolitsemisel, kes on kosmose hämaratest maailmadest auhiilguse kätte tõusnud.

14:4.21 (158.2) Arvukad muud Paradiisi-Havona süsteemi pärisasukate rühmad pole üldse otseselt seotud loodud-olendite täiusele jõudmiseks kavandatud tõusuplaaniga ning seepärast on nad ka surelikele rassidele esitatavast isiksuste liigitusest välja jäetud. Käesolevas tuuakse ära ainult üleinimlike olendite suuremad rühmad ning need klassid, mis otseselt seostuvad teie ellujäämiskogemusega.

14:4.22 (158.3) Havona on tulvil kõikidesse faasidesse kuuluvate intellektiolendite elu. Need olendid üritavad seal madalamatest ringlustest kõrgematesse tõusta ning teevad jõupingutusi selleks, et kõrgemal tasemel jumalikkust ära tunda ning enda jaoks avaramalt väärtustada ülimaid tähendusi, lõplikke väärtusi ja absoluutset reaalsust.

5. Elu Havonas

14:5.1 (158.4) Urantial te teete oma esmase elu ehk ainelise eksistentsi vältel läbi lühikese ja pingelise testi. Eluasememaailmad ning oma süsteemi, tähtkuju ning kohaliku universumi te läbite tõusutee morontiafaasis. Superuniversumi koolitusmaailmades teete läbi edenemiskäigu ehedad vaimufaasid ning valmistute selleks, et lõpuks viiakse teid edasi Havonasse. Havona seitsmes ringluses on teie saavutused mõistuslikku, vaimset ja kogemuslikku laadi. Ning iga niisuguse ringluse igas maailmas on teil lahendada teatud kindel ülesanne.

14:5.2 (158.5) Keskse universumi jumalike maailmade elu on nii rikas ja külluslik, sedavõrd täielik ning täiuslik, et ületab igas suhtes inimesele omase arusaama kõigest, mida loodud-olend üldse saaks kogeda. Selle igavikulise loodu toimimine ühiskonna ja majanduse vallas erineb sootuks Urantia-taolistes arenevates maailmades elavate aineliste loodud-olendite tegutsemisest. Isegi havonalaste mõtlemisprotsess erineb urantialaste omast.

14:5.3 (158.6) Keskses universumis kehtivad kõlblad ning olemuselt loomulikud seadused: käitumisreeglid ei ole meelevaldsed. Igas nõudmises, mis Havonas kehtib, avaldub õiglasest meelest kantud põhjendatus ning õigusemõistmisele toetuv kord. Need kaks tegurit üheskoos annavadki selle, mida Urantial nimetataks erapooletuks õigluseks. Kui jõuate Havonasse, siis naudite loomulikult seda, et saate käituda nii, nagu peabki käituma.

14:5.4 (158.7) Kui intellektiolendid esmakordselt kesksesse universumisse jõuavad, võetakse nad vastu Havona seitsmenda ringluse katsemaailmas, kuhu nad ka elama paigutatakse. Kui uustulnukad vaimselt edasi jõuavad ning hakkavad mõistma oma superuniversumi Meistervaimu identiteeti, viiakse nad üle kuuendasse ringi. (Just selle keskses universumis kehtiva korra alusel on saanud oma nime ka inimmeele arenguringid.) Siis, kui tõusuteelised on jõudnud Ülimuslikkuse äratundmiseni, olles seega valmis Jumaluse avastamise retkeks, viiakse nad edasi viiendasse ringlusse ning pärast Lõpmatu Vaimuni jõudmist neljandasse. Igavese Pojani jõudmise järel kantakse nad kolmandasse ringi ning siis, kui nad on Kõikset Isa tundma saanud, hakkavad nad viibima teise ringluse maailmades, õppides seal paremini tundma Paradiisi hulki. Havona esimesse ringlusse jõudmine märgib, et ajakandidaadid on Paradiisi teenistusse vastu võetud. Olendi tõusutee pikkusest ja olemusest sõltuvalt viibivad nad astmeliselt lisanduvate vaimsete saavutuste kõige seesmisemas ringluses määramatu aja. Sealt, kõige seesmisemast ringist, suunduvad tõusvad palverändurid sissepoole, oma asupaika Paradiisis, ning nad võetakse vastu Lõplikkuse Korpusse.

14:5.5 (159.1) Kui viibite tõusva palverändurina Havonas, võimaldatakse teil vabalt külastada kõiki neid maailmu, mida hõlmab teile määratud ringlus. Teil on lubatud tagasi pöörduda ka planeetidele, mis kuuluvad juba läbitud ringlustesse. Havona ringides viibijatel on seda kõike võimalik teha, ilma et neil oleks vaja lootma jääda transpordisupernavide abile. Aja palverändurid suudavad end ise piisavalt varustada „läbitud” kosmoses liikumiseks, kuid „läbimata” kosmoses rändamisel sõltuvad nad siiski kindlaksmääratud menetlusviisidest: ilma transpordisupernavide abita pole palverändureil võimalik Havonast lahkuda ega neile määratud ringlusest kaugemale edasi minna.

14:5.6 (159.2) Terve see hiiglaslik keskne loodu on värskendavalt originaalne. Havona maailmade vahel ei leidu mitte midagi ühist, kui jätta kõrvale mateeria füüsikaline korrastatus ning intellektiolendite ja teiste elusorganismide peamiste klasside põhiline ülesehitus. Iga Havona planeet kujutab endast algupärast, kordumatut ning ainulist loomingut; iga planeet on võrratu, suurepärane ning täiuslik. Niisugune individuaalne eripära iseloomustab iga planeedi eksistentsi füüsiliste, mõistuslike ning vaimsete aspektide kõiki tunnusjooni. Iga täiusesfäär neist miljardist on välja arendatud ja kaunistatud vastavalt sellel viibiva Päevilt Igavese plaanidele. Ning see ongi põhjus, miks ükski planeet ei sarnane mitte ühegi teisega.

14:5.7 (159.3) Kuni teil pole läbitud Havona kõige viimane ringlus ning läbi käidud viimne kui üks Havona maailmadest, ei lakka teile tolles elujärgus jõudu andmast avastusretke seiklused ega kao kuhugi uudishimu virgutav mõju. Seejärel aga astub oma eelkäija, ajalike seikluste võlu asemele igavikuomane, ikka edasi tiivustav tõukejõud.

14:5.8 (159.4) Üksluisus annab märku loova kujutlusvõime ebaküpsusest ning sellest, et mõistusepärane kooskõlastumine vaimuvõimetega ei ole olnud piisavalt aktiivne. Selleks ajaks, kui tõususurelik asub uurima neid taevaseid maailmu, on ta juba saavutanud emotsionaalse, mõistusliku ning sotsiaalse, aga ehk koguni ka vaimse küpsuse.

14:5.9 (159.5) Ühest Havona ringlusest teise liikudes satute te silmitsi kujuteldamatute muudatustega, ent teie hämmeldus on piiritu juba siis, kui jõuate ringlusesiseselt ühelt planeedilt teisele. Igaüks neist miljardist koolitusmaailmast kujutab endast tõelist üllatuste ülikooli. Neid ringlusi läbivate ning nendes gigantsetes maailmades rändavate olendite osaks on kogeda pidevat üllatumist ning lakkamatut imestamist. Havona elujärgus ei ole kohta üksluisusel.

14:5.10 (159.6) Seiklusiha, uudishimu ning üksluisuse pelgu, neid arenevast inimloomusest lahutamatuid jooni ei muudetud teie olemuslikuks osaks pelgalt selleks, et ärritada ja kiusata teid selle napi aja vältel, mil te maa peal viibite. Pigemini peaks see teile märku andma, et surm kujutab endast vaid seiklusterohke lõputu elujärgu algust, ootustest tulvil igavese elu, igikestva avastusretke algust.

14:5.11 (160.1) Arenevate kosmoseolendite kaasasündinud jumalike annetuste hulka kuulub uudishimu: juurdlemise vaim, avastamisvajadus ning uurimistarve. Neid loomulikke ajendeid ei antud teie pärisosaks sugugi mitte selleks, et te neid pärsiksite ning maha suruksite. On tõsi, et oma napi maise elu jooksul tuleb teil neid edasiviivaid tunge aeg-ajalt taltsutada ning te peate sageli kogema pettumustki, sest täielikult õnnestub neid teostada ning hiilgavalt rahuldada alles tulevaste pikkade ajastute vältel.

6. Keskse universumi eesmärk

14:6.1 (160.2) Seitsme ringlusega Havonas toimuv tegevus on oma ulatuselt hiiglaslik. Üldiselt võib seda jagada järgmiselt:

14:6.2 (160.3) 1. havonalik;

14:6.3 (160.4) 2. paradiislik;

14:6.4 (160.5) 3. tõusuteelik-piiritletud — Ülimat-Viimast hõlmav evolutsiooniline.

14:6.5 (160.6) Praegusel universumiajastul toimub Havonas väga mitmekesine piiritletud taset ületav tegevus, mis hõlmab nii meele- ja vaimufunktsioonide absoniitse faasi kui ka nende funktsioonide muude faaside loendamatuid variante. Võimalik, et keskne universum teenib paljusid eesmärke, mida mulle ei ole ilmutatud, sest mitmeski mõttes toimib ta nõnda, et loodud meel ei küünigi kõike seda aduma. Üritan aga siiski kirjeldada, mil